Laupäeval, 25. mail toimub Tartumaal Kurepalu laululavale 34. Haaslava meeste laulupäev. Sellega tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva Haaslava meeskoor. Haaslava kultuurielust ja meeskoori juubelist räägivad dirigent Kalev Lindal ja Haaslava meeskoori juhatuse esimees Aivar mat. Haaslava mail on nii nagu igal pool maakohtades väga omanäoline ja tihti vägagi värvikas elu Haaslava vallas on muidugi eripäraks see, et jah, üks tooniandja, üks väärikamaid vägevamaid traditsiooni hoidjad ja, ja kultuuri edendajad on Haaslava meeskoor ja juba 1923. aastal, kui ta nüüd asutati tuigo meeskonna järeltulijana, nii et tegelikult seal meeste laul kõlanud juba mingi pea 10 aastat ennem seda kui Haaslava kasutati need siis sellest ajast peale on Haaslava meeskoor elun tegutsenud oma igapäevast elu kuni tänaseni. Muidugi sõja sõja ajal oli väike paus vahel Haaslava meeskoori asutajadirigent Aksel Rüütli oli koolmeister, kohaliku elu edendaja, niga järgmine Haaslava meeskoori dirigent pärast sõjajärgset, et aega, kui jälle koor kokku kutsuti, oli koolipapa Johannes loost ja kolmas dirigent, siis olen mina. Nüüd kui ma olin veel homme kooli gümnaasiumis muusikaõpetaja, siis siis 25 26 aastat tagasi, kui loosti Juku ütles, et kuule, Kalev, nüüd oleks küll aeg või proovida, natukene meeskordigasin ja, ja nii see Haaslava meeskoor on oma dirigentide eestvõtmisel toimetanud. Noh, ütleme, et üks nagu vägevam traditsioon, mida juba 35. aastal asutati, esimest korda oli Haaslava meestelaulu päev, kui toonases tähistati Eesti raamatu neljas taastate. Tol ajal olid tolle aja suurkujud nagu Tubin ja Miina härma näiteks ka meie meie esimesel Haaslava meestelaulupäeval mängus juba ja päris vägev on tänasel päeval mõeldud ikka seda aega, mis tagasi on olnud ja olla osake sellest kultuuriloost. Me alles saabusime Valgevene kontserttuurilt, kus me siis andsime kaks suurepärast kontserdit, kutsujaks oli siis filharmoonia. Poistekooride assotsiatsiooni esinaine ja hästi aktiivne Svetlana soveljeva oli temaga koos. Hea võimalus olla niphena filharmoonia saalis, kui, kui sellel festivalil osaleda. See reis oli siis meil juubeliüritustega seoses ette võetud, niisugune suurem suurem reis, mis kestis viis päeva ja kontserdid olid meil muidugi ülitoredad selles mõttes, et väga emotsionaalsed lõpulugude ajal inimesed tõusid püsti, plaksutasid kaasa ja saalist välja minnes siis kohalikud inimesed tulid, surusid kätt, et nii väike eesti rahvasse nii nii lahedalt Te teete laulu, et selles mõttes olid need kontserdid üliemotsionaalsed, et see pakkus omale rahuldust, kus pakkus tõenäoliselt ka kuulajatele, et et saime killukese oma oma vallast ja oma oma kultuuriloost ka sinna viia. Väga lahe. Aivar aga, mis iseloomustab Haaslava meeskoorilauljaid kõige rohkem? Iseloomustab tegelikult selline ühtehoidmistunne, et Kalev on loonud sellise sellise meeskonna või sellised suuti, kus inimesed käivad koos ja räägitakse anekdooti, võetaks ühiseid üritusi, et kui siin juttu oli, et milliseid traditsioone me kanname endas või milliseid üritusi me ette võtame, siis tegelikult on meil aastaringselt, meil on aastas enam-vähem kuskilt võib-olla 20 kontserdiringist tuleb erinevaid kontserdid, nendest kolm, neli on olulisemad kaasa arvatud muidugi laulupeod, et milleks ka valmistatakse eraldi siis. Suusad veel sellised ettevõtmised nagu näiteks möödunud aasta, kui me tegime Eestimaa valdade ja väikelinnade meeskooride suurt ühislaulupidu ja projekti pealkirjaks sai siis mehed laulma inspireeritud suurest liikumisest mehed liikuma ja muidugi, mis puudutab jah, seda meeskoori siseelu, siis tegelikult Haaslava meeskoor on niisugune, nagu ma olen ka varem rääkinud, niisugune nagu kahe näoga. Ühelt poolt niisugune muusikaline pool muusikalis seltskondlik, teiselt poolt niisugune seltskondlik muusikaline need tegelikult on inimese elus väga oluline, see vaat üksipäini õnnelik olla ei ole võimalik vähemalt kahekesi. Aga kui on veel 40 meest, kõik, kes tunnevad tunnet kooslaulmisest, saadesse, energiat ja, ja ühisjõudu. Ja sinna juurde veel siis, kui niisugune sõbralik koosolemine, igasugused mõned arvukad laululaagrite ja kohtumised teiste kooridega ja loomulikult oma pereliikmetega, traditsioonilised süldipeod ja suvised välja sõitmised koos peredega ja lapsed on mängus seal. Selles suhtes on täisväärtuslikku elu. S ja süldipidu on tegelikult olnud siis sellest, et kunagi kui lõikuspeo asemel korraldati siis Haaslava pidu, see on juba vana traditsioon, siis tegelikult öeldi, et noh, võtame söögipoolist kaasa joogi kaasa ja see oli veel jõuluaeg, kui keelatud? Jah, täpselt jõuluaeg siis kõik tulidki kohal ja ainult sült oligi laual, sest kõik tulid sültedega ja nüüd viimane üritus, mitte kellelegi sülti ei olnud, aga oli üks oli ja juhatuse esimees tõi selle süldi ise. Ja see pidi tegelikult loosima minema, aga tegelikult teise välja loosi mõtlesin lihtsalt ära. Millist muusikat armastab Haaslava meeskoor laulda? Haaslava meeskoor kõrvuti nii-öelda kohustusliku repertuaariga, mida siin arvukad laulupeod ette näevad, kuna noh, mis seal salata, ega see meestelaulu üldine nagu arukus, võib-olla on maakohtades nagu tagasihoidlikum, aga kuna me siin elame ja õitsema, siis me peame ka väga tihti käima ka väiksematel laulupidudel mehi tegemas ja näete, et see pole nagu see pool. Aga loomulikult Ta on noh, võib-olla me ei olegi võtnud endale sellist seda suunda, et me oleme nüüd konkursi koor, võime, käime väga keerukaid lugusid esitamas ja siis ainult et kõrge asjatundjate seltskond oskab lugu pidada vaid rohkem nihukesi lugusid, mis on jõukohased. Ja see on pidev, selline dilemma, et ei saa latti väga madalale lasta ja samas väga kõrgeid nõudmisi panna. Tegelikult on kõik hobi korras ja huvi ja lustiga käivad siin seda asja tegemas, nii et siin me siis üritame niisugust kuldset keskteed leida, et, et oleks endal huvitav, oleks publikul ja oleks ka asjatundjatel hea. Ja samal ajal vot sellise klassikalise neljahäälse meeskoorilaulu viljelemise juures on minu arust ülioluline, vot selline seltskondlikke laulude laulmine ja nii kurb on vaadata viimastel aegadel, kui ükspuha mis seltskonnas mingid omaaegsed hitid, mis on kogu aeg olnud nimede Viljandi paadimehest kuni Ma tahaksin kodus olla ja kõik veel äärmisel juhul esimene salm, kuidagi tuleb Tarvi rada. Nii et me oleme ikka üritanud vaadata seda asja ka niimoodi, et selliseid seltskondlikke laulusid hoida endal soojas ja vaat kui palju tuleb teinekord välja. Igal mehel on mõni oma lugu või oma laul või oma perest või kusagilt oma isa, mis on laulnud kunagi. Me oleme üritanud nüüd siis nagu neid asju ülesse soojendama hakata, et teha üks selline oma Aasla meeste lusti lauluviisi lausa võib-olla kui me saame ükskord, aga meil on repertuaaris sadakond lugu, mida vähema või suurema vaevaga on võimalik kohe ülesse soojendada ja mõtlesime, et teeme, oskame Haaslava meeskoori repertuaari antoloogia, et me kolm köidet kahe vanema kõik need load kereeriteks. Meestele meeldib kõiksuguseid laule laulda, kõik, mis on head laulud, et kala Talevama tagasihoidlikkusele jättis mainimata, tegelikult me laulame ülihästi. Meil on lisaks veel sellele, et et me oleme ainult mees, kar on meil ka väike punt, et ehk siis topeltkvartett, kes on ka juba kümneid ja kümneid aastaid kokku laulnud kalevit, täpsemalt seal võib olla 20 aastat ja meil on veel oma ansambel. Me saame mehed pillide, tahame võime õhtu sellega korralikult läbi viia. Lisaks on veel selline nõue Kalevil, et iga mees, kellele näpuga näidatakse, tõuseb püsti ja laulab oma laulu ja on võimeline laulma oma laulu ja on võimeline ütlema toosti. Aivar, milline on sinu laul? Minul on kaasaegsem laul, neid on mitu. Et Aivar võib ka võtta täpselt valt kitarri kätte, on seal võrrelina tuledest kuni viimaste püsitideni välja repertuaaris palju luks. Kalev, aga, mida teha, et maakonnas tuleks rohkem mehi laulma koorilaulu juurde? No ma ei teagi, see on nüüd niisugune, et ega see vaba kodanikuühiskond nagu meil siin on arenemas, et et kui on võimalusi ja kui on äratundmist igalühel endal siis küll need mehed leiavad ka teekoori juurde, aga aga nüüd mingit niimoodi, et hakkame nüüd kuidagi arendama hirmsasti nomenklatuur selt tõstma statistilist keskmist ja ma tean Tartust siis mina nagu selle pärast, aga ei, ei põe. Aga üks võimalus koorilaulu propageerida maakonnas on 34. Haaslava meeste laulupäev. Jah, Asla meestelaulu päevad on küll üks niisugune traditsioon, mis ka väljapoole paistab, aga see tänavune nüüd see, mis laupäeval toimub 25. mail, on siis see Haaslava meestelaulu päeval niukse erimaiguga, et, et me saame ükskord olla ka ise siis nagu nii-öelda vastuvõtjat, küllakutsuja, diaesinejad ja, ja eest lauljad ja meil see juubeli kontsert ongi põhjendatud, sest see aasta teha nii nagu selle Haaslava meestelaulupäevade raames, et sinna mändide alla mahub publikumi rohkemgi kui, kui sadama ja ilm meid ei sega. Külalised, kes tulevad meid õnnitlema ja lõpulaulud, on ikka kõik üheskoos ja koos publikuga. Milline muusika kõlab juubelikontserdil? Sellel aastal on nüüd väike läbilõige nihukesest noh, meie elust ja, ja võib-olla on siin peks niukse märgi jätnud ka meie valgevene reisukava, kus menetlesime siis Eestit mitte ainult nüüd eesti autorite lugude kaudu, vaid ka natukene laiemas plaanis. Näed, siin on, tõstan vaimulikust muusikast Ägeda koraalima, leidsime Rootsis festivalil käies sportnanski. Ma kummardan sind, Armo vägi on võimas lugu ja tahaks seda propageerima hakata enda laiemale publikule siin sügisel tulemas meestelaulu seltsi võistulaulmine siis meil on juba üks lugu olemas minema seal võistulaulmisel ütleme laulda ja noh, loomulikult siin Uma Pido on meil ees ja kui me saame siis koos musitseerida koos tammiga ja rammiga ja omavahel naerame juurde. Hamm on siis ka veel see mänguse. Tammramm hamme kõla kõlab kenasti, et eks ma ikka vaatame suurema venna poole ja, ja vaikselt parandame ka oma laulu, et meil on tõsiselt see töö uuesti käima läinud ja et meil on lisandunud uusi lauljaid ja, ja see töö jätkub igal juhul. Neid üritusi tuleb juurde. Teie meeskooril on ka koduleht, kust leiab infot siis. Ja VVV punkt, hame poee, sellega kogu aeg täieneb muidugi oma ühe asja pean veel siin ära märkima, et loomulikult on koos seltsis musitseerimine, laulmine ja oma elu elamine meil heal järjel ja katsume ette näidata ka teistele, anda abi, nii kui on vähemgi võimalik, aga tühja koha peal ei juhtu midagi. Ja meil on praegusel ajal küll hea see, et, et koorile on vägev juhatus ja koorin, reorganiseerimine, mis viimastel paaril aastal on siin toimunud, on saanud nagu nagu õige järje peale ja Aivar siin juhatuse esimehena ja ja kõik meie viieliikmeline MTÜ juhatus, lisaks veel siis nad ka koorifunktsionäärid, siin häälerühmavanemad, rebi maisterite ja kõik, kes meil on, et, et selles suhtes selline osalusdemokraatia ja, ja ühistegevus on, vot see näitab seda. Aga mingil hetkel on küll tõesti absoluutne autokraatlik diktatuur, siis kui on kontsert, siis on minu vaim mehed laulma, tulge meie eluballi kontserdile, 25. mail aas lavale Kurepallu. Aitäh, Kalev Lindal ja Aivar mat selle intervjuu eest ja soovin palju õnne Haaslava meeskoorile, kes tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva 25. mail Kurepalu laululaval, kus toimub 34. Haaslava meeste laulupäev ja rohkem infot leiab internetist VVV punkt. Hame punkt. Haaslava meeskooriansambel väike punt esitas Konstantin Türnpu laulu Mu armas isamaa. Intervjuu Kalev Lindneri Aivar Mattiga tegi klassikaraadio toimetaja Hedvig Lätt.