Tere kullede küünlakuu, esimest mulgi uudistesaadet, tähendab, tuleb juttu sellest, kuidas Hummuli Nerta, Lai paikka, mälest tädi mine või riide oli Hummuli rahvamajja kokku tullu hulka kirjandushuvilist rahvast sest seal meenutati tema 95. sünniaastapäeval kodukandi kirjaniku Herta Laipaika käima Olive Tulluga, Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv, muusikamees Lauri õunapuu ja kristalli. Asja tunday Ketlin Kaljas kalliskividest kõnelgi sellepärast et nende väge tund ka Herta Laipaik ja Esidki mitmenda raamatu Alice kirjanomneb nimetet Pääle kaugembide külaliste kõnelivega, kohaliku inimese oma mälestusi messeot Herta laipaiga, tema loomingu või perege Maili Lend oli oma perega 1940.-te aastate lõpuotsani üürnikust tõrvan Herta ema majan tema meenute Berta peret sedaviisi. No paljukest mulle seal vaiksel lapsena meelde jäi, aga nii palju, et ta oli lahke, sõbralik Katriniga tema tütrega mängiksime siis kui meil tuligi vahel pahandusi lastel omavahel, aga ega jamas pahanda meiega, Herta teiega ka oma lugusid ja kas ei neid lugusid meil üldse maskijadki tollel ajal, et ta üldse asjaga hakkab tegelema või tegeleb tollega Sputu kokku? Herta ema olevat ollu väike, põnev mulgi naine anda, tema oli no tema oli väga tore memm, minu meelest parem memm, ma ei ole elun. Tema oli mul poolest saati juba ema eest, kes kõik elutarkus, õpped ja s kurjust, aega, midagi ja. Tõrva kirik-kammersaali nõnamis Ilmar Kõverik on kah esiHerta laipaiga kokku puutunud ja kutsun siis, kui kirjanik juba tall, Nanelli ta mittu kõrda kokkusaamiste sarjan juure kodukanti tagasi. Kõige rohkem söamese minu kõrval oli siis, kui Herta Laipaik viidi Elme surnuaida man, etendati valla mälestamise Kiviroiuminile, kes ollisi Roiu, Minni ja mispärast ta Herta laipaigale nõnda tähtis Solly. Sellest kõneleb nüüd Ilmar Kõverik esi. Raiun Minni oli see inimene, kes korjas jutukesi kihelkonna inimeste käest taludest kõige vanemate inimeste käest, mis ta kuulse prantslanna kirja tal oli nüüd palju korjatu ja sistansena Pütscorti Herta laipaigale ja Herta Laipaik, aga kas need ja ta kirjut nende jutukest ainete siis raamatu korja, sadu, mis on nüüd ilusam raamat, mis üldse meie siis oma kandi inimeste poolt nagu korjata jutukest ainetel on kirjutatud, nii et see oli raju. Minni oli hartale väga lähedane ja kallis inimene, see kivi sai surnuaeda pantu kate 1005. aasta viiendal augustil ja siis, kui Herta Salisse surnuaial ja kui tal on riide pääl säravatseme, Järta nägi seda kivi, raiu Minnile ana-le juttudestjale, siis Ta päris yks ja ütlen, et see minu elu viimase 10 15 aasta kõige rohkem hingeläinu asi. Elmar Orav Hummuli raamatu kogun tühin ollu juba peaaegu 40 kahest saastet. Uurisime Elmari käest, kui palju Herta laipaiga raamatuid nüüdsel ajal kirjaniku kodukandil loetes. Aasta jooksul võetesse raamatukogust välja nii kattekümne raamandu ringin, aga kui nüüd meil siis suur üritus oli kuulda, et tule siis hakati neid raamandit päris palju laenult, teeme, et ma pidi esiki Valga raamatukogust onu tooma, kui palju tal üldse raamatuid kokku? Tänan sind kõige rohkem kestas, tal on ilmunud katskümmendüts raamatute ja kige rohkem loetes neid kunstmuistendid, maarjakask, kurjasadu ja siis veel vagajutt, vask, raamandust. Mulle meeldis, kige rohkem raamand pelg lastele maole soovitanu raamatut hõbetähega taigas teise eesti kirjanikuga. Teda võis võrrelda, mina olen lugenud veel Eiseni jutte, mis läheb nagu Herta laipaiga teema kokku. No kas või Eesti rahva ennemuistsed jutud küll muinasjuttu, aga kõrvuti ka võib neid panna. Ses kõraskik saateks said kokku Kristi Ilves uwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisibe iki viis minutit pääle viit.