Tere, õhtupoolikut maale, jälle Hiiumaa Helgi ja mõtlesin täna vähe teatritegemisest juttu, Tehia see mööda läinud kuu oligi teatrikuu, aga siin Hiiumaal medel oma igapäevast teatrit ei ole. Aga eks neid ülesastumisi ikka tule ja, ja teater on tehtud küll üksjagu päevi ja aastaid. Ma arvan, et 100 aastat ja vähe enamgi. Siis olid nad külaseltsides ja pulmades ja peredes viguritükkidega ka. Ja hiljem muidugi kultuurimajades ja kolhoosi kultuuriklubides on ikka ja jälle teatritükkidega üles astutud. Aga nüüd on olnud 12. märtsikuu päeval üks tore kokkusaamine ja see oli Hiiumaa kooliteatrite pääs maale siia seltsi jutu ajama kutsunud Ille savioja kultuurikeskusest. Ja mismoodi kooliteatrite päev siis korda läks? No mu meelest läks ikka täitsa hästi korda sest see kooliteatrite päev on meil saanud kuidagi kombeks, nii et igal aastal märtsikuus ma kohe tahan seda teha. Ja, ja tänavu aasta jälle tulime käega kõik kokku ja kui me need väikesed asjad kokku paneme ja kui me need suud lahti teeme, nii et lõpuks me ka aru saame, mis teine räägib ja sellest mõttest aru saame siis tulevad lõpuks nendest Hiiumaa lastest tuleb nagu merelaine ja nemad on meie tulevased ministrid ja presidendid, kes oskavad rääkida nii, et kõik saavad aru. Ja täna aasta läks selles mõttes ikka tõsiselt hästi, et neil oli üheksa lugu ja ja küll paar kooli ei tule, vaata ka, enamus olid ikka etendatud. Emmaste kool näiteks lõi pahviks sellega, et tema tuli välja kolmeetendusega. Igaüks isekeeles. Mis keeled need siis ometi olid? No no ütleme nii, et üks oli siis eesti keeles ütleme sedasi, teine Jõulu röömeycle puhtes sende lipu tehtud hiiu keeles ja see kolmas Masaimeetriet võite aru saada, mis keeles oli pikk lugu riimi pandud kõik õpetaja Svetlana Orav juhendas neid ja tõesti kuuenda klassi poisid tegid meile sellise venekeelse loo. Aga mismoodi see päev siis, kui üheksa etendus hakkas siis hommiku kuuest pääle juba? Noh, päris nii vara meil siiski ei hakka. Meil on siin Kärdla kultuurikeskus, kaks saali sai kokku lepitud, sina oled suure lava peal, sina oled Kihnus, oli pisikese lava peal ja siis kordamööda käisime ja, ja niimoodi kolm tundi ja oligi, lähed. Nii ägisti, aga oli siis vaatajaid ka või käisse nii omavahel, et tiirutasid siin mööda saalisid ringi. Esinejaid iseenesest oli 92 last seda ju täitsa hulga ja exceli ikka publikumiga ja meil pole ammu seda kohta käes käinud, et meil on kooliteatrite päev ja meile toolidest puudu saali ja kui oli, siis ühest saalist teise minek, siis oli kohe võidujooks, sest kvartali viimased jäävad ilmud, hoolita. Aga kes need juhendajad olid, siis nendel koolilastel? Ka ütleme neid sealtsamast Emmastest olid maris vetsi? Jaa, jaa, Ivi Teller ja Kaie Branno on meil kaimast otsas toimetamas ja vot vaat siis kolmekesi töid. Kaks lugu, seal on poisid ikka vinged poisid, mul on selline tunne, sest kolmandas klassis on poisid, kes mõtlesid välja kanaplaani, et tähenda sooliigiga plaan, kuidas kalaplaanis minna lõunamaale ja lapsed olid kõik ise välja mõtlengi ja ise olid nukud teinud ja see oli selline sirmiga nukuteatri etendus ja see oli tõeliselt äge. Paladelt juhendaja oli Riina Luik ja tema oli tulnud kolmanda klassi lastega ka välja ja nemad võtsid sellised isamaalisi. Oh, ja lugu oli president kinnas. Lugu rääkis muidugi sellest, et kinnas kukkus, kalamehekinnas kukkus ette, kuidas kalad siis ka kõik mõtlesid, mismoodi käia ikkagi presidendi vastuvõtul. Aga siis olid meil muidugi Kärdla lapsed ja Kärdlas on nukuteater jooned, koolilapsed ja, ja tahaks kiita praegu õpetaja Reet Bauerit, kes oli oma teise klassi lastega pikale Woodymbul imbu loo kõigile lastele selgeks õpetanud ja lapsed said ikkagi suurel laval esineda ja, ja ütleme, need teise klassi lapsed nagu olidki neid kogu seltskonnaga kõige nooremad siin praegu. Kärdlust on nukuteater, meil on tegelikult nagu tuntud teater meil oma teate ja Kersti Ojasalu neid siin koositab ja neljanda klassi lapsed ja viienda klassi lapsed. Käinas on meil ka teada-tuntud. Et Tiia korv on meil seal, Käinas toimetab nende lastega ja Lotte, tema toob midagi väga toredat, väga asjalikku, väga sisukat lavale ja nemad olid kasutanud jälle eesti luulet, mis kandis pealkirja, aga ma olen lihtsalt üks laps, selline luuletuste etendamine. Et ma saan aru, et ennem Kooli teatritsi Kärdlas kogu ei saa, kui aasta pärast ehku. Jah, ütleme, selline tõsisem kokkusaamine on jah, järgmise aasta märtsis olen püüdnud, tahan teha jälle, et tore ikka on, kui kõik kokku saavad. Suur aitäh Ille savioja nende toredate mõtete ja meenutuste eest.