Tere kullede paastukuu peramist, mulgi uudistesaadet. 10. märtsil sai 120 aastat mööda sellest, kui Elme kihelkonna leebiku küla Roosi talun nägi ilmavalgust tütar Salme Melanie ilmet. Järebel talun võeti tubliste osa rahvaliikumistest ja peeti tähtsast isamaalist kasvatust. Kui kuulutati välja Eesti vabariik, hakkas lähikonna rahvas koosi talun, kuun käima, et arute oma riigi asju seal uudi pärast ka esimene kohalik kaitsesalk võitluses punaste vastu ja nõnda sai alguse salme võitluse tee. Et selle hakkaja mulgi naise mälestust elus hoida, tähistati tema sünniaastapäeva tõrvan kokkusaamiste sarjan juure. Nüüd kõneleb ettevõtmise peakorraldaja Ilmar Kõverik Mess pärast Salme ilmet mulkel nõnda tähtis son. Salme ilmet Bergmann, Peets volli tõesti kangel naine, naiskangelane, luuraja, halastajaõde ja Salmel oli antud ka presidendi poolt Vabaduse rist eestimaal olli kaits naist, kellele mitu Vabaduse rist, mõnede Mulgimaanaise ja üks nendest on siis Me Helme naine, Salme, teine Olli, Anna-Maria vares, tema oli pahuverest, Salme oli Eesti. Vabadussõja ajal oli ta halastajaõde ta pässi lahingul sõjamehi, kantseleid seljal, sidus nende haavu, sai avate põlvist ja iki s alla alla ja ravis neid tasse paljude noorte eesti sõjameeste elu ja sellepärast on ka see kuulus hortelomantu, kui tuli juba teine maailmasõda ja, ja Salme oli viidu pudrikude. Tudrikul oli vastloodud Vabaduse Risti kavaleride kodu Udriku riigi mõistan Virumaal ja Salme võeti sinna tööle ja oli Sist kodu juhatajasel. Vene valitsus paiku lõhuti ära toojast Etti sinna Udriku sovhoos sovhoosid aiatöölisest, siis sai kuulus kangelane. No siis oli jälle Ermet saksa. Teate-Venemaale Salmes olete ka nõus 100. siis salvil naisi kokku ja ütleme, saame selle tõukarja mõtsa ja valvame teda karja ja päästame tolle karja ära võidel, kuni temale kohust Ararati ja ta mõisteti surma ja ometi kohus siis tegi otsuse ümber pantidele, siis 15 aastat vangimajja ja veel viis aastat veel asumisele Salmed, kannad kick tolle ära, ta ei oleks hakkama saanu temal eales jumalat ollu jumaldama päästesse. Ta elas oma kõrge vanaduseni ja on praegu siis puhkas Me Helme surnuaial. Inimesi, kes salme ilmetit oma ihusilmaga nännu ei ole enam kuigi palju järgi jäänu. Üits neist õnnelikest on mulke seltsi vanem Kaupo ilmet, kellele Salme ilmet oli lihane tädi. Tema oli üks väga tubli, Me kutsusime Tammemmeks ja kui memm tuli, siis ta alati, no perekondlikel kokkutulekutel olid lapsed seal ja siis kõige paremad asjad ikkagi Teiaati memm, tema külaskäik oli kõige oodatum ja ta muidugi võttis meid alati kaasa, näiteks mind tema vastuvõttudel ja nii edasi Siimad haiga kõigepealt kindral Jaansoudzi kätt suruda ja Laidoneri oma, need, et see oli kõik klienditee sees, tädi piinati küllaltki kõrgelt. Ta oli see, kes püüdis tervet seda suguvõsaga juhtida ja telejuured hoida, nagu mehelik kuju, siis muidugi mehe panid teda ka vahepeal proovile, seepärast et ta kippus nendega koos jahil käima. Mehed ütlesid, osay oskajaid lasta ja siis tol korral kanti panamakübaraid ja siis anti talle püsse nagu süles visati, oli ai, tähendab paned järgija ta muidugi lasi hästi ja vabadussõja ajal oli tal ka ikka püssi alati kaasas. Kaks Padronideks padrun oli mõeldud sellele, kes tuleb teda kinni võtma ja teine padrun siis enda jaoks, tema elas elusa vangi. Anna. Kaupo Ilmet, Pille Enden, Nende ümarik tähtpäev 85. sünnipäev peale selle, et ta kauaaegne mulkide seltsi vanem ja selle kaasasutaja ei olnud aga eluaegne mõtsa mees ja mõtsa meeste väljaõpet, ei Kaupo Ilmet oma hullu näituses jõge, metsamajanduse tehnikumi ja mõtsa kooli direktor Kaarepere metsakatsejaama asutaja ja direktor, Eesti mõtsa seltsi, president daam, ka Elistvere loomapargi looja ja paljude teiste ettevõtmiste hakatei. Palju õnne, tervist ja pääle hakkamist kaupule edes piditses kah. Sess karaskit saateks said kokku Kristi Ilves. Uve uudise jälle tulevad õisi pähe.