Tere aprillis 20 aastat tagasi sai valmis eesti mereleksikon. See on üks põhjus, miks me täna taas verekeelest räägime. Teine põhjus on see, et on mereaasta ja et me oleme mereriik. Ja kolmas põhjus on see, et merekeel on väga põnev. Saates on ajaloolane ja etnoloog Reet Laber, kes on üks mereleksikoni koostamise algatajaid ja kaasautor ning eesti merendusterminoloogia üks loojaid. Tere, reetnaber. Tere päevast. Mina olen saatejuht Piret Kriivan. Ja 20 aastat tagasi esitleti siis mereleksikoni, kus mujal kui merel ilmselt. Ja loomulikult mereleksikon sai esitletud meie tolleaegsel võib-olla esindus, esindus ja ma pean ütlema selle kohta nii palju, et maare Baltikumi pardal osales mereleksikoni esitlusel ka meie president Lennart Meri ja kui me muidu oleme harjunud, niimoodi ta tihtipeale jäi nagu hiljaks ja ja minu meelest tema tookord Me ilmumine koos Mare Baltikumi kapteni paar kasega täpselt kell 10 rahva sekka, kes, kes kõik olid tulnud rõõmustama selle raamatu üle. See minu meelest näitas tema lugupidamist selle tegevusala ja meie mereleksikoni vastu. See pidi üks tähtis raamat olema, et tuli õigel ajal kohale tulla. No ilmselt jah, ma arvan, kuigi ta ise, ta on käinud meil ka mereterminoloogiakomisjonis ja ja siis ta ise viskas nalja enda üle, et noh, loomulikult, et ma juba nime pärast pead nagu selle asjaga tegelema. Talle talle see asi oli hingelähedane. Aga mereleksikon oli vist ka või on ka üks kaua tehtud kaunikene, et see võttis ikka aastakümneid vist aega. Oi, see võttis jah, väga pikka aega aega, sellepärast et noh, võib öelda, et me alustasime 1980-ga kolmandal aastal ja noh, arvestades tolleaegset, et seisu, kui matta Reali oli raske kätte saada ja ja, ja siis oli raske paberit saada ja nagu kõik need tolleaegsed probleemid olid ja kuigi ta oli arvestatud niimoodi, et, et ta peaks saama valmis Eesti NSV-aastapäevaks, ma arvan, see oli vist 45 või midagi, midagi sellist, siis seda seda ei juhtu tunud ja vahepeal jõudis meil ju riigikord vahetuda ja tänu sellele olid nii toimetajatel kui autoritel esiteks võimalus kasutada selliseid materjale või kirjutada asjadest, millest enne Me ei tohtinud teadagi ja teiseks siis oli, oli võimalus maha võtta sellised väga kohustuslikud asjad, mis nagu nõukogude ajal käisid, see ideoloogia käis kaasas ja noh, kui praegu ütleme, et seal oleks vaja olnud parandada ja teha, aga aga vähemasti ta on mingisuguse aja seisuga ja ütleme siiamaani siiski eestikeelne, kõige põhjalikum teatmeteos, kus ei ole ainult terminoloogiat ja kus ei ole ainult nahk, tõesti, siukseid, tõsi, entsüklopeedilise artikleid, aga seal on ka selliseid elu olulisi ja ja noh, võib-olla muidu nisukesi natukene huvitavamaid asju, mis meremereasjandusega kaasas käivad, nii et, et ma arvan, et, et siiamaani inimesed kasutanud, ma ise ka kasutan seda siiamaani, et kuigi kuigi paljudes asjades on teadmisi ja võimalusi juurde tulnud, aga aga mingi põhi on ta ikkagi olemas ja midagi paremat ei ole meil siiamaani siiamaani tehtud eesti keeles. Ja, ja noh, ilmselt ei tule ka. Tegelikult seda leksikoni ju täiendatakse selles mõttes, et selle internetivarianti kogu aeg lisatakse juurde sõnu. No vot see on selline hea asi, et, et praegu on see võimalus, et mereWikit saada nagu täiendada ja lisada juurde seda materjali ja ja õnneks meil on siiamaani inimesi, kes tunnevad huvi mereasjanduse vastu, tunnevad huvi ja tegutsevad selle nimel, et merekeel areneks, merekultuur areneks ja nii seda meresõidu ajaloo poolt kui ka tänava poolt saaks eesti keeles rahvale tutvustada. Minu meelest see on, see on ka väga oluline. Ma ei kujuta ettegi, kui palju võib-olla selles mereleksikonis sõnu, sest et on niuksed, kitsamad terminid, eks ole, mida kasutavad inimesed, kes on otseselt seotud merendusega. Aga meie igapäevakeeles on ju ka meresõnu tohutu hulk, et kui palju neid seal leksikonis võib siis olla. Oh, ma ei oskagi, ma ei vaadanud tegelikult see number on täiesti täiesti olemas kuskil, aga ma ei vaadanud seda järele. Aga mis puudutab meie igapäevakeelt, siis ütleme, neid sõnu tuleb iga päevaga juurde. Ja kui natukene minevikku kaevata, siis võib leida, et meie murretes on või kõnekeeles on tohutult palju selliseid sõnu, et noh, mis on, paljud on juba meelest, et ära läinud ja ja uute sõnade ja terminite ja nähtustega. No neid, neid lisandub ju tohutu kiirusega ka kogu aeg juurde. See puudutab nii materiaalosa kui seadusandliku osa, et, et selles suhtes, kuidas see tööpõld on väga lai ja noh, ma pean veel ütlema täiesti täiesti omaette. Selline keeleloome ja, ja traditsiooni loome on ju tegelikult see, mis puudutab mere sõjandust. Sellepärast. Et tagasi vaadata, siis peale teist maailmasõda ju seal noh, kuna Eesti vabariiki noh, põhimõtteliselt ei olnud mälus ei tohtinud olla ja, ja kogu laevastiku värk käis vene keeles siis selle temaatikaga nagu eriti ei tegeldud, aga peab ütlema et Laiema merekeele osas sõna võtta. Tuut tegi laht tee üks mees, kes ise nimetas ennast merehaigeks jahimeheks ehk entusiastliku purjesportlaseks ja selle mehe nimi oli Heino Kuivjõgi ja tema avaldas 1967. aastal ajakirjas keel ja kirjandus, sellise tikkli etes miin taraanis paklotkale kajut kampaania kohalt sisse. Sellele noh, ma, ma ise arvan, ma ei ole ta käest ei osanud omal ajal küsida. Aga ilmselt Ta viskas tema tundlik ja, ja väga rahvuslik, kui närv üle pärast seda, kui hakkas ilmuma arvukalt igasuguseid mälestusteraamatuid ja, ja ka ülevaateid sõjategevusest ja seal puudutati merendust. Aga Heino Kuivjõgi oli meie eestiaegse viimase mereväe ohvitseride lennu lõpetanud. Ja siis muutus riigikord. Ja noh, siis ta muidugi ei saanud, et oma selle tõelise huvialaga tegeleda ja, ja ta on noh, väga väga tuntud purjesportlane ja ja ka purjelaevade ehitusega oli tegelenud. Ja teisest küljest ilmselt oli talle kuidagi sisse kasvanud see traditsioon, tahan ise Saaremaalt sealt, et pärit ja ta on õppinud Saaremaa ühisgümnaasiumis, kus näiteks omal ajal anti välja Johannes Aaviku juhtimisel isegi oma keeleuuenduse ajakirja ja ilmselt sealt see traditsioon ja, ja tema ääretult suur huvi keeleküsimuste vastu on ka ilmselt sealt kanti sisse kasvanud ja noh, põhimõtteliselt see nagu vallandaski ka teistes entusiastide s selle tahta merekeele osas kaasa rääkida. Sellepärast et kui võtta niimoodi pikemalt tagasi, siis kes on eesti merekeelt arendanud ikka need inimesed, kellel on vaja olnud kedagi õpetada? Enamasti on siit, et noh, tõesti tõesti kolm Ma nimetaksin merekeele arendamise suurkuju, kes ise nagu õpetajad otse ei ole olnud küll küll, ütleme niimoodi laiemas mõistes kasvatajad ja, ja propageerijad, need on Johan Pitka, Heino Kuivjõgi ja kahtlemata kapten Uno Laur. Aga ülejäänud inimesed, kes on vaeva näinud ja just nimelt selle terminoloogia korrastamisega ja mõistete lahti seletamisega. Need on kõik need, kellel on vaja olnud nooremaid õpetada ja sealt just tulevadki need esimesed väljaanded, kus on proovitud Teha mingisugust süsteemi leida või, või mugandada uusi mõisteid ja neid ühildada ja see muide kestab siiamaani sellepärast et, et meil mereväes on tänapäeval kasvamas peale nüüd uus põlvkond noori mereväe ohvitsere, kes koolitavad omakorda jällegi nooremaid ja, ja ütleme niimoodi, et aastal 2006 ilmus ott laanemetsa tõest sõduris üks põhjalik artikkel laevatüüpide kohta. Noh, aeg on edasi läinud ja kuigi nüüd ütleme selle NATOs olemisega ja seal on noh, põhitöö käib inglise keeles, aga aga õpetama ja, ja selleks, et oma seda traditsiooni kultuuri edasi viia, on vaja meil ikkagi seda eestikeelset terminoloogiat ja minu meelest päris niisugune hea kokku võtta. Esimene materjal õpikuna mereväe ohvitseride õpikuna tuli 2014. aastal, kui ott laanemets ja Liivo Laanetu kirjutasid kokku sellise raamatu nagu meresõda. Ja siia juurde pean ma veel ütlema seda, et kui ma enne rääkisin Heino Kuivveest, siis mul on tõsiselt hea meel, et tema lapselaps on ott Laanemets, kes viib oma vanaisa missiooni tõeliselt hästi edasi. Nii aga võtame siis, kuna Heino Kuivjõest on nüüd juttu olnud ja kapten Uno Lauriga oli meil saade alles hiljuti, kui ta pälvis Wiedemanni preemia, aga siis Johan Pitka. Et kas Johan pika siis mõtles ka näiteks ise mõne termini välja. Mõtles küll, Ta on, ütleme tegelikult esimene, kes võttis pikemalt üldse ajakirjanduses sõna merekeele küsimuses ja see oli aastal 1908, kui ta kirjutas sellise artikli Eesti asjanduse keel. Ja selle küsimused pika kohta peab jällegi ütlema seda, et kust, kust noh, ilmselt temal see huvi, sest tema vend Pearo Pika-Hansumardi on üks nendest meestest, kes kirjutas eestikeelse soldati sõnaraamatu ja oli hurda rahvaluule kogumise aktiivne osaline ja kuna ta oli oma noorema venna tõeliselt suur eeskuju noh, ilmselt võib-olla sealt sai Pikaga seda tõuget, et ta hakkas merekeelega tegelema ja tema just muretses selle üle, et, et kasutatakse ja, ja eritata riides ajakirjandusega seal kirjutatakse ja tõlgitakse sõnu niimoodi ja lõpuks veel toimetajad toimetavad nii üle, et kui ta mingi jupi kirjutab, et noh, et siis ta ei saa pärast ise ka enam täpselt aru, mis ta on tahtnud mõelda, ta kirjutab tegelikult üsna palju. Aga mis pika juures minu meelest millega ta tegeles ta, kuna ta oli ettevõtja, siis ta tegeles nii puhtalt meresõitu puudutav Te küsimustega kui ka merekaubanduse probleemid. Ega seal ütleme, läbivaks või üheks näitena võib tuua selle sõna, mis me praegu tunneme prahi all. Noh, Pravda on, muidugi enamuse inimeste jaoks on, on ta sodi ja jah, ei ole midagi head, aga ta on tulnud Inglise keelest praht ja, ja teda on kasutatud, et noh, tõesti-tõesti väga alguses kasutati Frahtima ja prahti küsima ja, ja siis ta muutus prahiks ja, ja prahtima on siiamaani kasutatakse ja see on üks sellistest sõnadest. Aga näidake, mida see tähendab siis täpselt tähendab praht, laeva laadung. Ühesõnaga see kaup, kui sa otsid kuskilt, mida vedada, siis sa otsid prahti. Ja, ja kui sa sõlmid lepingu selle omanikuga, mida sa vedama hakkad, siis sa teed prahilepingu või prahid. Ja mõnikord võibki nii olla vead, prahti. No seda ju ka veetakse nagu ma, nagu ma aru saan, kas vanu autokumme mida kõike, aga, aga see on jah selline ja noh, ütleme näiteks samamoodi on vene keeles ja see on noh, enamustes keeltes kasutatakse tänapäevani. Aga näiteks, mis küsimuse pikad tõstatas, oli see, et meil puudub mõiste selle kohta, mida tänapäeval me teame, mis on laeva süvis, ehk see, kui suur või kui suurelt on laeva ütleme nüüd põhjaosa vee sees ja noh, ütleme ausalt, minu jaoks oli see tegelikult natuke üllatus, et, et veel 20. sajandi alguses ei olnud sõna süvis, sellepärast et 20.-test aastatest peale on, on see sõna on niivõrd levinud ja noh, arvadki, et see on väga õudne, sellepärast et siis räägiti, et laev istub sees või kui, kui madalal käib või sellised sõnad olid. Ja näiteks selle sõna tõi pika välja, et sellel on vaja mõistet. Ja tegelikult see sõna moodustati alles kahekümnendatel aastatel. See on täiesti uus moodustis, aga ma ei oska öelda, ma ei, ma ei leidnud, kes, kes selle sõna eesti keelde tõi või tegi, mida, mida me nüüd täie enesestmõistetavusega kasutama Seal pikka aegadel vabadussõjaaegadel tegeleti ilmselt ka mere sõjanduskeelega. Kas pika sellega konkreetselt tegeles? Tegeleti küll ütleme niimoodi, et 1918 Ta oli veel natukene segane ja sõjaväe poole pealt anti välja käskkiri, kus olid põhiliselt kõik sellised üldised või, või maaväesuunalised sõna. Aga juba 1919. aasta alguses hakkab siin, et merejõudude käskkirjades tulema pidevalt, et noh, vene sõnade vasted eesti keeles ja need vormistati merejõudude juhataja käskkirjaga. Nüüd on raske öelda, palju pikal selle jaoks aega jäi, sellepärast et et nendes käskkirjades oli neid sõnu toodud üsna palju ja kui ma neid käskkirju lugesin ja kui ma hiljem lugesin Admiral Saltsa koostatud artikleid ja, ja loengutekste siis tundub niimoodi, et väga palju tööd tegi ära Saltsa kes on ise tegelikult ju baltisakslane, kui niimoodi võtta. Aga noh, üldiselt on öeldud, et ta püüdis kõik asjad eesti keeles paika panna ja tal oli see haridus ja tegelikult moodustati merejõudude juures moodustati D komisjon kes pidi siis hakkama mereasjanduse oskussõnu kokku panema ja seal oli kuidas, kuidas ma nüüd ütlen, seal oli üks baltisakslane ehk salsa ja, ja siis seal oli erinevad erialade haritud ohvitsere, kes ei olnud ka mitte eesti soost ja samal ajal oli seal ka eestlasi, kes olid saanud noh, eestikeelse hariduse, kas siis õigusteaduse alal või tere haridust sellel ajal eesti keeles enam ei eksisteerinud, ütleme 18.-ks Üheksateistkümnes üheks aastaks. Ja mehed, kes olid käinud noh, kasvõi gümnaasiumis ja kellel ilmselt oli keelevaistu ja need mehed rakendati tööle ja niimoodi pikapeale saadi päris päris korralik sõnastik, sest asi on selles, et see merejõudude sõnavara, see on, mitte ainult mis puudutavas meresõitu, sellepärast et meil oli ju ka relvastus ja, ja, ja kogu sellealane mehaanika. Et noh, see oli väga-väga lai tegevuspõld ja ja noh, ütleme sellel raskel ajal, et inimesed leidsid aega ja tahtmist, et nad jõudsid ikka uskumatu Palju ära teha. Kas läbi aegade on Eesti merekeelt mõjutanud ikkagi inglise keel ja vene keel? Kord üks peal ja kord teine peal? No ütleme niimoodi, et alguses noh, ma ei oskagi öelda, kust algust võtta, võtame võib-olla 13 14 sajand kui, kui juba juba ikkagi mindi suuremale merele, sellepärast et noh, siin lähimeres ilmselt sõideti. Sest ajast saati, kui ja mere äärde jõuti suuremate või väiksemate alustega ja noh, viikingilaevadest, aga sellest ajast, et väga palju ei oska öelda, ütleme vanemad laenud, mis on, on kõik kas vanadest, skandinaavia keeltest ka mõningate sõnade juures öeldakse, et on võetud laenuks vanaislandi keelest või väga palju on laenusid tulnud alamsaksa ja hollandi keelest kus on olnud mere sõitet, germaani keeltest hästi palju. Sellepärast et need suhted on nagu hakanud siitpoolt nagu arenema, sinna kaugemale ja poliitiliseks. Muidugi muutus asi asi siis, kui sead tee sisse või kui Eestimaa oleks Venemaa koosseisu ja ja siis väga-väga palju dokumentatsiooni ja ka kooliõpetus hakkas vene keeles käima, aga sellega on jälle selline lugu, et, et suur Vene rahvas on kehv meresõitja rahvas praktiliselt ilmselt et igaüks teab, et Peeter, esimene käis õppimas mereasjandust Hollandis ja töötas küll laeva puusse panna ja ei tea mida kõike muud. Kõik vanemad Vene meresõitu puudutavad käsiraamatud. Need on tõlgitud hollandi keelest ja see tähendab seda, et praktiliselt vanemast terminoloogiast on ikka tohutult palju ja enamus neid väljendid on venelased üle võtnud hollandi keeles, nii et see vanem osa ei, ei olnud just noh, nii hull. Sellepärast et kui me võtame meie, meie tüürimehe või töörmanni, sakslastel on ta stoierman venelaste asturman, noh, pole nagu suurt vahet, eks ole, hiljem muidugi kui tehnika arenes edasi ja võeti kasutusele uusi uusi, neid relvasüsteeme uusi laevatüüp ja siis tekkis selline situatsioon, et Venemaal nimetati väga paljusid asju teiste nimede või teiste terminitega kui kogu ülejäänud Euroopa, kui niimoodi võib ütelda, noh, see kestis ja ilmselt natukene kestab siiamaani. Kui näiteks oli talvel laevad, siis nato nimetas ühe klassi allveelaevu ühe terminiga ja nõukogude liidus nimetati teda teise terminina. Üks üks paremaid näiteid selle koha pealt. Ta on meist palju räägitud. Miiniristleja, mida ülejäänud maailm nimetab hävitajaks ehtestroieliks kui töriks. Ja selle miiniristlejat on veel selline lugu, et kui Otto Wilhelm Masing kirjutas juba 1821. aastal Maarahva nädalalehest kõige hirmsam leivast, mis üldse maailmas on leiutatud, see on torpeedo siis Venemaal nimetati torpeedot veel kahekümnendatel kolmekümnendatel del aastatel Vaithi Dimiiniks ja see, mis teistel olid torpeedolaevad, siis järelikult Venemaal olid miinilaevad. Nii et et selli, sellised kummalised arengud on olnud ja niukene, paras segadus, aga noh, muidugi, mis me võime taas öelda, et ega, ega siis siis oli ju tõesti niimoodi, et ega eestikeelset terminoloogiat nagu üldse ei olnud ja muidugi, mis mereterminoloogia või merekeele kohta üldse peab ütlema, on see, et siin on hästi palju just, et sellist rahvusvahelist sellepärast et esiteks käib teiste rahvastega läbi, võeti siit, võeti sealt mugandati, kustkaudu tudu mingisuguse terminit tulid, noh näiteks admirali oleme laenanud prantslaste ja inglaste kaudu hoopiski araablaste saratseinidelt. Kompassi nimetuse oleme me saanud Itaalia kaudu. Siis on terve terve rida selliseid asju, et kuidas kellelegi ka kontaktid on olnud, kapten, tema nimetus tuleb hoopiski ladina keelest, mis tähendab nagu sõnast katut, mis on pea. Ta ei ole mitte mitte väga ammu kasutusel, ütleme meil kuskil keskajast peale või natukene hiljem aga ta tähendas seda, et kes on vastutav ja kes juhib. Nii et noh, meil on ta kasutatud kas laevajuht või siis kipper ja kipper on jällegi tulnud Skandinaavia kaudu meil, nii et et, et need keeled, Ta on nagu segunenud ja Me oleme mugandunud ja muidugi igast maailma nurgast kokku jah, peaaegu küll jah. Ja, ja noh, teine asi on muidugi ka see, et nagu praegugi on vahepeal niisugust asja ei olnud, et ka laevameeskonnad olid mitmest rahvusest koos ka enne esimest maailmasõda, näiteks eesti mehed sõitsid erinevate laevade peal erinevate lippude all erinevate meestega ka siis sõideti koos muslimite sõideti koos neegritega, kuidas kuskile laeval teleseda jobi saadi nagu nagu öeldi või ilusasti öelde, et millisesse laeva Munsterdati, see ei ole jällegi meie sõna, aga jällegi väga pikka aega kasutatud ja kasutatakse veel tänapäevani. Ja noh, merekeele kohta võib veel öelda, et noh, et lisaks sellele, mis on väljaspoolt laenatud, on väga palju tulnud, et ka erinevatest murretest ja, ja eriti hakata tihti neid sõnu otsima just nimelt, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil ja siis on veel uus tuletised. Nii et see, see on niivõrd rikas osa meie merekultuurist ja mina isiklikult arvan, et ta on niivõrd väärtuslik osa et seda ei või kunagi ära unustada ega, ega ära kaotada ja, ja see väärib ainult nagu edasikestmist edasi. Sest tulevad uued sõnad, vahel tuleb mõni vanasõna tuleb jällegi uuesti katusele ja, ja noh, kui niimoodi võtta, näiteks paadi nimetasin, vaatasin, leidsin üle 60, mis meil üldse on olnud, kui me võtame niimoodi, et Hiiumaast kuni Setumaani on paat kasutatud igal pool ja peaaegu igal pool andmetel omamoodi nimetused. Et selles suhtes ka see meie murdekeelevaraait on ääretult rikas ja. Mudelile näiteks kohe võtta, kuidas paati on nimetatud, on kõike, kuutekümmet, pole vaja ette lugeda. Kõige tuntum võib-olla niisugune, millest on palju, on haabjas ehk haabjuja ja selle mitmed variandid ja see näitab väga hästi selle paadi olemuse ära, et ta on Haabus tehtud. Et sellist ühe puupaati, seda seda tehakse, tehakse siiamaani, ütleme ja kui vaadata Eesti kaarti, siis kõige rohkem kasutatakse nimetust paat. Ja järgmine paadi nimi kasutuse järgi on vene ja vene on hoopiski just niimoodi läänemeresoome algupära. Nii et noh, ta, ta ei tule mitte venelasest päris, aga, aga vene on selline teine paaditüüp. No mis siin võib-olla Jolie julla on hästi teata, siis on Niuke tore nimi nagu kibu. Kes saunas käib, teab, mis asi kibu on, sellega visatakse tavaliselt vett, siis on niisugune tore paadi hüüdnimi, mille nimi on Kreps või Reps või grips, mis on kasutusel olnud, et Hiiumaal põhjarannikul ja mis tähendab tegelikult rannavalve paat ja niisugune hea ütlus on niimoodi, et Kreps pandi kaldale seisma, et nüüd võime poistega Soome minna. Et siis noh, on ilus nimi on näiteks nik, mis on laadimispaat, lootsikad muidugi tavaline siis on plannikson nimetatud Brati, siis on ruhi jälle nagu rohkem levinud, aga samal ajal on rullaks nimetatud. Siis Lõuna-Eestis on nimetatud paati throw kaks veidi Rodgaks. Et see on täiesti uskumatu ja siis on näiteks paadi nimetus on näiteks viis, laide on kolm laid, mitu noh, ütleme külje laua korda on paadil niiet et ja noh, rääkimata sellest, et, et siin võib võtta. Ta on veel otstarbe järgi allliit, sõnasid küna ja Moid on muidugi paadid ja et seda seda teemat jagub, nii et noh, laeva nimesid on tunduvalt vähem. Selles suhtes ei saa nagu öelda. Ja üldiselt arvatakse, et paadi nimetus on tulnud meil Skandinaavia kaudu. Nii bana Rootsis või vanaislandi keeles kasutatakse umbes samasugust No tänapäeval ilmselt on muidugi nimi niimoodi, et mõne nähtuse või eseme või ametikohta ja kui ühegi hea sõna leiaks. Ja kas on praegu mõni selline termin, millele otsite vastet ja ei leia kuidagi. Ehk ütleme sõnade, et praegu meie merekeele nõukojas pidevalt käib töö just nimelt erinevate vastastega otsimiseks ja kui päris aus olla, siis tihtipeale vaadatakse üle ka kunagi Enno kasutusel olnud sõna, sellepärast et noh, et äkki tuleb nagu parem mõiste või, või, või on tulnud parem mõte või on tulnud variante ja samamoodi on vaja vaadata, et kuidas meil üldkeel areneb. Et see on selline pidev pidev töö ja, ja lõppu ei ole näha, sest elu muutub nii tohutult kiiresti. Ja aga kas kõigele on võimalik üldse ja kas kõigele peab leidma eestikeelse sõna? Ma arvan, et päris kõigele vist isegi isegi meil ei ole jõudu seda eestikeelset sõna leida. Teisalt ma arvan, et kõigele ei olegi vaja päris sellist eestikeelset sõna leida. Sellepärast et, et noh, paljud asjad muganduvad lihtsalt keeles ja kui teda palju kasutatakse, siis ma leian, et seal ei ole mitte midagi hullu, kui, kui ta mugandub sellepärast et et päris nii nagu soomlased teevad, et noh, päris nii ilmselt ei, ei ole meil jõudu ja, ja ei ole ka mõtet. Ja võib-olla noh, ütleme, selle kasutusel on, on nagu lihtsam, kui, kui tekivad mingid seosed, noh, nagu ikka keelatud mõtlemise ja, ja noh, muidugi see probleem, millest te räägite, see on olnud üleval üle 100-st ja sellepärast, et sellest rääkisid nii pikka hiljem kis omaaegne Kuressaare merekooli õpetaja Ants Piip, kes oli muide ka üks esimesi, kes Eesti Kirjanduse seltsis võttis üles merekeeleprobleemid ja merekeele arendamise probleemid ja nad arvasid, et, et väga palju sõnu on sellised, mida me oleme harjunud ja mis meie jaoks on või noh, ütleme meremeeste jaoks on omandanud teatava mõiste, et seda ei ole juba mõtet hakata ümber nimetama, et no ma ei tea, kas või kapten jah, jah. Sellepärast, et jah, meil on kipper või Kippar, mis on tulnud laevamehest või laevahärrast. Meil on nagu paadijuht ja laevajuht. Aga, aga noh, ei ole, ei ole, ma ei leia mingit mõtet seda ümber nimetada. Ja no ütleme, tänapäevaks on, on juba rahvusvahelised nõuded kaptenile tema töös rahvusvahelised nõuded ja õigused Kipparile tema töös. Nii et need asjad on juba nagu paika pandud. Seotud ja missugune on kõige põnevam sõna lugu, millega te olete oma merenduse keele uurimise ajal kokku puutunud, mis on teile kõige põnevam olnud? Seda on raske öelda. Ma tsiteeriksin siinjuures ühte Jõelähtme meest, kes on meie murdeuurijatele öelnud sellise sõna, mida kaugemale oled sa lähed, seda sügavamaks meri läheb. Minu jaoks tähendab see seda, mida rohkem sa mingisse asja süvened, seda põnevamaks asi läheb, seda rohkem tuleb igasuguseid seoseid, seda rohkem uut infot. Ja kui sa veel ise siin natukene natukene mõtled, siis on ettekujutus, siis läheb asi väga põnevaks. Kunagi, kui ma lugesin Kaido Kama raamatut ümber maailmapurjetamisest, siis mina Lääne-Eestis elanuna ja eluaeg kirjakeelt lugenud õppinuna olin tõsises hädas selle raamatuga, sellepärast et nendest lõunaeesti sõnadest tuli mul järsku meelde niukene tore sõna nagu kartsas, millega minu ema, kes oli Lõuna-Eestist pärit, aeg-ajalt narris meid noh, tal oli seal veel pürst ja igasugused niisugused sõnad, millest esimene kord nagu aru ei saanud. Ja siis siis ma hakkasin mõtlema, et et kartas minu teadmisel järgi oli redel, mis siis ema oli lõpetanud. Ja siis, kui ma hakkasin selle kartslase sõna, ma isegi ei mäleta, miks ma seda sõna selle raamatu juures otsima hakkasin otsima, mis sellega seoses on, siis tuli välja, et tegelikult on see Märjamaa kihelkonna kasutatud sõna, kus mina elasin, aga mina kuulsin seda lõunaeestlasest ema käest esimest korda. Ja siis ma hakkasin veel uurima ja siis tuli välja taevas alastused, see on täiesti ka merenduslik termid ja tuleb välja, et kartsas on kasutusel olnud selle renni kohta mida mööda, kui laev oli ehitatud, see laev rajati või merele lükati. Ja siis, kui ma veel uurisin, siis tuli välja, et mõnel pool oli kartsaseks nimetatud ka neid talisid, millega laevamaste püsti tõmmati. Ka noh, tavainimene praegu loeb seda sõna siis tal on selge, millest jutt, jutt on kartsas istumisest. Et selliseid selliseid sõnu on noh, tõesti ma ei tea, igasugust saatest ja väga-väga lühidalt rääkima hakata, aga üks tore, tore asi oli veel, mis, mis mulle meeldis, on see, et näitab Randlaste suhtumist oma laeva, tegelikult suhtuvad laeva noh, nagu perekonna liikmesse või, või, või inimeses midagi nihukest ja hiidlastele on üks niisugune tore sõna jöörama, mis tähendab seda, et kui sa oled natukene natukene palju polnud ju õlut ilmselt, et noh, et siis sa kipud niimoodi tuiama ja natuke räuskama ja ja jaurama ja siis nad on ka laeva kohta öelnud niimoodi, et et kui tuuline ilm on, et siis peab laeva korralikult kinni panemata jöörama ei hakkaks. Aitäh Reet, naaber ja mida mereinimestele soovida, kas on meremeestel mingi eriline soov lahkumise puhul või jõudu või edu soovimisel on ikka seitse jalga kiilu all. Seitse jalga kiilu vallaretnabel, aitäh. Keelesaates, rääkis merekeele nõukoja liige Reet Laber, eesti merekeelest saate toimetaja Piret Kriivan. Kohtumiseni nädala pärast. Kõike head.