Tere, mina siin. Me õppisime koolis, et Eestis elab igasuguseid rahvaid. Et siin on peale eestlaste palju venelasi ja natuke näiteks soomlasi, ukrainlasi, lätlasi, isegi prantslasi. Ja me peame ühte välismaalast küsitlema ja kirja panema, mis ta mõtleb ja kas tal Eestis meeldib elada. Mis on nagu meie uurimustöö. Mina leidsin ühe hästi huvitava inimese. Teatan õppejõud, teadlane ja veel tõlkija ka. Ja täna ma lähengi talle külla, tuli. Tere, minu nimi on mina kiiremm, minu nimi on ei, Vadu luus. Kuidas te Eesti üles leidsite? No siin ma leidsin üle Ungari kaudu selles mõttes, et õppisin soome-ugri keeli, õppisin Ungari keele ära ja siis tundsin huvi, et mis sellesse piirkonnas veel on ja siis avastasin, et on hästi palju teisi keeli ja rahvaita ja nende hulgas oli ka Eesti eestlased. Ja nõnda pärast pikka teekonda sattusin siia, aga kui kaua te juba siin elanud olete? 16 aastat nagu Eesti vabariik, ahhaa, kas Eestis on siis nii tore elada ja? No see oleks pikk vastus on toredaid inimesi. Siin on toredaid, koori on huvitav üles ehitada, riiki on huvi tav Ülikoolinoortega töötada. Kas te olete õpetaja? Ma olen õppejõud selles mõttes, et õpetan suuri inimesi ülikoolis. Aga mis rahvusest te olete, kas päris prantslane? Oh kui raske küsimus, ma vastan teisele küsimusele eelkõige, jah, ma olen päris prantslane. Esimene küsimus, et mis ahvusel ma olen, ma ei oska vastata. Selle venelased, prantslastel rahvust ei ole, rahvusmõistet ei ole olemas, järelikult ma ei tea, mismoodi rahvust ei ole. Meie, eestlased, ütleme küll teie kohta, prantslased? Jah, aga prantslased mõtlevad teistmoodi, mina kaitsen, prantslane, atentslaseks olemine tähendab seda. Mul on prantsuse pass. Et ma olen ta kodanikke, kui prantslane räägib eestlast või pigem istun ja mis peatus keeles see, mis võiks, vastad eestlastele. Tegelikult ta mõtleb eestimaalasele. Tal ei ole võimalus niimoodi sõnades teha vahet rahvuse vahet selle pärast lihtsalt peatuse ajalugu on selline, et oluline on olla kodanike rahvuse aspekti lihtsalt ei kajastu keeles. Nii et mina olen küll hädas, kui ma räägin prantsuse keeles ja ma tahan lahti seletada mõisteid, rahvust, tuleb seda teha prantslastele, muidu nad ei saa mitte millestki aru sellest, mis toimub Eestis. Action, hästi. Lask. Aga mis maalased teie ema ja isa on? Noh, ma olen tavaline peal, see tähendab, et mu vanemad võivad olla. Mu ema on sündinud Pariisist, aga ta on itaallane. Mu isa on sündinud Portugalis, sealt on portugallane ja mina mängisin Portugali kodakondsusega ja siis sai prantsuse kodakondsus. Olin umbes 20 aasta. Järelikult ma olen tavaline peansson, aga kus maalide väiksena elasite erinevates maades. Ma sündisin Roomas lammuima tahtis sünnitada oma vanemate juures isoli töölt Prantsusmaal. Siis ma elasin esimesi aastaid Pransusmaal. Aga samas suvel ma olin vanavanemate juures Itaalias siis ma olin kuuene, isa sai tööd Lissaboni Ülikooli, siis Portugal sisse läks Portugali elama. Kas subjekti ma olin ka Roomas, nii et ma liikusin ringi nende kolme riigi vahel. Nii põnev. Millistel maadel veel elanud olete Eestimaal päris elanud? Ma mõtlen, et mis see tähendab naastu olnud Soomes? Ma olen noh, kindlasti kokku vähemalt aasta olnud Ungaris, seal, mitte kunagi aastaid järjest. Ma olen viis kuud järjest elanud Lääne-Siberi taigas metsas, kus põhjapõtradega, aga no päris elanud, siis ma ütleks, et Eestis mis on kõige lahedam komme Prantsusmaal? Oh, ma ei ole selle peale mõelnud, aga raske on seda, seda rääkida oma oma kultuuri kohta, sest vaata, kõik on nii enesestmõistetav, kõik on nii loomulik. Et sa ei hakka mõtlema, et see on tore. Sa lihtsalt see asi on võib-olla seda lihtsa mõelda mingi võõra kultuuri kohta, samas noh, ma olen siin näiteks nii kaua elanud. Et kas siin asjad on muutunud enesestmõistetavaks. Et nii raske on vastata sinu küsimustele. Aga mis teile kõige rohkem Portugalis meeldib Sa mõtlev, lähen sinna. Ja arvatavasti mulle meeldivat näiteks. Inimsuhteid on üsna soojad ja tõesti sõbralikud ja rahulikud närviline kohta, see on selline selline koht, mis on päris palju ühist Eestiga tegelikult mismoodi ta Eestiga ühtemoodi anud. Portugallased konfliktsete neli meeli konflikte ei meeldi, kohe mitte, püüad vältida konflikti, kuna inimesi on ikkagi suhteliselt palju, rahvatihedus on suur, siis see väljendub viisakuses. Viisakus on üks väga hea viis vältida konflikte, paneb piirid paika ja sa pead nendest kinni. Ja portugallaste jaoks viisakus on tõesti väga suur väärtus, öeldakse inimese kohta komplimenti, võtan väga viisakas, kas, kas see on just see konfliktsus vältimine iga hinna eest? Portugallased ei ole vägivaldset. Mulle tundub, et see on nagu väga sarnane sellega, mis Eestis valitseb. Aga mis Itaalias kõige rohkem meeldib? Roomas? Roomas? Võib-olla? Mulle meeldib see, mida ma avastasin Roomas. Ma avastasin aega selles mõttes, et looma andis mulle ajaloolise aia tunnetust, et koos ühes puhas niimoodi üksteise peale on erinevad, ajastud on näiteks mingi vana-roomaaegsed ehitised ja siis nende peale on keskajal ehitatud midagi. Ja siis 16.-lt sajandil veel midagi. Ja siis sa tajud, kuidas olid erinevad aiakihid ja nad kõik elavad koos ja nad on erinevad. Ja siis on ka meie ajastu ja on ka kõik ajastud on kuidagi jagu olemas koos ja siis saad tajuta seda aega. See on nagu väga selles mõttes põnev kogemus. Mis keelide rääkida oskate. Oh, mulle ei meeldi see küsimus, mis teile ei meeldi. Sellepärast et ma vastan sellele küsimusele, tekib tavaliselt mingi pilt, mis ei ole päris õige pilt. Selles mõttes ütles, et mul on ema, itaallane, ma olen rääkinud alati itaalia keel, Timoga portugallane, ma olen äkinotaadi portugali gildisaga. Ka meil on Prantsusmaal, rääkisid prantsuse keelt ja ma olen seal koolis käinud prantsuse haridust saanud, ütleme see on kapit, mis mulle nagu sünnipäev. Ja siis on tulnud mingi teisigi natuke juhusliku inglise keel koolis. Siis on tulnud ka vene keel siis soome-ugri keeli. Ja siis jääb selline tunne, ma olen mingisugune koguja. Saad, vaadatakse uuh nii palju keeli, aga tegelikult need on lihtsalt tulnud niisama, enamasti sellepärast et oli võimalusi ja soovi suhelda inimestega, aga ma ei ole nagu kunagi väga palju pingutanud eta koguda endale keeli, nii lihtsalt tulnud ja kui ma hakkan tegema nimekirja, jääb selline mulje, mis on, mis on vale, ei ole, sellepärast ma ei taha vastata sellele küsimusele, aga kas teil mõnikord oma perega koos olles need keeled segamini ei lähe näiteks, et ütlete ühest keelest ühe sõna ja siis ülejäänud lause teises keeles? Jah, jäin, ja selles mõttes, et keeled ei lähisenesest segamini. Sellepärast et üks see keel on seotud emmega teinud, seotud issiga lapsest saadik, see tähendab, et see on nagu väga selge eelistus. Nii et kolmas ei ole seotud käissiga. Noh, et selles mõttes nad ei lähe segamini, me võime rääkida kõik nagu peres nagu ilme, erinevaid keeli, isa võib mulle öelda midagi portugali keeles, vastanud talle portugali keeles, ema lisab midagi itaalia keeles, nemad omavahel rääkida oma keelt. Siis on teemad, mis on seotud erinevate keeltega jalgpallist rääkides, kas see portugali keeles kodus näiteks. Aga teiselt poolt, kuna me teame, et kõik mõistavata need kolm keel siis kui mingi sõna väljendab paremini mingi mõiste teises, mis tuleb teisest keelest, siis küll me kasutame meile, meil ei ole selles mõttes kompleksseid. Aga seda me teeme ka, kui ma Eesti prantsuse sõpradega rääkimine prantsuskeelt ja siis vahel kasutamegi Eesti väljendeid selle persanud väljendavad paremini, mida me öelda tahame. See on küll uhke, et eesti keeles saab mõnda asja palju paremini väljendada kui prantsuse keeles ei tohi. No mis on need sõnad, mida me kasutame sõna Bastik näiteks prantsuse aktsendiga, muidu Västike. Aga. Prantsuse väljend, mis väljendab seda nagu päris hästi, aga siiski ei viitsi, on väga ilus. Vahel, mis on ilus, selles on see, et julgetakse olla aus. Et väga tihti prantslane hakkab otsima mingeid seletusi, miks ei tee midagi Mikita asjalikke seletusi, vastuvõetamatu, seletuse küüsist rivis ja on aus, aga kus kohas teil Eestis kõige rohkem meeldib olla ja miks, noh, eks ma kõhklen kahe koha vahel yks no ma võiks öelda, et kodus kindlasti kodu on selles mõttes keerulisem mõiste, sest mul on kodu Tartus. Seal mulle väga meeldib olla. Kas siis mul on kodu ka Võrumaal mõnda olul? Arvatavasti see on ikkagi see kohta, kus mulle kõige rohkem meeldis olla oma talus, aga see talu on väga ilusas kohas ta on metsa, siis ta on hästi kaugel põhiideest, mis on kruusateed muide, Karula rahvuspargis. Nii et seal on metsa palju hästi hästi rahulik. Ja, ja samas on väga võimas maastik ümberringi võimas Eesti moodi, selles mõttes, et armsasti võimas maja on ehitatud tünga otsas ja ümberringi on näha kõike, seda kuppelmaastikud ja, ja teisi künkaid, mägesid ja, ja metsa, nende. Ja on hästi avar vaade ja teeb südamele head. Mis on kõige toredam asi üldse, mis te olete Eestis teinud? Uis nii palju toredaid asju. Siin pean kohe mõtlema. Võib-olla ma olen natuke sepistama õppinud, sest mul on sepikoda oma talusse ja igal suvel korraldame ühe sõbraga, kes on sepasepapäevad, tulevad inimesed sepistama. Ükskord ma sain ka pärast sepalagi eira õpetust, sepistani seal, aga tavaliselt nad ei, ma teen siis süüa ja siis inimesed nautivat sepistamist hommikust õhtuni ööni. Noh, see on üks tore asi, mismoodi sepistamine käib, sepistame ja see tähendab, et sa vormid, Tally, sa taod seda. Niikaua kui sa annad sellele, mida sa tahad ja seda muidugi tuule abil selles mõttes, et tuli nagu sulatab, pehmendab seda metalli. Aga sina võiksid tulla ka sellepärast, et ka lapsi on, tule ka, hoogu ei lähe. Aga, aga mis teie arvates hästi teistsugune, imelik, kui näiteks võrrelda eestlasi, prantslasi või eestimaad ja Prantsusmaad ei suhelda päris samal viisil. Harjub, ma arvan, et mul võttis mõni aasta ja siis hakkab meeldima, kuidas suhtlemine Eestis käib. Ja hästi vaba, kui sa ei viitsi rääkida, sa, sul on lubatud mitte rääkida. Sa võid ka olla rahulikult seltskonnas vait ja mitte keegi ei muretse, et mis sul viga on? Miks sa midagi ei räägi? See annab päris palju vabadust. Aga niikaua, kui sa, sa ei ole sellega harjunud siis on natuke kõhe tunne, sa ei tea, mis see tähendab, et mitte keegi ei räägi mõnedel hetkedel, kas, kas on midagi halvasti, kas inimesed pahased või ei saa päris päris hästi aru, see on eksootiline alguses äitäh, räägite Eestist nii palju head, aga rohkem. Küsimus ei ole. Mina küsimustele vastas Eeva tuluks mina, laad, kirjuta, piimakohv, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris lamba Miina lood.