Tere, tegullede, mulgi uudiseid, tähendab, me teeme juttu sellest, kuidas tõrvandiaatlertetas märts on teatrikuu ja Mulgimaal detas diaatertubliste tõrvan olli minev pühabe tähtis päev, sest seal tõi tõrva näitemänguring Edimest kõrda, püüne pääle näitemängu muudari mari musirull, näitemängu kirjut kohalik kirjamees, veel Luiaska Uursime, kui palju daam üldse näitemänge kirjutanud? Mahler kirjutan kuskil 70 näidendid, neli laste näidendid ja ülejäänu nagu täiskasvanutele. Neid kõiki neid on lavastada kah üle terve Eestimaa mudamari musirull, see kõneleb maaelust ja talude rajamiseks ja talude edendamisest ja nendest inimestest, kes püüab seal talvel midagi ära teeta ja kõrvuti töö inimestega kõrvutada. Nendega ilmub ka sealseid inimesi välja, kes püüame kergemalt läbi ajada ja tõstan nahka üle kõrvu tõmmata seda maaelu ja tööd ja neid inimesi, seda kõike näidend kajastabki. Aga kuidas nii näitemängudel sünnime liidule lihtsalt pähe, kust ta tuleb ja kuidas, kuidas ta tuleb, seda ei tea, aga äkki tuleb seal tundvused midagi nagu 200 mõtetel keerleb ja siis hakkab nagu mingisuguse kuju võtma ja järjest tuleb silla juurde siis uusi, võib-olla uusi tegelasi, uusi nüansse, uusi sündmusi, nii kaua, kui see asi saabki nõnda kaugele, et nüüd tuleb nagu selline tahtmine või isegi vajadus seda ka. Kas aga ta kokku kirjutada? Pämberlisin kah pääle esietendus Traasike juttu sellest tõrvateatrist, et kas seal tõrvakedel siis päris tõsine unistus. Saia oma teater seonduda tõsine unistus olla pikemat aega juba sellepärast, et meil on väga häid näitlejaid siin meil on siin olnud väga häid näitejuhte, häid muusikuid, kes näidendidele suudame ja tahame üteldi, mängi, aga millegipärast ei ole kõrgemalt poolt seda asja tõsiselt võetu. Kuidas teoks saab? Jah täpselt, Tiia, aga nii kaugele asja igal juhul ajame, et ütskord oma teatri saab, saab oma teatrijuhi ja saabuva kindla näitlejade ja saame teatrikultuuriakadeemiasse viima. Püüne pääle sai tüki tõrva näitemänguringi juhendaja Kiira Soovares. Nüüd ta kõneleb, Mihande tunne on lavastajale enne ja pääle inimeste etendust, et ega ööse EKi ei maka. Ja ega tähendab kabilisa magada, sellepärast et vaat pinge ja Miki üleval. Kas see on see asi, et ämbest taha rahvas saali ära mahtuda, kas see on harilik toom? Harilik? Jah, kas rahvas taht nõnda kangesti näitemängu vaadata, jah, ja oma inimeste näitemängu tähendab oma autori, oma inimese mängive Vello näitemängu materjal, millest Beta tükki kindlasti on kohe ta läheb piki rahvale pääle. Ei ole siukest nagu muret kogu aeg, sest inimestel on muret, on nagunii kõigil maa ja ilm. Et siis on vaja inimest nagu tõsta ja siis ongi sihukese huumorimeelse näidendi, kui palju teil tõrva näiteringini inimesi käib üldse mull käibiki vastavalt näidendile, kui palju tegelasi on möödunud aastal, oli 14, nüüd ei ole jälle teise jälle puhkava pääle esietendust, mitu kõrda ühte tükki harilikult mängitas, kõik olenes aastast, kui palju tahetas ja me käime nüüd välja, on kah. Suvel tahame Saaremaale minna, neli, viis, 10 olenes kõik aastast ja siis oma ümberkaudse maarahvamaja naerul näoga Tully saalist välja. Õiebavelson, kes on tõrva näiteringi tükke ennegi vaatlemen käinu juba näost oli näta, et õiele oli tükk meeltmööda. Minule Vello Jaska tükigi meeldiv vale, ennem ka käinud Ena tükke kaevan ja mulle meeldib see huumorimeel ja seeni ainult huumoriga tegu, vaid siin on ka tegelik elu on taga, mis tuvas kihi varjukülje ette ja jumal hoidku, talun nendest Untsanzakitest, nendest peab tõesti platsi puhtaks lööma, nagu siin tükingi oli, aga muidugi eks on tõesti potentsiaali palju, et siin oleks võinud küll oma teater olles, näitlejaid on palju, neid tuleb ainult üles leida, tõrva, näitleja, neid tuleb austada. Ega see lihtne ei ole tulla oma kodust välja, siin õdakuti neid proove tööta jälle kodu minna ja see Lähen korra töö, siiami ike, nädalite töö või isegi rohkem bet. Au ja kiitus nendele. Sess kõrrassommede jutuots on, saateks said kokku Kristi Ilves, Uuwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisibe äädiaatri kuu Jakugigile.