Helilooja ei saa rahulduda sellega, et ta tunneb oma rahvalaulude meloodiaid ja vorme. Ta peab mõistma rahva hinge, tema ergaste vastuvõtlikku südant, mis alati püüdleb valguse õnne poole. Ütleksin, et rahvamuusika kujutab endast rahva poolt sajandite kestel lihvitavad kalliskivi, mille igast tahust peegelduvad rahvavõimsus, meisterlikkus ja looming. Anne. Näed silmapaistva nõukogude helilooja Reinhold klieri poolt. Sõnad leiavad otsest kinnitust rumeenia muusikakultuuri ajaloos. Sirvides selle lehekülgi võib täie õigusega öelda, et rumeenia heliloojad ongi põhiliselt alati olnud nendeks meistriteks, kelle käte all kõige erinevate kujude, väärtuse ja värvidega rahvamuusika siis kivid vahel, aga ka nende üsna tillukesed killud on leidnud endale kindla koha professionaalse heliloomingu avaras aaretekastis. Rumeenia rahvaviisid on väga meloodilised tunneteküllased, kontrastsed, meeleolude ja kiirelt vahelduva rütmiga. Näiteks kuulsad rumeenia Toinad laia meloodilise hingusega ning äärmiselt väljendusrikkad, olgu nad siis helged või kurvad kõnelgu nad kaunis unelm maist või põletavast raevust türgi anastajate vastu oli Rumeenia nägu Bulgaaria Ki türklaste ikke all ning seda ligi 300 aastat. Teine keskne liik laule on elavaloomulised hoogsad rütmilt täpsed ja põhinevad rumeenia rahvatantsudel. Ka nüüd on oma karakterit erinevad, alates lüürilistest ja lõpetades naljatlevatega. Kuna rumeenia rahvaviise iseloomustab ühelt poolt vabaimprovisatsiooni lisus teisalt aga ülesehituse täpsus ja selgus ning neile on omased kiirelt vahelduvad meeleolud siis leiame nii lauludes kui ka tantsulistes pillilugudes endis tugevaid kontraste. Väga populaarsed on rohked võitluslaulud, mis jutustavad rahva tasujatest, haidukidest ning reast ülestõusudest. Osa võtnud revolutsionääridest. Armastatakse laule tohthana vanglamüüride vahel, vaevlevas meestest, poliitvangidest, kelle kindlat tahet ja alistamatust ränk vanglarežiim ei suutnud maha suruda. SÕNA tohtana muutus peagi murdmatu kindluse julguse sümboliks. Kuulakem ühthanale pühendatud laulu riikliku akadeemilise meeskoori ja Robert Vahisalu esituses. Oo-oo. See osa, kui. A. A S. Ja nii oligi rahvamuusika selleks valguskiireks, mis helkis türgi hordide ja kohalike ülikute kiuste sajandist sajandisse kaunistas puhkehetki, kutsus tantsule, lohutas, aitas töötada, kõneles armastusest ja vihast mureste kättemaksust. Alles 19. sajandil, nii nagu pulgaariaski, pandi alus rumeenia professionaalsele heliloomingule mis on käesolevaks ajaks jõudnud silmapaistvate saavutuste nii ülemaailmses ulatuses. 1834. aastal asutati muusika ühing filharmoonia 1864. aastal Bukaresti konservatoorium. Mõni aeg hiljem rajati ooperiteater ja filharmoonia alustasid oma muusikalist tegevust. Heliloojad Aleksander Plest, maher, Johan jo, Eduard Vahmanid, Julius vist, ja teised, kes olidki rahvuslased, sakslased, kuid aitasid oma operettide, villide ja sümfoonilise teostega tõhusalt kaasa rumeenia muusika arengule. 19. sajandi teisel poolel hakati edukalt viljelema vokaalmuusikažanre milledest omandasid keskse koha Gaby Elmusid žescu Georgi Tiima, Jacob murest janu, Dumitru kirjaki. Giorgi Kuko, Joann Viidukoorilaulud, teosed, mida võib täie õigusega pidada rumeenia kooriloomingu põhiliseks nurgakiviks. Monachislik valitsus tegi kõik selleks, et maha suruda Iisrindlike muusikute tulihingelist võitlust rahvusliku muusika eest. Ta kutsus teatrisse esinejaid välismaalt eesotsas Itaalia ooper solistidega takistas rumeenia lauljate ja muusikategelaste poolt algatatud oma ooperitrupi loomise mõtte teostamist ning pani kõik jõud mängu selleks, et nende katsetused jookseksid karile. Kuid ometi leidus kunstnikke, kes kõige kiuste leidsid endas jõudu ja visadust mitte alistuda ning andsid kõik selleks, et rumeenia ooper hakkaks ükskord ometi kõlama. Selliste väsimatute muusikute hulka kuulusid maailmakuulsuse omandanud lauljatar Harrikleja Hartsular, kellele pühendatud filmi Dark lee võisime näha möödunud aasta detsembrikuus. Esimese Rumeenia ooperitrupi ja esimese rahvusliku sümfoonia looja Giorgio Stefani usku ja paljud teised. Sümfooniline ja instrumentaalne kammermuusika astus oma esimesed sammud 19. sajandi viimastel aastakümnetel. Peale Stefan Esku on nimetatud žanris kirjutanud veel Jakob murest janu. Chiprian, Parun, Pescu. Kuigi tal polnud majanduslikest raskustest tingituna võimalik saada lõpetatud muusikalist haridust kätkeb tema looming palju väärtuslikku, millest on iseloomulikumaks kujundite rikas ja kaunis meloodiline joon. Ning enamuses teostes kõlav rumeenia rahva viisilisus. Mul on peaaegu sulest on ilmunud instrumentaalpalu koorilaule romansse kantaat Putna kloostri altar. Elades Habsburgide võimul olevas Bukoviinasse Transilvaaniast, kus kohaliku publiku lemmikuks oli valitseva klassi poolsoositav Viini operett otsustas. Nii valmiski 1882. aastal operett noorkuu, mille kuulajad vaimustunult vastu võtsid. Õige pea pärast esietendust ilmus ühes Transilvaania ajalehes kriitika, milles torm Peskud kiita sooviv autor märkis muu hulgas, et helilooja olevat ilmselt tähelepanelikult uurinud ohvenbachi suppi ja Lekoki teoseid. Ka Silja ei Parun peske oma vaatajale kindlaks ning vastas kriitikale avaliku kirjaga, mis lõppes sõnadega. Kui võib-olla juttu mingist heliloojast, keda ma olen innukalt uurinud ning kelle loomingu tundmaõppimist ma pidevalt jätkan siis selleks heliloojaks on rumeenia rahvas. Džibrion Parun, Pescu patriootlik tegevus tõi ta Austria politsei poolt jälitatav illegaalse ühingu. Arbour ridadesse noor helilooja vangistati ning raskes vanglatingimustes saadud tuberkuloos lõpetas kolmekümneaastase nurka elu. Nagu juba varem öeldud, avaldus Forum pesku andekust täies jõus just rumeenia rikkalikul raha loomingul põhinevast teostest ei kuulubki tema silmapaistvamad instrumentaalpalade hulka. Populaarne ballaad viiulile ja klaverile, mille üheks teemaks on väljendusrikas Toina Algus oli tehtud, esimesed seemned külvatud. Rumeenias olid ärkamas oma rahvuslik muusikakultuur, mis esialgu küll võrsus ainuüksi kodumaa piirides. Esimeseks Rumeenia muusika suurkujuks, kelle looming ja mitmepalgeline interpreteerimiskunst said kuulsaks kogu maailmas olid Shar enescu inimene, kes viiuli-klaveri, dirigendikepi ja noodipaberi abil tõstis rumeenia muusika kõrgele professionaalsele tasemele. Juba lapsena Sezenescud imelapse oreool. Seitsme aastasena alustas ta õpinguid Viini muusikaakadeemias klaveri, viiuli ja kompositsiooni erialal, mille ta lõpetas 11 aastaselt. Kohe pärast seda siirdus Pariisi, õppides viis aastat viiulit ja kompositsiooni. Viimast silmapaistvate prantsuse heliloojate Mazneja Fory juures. Noore muusiku esimesed tööd olid loomulikult saksa ja prantsuse koolkonnast tugevalt mõjutatud. Kuid nagu Bulgaaria helilooja Vladi keerab, nii pööraskaaennescu välismaal omandatud stuudiumist hoolimata oma tähelepanuteravikku rumeenia rahvamuusikale. Valmisid rumeenia poeem ja 1901. 1000 902. aastal mõlemad Rumeenia raps soodiad, millest on eriti tuntud esimene sädeleva orgestratsiooni ja huvitav harmooniaga. Läbinisti rahvuslik teos. Heinarahvamuusika leidis endale esmakordselt meisterlikult kujundatud vormid. Paarisi meetodi juurde, mille aluseks on rahvaviiside tsiteerimine Siin on nüüd pöördunud. Heliloojad ei haaranud enam folkloorimaterjali vetooslik töötlemine, ta hakkas otsima raha, muusika, intonatsioonide, sügavate mõtete ja elamus. See väljendusvahendeid enescu lõime meloodiaid, milles avalduvad rahvaviiside ja rahva hinge olemus ning assimileerida Lääne-Euroopa sümfonismi saavutusi, lasin neil peegelduda läbi rahvuslikkuse filtri. Toetudes rahvuslikele traditsioonidele, rikastas enescu Rumeenia muusikat uute ideede ja kujunditega, avardas sele žanrilisi vormilise ja rakenduslikke külgi. Rosheenescu kuulub nende heliloojate hulka, kes ei jää kunagi püsima isale loomingulisele valemile. Tema teoste lähemal uurimisel võib otsekohe märgata nende tugevat evolutsiooni. On justkui elu, oli tulvil rahutud otsinguid ning praegu iga ta teos uueks katsetuseks. Helilooja esimesed tööd, Rumeenia, Rumeenia rapsoodiad väljendavad oma rahvast palavalt armastava nooruki patriootlike tundeid. Siis tundub see, nagu kirjutab rumeenia muusikateadlane baland küpse tarkusega ning helilooja küsib endalt. Milles seisneb eksisteerimise mõte. Küsimus muutub üha pealetükkiv omaks ning viib lõpuks välja filosoofiliste mõtiskluste ja iseendasse süvenemise teele. Kuulakem lõiku järsku teise keelpillikvarteti teisest osast. Kas ei sobi siia helilooja enda sõnad? Kui sul on midagi öelda, siis ütle seda sinule omasel viisil, siis on kõik korras. Katsu leida helikeel ning kõneles sellest, mis on sinus. Tõeline omapära kuulub sellele, kes seda ei otsi. Oktetis ja esimesest sümfooniast märgib edasi. Balan on elu kujutatud pideva võitlusena, milles tulevad võitjateks ainult vaprad kuid kogemuste kibedus toob endaga aja jooksul kaasarohkeid, pettumusi ja elu on võitlus kuid selle võiduks on illusioon. Romantilistest unelmatest pettununa püüab enescu endast süvendada vankumatut, usku, abstraktsetesse ideaalid. Kuid saabub aeg, mil helilooja mõistab, et levib ainult võitluste raske tee. Et seda saavutada, selleks on vaja moraalset püsivust ja hingelist puhtust. Näitena toopalan 1916. aastal alustatud ja 37. aastal Pariisis esietendunud ooperi Oidipus. Saatuse ja inimese vahelise kokkupõrke dramaatiline teema, mis on haaranud paljusid heliloojaid klassikuid eesotsas Beethoveni ja Tšaikovski ka erutas käinescut. Ta oli suurepärase värske ja antiikset süžeed uudselt lahendavad Joosse mille keskne tegelane, vapper ja mässumeelne Oidipus teeb kõik selleks, et õigustada mõtet. Inimene on saatusest tugevam. Ooperimuusika on tulvil kannatuste üllast paatost, kaunist dramatismi, tunnete küllust, humaansust, seal ürikat. Tohutu suurt tähtsust omab ooperis orkester, mida enescu oskas alati meisterlikult kasutada. Dise on side rumeenia rahvamuusikast pärinevate intonatsioonidega. Enesest kui ise nimetas Oidipus minu elu operiks rõhutades oma hingelaadi suurust kangelasega ning seda täiesti põhjendatult oli Oidipuse kindlus, millega ta kaitseb õiglust ja tõde ning sellest ammutada moraalne jõud taluda kõige rängemaid katsumusi omanega enescule. VSM. Ja nii leidis oma ideelise kreedo. Antud ooperis jõudis helilooja inimese Suurus tülistava kolmanda sümfoonia mälestuste ja rahunemise staadiumi mis väljenduvad kõige kujukamalt sümfoonilistes, maaelu süüdis ja lapsepõlve muljes ning kammersümfooniast. Viimati nimetatud teos valmis üks aasta enne helilooja surmakandes daatumit 1954. See oli šašenescu elutöö üks külg. Suur oli tema tähtsus interpredina. Minul tajate frits Kresleri ja Shakti puu kõrval oli enesest kui üks tuntumaid kunstnikke ülemaailmses ulatuses. Nagu heliloomingus, jänes eeskätt Rumeenlaseks, tuues oma interpreteerimise tugeva annuse rahvusliku koloriidi. Rosenescu valdas täiuslikult ka klaverit, kuid kontserditel esines harva. Seetõttu oli ta pianistina laiemale üldsusele vähendutav. Silmapaistvad olid ta saavutused dirigeerimise alal, mida kõigiti soodustasid peen kuulmine, fenomenaalne muusikaline mälu ja erakordne orkestrivärvide taju. Ei saa mööduda enescu viljakast pedagoogilisest tegevusest. Tema poolt igal aastal Bukarestis Pariisis korraldatud kursused pälvisid ülemaailmsete muusikute tähelepanu, olles viiulimängu kõrgemaks kooliks. Enescu õpilaste hulka kuulub ka üks suurimaid kaasaja viiulikunstnikke Yehudi Menuhin, kelle mängu palume teid hetkeks kuulata. 1912. aastal paniks orden Esko alguse iga-aastasele preemiale, mis määratakse parimale noore rumeenia helilooja teosele. Nii on paljud andekad muusikud nagu sa pindragoi Alfred Mandelson, Paul Konstantin, Esko ja teised enese nimelise preemia laureaadid suurele heliloojale palju tänu võlgu. Rosenescu helilooming ei olnud mitte üksnes rumeenia muusika arengud ei lähtepunkti vaiksele teenäitaja ja taseme määraja. Ja nii kulgebki ja musita eneskust alates kahest paralleelses suunas millest üks autentsed rahvaloomingule tuginev suund lähtub enescu Rumeenia poeemist rapsudjadest. Silmapaistvamad antud suuna esindajad on sabin Dragoi Paul Constantine sku heliloojat, kelle loominguline tegevus algas käesoleva sajandi 20. 30. aastal. Saab Indra, kui sulest on ilmunud rida koorilaule klaveripalu, keelpillikvartett, sümfoonilised muusikat, klaverikontserti ja kolm ooperit millest 1928. aastal loodud rahva draamana pasta sai teenitud menu osaliseks. Gabor Konstantin Esko seadis endale juba esimestest loomingulistest sammudest alates ülesandeks viia rumeenia folkloor sümfoonilise ja kammermuusikasse. Põhjaliku töö on helilooja ära teinud rahvaviisidest tuleneva harmoonia arendamisel, mille tõttu autentset meloodiat omandavad tema käe all alati uued värvid ja on isikupärased. Enamus Constantine sku töödest põhinevad Rumeenia tantsurütmide ja lüürilistel Toinadel. Oluline tähtsus on ka eetilis dramaatiliste lauludel ja ballaadid. Üheks küpsemaks Konstantin Esku sümfooniliseks teoseks peetakse tema esimese järgu riikliku preemiaga autasustatud klaverikontserti mida on ka Prahas ja Moskvas edukalt esitatud. Teine enescu, loominguliselt lätteid alguse saanud suund pärineb samuti rahvamuusikat kuid ei piirdu enam autentse materjaliga, vaid lähtub üksnes intonatsioonilistest ringist. Teise tee valinud heliloojad on märksa rohkem, pakub jusi, avaramaid võimalusi nii isikupärase stiili kui ka väljendusvahendite leidmisel ja arendamisel. Siia kuuluvad peaaegu eranditult ka tänapäeval tegutsevad vanema ja keskmise põlvkonna esindajad. Dmitri Kukk liin, Mihhail Flora, Markian neegria, Ludwig Feldman, Theodor Rogalski, Seenovantsia, Alfred Mendelson Jondumit, Rescu ja rida noori heliloojaid, kes on alustanud oma loomingulist teed juba Rumeenia rahvavabariigi tingimustes. Nii nagu kõigile rahva demokraatlikele maadele nii 1944. aasta augustikuu Rumeenia rahvale kaasa uue elu alguse istunud aegade progressiivsele pärandile hakati rajama uut kultuuri minevikku saavutustele lisanduvad iga aastaga uued täienevad nii muusika, loojate ja esitajate kui ka kuulajate read. Neli ooperiteatrit, Bukaresti ooperiteatri uus hoone, rida uusi kontserdisaali ja muusikalisi õppeasutusi, üle kogu vabariigi. Riiklik rahvaloomingu instituut, heliloojate liitrohked, riiklikud isetegevuslikud, ansamblid. Kõik need faktid kõnelevad ise enda eest. Ja kui neile veel lisada silmapaistvate rumeenia dirigentide Konstantin Silvestri ja Šošescu viiuldajad Jon boikuja, Stefan Ruha, pianistide Stefan ja Valentin, Giorgio ja mõndrukatsi lauljate Theodora, Lucatsu, Vladislav konja Yolanda märkul, Esko Nikolajev härja, Zinaida palli ja Arto Florescu nimed. Saame vaid murdosa tänapäeva Rumeenia muusikaelust. Et nende kunsti hinnatakse ka väljaspool kodumaad, kinnitavad rohked rahvusvahelistelt konkurssidel kaasa toodud laureaatide nimetused. Kuulakem Bukaresti ooperiteatri solisti Arto Florescu esituses Florescu laulu täheke. Sümfoonilised muusikat viljelevad soorsenescu kaasaegsete hulka kuuluvad eelkõige Dmitri kuklin Mihhail jora ja maksan neile. Esimene neist on loonud 15 sümfooniat, viiulikontserti, avamänge ja kammermuusikat. Mihhail suured aga peetakse enese kõrval silmapaistvamaks Rumeenia rahvusliku muusika rajajaks. Tema parimate teoste hulka kuuluvad sümfoonia neli balleti, sümfooniline süit, pildid, Moldaaviast, keelpillikvartett ja rida teisi kammermuusikapalu. Erinevalt enamusele Lõuna-Euroopa heliloojale, kelle muusika põhineb peamiselt nende maade rahvamuusikale omasel meloodikal rõhutab kolmas helilooja Markian neegre selle harmoonilist külge. Tema püüdluseks on Lääne-Euroopa harmoonilise mõttelaadi sidumine rumeenia rahva pyysiilisusega. Negro sulest on ilmunud ooperit isandasi ja 57.-st aastast pärinev kalur Mariin kaks orkestri rapsoodiat, kammerja sümfoonilised muusikat, millest on silmapaistvam süüt Lääne mägistikest ülistuslaul Rumeenia kaunile loodusele. Vanema ja keskmise põlvkonna heliloojatest on sümfoonilised instrumentaal sümfoonilise ja kammermuusikat loonud veel Ludwig Feldmann, Seenowanchia Sigismund tutta, Alfred Nendel, son, Theodor Grigori kontserdil testrit seondumit, Rescu ja mitmed teised. Kolm ja orkestri süüdi keelpillikvarteti, sümfoonilise prelüüdi ja rea kammerteoste autori Jondumit. Rescu keskseks helitööks on tema esimene sümfoonia. Seda iseloomustavad eelkõige nagu kogu tema ülejäänud loomingustki raha, viisilisuse installatsioonid, Mu küllus lüürika ning meeleolukas rütmirikas Tansulisus. Üheks huvitavamaks näiteks Rumeenia tantsude mitmekülgsest olemusest on Theodor Rogalski kolm sümfoonilised tantsud, mille helilooja kirjutas 1950. aastal. Värvide tyhja, orgestratsioon, rahvamuusika, intonatsioonide meisterlik ja loov kasutamine ning plastiline kujundilikus haaravad kuulajad otsekohe luues omapäraseid rumeenia küla olustikulisi pilte. Progaskendantsuse teemadeks kasutanud erinevatest rajoonidest üles kirjutatud algupäraseid meloodiaid ning toonud välja rumeenia rahvatantsude kõige erinevamad karaktertüübid. Esimeseks tantsuks on pidulik ja aeglane Transilvaania tants, mida esitatakse paarilisi. Teine tants-Qaeda pärinud Makedooniast, kust Traakia lastelt üle võetud IZ tavandid ja rahvatantsud püsivad tänapäevani. Unistaja ilmeta Kaida rahulikku kulgu katkestab tantsutempot kiirendava elava loomulisena viiuli meloodia sissetungimine. Kuid seda pole kavaks lõbusam tantsumeeleolu taas endine. Ennud osale kontrastne tants horo on Moldaavia päritoluga nii kuma peibutavalt kutsuva alatooniga ja hoogsa liikuvusega lähedane kuulsate Rumeenia mustlasorkestrite mängulaadile. Iga aastaga rikastub rumeenia kammermuusika. Selles žanris kirjutavad Valentin Giorgio Tiberioola Ovidju varga anatoolveeru, Hillar särja, Theodor Grigorjeva Madsen neegra silmapaistvate korjamas. Laulude autoriteks on Jon kirjasku, Matti Sokor, Hillar järja, Raadu ballaadi, Vassili Popovitš Jondumit, Rescu Alfred nendes on ja need pole kaugeltki veel kõik. Häid tulemusi on andnud rumeenia heliloojate töö rahvusliku lavamuusika loomisel millest võiks eeskätt nimetada Georgi Dumit, Rescu ja Paul Konstantini oopereid Jon julm ja paneliznia ning esikovitšilaste ooperit jutustus sokkust tuntud Nõukogude lastekirjaniku Marshaki muinasjutu aineil. Ballettidest on parimateks Hildažeeria vaimult tugevad ning Alfred nendel soni Celin ja valge neeger. Ka Rumeenia operatiivon oma kaugele küündivad ligi sajandi kestel kindlaks kujunenud rahvuslikud traditsioonid. Juba alades Džibriaan, Parun, Pescu operetist, noorkuu püüti kõigiti vabaneda Austria-Ungari kultuurisurutisest ning peegeldada operettides lihtsa rahva elu ja olustikku, tuginedes seejuures Rumeenia laululist tantsulise folkloori-le. On täiesti loomulik, et need mõtted leiavad kõige avaramat tegevusvabadust just meie päevil. Laialdase populaarsuse on leidnud nii Rumeenias kui ka väljaspool keraalsetendriino operett, andke laulule voli mille aluseks on helilooja Džibriaan, Parun pesku ja tema sõprade võitlus esimese Rumeenia rahvusliku opereti lavale toomise eest. Autorit on siin paranud sama teemadering, mis on Eesti muusikasõpradele tuttav poris kõrveri laanelille kaudu. Rumeenia operetiteatri repertuaari kuuluvad veel Filaret, Parbu parvepoiss, post litsast, Eli Romani, Colomba Nikolai kiriku Lescu kaunimaid pulmi pole olnudki, millele 1952. aastal omistati riiklik preemia. Viimati mainitud operetis on helilooja pöördunud kaasaegses Rumeenia külla ning võtnud teose aluseks uut elu üles ehitatavate noortevõitluse igandite köidikus olevate vaenulike elementidega. Kirkule muusika on meloodiline, temperamentne ja koloriidilt rahvuslik. Me leiame operetilehekülgedelt õnnestunud stseene, vaimukaid lavalisi olukordi ning eredaid olustikupilte. Nagu teisteski rahva demokraatlikes maades, nii on ka rumeenia heliloojad ammutanud reasümfooniliste ja vokaalsümfoonilise suurvormide, ainestiku, rahvusliku vabadusliikumise ja revolutsiooniliste võitlusteede kuulsusrikkast minevikust. Sümfooniliseks muusikas on eredamaks näiteks Nendel soni, Togdana kokkuvarisemine ja kreeka patrioodile Nikos Pelojaanistele pühendatud sümfoonilised põimid. Esimeses riikliku preemia saanud teoses seadis helilooja Endale küllaltki raske ja vastutusrikka ülesande jutustada helides mitte üksnes 1940. aastal maavärisemise tingitud kohutavast katastroofist mille tagajärjel kindlusetaoline toffthana vangla kokku varises ning rohked vangid rusude alla mattis vaid ka hukkunute revolutsiooni, sõdurite mehisusest ja nende idee lõplikust võidule viimisest Rumeenia vabariigis. Haarad küla jõudu omandab rahva võitluse teema ka vokaalsümfoonilised vormides. Suure menu osaliseks on saanud Konstantin palade kantaat Georgia osa ja Georgi Dmitri Esko oratoorium Tuudur Vladimir Esku. Mõlemad heliloojad on võtnud oma teoste aluseks rahva ülestõusud 16. 19. sajandil ning pühendanud need nende vapratele juhtidele. Korduvalt rumeenia kontserdisaalides kõlanud Hildašerja riikliku preemiaga autasustatud oratoorium rahu päikese all. Anatool, veeru, oratoorium nooritsa. Serbia ARK-is oli vabariigi 15.-le aastapäevale pühendatud oratoorium rohkete sümfoonilise instrumentaal sümfoonilise ja muusikaliste lavateoste autori Alfred mendel soni kantaat Bukarestis oratooriumit 1907. aasta Lenini hääl. Yahoria. Praegu kõlab helitöö ava kuulajal taas ühe lehekülje 18. sajandil toimunud talurahva ülestõusust rahvuskangelase orja juhtimisel. Teose kirjanduslikuks aluseks on valitud luuletaja Blaiku põrnaneli, poeemi orjuse ikke, ülestõus, reetmine ja surm ning epiloog. Me olime sissejuhatus ja epilo on toodud kaasaega. Niisiis otsustatakse selle suure rahvaliikumise ajaloolistest perspektiividest. Teoses esineb palju tegelasi, talupoegi, naisi, prefekte, kes koos deklavaatoriga nii-öelda kommenteerivat möödunud sündmusi selgitavad horia püüdlusi ja võitlust. Horia enda kuju, oratoorium seesine. Praegu kuuleme katkendit Joosse viimasest osast piloodist. Tänapäeva Bukarest on olnud korduvalt kogu maailma muusikasõprade tähelepanukeskuseks nimelt siis, kui Bukarestis on toimunud rida rahvusvahelisi interpreetide konkursse nagu 1953. aastal Bukarestis läbi viidud ülevahelise demokraatliku noorsoofestivali raames korraldatud konkurss ning 1958.-st aastast alates regulaarselt toimuvad pianistid viiuldajad, võistlused. 58. aastal pandi alus ka enesenimelisele noorte viiuldajad ja pianistide iga-aastastele rahvusvahelistele festivalidele. Ning eks ole iga sellelt konkursilt kaasa toodud võit ükskõik millise riigi esindajale taga ei kuuluks siirast austusavalduseks suurele muusikule ja ühiskonnategelasele šašeenescule. Andis ju tema esimesena rumeenia rahvuslikule muusikakultuurile ülemaailmse nime ning astus otsustavalt tollal veel nii kitsale rajale, mille tänapäeva Rumeenia on vorminud avaraks ja saavutusterohkeks heli loominguliseks teeks.