Tere, tegullede küünlakuu Peremist, mulgi uudistesaadet, muinsuskaitse, Ammatum, tööta vest, Ennu oma selle aasta toetusraha saajade Viljandimaal andas abi seitsme hoone kõpitsemise jaos, millest neli on Mulgimaal püüdsi esijäreli kumb neist on 19. aaste saal, ehitad Polli mõisa koertemaja, mida toetades 10000 euroga. Nüüd seillate Paalooviline, Karksi kandi mees toibub univer Myandesi Polli koertemaja välja näeb ja mess jaos seda mõisan vaja olli, pulli. Pargin mõisahäärberi ja jäägeldi vahe kodusele on ehitajat, punastest tellistest majake kaitsel dalai ja viis sülda pikk. Seda rakest kutsutes koerte majas avaidletu ütelda ka koerte tall, igan, talunum, olemen, peni ja nende jaos koera. Kuut oli mõisal koertemaja, sest koeri oli rohkem rakesel müts otsa nukk ja kivikatus lagunenu. Mõne hea aasta tagasi ajas tormituul üte pargipuu maha ja puuladu sates katuse pääle ja lõhkeaugu sisse. Minul kõnel mõisaproua toatüdruk, et mõisa härrase käisime üksteisel külal ja kuun ka jahin. Pidames jaos oli mõisan hurdakoera, nii vajasime söötmist ja Joosutamist. Polli mõisa oli selle jaos amatin. Vits noormees, nimege Mart Pint. Tema hooldas nelja paari hurdakoer. Mis sellest majast siis pääle mõisahaiga sai? Kudaale sõda Pollinud, et instituut siis olle, koerte majan, puud, aga puudid, müüdi hääle leve ka õlut ja kanget kraami. Direktor Simonile ess meeldi kuu jommis mehe instituudi päähoone ümber kaketivee. Nii ehitki kooperatiiv uue poodi maja kutsiku järve poole teeristi pääle. Seal olevat oluga vanasti kõrtsihoone koerte talli saime endale elektrimehe, kes hoidsime seal laon, iga sugutsid elektriasju püdiskoteti vene ajal rahvusvaheline mesindus, sümpoosum Pollin. Olime tol ajal väga mesilase linnukeste uurimine. Pääle Me võeti viil taruvaiku ja korjati mesilase ema Piiva. Seda veeti Tallinnasse arstirohuvabrikusse enne sümpoosumi Tulve kõrge mehe Polli ringi vaatme park, hoone ja mesila oli väga kena, aga kui keegi taas väga kergelt, siis ainult põõsadaga sõsa leiti, et vajav deta avalik käimla. Paari nädalaga saeti koerte ta ümber pesi Klossetis avaliku käimla teenis koorte ta aastakümneid pol inimesi, jaga kaugõpilt külalisi, praegu on ta tühi, aga uus mõisahäärberi omanik ütel, et tahab deta sinna väikse müügikotuse, kus saab kohalikke tooteid ja asju müüa. Kas mõisaal olisi, koerte pidamine siis ka kuidagi teistmoodi, kui me tänapäeval näeme, et nende jaos kohe eraldi maja olli ja eraldi koerapoiss ja koerolli? Mõisa ause ehene Kuits või teine vana elas ja hinge heitis, söös maeti hauge maamulda Polli rahva seid, mälete, koerte matusepaika, Abja mõis on ju vanaisa, oli Abja mõisa moonamees. Vaat Abja mõisa pargin, Hompenide kalmupaik. Seniaani olemen. Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi ütel mulgi uudistel, et koerte maju ei ole Eestis kuigi palju kultuurimälestiste nime, kirjanomneid, prilla neli Pääle, Polli vil, Audru vasta ja Käravete mõisa koertemaja. Muidugi võis neid kah rohkem olla. Agike ei ole tööda ja Osam tämbases päevas perissara lagunuga. Ses kõraskik saateks sääd kokku. Kristi Ilves. Uve uudise jälle tulevad, õisibe hääd küünlakuu lõppu ja ilusat vabariigi aastapäeva kigile.