Kuus päevakaja vaatab üle olulisema teisipäevast, 12.-st aprillist. Kaitsepolitsei hinnangul on meie kõige suurem julgeoleku oht endiselt Venemaa. Venemaa eriteenistused püüavad luua võimalusi Eesti ühiskonna pingestamiseks ja sellele aitavad kaasa rahvuspopulistlikud poliitikud, kes õhutavad hirme ja vastandumist Kaitsepolitsei aastale. Raamatus märgitakse ära ühe ohuna nõrgenev euroga. Europarlamendi saadik Marju Lauristin leiab, et selle põhjus on koostöötahte puudumine. Eesti majanduskliima on rahuldav, kuid riskid püsivad nii, kinnitab konjunktuuriinstituudi hinnang. Jätkuvalt on olukord kolm investeeringute osas, kuid majanduskasvuks hinnatakse lähiaastatel kaks kuni 2,8 protsenti. Kuna Eesti suuremad teetööd tehakse tänavu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, kus alustatakse kaks pluss üks möödasõidualaehitusega kavas on likvideerida paljud liiklusohtlikud kohad ja uue välimuse saavad kolm silda. Kultuuriministeerium kutsub looja pärandihuvilisi lööma vabatahtlikuna kaasa Eesti Muuseumi kogude museaalide kirjeldamisel. Ühelt poolt kiirendab see muuseumi kogude infosüsteemi sisestamist, teisalt pakub vabatahtlikele unikaalse võimaluse muuseumitööde kogusid lähedalt näha. Endine Eesti tennise esireket Kaia Kanepi teatas, et haiguse tõttu ta tõenäoliselt maailma tipptasemel enam ei konkureeri. Sellest hoolimata ei plaani kolmekümneaastane Kanepi võistluskarjääri veel lõpetada ilmast ja see püsib öösel ja homme ennelõunal sajuta, Kagu-Eestis aga pilvisus tiheneb ja homme pärastlõunal sajab seal juba vihma. Õhutemperatuur langeb öösel miinus kolme kraadini, homme päeval tõuseb seitsme kuni 13 kraadini. Puhub kirde ja idatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Ja nüüd kõigest järgemööda. Kaitsepolitsei värskes aastaraamatus nimetatakse kõige suuremaks julgeoleku ohuks Eestile endiselt Venemaad. Terrorismioht on väike, aga möödunud aastal mainiti Eestit esimest korda terroriorganisatsioonide propagandas. Kai Vare teeb ülevaate. Kaitsepolitsei aastaraamatus märgitakse möödunud aastat kokku võttes, et Venemaa on osavalt ära kasutanud nii Eesti kui kogu Euroopa liidu ette kerkinud probleeme ja püüdnud igati pingeid võimendada. Alameesmärgina tahab Kremli agressioon Ukrainas või muus naaberriigis tunduks olevat teisejärguline probleem. Olulise muutusena lisandus rändekriisi kasutamine pinget õhus tamiseks. Kapo peadirektor Arnold Sinisalu ütles, et pagulaskriis kindlasti mõjutab julgeolekut, aga see ei ole otsene oht meie riiklusele. Ükski pagulane egoga terrorist ei suuda õõnestada riikluse aluseid selliselt, nagu teeb seda välispoliitikas agressiivselt käitub Venemaa, kes ei ole jätkuvalt lõpetanud Ukraina territooriumi osade annekteerimiste okupatsiooni. Igapäevane relvastatud tegevus Ukrainas jätkub ja see kõik jätab pitseri Euroopa ja sealhulgas siis ka Eesti julgeolekule. Eestis on pagulashirm loonud viljaka pinnase, pingete ja agressiivsuse tõusule, on kasvanud Euroopa Liidu vastasus ja toetuspopulistidele. Pagulasvoogu hirmu õhutamiseks ära kasutavad rahvuspopulistid on üldjuhul meelestatud paliku, salliva maailmavaate, aga ka Euroopa Liidu ja NATO vastu. Seega on vene propaganda neile paradoksaalselt sobiv. Kõik see, mis Euroopa liitu ja NATOt nõrgestab või ohustab, mõjutab paratamatult ka meie julgeolekut ja kuivõrd Venemaa produtseerib jätkuvalt sõnumeid, mis püüavad lõhestada Euroopa Liitu ja NATO, et need aitavad populistidel nii-öelda leida sellist ühist pinda, on selline suurendada säärane termin nagu kasulikud idioodid. Jõuliste sisserände ja ka Euroopa Liidu vastaste seisukohtadega populaarsust kogunud EKRE esimees Mart Helme ei usu, et nad võivad Eestis pingeid õhutades Venemaale kaarte kätte mängida. Ei, meie ei mängi kaarte kätte Venemaale, kartega mängivad Venemaale kätte need, kes toetavad immigrantide maaletoomist. Venemaa leiab alati põhjusi, miks mingisuguseid asju protsesse oma huvides ära kasutada. Me ei peaks laskma ennast sellest heidutada. Arnold Sinisalu tõi ka välja, et Venemaa julgeolekuteenistus FSB on viimasel ajal hakanud ühendust otsima inimestega, kes on nõukogude ajal kuidagi näiteks nõukogude armees olles eriteenistustega kokku puutunud. Vahedel jäeti nad rahule, aga nüüd püütakse nii mõndagi isantaseerimise või jahvatlevate pakkumistega koostööle meelitada. Sinisalu soovitab sellistel puhkudel sellest kindlasti KAPO-le teada anda. Kaitsepolitsei aastaraamatus rõhutatakse ka, et terrorismioht on Eestis praegu väike. Eesti moslemikogukond on endiselt üldiselt rahumeelne, aga see ei tähenda, et kapo on valvsuse kaotanud. Peame kahjuks tõdema, et aasta-aastalt terrorismioht liigub lähemale ta Eestile. Miks me nii intensiivselt oleme tegelenud pommiplahvatuste uurimisega, miks me tunneme huvi kõigi nende vastu, kes tegelevad relvade ja lõhkematerjalide valmistamise või salakaubaveoga et juba eos likvideerida võimalik kuritegeliku maailma side ideoloogiliselt mõjutatud äärmuslastega, kes võivad toime panna terroriakte? Kaitsepolitsei aastaraamatus märgitakse ära ühe ohuna ka nõrgenev Euroopa Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud rõhutavad, et julgeolekualaselt saab Euroopat tugevdada üksnes läbi liikmesriikidevahelise koostöö. Strasbourgist jätkab Mirko ojakivi. Kaitsepolitsei aastaraamatust saab lugeda, et populistid kasutavad oma huvides ära pagulasteemat ja terrorismi ning see kahjustab ühiskonna turvalisust, aga ka rahvusvahelist olukorda ning lõhestab Euroopa liitu. Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin ütles, et julgeoleku teemadel pole Euroopa kunagi olnud tugev ja pigem on märksõnadeks liikmesriikidevahelise koostöö puudumine ja mõneti usaldamatus. Euroopa Liidu tugevdamise võti peitubki seal. Marju Lauristin. Ma ütleks, et Euroopa liit ei ole mitte nõrgenenud, ta ongi olnud nii nõrk nendes asjades, mis puudutavad julgeolekut, turvalisust, teatud asju, kus praegu on näha, et eeldata on hoopis suurem koostöö võib-olla hoopis rohkem ühiseid karmimaid reegleid, aga kus senine Euroopa liitmisse kujundati ühisturuna ju vältis kõike seda ja praegu ka, aga me siin vaevleme ikkagi hirmsasti selles ühise pagulaspoliitikaga siis väga suur probleem ongi see, et see koostöötahet, seda nii-ütelda poliitiliste või õigusstruktuuride harmoniseerimist on, on väga raske müüa, kui on riike, kus tegelikult on ju täiesti vastupidine surnutena inglisvara sureks. Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi sõnul on Brüsseli ja Pariisi sündmused näidanud, et peamine terrorioht ei tule Euroopasse pagulastega, vaid mõne liikmesriigi tegemata tööst. Yana Toom. Need, inimesed, kes sooritasid terroriakte, nad on, kui me vaatame nii-öelda kas või Eesti integratsioonipoliitika vaatevinklist nad on täiesti integreeritud inimesed, need kodakondsus, seal on suus haridus kohalikus koolis, kohalikus keeles ja nii edasi ja nad sooritavad need terroriakte, mitte isegi lihtsalt euroopasvad enda oma kodulinnas, kus nad on sündinud, mis on tegelikult noh, väga-väga tõsine signaal meile kõigile. Täna oli Euroopa Parlamendis ka terroriohjamise alane arutelu komisjoni nõukogu ja parlamendi vahel. Kaja Kallase sõnul kõlas tänasel arutelul kõige enam sõna koostöö, mida oleks tarvis erinevate osapoolte vahel suurendada. Kaja Kallas. See debatt täna oli selline väga, võib-olla üheülbaline tuleb koostööd parandada ka esines ka ettepanek ikkagi luua selline või anda rohkem õiguse Europolile, et kui on meil nii-öelda ülepiiriline kuritegevus, mis kõiki mõjutab, siis meil peab olema ka ülepiiriline amet, kes sellega tegeleb, et kas see on nüüd õige siis lähenema ja arvestades, et meil ei ole föderaalriik ja jällegi, kui inimeste käest küsida, siis inimesed föderaalriiki ei soovi. Kindlasti on Euroopal probleem, ütleme nende muredega toimetulekuks. Mirko ojakivi Strasbourg. Edasi läheme juba välissõnumitega, Kärt Kelder, palun. Ukraina ülemraada esimees ja peaministrikandidaat Volodõmõr croismann esitas ministrikandidaatide nimekirja. Selle kohaselt jätkaks välisministri ametis Pavlo Klimkin, rahandusministriks saksaga Oleksandr Daniljuk. Ta neil on praegu presidendi kantselei asejuhataja. Ukraina senine peaminister Arseni Jatsenjuk teatas pühapäeval tagasiastumisest. Rahandusministri positsioon on jagatavatest portfellide kõige olulisem, kuna see minister esindab Kiievit keerukatel rääkimistel rahvusvahelise valuutafondi ja teiste võlausaldajatega. Danil Jukka on president Petro Porošenko administratsiooni ülem ja endine investeerimispankur. Seetõttu kardetakse, et tema nimetamine rahandusministriks kinnistab Porošenko ja tema kaaskondlaste võimu. Ukraina uue valitsuse koosseisu moodustamine on kolmanda IMFi abipaketi eeltingimus, mille suurus on 1,7 miljardit dollarit. Laenu väljastamine on viibinud oktoobri saanud poliitilise vastasseisu tõttu riigis. Kreeka plaan rändekriisiga toime tulemiseks ei ole piisavalt hea, leidis Euroopa Liit, andes Ateenale üksikasjade väljatöötamiseks aega kaks nädalat. Euroopa Liit nõudis Kreekalt plaani koostamist pärast sadade tuhandete migrantide saabumist riiki, mis sundis Saksamaad, Austriat, Taanit ja teisi riike tugevdama kontrolli piiridel. Kreeka sõnul on hetkel riigi esmane prioriteet, et umbes 11000 elanikuga telklinnaku likvideerimine Makedoonia Pill Idomenis, kus nädalavahetusel puhkesid migrantide ja Makedoonia politsei vahel kokkupõrked. Valitsuse esindaja lisas, et tööd tõhustatakse ka riigi suuruselt teise mitteametliku rändelaagri likvideerimiseks Pireuse sadamas ja selle asukate toimetamiseks mujale laagrisse. Viimastel päevadel kraesse sadamas asuvast laagrist lahkunud üle 1000 inimese telklinnakusse on jäänud umbes 3800 migranti. NATO ja Venemaa esimesed ametlikud kõnelused alates 2014. aasta juunist toimuvad 20. aprillil. Arutlusele tuleb Ukraina kriis ja teised julgeoleku küsimused, teatas allianss. Kõneluste eesmärk on vältida ka tulevikus arusaamatusi, mida võib näiteks esile kutsuda Venemaa suurenenud sõjaväe kohta informatsiooni puudumine. NATO katkestas koostöö Venemaaga ka 2014. aasta aprillil protesteerimaks Krimmi annekteerimise vastu Moskva poolt. Ja taas kodustel teemadel majandusministeeriumis tutvustati meie selle aasta esimese kvartali konjunktuuriuuringut ja räägiti tuleviku väljavaadetest. Uku toom käis kohal. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et olukord majanduses on praegu rahuldav. Et võrreldes eelmise kvartaliga on olukord natukene parem, võrreldes pikaliheitmisega on veel arenguruumi, on halvem olukord ja majandususaldusindeks on natukene alla pikalt taset ja seda tänu enamikel sektoritel, et kaubandus ja tarbija praegult hoiavad veel seda majandususaldust. Halb on lugu Josingu sõnul investeeringute vallas. Ja see on selline, pilt on läinud läbi ajaloo, nüüd viimased paar aastat, eks, et Eesti ei ole suutnud olla piisavalt atraktiivne välisinvestorite jaoks leida ja ise aktiivselt investeerida, investeeringud? Tegelikult on ju sellise kõrgema lisandväärtus ekspordi kasvualus. Siin võib küll tõdeda, et eksport on meil viimasel ajal mõnevõrra suurenenud. Aga milline on prognoos? Eksperdid ennustavad SKP kasvuks sel aastal kaks protsenti edaspidi 2,7 2,8. Kaupade eksport peaks suurenema nii pool miljonit eurot aastas. Keskmise kuupalgakasvunumbrid on selle hinnangu kohaselt 50 kuni 60 eurot aastas. Majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi rõhutas samuti vajadust rohkem tulevikku vaadata. Me keskendume sellele, et, et Eestis seni meile konkurentsieelist pakkunud tööjõumahukas tööstus enam ei anna veel sellist eelist. Ja me peame selgelt liikuma rohkem tehnoloogiamahukale tööstusele, mis selgelt vajab rohkem investeeringuid ja tööstuspoliitika kaudu me proovime leida kõige paremad võimalused, kuidas kaasa aidata eestidesse suuremale automatiseerimisele tekitaliseerimisele, ehk siis kuidas paremini ronida. Väärtusahelas ja veel meie tegevus on praegu väga palju suunatud just Eesti ekspordi taastamisele ja laiendamisele, sellepärast et Eesti siseturult on selgelt väike ja, ja meile kõige kasulikum ja efektiivsem võimalus ongi vaadata just sellele, kuidas teha turg, suuremaks tegelikult prognoos, ettevõtjad või siis konjunktuur, mis puudutab olukorda kuue kuu pärast, on mõõdukalt optimistlik. Nii et meie tegevus siis lähtubki sellest, et see, et see ootus ei saaks petetud Maanteeameti lõuna regioonis tutvustati täna aasta olulisemaid tee-ehitusobjekte, näiteks algab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kaks pluss üks möödasõiduala ehitus. Peale selle on kavas likvideerida paljud Lõuna-Eesti liiklusohtlikud kohad. Valikuliselt saavad kruusateed tolmuvaba kate ning kehvas seisus teed rekonstrueeritakse uue välimuse saavad kolm silda. Tartust jätkab Jane Saluorg. Maanteeameti lõuna regiooni andmetel on sel aastal planeeritud tee-ehitustöödeks eelarvelisi vahendeid 29,5 miljonit eurot. Lisaks paljudele teistele brittidele saab selle raha eest kavandatavat septembrikuuks Võrumaale uue Mõniste silla. Samuti toimub perioodil maist oktoobrini Otepää Kääriku Kurevere taastusremont ja perioodil aprillist oktoobrini Põlva Saverna teelõigu rekonstrueerimine. 29 koma viiele miljonile eurole lisandub veel algselt järgmisse aastasse planeeritud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kaks pluss üks möödasõiduala ehitus Põltsamaale Annik verenia Nurme lõigule. Konkreetselt projekti rahastatakse Euroopa Liidu vahendist, et ega mille tõttu saab töödega alustada aasta varem juba sel sügisel. Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal. Ühtuks fondi vahendid on hästi paindlikud, me saame seda raha nagu astuda liigutada. Ühe lõigu projekt on meil tänaseks valmis juba toomised, rahastus natuke jätab pool, eks ju. Et just kiirendada siis sellise uute lahenduste toomist liiklusesse täna praegu on planeeritud kolm, pool kilomeetrit algab enam-vähem, Annika ristis lõpeb enne Narvat asulate asula vahele ei, lähema lõiguga. Kogu perioodil peaks säilima kummaski suunas üks sõidurada ja ühtegi riigimaanteesulge. Me laiendame teed ühele poole, üks lõike umbes 200 tartu poole, teen lõikan, kus 200 on Tallinna poole. Suuremaks ehitustööks läheb ka Jõgevamaal Adavere alevikus. Plaanide kohaselt saavad jalakäijad tulevikus alevikku läbiva Tallinn-Tartu maantee ühelt teepervelt teisele jalakäijate tunneli abil ohutumaks. Muutuvad kadavere ristmikud. Ehitustöid planeerides on maanteeameti üritanud arvesse võtta inimeste reisiplaane. Janar Dahli sõnul ei ole konkreetseid lõike, mida ehitusperioodil liiklemisel ilmtingimata vältima peab. Janar Taal. Me liigume selles suunas, kus sellised 30 piirangud oleks võimalikult vähe teede peal, need on väga üksikud lõigud, kus me kehtestame kate, maavarasid ei saa teistmoodi ohutust tagada või siis tõesti on inimestel tee peal vahetud otseselt ilma töötsoonis olemata ja selleks, et seda ka need piiranguid vähendada ongi ehiti tagavate lõike noh tavaliselt kaheks või kolmeks, isegi ütleme, suure kiirusega lõiku säilitada paljudena sügisel Adavere vahel, kus ma tunnen, et ehitame, siis sinna tuleb ka ajutine ümbersõit. Täna väga suuri piiranguid tegelikult ei olegi sisse aasta. Jane Saluorg Tartu. Käimas on abipolitseinike teemanädal, selle raames tutvustavad vabatahtlikud korrakaitsjad üle Eesti koolides abipolitseinikuna tegutsemise võimalusi, tööks vajaminevat varustust ja jagavad oma kogemusi väljakutserikkas politseitöös. Mirjam Nutov de kilu. Juba kaheksa aastat abipolitseinikuna tegutsenud Margus balan näitas täna Põlvamaal asuva kanepi gümnaasiumi 10. klassi õpilastele võtteid, mida ka abipolitseinik peab mõnikord rakendama. Just seepärast pole pala hinnangul tegemist ametiga, mis sobiks kõigile, jätkab politsei ja piirivalveameti Põlva jaoskonna abipolitseinik Margus Pala. Et kui sa oled ikka võib-olla kardad ohtu või tahad nagu turvaliselt elu elada, siis pigem mitte, sest noh, ohtlikke situatsioone tekib. Kuigi ma olen kaheksa aastat olnud, siis kaks korda olen nagu tulevahetuses osalenud juba, et väga kiiresti asjad käest ära minna. Balan üks pisut enam kui 1000-st abipolitseinikust Eestis, kellega koos koguti mullu 87000 vabatahtlikku töötundi. Pala arvel on neist 249, mis tähendab, et tegemist on tõelise entusiastiga. Veel kord pala. Võib-olla läheksin isegi päris politseinikuks, aga ei saa minna. Nagu näide valdkonnas on, palk on lihtsalt natuke suurem, kui politseinikul, siis palgavahe oleks nii suur, et ei saa minna päris politseinikuks. Seega ongi abipolitseiniku amet pala sõnul hea võimalus neile, kes soovivad oma ellu natuke põnevust ning tunnevad, et tahavad ka ühiskonnale midagi tagasi anda, jätkab politsei ja piirivalveameti Põlva politseijaoskonna patrullipolitseinik Riho Laanoja. Arvatakse abipolitseinike ennetustegevusse on olemas abipolitseinikud, kes töötavad ainult koos kriminaalpolitseiga. Samamoodi olemas piirivalverühmade juures abipolitseinikud, kes tegelevad noh, ütleme valdavalt siiski piirivalve-ga koos käivad patrullis. Ja olgugi et Kanepi gümnasistidele jäi tehtud ettekandes ka mulje, siis uusi liikmeid vähemalt siit koolist politseile appi tulemas pole. Kaisa Kerner tõdeb, et tema jaoks oleks see amet natuke liiga karm. Mulle ei meeldi sihukesed karmid selliseid noh nagu ma ei taha eriti. Ei oskagi nagu sõnastada. Et nagu see tundub minu jaoks liiga karm. Abipolitseinike nädal tipneb piduliku aktusega 24. aprillil, mida tuntakse ka abipolitseinike päevana, raadiouudistele kanepist. Merjam nuuttav. Kultuuriministeerium kutsub ajalooja pärandihuvilisi liituma muuseumide infosüsteemi muis vabatahtlike programmiga. Vabatahtlikud saavad pärast koolituse läbimist aidata üht enda välja valitud muuseumit museaalide kirjeldamisel muisis, mis omakorda lihtsustab avalikkuse juurdepääsu muuseumikogudele. Programmis osaleb 12 muuseumit Tallinnast, Tartust, Narvast, Haapsalust, Rakverest, Valgast ning vabatahtlikud saavad liituda 25. aprillini. Eesti muuseumide kogudes asub kaheksa miljonit museaali, millest vaid veidi üle kolmandiku on praegu muisis ära kirjeldatud Mari Rebane, rääkis Kultuuriministeeriumi kunsti tartlaste osakonna peaspetsialist Kadri Nigulasega. Kuna muuseumikogud on mitmekesised ja võib-olla muuseumi töötajad ise ei ole alati spetsialistid kõikide nende museaalide osas, mis neil kogudes on, et siis kindlasti vabatahtlikud tooksid oma erinevate teadmiste ja kogemustega ja taustaga võib-olla ka lisainfot muuseumidesse. Kas on mingid valdkonnad, mis näiteks muisis on vähe kirjeldatud? Muuseumide enda kaardistuse põhjal vajavad tegelikult kõige rohkem kirjeldamist ja võib-olla sellist just välistab jäikus välisest abist oleks kasu fotokogud lisaks arhiivkogud. Kuid mis seal vabatahtlikele on? Eelduseks on kindlasti hea eesti keele oskus ka kirjalikult, sellepärast et see süsteem, milles kirjeldamine toimub, on ise eestikeelne kuigi materjalid võib-olla võivad olla ka näiteks vene keeles või saksa keeles. Lisaks sellele on mõningaid piiranguid raja suhtes, et millal see vabatahtlik tegutseda muuseumide juures oli paljud muuseumid soovivad, et vabatahtlik käiks kohal muuseumis seda tööd tegemas ja et see toimuks muuseumi enda tööaegadel. Samas on ka osa muuseume, kes võimaldavad tehase näiteks kodust või siis ka väljaspool sellist nii-öelda tavapäraseid tööaegu. Muuseumit saavad sellest otsest abi oma kogude kirjeldamisel, aga mida saavad vabatahtlikud sellest? Eelkõige saavad nad kindlasti võimaluse muuseumi kogudega kokku puutuda päev, mil tavaliselt ei saa, et muuseumikogudele nii lähedale tavakülastaja ei pääse naljalt ja muidugi on võimalus tutvuda uute inimestega, tutvuda muuseumi tööd köögipoolega. Ma arvan, et päris paljud sellega mitte kokku puutunud inimesed ei kujuta võib-olla päris ettegi, mis seal näitusesaali taga toimub. Veoette, et vabatahtlikest endast, võib-olla moodustub selline mõnus võrgustik ja tekib uusi suhtlusvõimalusi ja tutvusi. Nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik, maile Meius, palun. Norra merelt ulatub üle Skandinaavia ja Baltimaade kuni Venemaani kuiva õhumassiga kõrgrõhuvöönd ja määrab Eesti ilma nii täna kui eeloleval ööl. Valgevene lõunaservas tekib aga hilisõhtul uus osatsüklon koos õhukeeris süveneb ja võtab kursi põhja poole. Selle tihedam pilvepiir laieneb homme, päeval aga Kagu-Eesti kohale. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Kohati võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kolme ja pluss kolme kraadi piiresse. Homne päev tuleb valdavalt vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Kagu-Eestis aga pilvisus tiheneb ja pärastlõunal hakkab vihma sadama. Puhub kirde ja idatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on seitse kuni 13 kraadi. Karl Mihkel Eller võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Endine Eesti tennise esireket Kaia Kanepi teatas, et haiguse tõttu ta tõenäoliselt maailma tipptasemel enam ei konkureeri. Kuigi Kanepi mängib sel nädalal üle pika aja WTA turniiril stardis, siis sellest hoolimata on viimase pooleteise aasta jooksul põetud viirushaigused oma jälje jätnud kanepit vaeva viirus ägeneb pingelistes situatsioonides Jon tal põhjustanud monoNucloioosi. Oma Facebooki lehel teatas kolmekümneaastane Kanepi, et unistada võib, ent annab endale aru, et tagasi tipud enam ei jõua. Võistluskarjäärist ta siiski loobuda ei plaani, ta võtab turniiri korraga ja konkreetsed võistluskalendrit endale ei koosta. Jalgpalli meistrite liiga veerandfinaalides peetakse täna kaks esimest kordusmängu. Manchester City võõrustab Pariisis Äntšer mäeni. Paari avamäng lõppes kaks. Kaks viigiga, seega võõrsil löödud väravate tõttu. Väike eelis Inglismaa klubil. Madridi Real proovib kodusel Santiago Berna staadionil võtta revanši Wolfsburgi käest, kellele jäädi esimeses kohtumises alla null. Kaks. Täna alustatakse korvpalli euroliiga play-off idega. Kolme võiduni peetavate veerandfinaalide avamängudes tulevad väljakule Moskva CSKA ja Belgradis Reena Zvezda ning Istanbuli Fenerbahce Madridi Real. Kõik seeriad mängitakse läbi maksimaalselt kahe nädala jooksul. Vahegrupiturniiril näitas kõige paremat minekut türklaste Fener patsient, kes sai 11 võitu ja kolm kaotust. F-grupi võitjaks tuli 10 võidu ja nelja kaotusega, et sees ka läinud öelda, kas koha korvpalliliiga NBA play-offis Dallas Mavericks, kes alistas võõrsil Utah Jazzi 101 92. Jerome Williams oli Mavericksi resultatiivseim 23 punktiga. Cleveland Cavaliers kodus jagu läände. Hoog siis 109 94 ja kindlustas idakonverentsi võidu. R ving viskas võitjate heaks 35 ja Lebron James 34 punkti. Eesti piljardimängija Denis kraabia jõudis Austrias toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel üheksa palli formaadis poolfinaali. Nelja parema hulgas kohtub kraabe sakslase George loafilleriga. Eelmisel nädalal võitis kraave EMil pronksmedali kaheksa palli formaadis. Prantsusmaa loositi täna sulgpalli Euroopa meistrivõistluste mängutabelid. Esmakordselt sai EMil Eesti mängija võistlusteks asetuse kui Raul Musta maailma reitingu põhjal Euroopa mängijatest kaheksas. Eesti naiste esinumbri Kati Tolmoff-i jaoks on viimane võimalus saada olümpiale pääsuks vajalike edetabeli punkte. Esimeses ringis tuleb tal aga vastamisi minna endast maailma reitingus enam kui 30 kohta. Eespool paikneva Ksenia Policarpovaga. Aitäh ja selline sai Päevakaja teisipäeval, 12. aprillil. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.