Tere, Te kullede mulgi uudiseid. Tuleb juttu Mulgimaa jahimeeste muredest ja rõõmest. Kui sigade Aafrika katk üle mineva aasta Eestimaale jõud suitseedimesi kotusid, kun tõbitsid sigu, leiti olli Tarvastu vald peale selle, et haigus on Tarvastun maha, murdan enamjagu mõttes sigu tüksi suvel mitmesse suurde lauta kah ja sellepärast tuli loojakarja saata laudatäite kaupa kodusigu. Uurisime Tarvastu vallan, tegutseme Vambola jahiseltsi nõna mehe Kalev Kikase käest. Kas prilla mõttes vil üldse Sigunetam? Üle-eelmise aasta sügisel see eelmise aasta kevade nii vällja matsime ikka mingi 150 siga. Kui võtta praegu, siis ma näen kas ja jäi ikka ellu, need nii ei ole, ühtegi siga ei ole, oleme ka lasknud kolm tükki, kaks suurt siga Võrtsjärve ääres, kus oli see katk, laastas meil veel eelmise aasta kevadel viimast siga ei taha nagu ära kalasta, peab proovima, et kas me siis jääb ellu, ei jää praegu võit igatpidi seda mütsiga lasta kas auto pealt või auto alt või katuselt või katuse alt. Aga siis 14. aasta sügisest, kui me jahime, tegime ettepaneku, et sööme koeraga ja ilma koerata. Nii palju jõuame maha igalt poolt Sigusid siis mees tohi jahtigimin Estohi aju teha ega koeraga metsa minna. Tagantjärgi oli üks kõige suurem viga, mis üldse teha saadi, olles siis võib-olla siin 10 kilomeetri raadiuses nii maha lasknud nagu praegu tahetakse puhtaks, võib-olla ei olekski Eestimaa peal see asi nii hull, kuna näed, meil jäi siin osa sigu siiski ellu, huvitavam toovad üks emis, kolme käsikuga jäi ellu sellise maa peale, kus paari kilomeetri kilomeetri raadiuses oli sea korjuseid igal pool ja jäi ellu ja nüüd ta suvel elas ära ja tõi kuus põrsast ja käsikuga elava need. Imelik too asi on, aga eks näeb. Kui nüüd see tali Olede saanu kolm mõttes siga maha lasta, siis kui palju harilikult? Kusaide enne katku Me lasime Ikkagina maakonna peale, olime siinkandi Kärsna ja Vambola Suistlev, suurema laskja ikka üle saab 120 ikka ja selles kandis 14. aastal olles muidugi pidanud laskma mitte 130, vaid 250, aga ei ole võimalik. Kuna sigu mõttes on väike vähem, siis on ka hundi söögilaud viletsas jäänu ja sellepärast tükib võsavillem rohkem talude manu kurja tegema. Kalev Kikas kinnitab, et Tarvastu kandinum kah hunte rohkem hätta kui ennem. Ma olen siin Vambola maal 79.-st aastast ja sellist huntide asja ei ole veel olnud, kui praegu on nüüd viimasel kuulast kuisel nii tuli ei ole, ühte päeva ka selle kuu jooksul on, kuna ei ole hundid kas läbi läinud või, või kuskil meie maa peal sees. Kahju on ainult see, et jaht ei ole läinud nii, nagu oleme tahtnud ikka midagi läheb viltu. Eriline huntidega need hundid ei jäägi nagu paigale liigub, aga päeval läheb piirama, piirata härra läheb meestega ette, hundi oma juba ära lähen. Milles asi, on üks asi ja arvata, et ei ole enam süüa, nii palju metskitsi ikka veel mõned jätkub, aga arvata võib, et noid ei saa, ei ole, sellist lund ei saa nii hästi, kui sigu oli palju, sises panegi hunti, Helena iga metsatuka null sigada seisel aastas mõnikümmend siga, haarad, näe nagu kuskilt Žanna tunda. Kõige selline imelikum lugu oli siinsamas Tarvastu, nende suurte põldude peal, üks talukohakene seal läks rehe alt, tõi lambale alla ja murdis maha ja siis on siin ah septembrikuus koera murdnud või hammustan jutu omaga Suistlasel vooru puhul, et seal keti otsas murdse koera. Praegu olen muidugi momendil meie süüdi, et Me ei saanud neid kätte veel kõiki, mis meil on lubatud lasta, jaht kestab veebruari lõpuni, õnneks veel maikuu võiks kase hundijaht alata. Lubadega ikkagi. Põdra jäi algul nagu lätlastel on, ei pea ju nüüd spetsiaalselt tohutut kütet ja kulutusi tegema ja kui põdrajahi ajal oleks ka võib-olla mõne hundi saaks maha last teise jahi käigus siin kaks järgmist aastat. Soolalund, sellepärast tõenäoliselt on kasehuntide asi käest ära lennanud. Sescaraskik saatexe sätt kokku Kristi Ilves, Uuwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi bee iki viis minutit pääle viit ilusat näärikuu lõppu kigile.