Maandusin just äsja. Maandusin just asja, sattusin täpipealt tädi juuda, peenramaale maandusid äsja ja tallasite kõik maasikataimed maha. Küll see tädi näitab alles kandjaid. Mis trambib dringile pele ainult omal ajal, kolm silma peas ei näe. Kust ma siin kasvab, majoraan, anna andeks, ma palun andeks. Palun andeks, ma palun, ma, ma püüan olla ettevaatlik. Ei püüa, vaid peab. Ja pea päästi ma pean ja ma päevale ettevaatlikud peab olema ja, ja, aga meid huvitab juba ammugi teiega. Loora kolu tänava ega midagi vanasse kodu, siis kohe kui sa boot pritsimata jätad, on, on nad platsis, panevad pungad nahka. Ja mis neetud muttidesse puutub, siis, Kas te olete püüdnud kunagi need käristitega eemale peletada? Mul ei ole kurat eestude porgand, masin, oma kaks tagument ei oska instituut ei, ma palun vabandust, ma palun veel kord, palun südamest andeks, ma palun teid südamest andeks, ma tahaksin teada, missugused probleemid huvitavad praegu kõige rohkem tänapäeva inimkonda. Ja seda mitte kuskil saada. Roni kas või nahast välja. Äkki sa tead, kus rannas kombineerida kuskil, mis, ega ma sulle tänu võlgu ei jää? Mis ei. Ju Youna väetav naeruväärne vaiemad kõrva täkud ju sa tead, millal tikripõõsad ümber on vaja kaevata? Ei ole, ta ka ei tea häid. Ja raiskan sinuga ilmaasjata oma hääd tervist. Ette võtma ja. Tont seda teab. Kõigepealt bot antennid mahekindlalt käest tulema, appi, tule appi, umbrohtu kitkuma. Sule mõlemil käel 10 sõrme, siis luges, läheb nagu kiirem ludinal v, vabandage, vabandage. Andke mulle andeks, antud südamest andeks mulle, aga ma isa kindaid maha võtta. Teaduste kandidaat, puu vita ja, ja palassegi, roomasin käpuli, kui vaja mullas ringi ja tahtsin lemmikud on selge. Ja tahtsin ilma igasuguste kinnasteta. Mina võin, aga sina ei või? Nägid, ole lahke. Lase parem heaga jalga, lasele minemine, igansiili vend ja andkem andke, ma palun, andke andeks, ma lähen verevoolu, paleebeeaa hüpates. Hüppab ja andeks, palun. Bepanna. Stahli ja kes seda teabki Stahlil oma laiemalt pole, käib teist tava piilumas klappimustust, tomateid. Oi, käib siin ka igasuguseid ringi oleksid võinud mulle märku anda. Ma oleksin koera lahti. Ei, ega tal kurje plaane polnud. Kuidagi lihtne ja sümpaatne, südamlik, ainult kergelt napakas. No täpselt nagu oleks pärit teiselt planeedilt. Teised planeedid ja mina juba lootsin, et lõpuks ometi tuldi veevärki sisse panema. Pärast igasuguseid närvilisi sekeldusi, olime siis nüüd lõpuks nii kaugel. Mina, mu naine ja poja reblik, et istume rongis ja sõidame puhkama maale, vanatädi poole. Naine tõmbab hinge lehitseda pildi lehte. Poiss vahib aknast välja ja hülgab iga kord suurest vaimustusest, kui tema linna lapse silma juhtub. Niisugune haruldus nagu lehm või hobune või kitsest rääkimata. Aga mina, mina nagu ühele õigele pereisale kohane, jooksen jaamades maha, et kohalike looduse ande kokku osta. Ja jooksen, jooksen ja oh häda. Ühes pooljaamas jäin rongist maha. Jäin muidugi niisama, nagu olin treeningutes ja sussid jalas. Mind lohutas üks tore tore vurrudega vanaätt. Ei. No ega katki pole kedagi, sa hakkasid jala astuma ikka otse, kuni jõuad jõe äärde välja. Ahah. Ja seal on sinu sihtkoha sihtkohta juba pool maad käidud, sest rong teeb siin igasugu jänesehaake. Sinaga, istud suurel teel auto peale ja olen veel enne teisi kohe. Ahah, ja aitäh suve aitäh ja tähendab, rong teeb sind palju, haake jah. Ikka vasemale, paremale, jaamad. Nõelisse. Hakkasingi astuma, varjulist metsateed käia oli üpris mõnus. Värske metsaõhk linnulaul. Oi kus oli Marju aja või kahe käega suhu ja veel, kui maitsvad. Viimases kõndisin, korjasin ja puhkasin jalgu, kuni jõudsin välja lagedale väljale, kus oli heina tehtud. Viskasin eneselähedasse heinakuhja pikali ja sulgesin silmad, oo vaimis sugune õndsus. Kui silmad taas lahti lõi oli mu pea kohal tähistaevas justkui ütlanetaariumis. Nii ilus. Kas te teate nii ilusaid võttis hinge kinni ja mingi pidulik rõõm asus mu südamesse ning ma tundsin end lahutamatu osana suurest emakest loodusest. Hommikul ärgates leidsin, et olen üsna jõe ligidal. Sumasin pea ees värskendavatesse voogudesse ja tundsin end vähemalt vähemalt 10. No ma ei karda öelda, 15 aastat nooremana. Nagu vanataat oli öelnud, olingi varsti suurel maanteel väljas, kus kihutasid autod. Imelikul kombel ei teinud see mind rõõmsaks, vaid miski nagu nagu põleks pitsitanud kurgus. Nojah, juhuslik auto võttis mu peale ja juba õige varsti asetasin naist, poega ja vanatädi, sest rong ei olnud veel kohale jõudnud. Puhkus läks kenasti, võtsin koguni mitu kilo kaalus juurde või hakatakse rääkima, kui hästi keegi oma puhkuse veetis. Siis kerkib silmadeta alati kohe momentaanselt see metsatee heinakuhi ja tähistaevas mingi midagi nukralt rõõmsat pigistab mu südant. Vaes, mis seal Losutad, sinna, Luksemburgi hertsogitööd on vaja teha. Selle peale siirdus meister kontoriruumi võttisete pisiku kasvatest tsehhis ja märkis sinna sisse läbiviidud vestluste Plays joana, rahvusvahelisest olukorrast ja tööviljakuse tõstmisest. Ma peaks vist oma auto maha müüma. Iga kord, kui madal seisma jätan astuv liiklusinspektori ligi ja küsib, kas ma olen autoavariist juba teatanud. Miks saama pasuna maha müüsid ja enam üldse ei harjuta. Ja, ja sain kuulda, et naaber ostis jahipüssi. Kuulge, see anekdoot on vähemalt 100 aastat vana. Teil on hämmastav mälu, armuline. Pärast lühikest lesepõlve abiellus ta oma kadunud naise õega. Seda sammu põhjendas ta järgmiselt. Ja vaadake, minu aastates ei kohane mees oma uue ämmaga. Tähtis riigimees einestada restoranis. Tema juurde tuleb ettekandja Jäkisid. Kuidas roog teile maitses? Polnud viga, ainult kartulid olid absoluutses enamuses. Kuule, poiss, kui su päevicon laenasin kallele, ta tahab oma vanemaid hirmutada. Mulle meeldisid pikad mustaverd mehed. Minu mees on blond ja pisike. Tahtsin saada ooperilauljaks. Nüüd töötan kasvatajana lastesõimes. Unistasin sellest, et saaksin kaks poega. Mulle sündisid kolm tütart. Igatsesin elada Krimmis. Kujutasin ette, et meil saab olema auto ja tubermann, pingher. Meil on lastevanker ja kas nii suur? Olin veendunud, et ma saan õnnelikuks. Ja see on ka mu ainus soov, mis täide on läinud. No mida, mida peaks ette võtma? Aa ja võiks helistada põlema mitu kuud tema õrna häält kuulnud kodakondsusest vabastatud kuumuse telefoninumbri. Paid aa ongi siin ja haku. Halloo. Halloo. Kas tohib ellu paluda, kuidas, mis tähendab kes küsib ta küsibki küsib, et aga kes teie olete? Mis mees, ah tema mees. No kust see mees nii äkki välja ilmus, kuidas? Ah, poksikoondist, selge, selge, andke andeks ja andke andeks, kas tohib küsida, kaua te juba olete? Ah nii, palju õnne, palju armas taevas. On need tänapäeva tüdrukud? Vaevalt kolm kuud sa talle ei helista ja tema tormab ummisjalu mehele. Poksija sülitab minu kannatustel. Aga minul temaga tõsised kavatsused. Mäletan selgesti, kuidas ta vaeseke seisis gaseeritud veeautomaadi juures ja tundis kohutavalt janu. Polnud, kolmekopikalist polnud. Aga kui ei ole, siis sure jalus. Iga keegi sul ei vaheta ka. Ja siis, ah siis ilmusin mina nagu taevast ulatasin talle vaikides moneed, tema pakkus mulle viiekopikalist vastu, ma teatasin pillava lahkusega, jätke endale. Jätke endale kaunis daam vussi peal läheb teil tarvis. Ja siis saatsime ta koju telefoninumbri, kirjutasid üles. Tavalise, ütles mulle, et ootab mu helistamist. Aga nüüd. Nüüd võtab kätte, läheb meil. A ahastus ajas meie kangelase kodust välja. Aga siis äkki telefoniputka juures seisis kaunist tütarlaps ning tuksis ahastava näoga käekotis ringi. Meie kangelane tõmbus pingule kui pillikeel. Otsis taskust kahekopikalise ja tormas vastu oma saar. Võib-olla seekord veab paremini ja satun kokku tõsise asjalikult tõsise tütarlapsega. Kulla mees, me peame olema ettevaatlikumad oma väljendustes kui poissoni juures. Ta hakkab juba ühtteist taipama ja esitab piinlikke küsimusi. Näiteks ta küsis juba, miks nad sinuga abiellusin. Elektronaparaati, mis tõlkes hispaania keeles inglise keelde pandi, järgmine lause. Vaim on tugev, aga nõrk. Tõlkes kõlas lause, järgmisel viski on parajalt kange, aga liha rämps. See on oma vanaemaga loodusloo muuseumis ja uudistab eelajalooliste elukate eksponaati oli vanaema vanemad säike võisid neid loomi karta, kui sa väike olid. Kuule tütar, miks oma peigmeest meile külla ei kutsu. Lohutu, saaksime tuttavaks? Sa siin ta ütles, et ta sind juba mitu korda näinud, aga armastab mind ikka veel. Kas sul ei ole ka hirmu, kui pead üksinda meestel ladu valvama? On küll, aga ainult senikauaks, kuni ma magama jääda. Selle õunapiruka küpsetasime täpselt retsepti järgi, mida ma raadiost kuulnud. Ja ma olen juba mõelnud, et on viimane aeg osta uus raadioaparaat. Kas te olete kindel, et siis supeltrikoo kokku ei lähe ta just kindlale, kuhu? Öelge palun, kuhu tal veel minna? Kiri toimetusele. Saadan teile oma luuletuse. Ma pole muidugi mingi Puškin, aga teised poeedid, keda avaldatakse teil ei ole mingit Puškini toimetuse vastus. Asi seisneb nimelt selles, et teie seda teate, aga nemad veel ei tea. Konsule Leela telefoni juurde, Leena minu lapselast pole vist kodus, kas vist või kindlasti või? Ei oska teile öelda? Arvatavasti on ta välja läinud, arvatavasti, aga kuhu ma ei tea. Aga millal ta tagasi tuleb, ei tea. Ei tea. Kuulge, professor, mis te muidu korda ei tea, ei tea, ei tea. Kas te üldse midagi teate? Kogu põrand on su maakaarte täis, pole kuhugi jalga panna ja nii see oligi. Ning oli ikka ja jälle peet, liimiste valmistus puhkusele sõitma kirevatel maakaartidel, lehis kõhuli peal peremees ise ja otsis kangelase ning Amazonase vahelistes geograafilistes valdustes sobivat kohta. Naine, kes seekord kogemata astus Himaalajale, vabandas ja ohkas, sõidaksid parem puhkekodusse. Sinul on tuim hinda, naine sind ei peeta lõpmatud, kaugused ei kisu kaasa rongi rataste rütmimuusika. Sind jätab täiesti külmaks lõkkesuits. Ma imestan, kuidas ma 10 aastat olen suutnud niisuguse naisega koos elada, kuule, jäta ükskord oma etlemine, kolm päeva seal puhkuseni aega, aga sina ei tea veel, kuhu kohta sa tahad seik ja ja sõidan Jerysseile, näe, näe, vaata, vaata, vaata see kaardi pealt. Jenissei. See on hoopis tonn küll kohapealsel. Ühesõnaga marsruut määrati kindlaks, jäi veel reisivarustus nädal aega pingsat tööd ja siis olid koos seljakott tükiks. Vihmakuub üks villased sokid kaks korda kaks. Konservid, oad, tomatis 10 purki, matkatelk üks suitsuvorst pool kilo ja lahtilõigatud. Kõik ostud sooritas perekonnapea üksi ja iseseisvalt. Kui ettevalmistustööd olid lõpetatud, ohkas peet liimaste, lausa kergendunud. No nii, nüüd on ikka umbes edasi läheb läbi tuulte ja tormide edasi läbi mässavate loodusjõudude. Muide, mis nendesse mässavatesse loodusjõududesse puutub, kas sa ei tahaks ära käia turistide klubis ja nii-öelda konsultatsiooni korras veni? Kui Kolumbus oleks iga kord hakanud turistide klubisse jooksma, oleks Ameerika jäänudki avastamata. Pingelises mõttetöös möödus veel üks nädal, siis ilmus seinale gigantne uraalikart. Matkamees torkas sinna nööpnõelu kõiksugu tähendusrikaste märkidega mis pidid ära tähistama kohad, kust ta kavatseb laagri üles lüüa ja kohvi juua. Tihend, naine, mis mulle muret teeb? Paistab, et hurraa lon, hirmus märgine tuleb vist väga palju mööda kaljusid ronida. Mitte üksnes kaljusid, vaid ka kuristik. Ja all vahutab metsik tere. Derek asub Uraalis. Naine ei vastanud, aga peeti, jäi mõtlikuks ja otsustas igaks juhuks marsruuti muuta. Järgmisel nädalal veetis ta raamatukogudes ja raamatupoodides. Tutvus intensiivselt prosüüriga mööda looduslikult kauneid paiku. Tead mees naisuke ka meie tegemas, ümbruses on imeilusaid paiku, mina sõidan ja kes elektrirongiga ja nädala pärast tulen tagasi, kuidas soovid. Aga ülehomme algab selle uuesti töö, kuidas. Katki pole midagi, homme tõusen kell kuusele ja poissi peale. Eks vaatame. Naine ei eksinud. Kell kuus keeras mees äratuskella kinni ja pööras teise külje. Kell 10 istus ta hommikulauda ja lõi ajalehe lahti. Lubatakse seeneilma kus on mu seenel käimise komme aine mõnita kuhugi ära. Kuube otsiti lõunani, siis söödi kõht täis ja uljas reisimees sõnasamad kallile kaasale. No sõnas küll pisut ebalevalt. No nii, ma siis lähen, naisukene. Ma lähen seesamune sinna loomaaeda. Seal on palju rohelist ja igasugu metsloomi ja pealegi, ma ei ole seal lapsest saadik enam, käin ära, siis unusta kompassi. Tead, ma ütlen sulle midagi neile, auto, see ei ole luksus. Luksus on garaazh. Miski ei maksa nii vähe ega hinnata nii kallilt kui auto tagavaraosad. Küsinud pärikarva silitama, ole ettevaatlik, et sind paljaks ei Tügataks. Rekordid kasvavad. Kui neid lüüakse. Ole mees, kui sul tuleb valida kohtamise ja jalgpalli vahel. Ärge pilduge sõnu tuulde, kui tuul puhub. Teisest küljest kui teeselda lollikest, võib elada nagu muinasjutus. Apteek on isevärki kauplus, klient pöördub müüja poole ladina keeles, aga too vastav sulaselges emakeeles ei ole. Linnatranspordile on see hea omadus, et alati võid temale toetuda. Kui tööle hiljaks jäädakse. Haiguse lehelt. Diagnoos vasaku pöiapõrutus. Lõplik diagnoos. Parema pöiapõrutus. Viimasel ajal punapeal lihtsalt ei vedanud. Ta hakkas kaotama hoogu, nagu armastas öelda habe. Ja ühes sellega ka usku endasse. Kaks korda selle kuu jooksul oli ta lausa ime läbi puhtalt välja tulnud. Ta teadis, et iga järgmine katse, iga järgmine katse võib jääda viimaseks. Aga olles truu oma põhimõtetele otsustas siiski riskeerida. Täpselt kell kuus seedist ukse taga helistas mitu korda, et kindlalt veenduda. Korteris ei ole ühtegi, hingeoperatsioon oli viimase pisiasjani läbi kaalutud. Ometi ta käed värisesid, kui ta snaipri võtme lukuauku pistis. Käratud sulges uks. Ta jäi kuulatama. Vaikus. Täielik vaikus, mitte ühtki hingelist. Ta võttis kingad jalast, hiilis mööda koridori vaipa elutuppa. Puhvetikapi peeglist, vaatas teda vastu ta enda nägu jämedates hiidi pisarates. Kapi uks kääksatas taga võtaks, kisendas ta hääletult ja hoidis kapi ust paigal. Et vali kirjuksumine ei korduks. Kogemustest ta teadis, et otsida tuleb ülemiselt riiulilt just nimelt ülemiselt. Tema tunne ei petnud teda. Äärmise ettevaatusega ja absoluutselt helitult tiris ta riiulinurgast välja pärlmutrit kastikese lõi kaane lahti ja takseeris sisu. Siis ohkas kergendatult, võttis kasti kaenlasse ja hiilis akna juurde, lükkas kardina kõrvale ning piilus alla tänavale. Habe seisis ükskõikse näoga täpselt kokkulepitud kohas Jaudis mütsi paremas käes, tähendab, kõik on korras. Punane hakkas hääletult astuma ukse poole, kallis, kastikene kaenla. Samal silmapilgul paukus, välisuks, puna, tal jäi hing kinni ja süda seisma. Veri tuikas meelekohtadel. Kas tõesti, kas tõesti, kas tõesti kukub ta nüüd sisse nii rumalasti, nii labaselt, kas sa oled juba vanas? Seisad siin nagu Docunoi inimestel kaelal on? Noh, muidugi jälle daamina tuli tahtmine kivikesi läbistada eksale tuppa tagasi näitab poisi koolitööd teha õnnetu doominohaige. Nõtke või põlvi tatsas meie kangelane akna juurde. Panin doominokarbi aknalauale ja hüüdis alla tänavale. Semm Jaanson jaanuaris. Semjon. Anna andeks, kulla mees, aga dalama kuidagi ei saa. Kodused asjaajamised mõistet. Minu isiklik elu ei taha kuidagi vedu võtta. Nimelt naisevõtmisega hakkama, kord ei ole aega, kordiale jääb julgusest nagu noh, jääb puudu, tuleb ikka mõne kogenud mehega nõu pidada ja siis ma otsustasin endamisi, et et siis tuli mulle meelde, et et siis mul on üks hea tuttav teaduste kandidaat ja ta on ka poissmees, aga ikka juba 45 aastat turjal. Ja siis noh, et on maailma teist näinud mall maailmas ja läksin tema poole ja siis istusime ja ja noh, ajasime juttu ja. Tead, vennas sina jääd ajastu maha, kas sa siis ei tea, missugusel sajandil meie ela tunded, tunded ei ole enam moe? See ei ole ju püsivahaga, järelikult ei ole püsiv ka perekond, mis on loodud nii nonii, ebakindlal alusel. Sellepärast pöörduvadki arukad inimesed niisugustes küsimustes raali poole. Rahal on objektiivne kohtunik võtab kõik kainelt arvesse ja leiab selle selle selle kõige sobivama kandidaadi. Statistika kinnitab, et just sel moel sõlmitud abielud on meie ajal kõige Aa, väga lihtsalt kallis sõber näiteks mina ise kavatsen ka naist võtta. Kolm kandidatuuri on mul olemas, nii lahk, vàlja, Kedalia. No on ka vastav punktide skaala. Mina torkan iga kandidaadi karakter, ristika masinasse ja silmapilkselt annab mulle masin vastava resultaadi. Kuule nina, 24 aastat vanad, võib, vahet pole, kui palju see oli 24 aastat vana, pluss kahetoaline korter ilma vanemateta, pluss 120 rubla kuus pluss kolm kursust ülikoolis. Pluss väga ilus pluss kaks korda abielus olnud, pluss suvila ja kokku teeb kokku teeb 35 silma. Aga jah, 27 aastat vana, pluss kahetoaline korter vanematega. Pluss 200 rubla kuus pluss teaduslik kraad, pluss väliselt kena pluss üks kord abielus olnud, see pole ka kokku, teeb, kokku teeb 33 silma. Pluss ilus pluss üks kord abielus olnud pluss auto, kes seal kokku teeb 35 silma. Niisiis. Seal ei olnud. Ja minul jääbki valida ka ainult kahe kandidaadi vahel, mõlemad on 35 silmaga ja tuleb diferentseerida vähem olulised detailid ja siis teha lõplik valik. No selge ja see valik läheb naisele. Ja ausalt öelda, mina pisut pelgasin sel moel naised rinna. Ma otsustasin vaadata ja ära oodata, kuidas sellel sõbral välja tuleb. Et kuu aja pärast läksin talle külla ja leidsin sõbra ees uute arvestuste tuhinas. Sest vaata, Niina oli nimelt jõudnud uude vana vanaduseastmesse valja oli vahetanud vanematega korter ja Tanja müüs auto maha, ostis kasuk? Jah, kahe kuu pärast oli jälle valja saanud palka juurde, Tanja ostis värviteleri, Niina lahkus instituudist ja minu sõber töötas muidugi õhtuti palge higis valmistas masinat ette valmistatud põhjalikumat programmi ja siis oli kolme kuu pärast kõik läbi. Kolme kuu pärast langesid kõik kolm kandidaati mängult välja. Ootamata ära, minul sõbra arvestuses läksid kõik lihtsalt mehele, niiet mina ei ole ikka veel naisele saanud. Juba ammu lubas mu sõber sokutada mulle puhkekodutuusiku kuhugi lõunasse musta mere äärde ja siis ühel ilusal päeval ta helistaski. Aitäh hea meel on suur tänu sulle aga alandaks, kuhu kohta täpsemalt see seda loed? Tuusiku pealt? Ausalt öelda pool ööd ei saanud sõba silmale, esiteks suurest rõõmust, teiseks uudishimust no kuule, öelge, kuhu vasele tuusikuga õigupoolest sattunud. Järgmisel päeval lõin kodus uhkelt tuusiku lauale ja ütlesin ämmale ämmale, kes ainukesena kohal viibis, et palun, palun lugege, mamma, lugege, kuhu panid puhkama, sõidan kukku juturoboti, kunstnike puhkekodus. Ah näete nüüd, kallis mamma? Kujutavate kunstnike. No kuule, ma ei saa aru, mis asja sa nii kangesti rõõmustad. Ega see ei ole nii nagu tavalises puhkekodus, et muutkui peesitad jopi esitad mere ääres. Seal on vaja peale kõige muu maalida, maalida. Ma muidugi oligi maalida järgmise, veel ma saanud jällegi sõba silmale liigibasele maalimise asjus. Hommikul vara, jookseme, kohe, mitte tööle, ei mittetöötavaid kunstitarvete kauplusse, kust ostsin molberti pintslid, värvid. Õhtul hüppasime raamatukogu siia, tõin hunnikut teoseid alates kujutava kunstiajalooga ja lõpetades kuulsate kunstnike lühibiokraatiatega. Krimm aga grimm võttis vastu päikesesära meresina ja valgete kajakatega kunsti rabakodusse jõudsin, juhatati mind tuppa kus juba olid ees kolm meesterahvast, kes ägedas omavahel vaidlesid. Ma ütlen teile, ma tahan teile, et see värv on hallikassinine. Eksite, hele, helesinine, no kuulge. Rääkige rumalusi, pruuni, kuldsete täpikestega. Juba läheb lahti, mõtlesime hirmuga, otsekohe võtavad ette pika soovi, hoidku taevas veel, kelle tuleb kiiremas korras ohutumasse paika pugeda. Lõin oma kohvri lahti ja võtsin sealt värvid, värvid, pintslid, molberti. Ma tahtsin mõned etüüdi teha. On siis, sellega on nii väga kiire. Loomulikult ikkagi kunstitöötajate puhkekodu ja ega me siis siia puhkama edunud. Onu, eks laske siis käia. Päeva veetsin põõsastikus, hea tüki maad meie majast eemal. Koju hiilisin pimedas siis kui toakaaslased juba pöönasid. Hommikul kutsusid mind kaasa supelranda, aga mulle meenus otsemaid nende vestlusvärvidest ja, ja kunstist ja ma laususin kindla sõnaga. Ei, ei, ei, ei, ei, mina lähen maalima. Pole midagi imestada, et ma seesuguste puhkamistega kaalust maha võtsin. Öösiti vähk vesine asemel ja hirmutasin teisema hoidamiste äkiliste karjatustega. Päeval võpatasid iga ootamatu sahina peale. Umbes nädala pärast maalisid oma esimese pildi puhtal Vatmann lehel 14 kirjut kepikest. Igal hommikul kriipsutasin ühe neist läbi ja lugesin hirmuga, mitu päeva, mitu päeva mul veel olla tuleb, selles loomingulises põrgus. Päev enne ärasõitu tulin tavalisest varem koju ja leidsin toakaaslased toas vaidlust. Seega ei ole. Et hallid ei ole. Mulle paistab, et pruunid kuldsed täpid, no näete muudkui vaidlete ja seda ja, aga te teid otsiti vahepeal taga minde, kes mind otsis. Meie loomingulise puhkekodu, direktor taevas ei tea, mis ta minust tahtis. Ta rääkis midagi seinal lehe kujundamisest. Teie olete ju siin meie puhkajate seas ainuke kunstnik. Ainuke kunstnik, jah, mina ja mina, kesist, teie olete mina ja mina töötan juurviljabaasis. Mu sõber on Kingse, tere. Mina. Mina olen santehnik. Väga-väga. Mis asjades muud värvidest, vaidlete värvidest, meditsiinilised, hallid, pruunid, täpikestega, ah soo, seda ei, ma vaidlesime, mis värvi silmad on sellel ilusal daamil? Meie vastas koridorist. Niimoodi siis möödus minu puhkus. Pühapäeva hommik, kell on viis, null null äratus. Nägin kohutavat und, nagu oleks, nagu oleksid liiklusinspektor mind kinni pidanud. Koba lausa koban padja alt kätte oma juhiloa ja kontrollin, ega ometi ole auku salongis ei ole. Ei ole jända sõikuma, siis müksab mind mu naine olevat nagu midagi kuulnud, justkui hiiliks keegi ümber meie auto garaazi. Tõmban kiiresti hommikumantli ümber, lippan trepist alla, veendun, et garaaž on jumala tühi, ümber garaaži, keegi ei hiili. Puhas naise fantaasiahommik on ilus, palju hapnikutuuleke kannab kaugemalt virgutavat bensiinilõhna ja väga-väga ilus. Kell on viis ja 20 minutit. Hommikune virgutus. Teen lahti inglise salgu. Lülitan fotoelemendi seisule oma inimene ja tõstan eest püünisrauad siis teinud kahjutuks automaatselt ise langeva palgi Kuu külge monteeritud puksiiri. Laevasireen. Jah. Niimoodi astun oma oma isiklikus garaaži oma auto juurde. Kell on viis, 40 hommikuvõimlemine. Ronin remondikanalisse, sooritan, harjutasid tungrauaga, ma tunne, lihtsalt tunnen, kuidas lihased saavad uut vägevat jõudu. Kell on kuus null null hommikul tualette. Pesen pealaest jalatallani autošampooniga puhtaks, harja spetsiaalse harjaga siledaks ka väikese koerakese, mis ripub tuuleklaasi küljes. Päike, õhk ja vesi on meie parimad sõbrad. Küll on, elukell on seitse null null hommikusöök. Täidan paagi kõrgeks. Kõrgekvaliteetse võrratu bensiiniga bensiiniga. 93. Õigusega ütleb rahvasuu, et hommikusöök söö ise ära jaga seda kellelegi. Ja kell on seitse, null null. Andestust. Kell on juba üheksa, null null. Ajalehtede ja ilukirjanduse lugemine. Viimati nimetatud rubriigist võtan ette autojuhi käsiraamatu kus mulle keskne kangelane jätab kustumatu mulje. Lehest loen, mis juhtus, pole, mida oskavad kirjutada, kui tahavad. Kell on üheksa 40 kasvatustöö kogune õue. Peal kõiki endasid kokku, sealhulgas ka oma isiklikud lapsed. Jutustan neile automabili tähtsusest rahvamajanduses. Kui aga märkan, et nende mustad sõrmed jätavad südamesse ja autopoleer pinnale kustuma jäljed, selgita neile. Turvavöö peidetud võimalus. Jah, oma isikliku auto juures. Kell on 11, null null vestlus sõprade kitsas ringis. Kui kiiresti möödub aeg, kui erudeeritud ja vaimselt rikaste inimestega saab arutleda automarkide erinevusi. Kell 13. Null null lõunasöök. Võrratu ta võt ja uut sorti õli. Kell 15. Null null kohtamine südamevärinal salaja naise eest tõtanud mälestussamba juurde kohtamisele. Süda ta veri keeb ja hinges närib kahtlus, kas kas ometi temake tuleb või ei. Tuli tuli ometi nii, nüüd on mul uus roolikate originaalne silt hoia distantsi ja võrratu, lausa võrratu ahvipärdik tagaklaasi tarvis. Pealegi peaaegu muidu saadud kompensatsiooniks salakohtumisest ostan naisele kingituseks hurmav auto padja ega siis lõppude lõpuks mehe seda ei ole kivist. Kell 18. Null null televiisori tund. Vaatame huviga saadeti ringliiklus. Kell 19, null null õhtusöök vahetan õli ja võtan pagasi kassist välja. Bensiinikanistri ei soovitata ju ööseks autot üle koormata. Kell 21 30 kultuurne meelelahutus. Jälgime esimeselt programmilt kunstilisi filmi. Kuratlikult autojuhid. Ja kõik oma auto juures. See auto on siin lähedal garaažis. Kell 22 30. Õhtune jalutuskäik abikaasaga, suundume garaaži. Lülitan fotoelemendi seisule võõras, seame üles püünisrauad ja automaatpalgi. Siis sulgeme salalukku ja käime 10 korda vähemalt 10, kui ma ei eksi, isegi 15 korda ümber garaaži, veendumaks, et kõik on korras. Kell 22 55. Une-eelsed mõtisklused. Tuletan kramplikult meelde, ega midagi kahe silma vahele ei jätnud. Kell 23. Null null meelde tuli. Meelde tuli, mitte kordagi. Toonud ma täna autot garaažist välja ei jõudnudki, nagu sõita. Naljakat. Kell 23, null üks unerahu. Aga seest näeme unes. Näen, unesid, sõidan, sõidan, sõidan, ainult sõida. Kodust sõitsime välja varahommikul auto pagasikastist, täispuhutavad madratsid, suppi, kontsentraadi ja päevituskreem, a- meri. Mummeri laulsin ma rõõmsalt, kui meie auto jõudis esimesele teeristile. Ees ootasid kütkestav teekond, võrratud laagripaigad jõe ääres lüpsisoe, piim ja Meriaadid. Sääski. Eeldavaid ei kulu kuigi kaua, kui me juba supleme Kirbelt soolastes päikese heledates sinisinistes mere voogudes. Tema, see tähendab minu mees, kihutas äkki nagu pöörane otsee punase tule peale. Sa kihutad nagu kaamel, kirjutasin mina ja haarasin kinni roolist. Sel moel õnnestus meil peaaegu et lipsata kahe posti vahele. Üks jäi täiesti terveks, mida ka teise kohta ei saa päriselt öelda end, ilmselt oli ta ikkagi tehtud hoopis vastu pidama omast materjalist, kui meie uue auto poritiib, mis nüüd meenutas lõõts Monikut. Veelgi suurem kahju oli aga see, et minul lemmikpuudritoos Otto põrandal maas puru ja peegel kildudeks. Vaad Ovegi vana ka meil tegid kisendasima mehe peale. Nojaa, aga hädapärast käsitleti käsipidurit puudutasid. See on kinnitanud naeruväärne kõigepealt kihutada mööda Linnes sülitad kõigi fooride peale siis hakkad alla ajama maanteeposte ja purustama minu puudritoosi. Miks ma puudutasin, olete lahked. Sa pead tänulik olema saatusele, sinu kõrval istuks sinu naine kõige kallim, kõige lähem inimene, kes on sulle ohverdanud, kõik? Ei mäleta, kes sa olid, kui sa üliõpilaste üldelamus minu juurde tulid. Sul oli ainult pastapliiatsid ja kaks kõrgemat matemaatikat. Mis sa oled nüüd tehniliste teaduste kandidaat, kahe priske kaksiku isa ja peaaegu et naised ja ma vabandan väga, millest te ometi räägite? Ta teab väga hästi, millest sõitsid punase tulega, ajasid pea, kalla vaest, kaitsetu maanteepotti ja tegid meie poritiivad külad maaniku. Veel paar sentimeetrit ja sama saatus oleks tabanud mind ja minu voodrid ainult ri peale. Ma palun rahune aga, aga ütle mulle, palun, mida ta teha onutada oma naisele esmaabi võtteid, jäta mind teele puhastatud voodri traagika. Ma teen, ma teen kõik, mis sa tahad, kõik. Absoluutselt, kui sa võtad tagasi oma needsamad seal sõna, mida sa ütlesid mulle, kange talvekad, kaamel Ta on tagasi, kui sina lubad, et ei lõhu enam vaeseid kaitsetuid maantee pote, väga hea. Mina ei, kõhu enam, vaeseke. Polster kui sina jätad igaveseks minu autorooli rahule, luba luba, kuidas Motaaniat roolilaule, kui sina sõidad punase tule peale nagu vanad, kangekaelne KV. Jälle kaamel, kellega siis niimoodi loodet. Mina olen ka veel. Selle peale hakkas mu kättemaksuhimulised naer. Oota. Liikusime paigast, mina ei suutnud pisaraid tagasi hoida, aga nüüd siis õppisin tundma su päris nägu, nüüd lõpuks on silmakirjalikkuse mask maha rullitud. Missuguse hinnaga? Eruhinnaga peaaegu sõitsime esimesse motelli ja parandasime poritiiva ära. Siis aga lendasime edasi mööda metsades ja niitudel, kus rahumeelselt mäletasid lehmad oma lüpsisooja piimaga Ikaedaldis sinna, kus ootas meid kirvel soolane täikese hele sinisinine meri.