Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime elust Ghanas. Nimelt hea kolleeg Meelis Süld tuli hiljuti tagasi Ghanas Käis Kongo nimelises külas dokumentaalfilmi tegemas ja just sellest, kuidas eestlased aitavad Kongo nimelist küla. Kuuleme tema muljeid, meenutusi ning saame teada, mis ühendab Kongo küla ja Eestit ning usun, et on põnev kuulamine. Minu nimi Kristo Timesijad kuulest. Ja nüüd juttudega kaugele Aafrikasse, Ghana riiki. Ma ei tea, kui palju on neid inimesi, eestlasi, kes on seal käinud, aga ma arvan, neid on vähe. Vähemalt ühte ma tean, kes on seal käinud ja see on hea kolleeg Meelis Süld, peremees. Noh, me oleme sinuga juba teretanud, aga nüüd said ka inimestele ja öelda ja oled sa tegelikult kodus juba mõned nädalapäevad mitte väga kaua olid kolm nädalat ära, Ghanas paluks, et sa natukene räägiks mulle, mis maa see Ghana on, ma vaatasin kaardi pealt, ta jääb ekvaatorist natukene põhja poole ja on ookean veres, otsapidi. Aga kus ta paikneb, kui suur mis keeles nad seal räägivad? Jah, kana on, siis nad ütlevad ise, et see on Lääne-Aafrika sealsamas kõrval on elevandiluurannik ühel pool ja siis ida pool on Togo ja poolest jääb ookeani äärde Guinea lahte ja see riik on territooriumilt umbes siis viis korda suurem kui Eesti. Ei ole väga suur suur maalahmakas ja elab seal umbes 24 miljonit inimest, nii et rahvaarvuga võrreldes ikkagi on, on kordades kordades suurem, kui Eesti on ta selline stabiilne riik ja seal on demokraatia on president ja selline suhteliselt demokraatlik ja rahulik riigikord. Ja väga palju nad seal ei sõdi ja tundub, et üsna stabiilne ja vaikselt nagu arenev Aafrika riik ja öeldakse, et Ghana on nagu üks, üks paremaid või üks stabiilsemaid ja arenenumaid Aafrika riike. Kuidas sinna pääseb, kuidas sõita? Ega sinna lihtne pääseda ei ole. No selles mõttes muidugi midagi keerulist ka ei ole. Et Euroopast lähevad lennud pealinna Acraasse. Näiteks saab minna Amsterdamist, Londonist, Lissabonist ja eneseküsisid ka keele kohta, Nad räägivad enamasti inglise keelt, inglise keel on siis ametlik keel mistõttu on meie inimestel üsna hea ja lihtne sinna minna, sest paljud eestlased räägivad ju inglise keelt. Aga, aga neil on nagu oma kohalikke keeli ka päris palju ja sõltuvalt seal piirkonnast, et kas põhja või lõuna poole, siis nad räägivad oma dialekte ja ja oma hõimude keeli ka. No kui sulle tuli see pakkumine, et mine sinna, sõida ja tee film sellest, mismoodi eestlased toimetavad Kongo nimelises külas, mis kõlab kahtlaselt tunne, nagu oleksid kongos, ei läinud siis kui palju sa teadsid Ghana kohta ja, ja mis pilt sulle seal tegelikult avades? No, ega ma väga palju ei teadnud küll jah, et ma hakkasin siis vaatama, et mis riik see on ja kus see asub ja ja mis pealinn on ja uurima, et mida siis eestlased seal teinud on või kui palju seal eestlased ka teinud on. Muide, ma tõesti arvan, et eestlased seal väga palju ei, nad ei ole, sellepärast et kui mina üritasin Telia telefoniga helistada sealt Eestisse, siis need kõned lihtsalt läbi ei läinud, nii et järelikult noh, mina olin see üks, kes kaebas, et, et ma ei saa helistada, et neid kaebajaid ilmselt väga palju pole olnud. Kui eelistada, sealt välja ei saa. Ja, ja hakkasingi uurima tõesti, et mis riik see on ja mis küla see on, see kombo küla on siis mõttesse pärast teekond, et kui ma rääkisin, et akrosse tuleb minna seal läbi Londoni või läbi Amsterdami siis edasi võib sellise enam-vähem ööpäeva veel bussis veeta, et sinna üles Kongo külla jõuda pealinna ookeani ääres ja allpool lõuna lõuna Ghanas ja siis see küla, kus eestlased toimetavad ja mida võiks, nagu ma tea hellitavalt öelda eesti küla, võib-olla siis kus eestlasi teatakse-tuntakse, kus eesti lipp lehvib kindlasti ja ja kus on need meie oma projektid, mida me oleme siin toetanud, et see on siis põhja pool ja sinna saab minna ka lennukiga, et et siis enam-vähem sellisele kolmveerand teekonnale saab üles siselennuga ja sealt edasi kaks pool kolm pool tundi veel autosõitu. Sellistesse sellistel müsnauklikel teedes. Mondo on see organisatsioon, kes seal toimetab. Tead sa mulle ka öelda, et millal nemad, selle paiga aastaid ja just sellise küla, mis asub ikka väga kaugel See ajalugu on, see ajalugu on pikk ja päris täpselt mulle seda ei ole osatud ka seletada, aga ma tean, et seal üleval külas või, või siis seal lähistel on soomlased tegutsenud ja kuidagi läbi soomlaste on tekkinud akt. Ma ise küsisin ka, et miks see Kongo küla, no miks mitte mõni küla kusagilt sealtsamast pealinna lähistelt või või hoopis, ma ei tea, teisest riigist. Aga seal on siis soomlased juba tööd teinud ja soomlasi teatakse-tuntakse, öeldakse, vot siin olid soomlased, nemad aitasid meid, nemad tõid meile asju, et nad on kohalik rahvas on selline tänulik ja mäletan väga hästi, et kes mida teinud on. Ja, ja siis ilmselt läbi nende soome kontaktide Mondol tekkinud, sest Mondo asutaja on ju ka soomlanna. Siis aga see küla ise, küla, see on ka nii, et selle all võib mõista, ühes riigis mõistetakse ühte, teises teist, meil Eestis küla on neli suitsu ja kõik. 5000 inimest on Kongo külas, kuigi ma arvan, et seal külakeskuses, kus meie elasime ja tegutsesime, et ma arvan, et seal muidugi nüüd kohe, noh, me olime nagu kesklinnas. Et. Just enam-vähem või külakeskuses seal nüüd ma arvan, et viit tuhandet ei olnud, aga aga see ala pidi olema päris suur, lihtsalt, et seal on oma omamoodi põllud, eks ole, ja kõrbemoodi meie meie silma järgi. Ja 5000 inimest meil võiks olla vabalt see linn ja muidugi väga tagasihoidlik ja väga maalähedane, võiks öelda, et on see elu seal külas. Kõrghooneid ei ole muidugi, kõik on sellised käepärastest vahenditest kokku tehtud majad, kuigi traditsioonilised on sellised savionnid, milles nad elavad, savist tehakse siis maja ja seal on selline õlgkatus, ma ütleksin aga, aga jah, selline looduslikest vahenditest tehtud majalt palmikiud, siis ma kujutan ette jah, ja pigem roog, jah, jah. Et palmi kiududest. Katused on rohkem seal ookeani lähedal, seal, kus Palmikuga saavad nad seal üleval põhja pool neid palme. No nüüd me jõudsimegi looduseni loodus seal on ja klimaatilised tingimused. Meie jaoks oli väga aga kuidagi julgustav see, et kui me sinna külla läksime, siis teatati meile, et üks ameeriklane, kes tuli ka sinna et head tegema ja, ja aitama, et oli just selle kliima ja palavuse tõttu lahkunud siit ilmast, nii et ükski heategu Ei, jää karistamata jah, et seal on tõesti 40 kraadi, võib-olla ka üle 40 kraadi palavust ja tore on ka see, et öösel võetakse seal elekter ära, sellepärast et elektriga on lood natukene halvasti ja teeningid konditsioneeri ei tööta mitte miski. Öösel öösel võid siis seal 40 kraadises palavuses lihtsalt lamada voodi peal ja minul esimesel öösel tekkis selline kerge paanika, et kas nüüd õhku ikka jätkub või ei jätku ja aeg-ajalt tõusin üles, tahtsin minna külma duši all, aga kraanist tuli ka kuum vesi. Üks kraan ongi ja see vesi tuleb sealt sellise temperatuuriga, nagu parasjagu siis enam-vähem väljas on. Aga see oli siis nagu suveaeg, kuhu te sattusite, või õli, mis, mis? Jah, see on selline sademetevaba aeg just praegu aasta aasta alguses, et nüüd peaks jah, praegu ja, ja nüüd järgmistel kuudel olema see vihmahooaeg, et siis on just see põllupidamine. Aga, aga me sattusime kõige kuumemal ajal. Jah. Eks need kuumaperiood on muidugi seal rohkemgi ja see 40 kraadi ringis, temperatuur on üsna tavaline. Aga kuidas nad sellega on ise harjunud või mismoodi neil elurütm välja näeb, et ikka päikese käes vist midagi ei tee, väga. Ma ei oskagi sulle otseselt vastata, et tundub, et neid nagu ei häiri või nad käivad pikkade pükstega ja ja need riided, mis neil seljas on ka pikkade käistega särgid, mõnel juhul mõned sõltuvalt päevast, eks ole, mõni päev siis, kui võib-olla nemad teevad rohkem vahet, mulle tundus, et kogu aeg on palav. Kuigi üks hommikul niimoodi, et väljas oli 29 kraadi sooja ja mulle tundub, et selline jahe õhk on, et mõnus, mõnus tuuleke ja ja hea jahe tuul oli jah, 29 kraadi. Et nemad ei pea, nagu see start või selline, siis peaks kogu aeg olema üks suur sees. Ma ei pannud seda tähele, aga nende elurütmis küll mõjutab nõnda palju, et nad ärkavad üles hästi, vara kuskil pool kuus toimetada kell kuus naabri ukse taga olla on täiesti normaalne juba sellepärast, et läheb valgeks ka üsna varakult. Ja siis õhtul läheb ka väga varakult pimedaks, nii et siis kuskil poole seitsme seitsme paiku on juba pime ja, ja aeg kodus tegutseda ja nad siis tegutsevadki rohkem, võib-olla siis hommikul vara ja seal lõuna ajal ei ole nagu nii palju sellist liigutamist ja nad liigutavad ennast üsna niimoodi aeglaselt ja rahulikult, et et võib-olla see on ka nende oskus toime tulla selle palavusega, et nad ei tee väga kiireid liigutusi. Seal naersime mõnda ühte baaridaami, kes. Ta tegutses hästi aeglaselt, et kui sa midagi talle ütlesite, tellisid midagi, siis vaatasin siukse näoga, et ega sinul ju ka kiiret ei ole ja ega minuga kiiret ei ole ja rahulikult läks ja täitis sinu tellimuse. Kuidas sellises temperatuuris ja kliimas on võimalik üldse süüa teha ja süüa, kui sul on kogu aeg palav ja sa tahaks, et nagu oleks natuke jahedaks? Portsjonid olid väiksed, meile tehti, meil oli muidugi oma kokk selles mõttes, et me tulime, valged inimesed, olime katoliku kiriku misjonikeskuses, meil oli seal siis selle misjonikeskuse kokk, kes tegi meile süüa ja Need, need portsjonid olid väiksed ja täiesti piisas ka, näiteks oli seal, mis meile tehti, sellistele justkui ülikutele, eks ole, et liha tavaliselt nemad ei söö kogu aeg, et nemad, nemad piirduvad selle hirsipudru ja ja siis sellise taimse kastmega, mis sinna peale tehakse, ma täpselt ei tea, mis sinna sisse pannakse, aga natukene limane ja selline roheline kaste on, mis sellele hirsipudrule peale pannakse, aga meie siis sõime liha. Ta oli selline vintske kits ja vintske kana, sest et loomad on vabapidamise peale nende liha on sihuke mõnus, vintske ja kaks väikest tükikest näiteks. Ja täiesti piisaski, et väga palju tõesti süüa ei taha. Tead, mul on jäänud Aafrika kohta üks, võib olla väär arusaam või üldse lõunariikide kohta, et seal on kuidagi nagu väga musti, väga räpane, et nagu, kui midagi sööd, kohe nagu kõht jääb haigeks ja kõik sellised asjad. Aga samas, kui ma olen näinud neid inimesi piltide pealt, on nad kõik väga puhtad. Et nad, Ma ei ole kuskil nagu inimeste peal, sellist räpa, mida ma võib-olla koht on siin Tallinna tänav. See on küll tõsi jah, et need inimesed olid puhtad, kuigi vaatad tänavapilti, igal pool on trügi paremal ja vasakul. Hästi palju on kilekotid, et mida lihtsalt visatakse maha, mina üritasin kasvatada siis taksojuhti, kes meil külas, ainuke taksojuht, kes meil kasutada kutsutud kuskil spetsiaalselt ei teete, lihtsalt töötaski. Juhuslikult oli üks taksojuht, kes otsustas, et tema elab ikkagi, elas seal lähedal, on siis palgata, on ka selline suurem linn. Ja ta töötab tegelikult palgatangas, aga elab siis selle Kongo külas ja ja teda ma üritasin kasvatada, et ma nägin, et ta juba võttis, jõi oma joogikese lõpuni plastmasspudelist ja juba oli viskamas seda pudelit aknast välja, aga mõtlesin, et kuule, oota, miks sa teed nii? Ja selles mõttes jah, et seda prügi on nagu igal pool, aga kellegi kodud puhtad, aga samas koduümbrus on nagu prügimägi. Et sellised vastuolud on seal ja tõesti, riided on inimestel puhtad, nad pesevad korralikud ja üldse mulle tundub, et riietusele pööratakse päris palju tähelepanu, seal külas oli ka külakeskuses oli siis. Ma ei tea neid Rätsep ja oli seal, ma arvan, üks 10 kindlasti meesterätsepa, ma tean, et oli seal kindlasti kolm-neli ja riided on ilusad, kaunid ja kui sa tahad näha kogu seda aafrika ka küla moodi, siis lähed pühapäeval kirikusse kirikusse pannakse kõige kaunimad riided selga ja seal sa näed siis seda värvipaletti. Tore kahjate raadio pilti näita, Meelisel on praegu ka seljas üks suurepärane särki, et mida ma kogu aeg seda siis vaatan, võtaks lõike, teeks endale, aga ma ei tea, minu sellest ei jääks päris nii. Me teeme siin nüüd ühe lühikese pausi, kuulame ühe aafrika loo ja siis läheme jutuga edasi, sest me pole veel jõudnud sinnamaani, et kuidas me oleme seotud Eesti ja Kongo küla ning mis tööd seal inimesed teevad. Ja tänaseks huvitav ja teemaks on Ghana elu seal ning külaliseks kolleeg Meelis Süld, kes oli kolm nädalat koha peal väikeses Kongo nimelises külakeses ja jälgis sealset eluolu ning mitte ainult. Sa teed ka dokumentaalfilmi, kus sa pöörad tähelepanu sellele, et mida naised teevad seal ja kuidas meie, eestlased, neid aitame siis lesknaised Ghanas ja sheavõist. Jah just naisi ja aidatakse läbi nende Mondo, Mondo programmide ja ja selle põhimõte on siis selles, et kõige ohustatumad on seal just majanduslikult ja sotsiaalselt just naised, kes jäävad leseks ja see juhtub üsna tihti, kuna liiklus on hullumeelne. Mehed saavad hukka liiklusele. Noh, võib-olla jõuame rääkida kullakaevandusest, sinnagi jäetakse oma elusid. Et selliseid õnnetusi nagu juhtub palju ja inimesed jäävad ka ootamatult haigeks ja, ja lahkuvad, nii et lesknaised on siis Need, kes jäävad nagu kõigest ilma sellepärast et, et see on üsna traditsiooniline ühiskond ja mehed on need, kes toovad leiva lauale. Ja kui siis naine jääb koos lastega, siis on nad väga haavatavad ja muidu nad peavad seal põldu, kuna nüüd peaks just tulema see vihma, see periood, siis nad saavad kasvatada seal kõiksuguseid põllukultuure, mis selles kliimas kasvavad. Aga siis on mõned asjad veel teevad ja on õppinud tegema näiteks shea võid nimetatakse Aafrika naiste kulla. Mis asi see täpselt on? Ma olen kreemide koostises on kirjutatud seavõim. Elu ehiti jah, nagu sea või tundub? Et ei ole valesti kirjutatud shea või on ikkagi midagi muud kui, kui searasv kuigi määrivad mõlemad ja toidu sisse võib ka põnevad panna. Aga, aga shea puud kannavad siis selliseid pähkleid, mida saab purustada ja purustades pärast neid röstitakse, siis omakorda jahvatatakse ja veega segatakse ja tuleb nendest pähklitest välja rasv. No põhimõtteliselt on see natuke sarnane kakao võile, isegi lõhnab sarnaselt, et näiteks kui see või tootmine käis ja purustati neid sheapuupähkleid, siis oli selles ruumis täpselt selline lõhn, nagu oleks parasjagu seal mingi šokolaadivabrik või šokolaadi tegemine ja seda shea võid, mis siis nendest seapuupähklitest saadakse kasutataksegi tõesti kosmeetikas. Ja tänapäeval pannakse ka toiduainete sisse. Sest et nad ise kasutavad ka seda shea võid siis toidus, jah. Jah, nad muidugi kasutavad ka nii-öelda kreemja asemel panevad lihtsalt määrivad. Siis neil head näonahad ja kõik sellised noored. Nojah, tegelikult nad näevad ikkagi head välja seal jah, kuigi ega ma ju ei küsinud nende vanust ja nende vanust ka, küsiks siis, ega pooled ei tea, kui vanad nad on, nad ei tea, millal nad on sündinud. Et see on omaette teema, et miks nad ei tea, kui vanad nad on. Aga, aga jah, siis sea või tootmine on, on üks asi, mida tehakse ja mida eestlased seal teevad. Et nad on aidanud seda nii-öelda vabrikut sisustada. On õpetanud nendele seda, et, et mismoodi seda traditsioonilist meetodit, mismoodi nad seda sheavõid toodavad, saaks siis natukene täiustada, et et see shea või mida toodetakse, oleks müüdav näiteks Eestis või Euroopas või Ameerikas ja Mondo kaudu läinud ja koos meiega olid seal ka kaks Eesti ärinaist, kellel on selline väike mõte. Et ostaks nendelt samadelt naistelt võib-olla turuhinnast natukene kõrgema hinnaga, et nad saaksid siin, eks turu ennast tunduvalt kõrgema hinnaga ka õige ka õige ja ja mitte ainult Eestis, vaid ka vaid siis ka näiteks laiemalt. Aga miks ei võiks need vabandust, ma tean, et sina seda asja lahendada, aga mast ärkab nagu õiglustunnet. Miks ei võiks seal kohapeal seda asjavääristada ja nad ise selle raha endale saada, siis peavad need kaks eesti naist selle endale, saab. Need kaks Eesti naist on ka tublid, sellepärast suhteliselt, et ETV tänu nendele saavad need naised seal ikkagi ekspordisertifikaadi ja oskavad võib-olla seda shea võid ka nõnda toota, et, et seda oleks võimalik viie Euroopa turule ja nad saavad ka siiski kõrgemat hinda, kui nad saaksid siis, kui ostaks sealt mõni kohalik ärimees kokku selle, selle sheavõi. Aga seal on veel, on üks põnev projekt, nad teevad ju ka korve, mis on nii imekaunid ja mida saab ka siin Eestis osta. Ja see on koostööprojekt jällegi Eesti ja siis Ghana vahel nimelt et seal iseenesest seal Kongo külas ei ole seda korvi punumise traditsiooni, aga nad on hakanud korve punuma, sellepärast et neid annab müüa, noh, umbes nii nagu meie kunagi hakati vahvleid küpsetama, et see noh, lihtsalt oli võimalik läbi raha teenida. Ja nüüd seal külas on siis naised, kes on pärit nendest piirkondadest, kus osati korve punuda ja nad nüüd õpetanud neid teisi naisi sealjuures ja omakorda on eestist juhendatud neid ja ja pakutud väljamustreid ja värvikombinatsioone, mis meie inimestele võib-olla oleksid meeldivamad või, või mida meie inimene julgeks ka tänaval kanda. Nende värvikirevus on lihtsalt nii meeletu, et meie tagasihoidlik eestlane ja võib-olla sellist korvi ei kannaks ühevärviliste enam-vähem ja meie, meie inimene tahab saada sellist ütleme, mingi triip sees või mingi muster, mees, et aitab küll. Aga nende nende värvid on jah, need kombinatsioonid on sellised, mis, mis võib-olla jäävad natukene, liiga liiga väljakutsuvad taks meil meil siin Eestis ja siis on selline koostöö olnud, et meie disainer, aga nüüd on aidanud, et noh, pakkunud välja siis võimalike korvi suurusi ja, ja mustreid ja nemad on siis õppinud seal kuidasmoodi, neid korve, meie jaoks teha kuuluvadki ja siis jällegi saavad seal sellise mõistliku ja paar korda suurema hinna, kui turu peal saaksid. Ja Eestis siis omakorda ma tean, et Mondolon, see põhimõte, et noh, muidugi nad müüvad siin Eestis kallimalt, aga, aga siis sellest vaherahasse Pelemegi näiteks toetada kas, kas seal kohal koolilaste haridust näiteks või et seal on nagu mitmeid muid asju veel, mida, mida tehakse. Ja eestlasi nagu mõtlesin, ka tuntakse tõesti seal külas ja kas või shea või vabrik, seal on näha, et seinad on sinimustvalgeks värvitud. Et täitsa tore, läksime siis, naised tulid vastu tantsisid ja eesti lipud olid käes leskmehed ja. Aga seal on siis ka nagu piirang, et kui mul on ikka mees elus ja terve, siis ma küll ei saa. Nonii sellist piirangut tegelikult ei ole, aga lihtsalt, et selle seavõidu tootmise ja, ja siis korvi punumise ümber arm kuidagi koondrud need naised rohkem, kes on lesed. Mehed teevad, kes on Elle? Karm kliima ja karmid tingimused seal mehed, mehed, Need, mehed on rätsepat, siis mõned mehed on juuksurid. Käisin ise ka juuksuris. Ühe euro eest tehti sellise rikas minu kolleeg Kalle käe seal, kes oli režissöör ja operaator ühes isikus, temal olid pikemad juuksed. Esialgu ta läks sinna juuksurisse ja palus kõige moodsamat soengut ja seesamasuguse siili. Raha sama raha eest ja ei, hästi hästi tore juuksur oli, tegelikult ma hea meelega muidugi aitaksin teda ja saadaksin talle siit mõned kaasaegsemad vahendid ta Saksamaal, olgu ta natukene arendada. Aga see selleks, nii et juuksur, võib-olla mees seal, see on mingi ehitusbrigaad, kes neid savionne või nüüd tänapäeval tehakse plokkidest, majad aitab, aitab ehitada, selline tiim tuleb peale ja. Meeskond, kes siis ehitab. Või siis kullakaevandused, mis on nüüd täiesti illegaalne tegevus. Aga jah, igal pool olid sildid ka lennujaamas, et mitte mingisugune kaevandamine, et, et see, see ei ole absoluutselt lubatud ilma ilma lubadeta ja neil siis seal külas ka mingisuguseid kullakaevandamise lubasid ei ole. Aga lihtsalt siis teavad, kus kohad on ja kajavad. Nad teavad, jah, nad teavad, näiteks teevad vanades kullakaevandustes, mis on maha jäetud või kus siis tundub, et enam ei ole mõistlik kaevandada ja ronivad nendesse vanadesse käikudesse sisse. Sa kujutad ette, et seal üsna ohtlik, seal ei ole ju mingisugust ventilatsiooni ega midagi kaevanduses mahajäetud, seal seal on töö seisma jäetud ja teine teine võimalus on siis pinnapealselt kaevandused lihtsalt, kus nad teavad, et et ühest või teisest kohast sügavamale minnes kivi, kus, kus on kullapuru sees ja, ja siis nad need kivid tassivad külla täiesti avalikult jahvatavad pesevad sealt kulla välja ja siis selle kullapuru, nad saavad kokku omakorda elavhõbedaga töödeldes seda, mis on sa, kuidas Ergina kujutad ette, jah, väga-väga mürgine. Ja need on noored poisid, kes seda teevad. Ja siis selle, selle palli, kus on siis segamini neil kuldelavhõbe sellena kuumutavad üles elavhõbe sealt välja läheks. Ühesõnaga, need elavhõbeda aurud on seal korralikult üleval, nad ei kasuta mitte mingisuguseid maske, mitte midagi. Ja mul oli hästi kahju nendest noortest meestest, kes sellega tegelevad ja me ise olime sealjuures ka ja ka ilmselt mingi teatud annuse seda elavhõbeda auru sisse hingata, aga noh, see, see on väike asi võrreldes sellega, et nemad teevad seda iga päev. Nii et kullakaevamine on üks võimalus sissetulekut saada. Ja noh, see on illegaalne, aga teisipidi ka, et ega neid väga ei kontrollita, sest et ilmselt teatakse, et, et see on ikkagi üks sissetuleku allikas ja ja mis seal ikka siis seda keelata, et, et kui see on hädapärane võimalus inimestel raha teenida, siis ei ole ju põhjustada ka päris päris ära võtta inimestelt Kuulates sind, ega väga palju seal nagu töökohtade valikut või midagi taolist ei ole, et olla veel kooliõpetajaks. Kooliõpetajaks valla ametnikuks mingeid remondi kohad, töökojad on seal, seal põhja pool on enamasti mootorrattad, siis mingid mehed remondivad mootorrattaid. Mõni inimene peab tanklat, bensiini müüakse liitritega pudelitest külas, see tähendab jõe ääres on lihtsalt siuksed pudelid rivis ja siis sa võtad sealt selle pudelitäie võlad tsüklisse või, või kui autosse tahad, siis nad tulevad mingisuguse kanistriga Saaremaaga natukene suurem, aga võtavad näiteks kuus liitrit kütust korraga, palju ei jaksa osta. Aga muide, hinnad on kallid üldiselt, et pealinnas ka, kui me käisime sellistes natukene viisakamates kohtades kuidas öelda, siis rannarestoran või selline siis noh, ikkagi Eesti hinnad on seal. See tundub kummaline, kui inimeste sissetulekud on nii napid kellele see on siis mõeldud, on seal siis palju turiste või selliseid, kes käivad? Noh, arvestades seda, et, et Ghanas on ikkagi ka naftat ja kulda ja Enam tundub mulle see kõik kummaline, mida sa räägid, et et vana briti koloonia nimega kullarannik ja nüüd palun väga, inimesed müüvad pudelites bensiini ja pole tehtud. Ja, ja eks ta ongi niimoodi, et see see sissetulek jaotub väga ebaõiglaselt ja ongi võimalik, et külas elatakse seal mõne euroga päevas ja, ja pealinnas kulub võib olla 100 eurot, eks ole, aga nägite, sellist rikkuse vaesuse karjuvat lastele? No ikka on jah, esiteks esimene vastu on kohe see, kui sa vaatad pealinna ja, ja siis ta külaelu. Ega ma ütleks tegelikult, et jah, võime rääkida vaesusest ja tööpuudus, sest see, millest kõigest, aga need inimesed on seal kuidagi õnnelikud ja rahul oma eluga suhteliselt hoiavad kokku, omad hoiavad kokku muidugi nad ütlevad, et on raske ja, ja me peame noh, seesama kullakaevamine ja, ja et, et noh, et selles mõttes nad ei ole nagu rahul selle olukorraga. Ja nad tahaks teha nagu rohkemat. Aga nad ei ole nagu kuidagimoodi masenduses ja väga õnnetud. Ja, ja kui mina, mina räägin sellest, et mul on, ma ei tea, laen 30-ks aastaks siis noh, see tundub nende jaoks nagu absurd või täiesti kohutav, et mul on mingisugused sellised kohustused võetud endale. Et mõnes mõttes neil natuke seda muretut elu nagu rohkem ja et nad nii palju ei muretse, siis see teeb natukene rõõmsamaks, aga pealinnas ka on isegi näha, et on mingid rajoonid siis seal piirkonnad, kus on noh, uued uhked villad ja, ja kus on okastraat kõrge aed ümber. Ja teisipidi on siis jällegi käepärastest materjalidest tehtud sellised madalad onnid plekk-katused peal, kus elatakse ja on lahtine kanalisatsioon, kogu see solk siis voolab enam-vähem kusagil kraavis. Nii et on, on selliseid vastuolusid küll. Ja siis on loomulikult sellised paradiisirannad näiteks Volta jõe suudmes, kus Volta jõgi suubub sinnagi lahte. No palmid, liiv, no täiesti võrratu puhkus. On see selline riik, kuhu puhkama minna? Ma ikka kuulan sind ja mõtlen, et ma ei tea, kas ma olen nagu psühholoogiliselt valmis selleks, et näha kõike seda ja mõelda selle üle. Ma ei tea jah, võib-olla inimene, kellel nagu ühtegi mingit kontakti nagu Ghana ka ei ole, et siis siis võib-olla on natukene raske seal lihtsalt puhata, et sa näed seda vaesust, ümberringi hakkab inimestest ahju ja ja, ja noh, nad ei ole veel suutnud nii ära peita seda, et võib-olla kui sa oled mõnda teise riiki kuskile siis, siis noh, sa oled turistina nii palju eraldatud, et noh, sul ei hakka silma see pealinnast läbi sõites igal juhul seda vaesust nagu näed. Aga need rannad, mis on jällegi pealinna ümbruses ida pool kui lääne pool mis on ka puhtamad kui pealinnas rand, et nendes on, on küll väga võrratu nende, nende need rannad ja, ja, ja palmiokstest tehtud majakestes ööd veeta rannal, noh see on väga romantiline jällegi. Aga samas jällegi see mustuse teema tuleb juurde, et me käisime ujumas pealinna akraale paadirannas. Ja no mina ujusin kilekottidega segamini, miks sa läksid? Kas sa kujutad, sa oled, sa oled vett ja, ja siis noh, mulle kilekott kiletoiduga vastav toitu seal sees enam ei ole, aga, aga noh, kogu see vesi haiseb natukene sellise solka järgi. Tegin ma käisin, miks elleks, no kuna ma teadsin, et me läheme üles põhja, kus seal loovus ja kus pole ühtegi võimalust ujuma minna, siis siis tekkis meil see see mõte, et korraldab seal ookeanivees ära käima. Ja tõesti räpane oli, noh, aga ongi, et pealinnast natukene nüüd kas ida ida poole või, või lääne poole minnes, et seal on jälle Grannad jällegi puhtamad, et ei ole nii, nii väga hull. Aga selline bürokraatia ja niisugune korruptsioon, isegi moodne, sa lähed, kas see on kuidagi seal tuntav? Ma ei tea, kas korruptsiooni ma ise ei ole ju seal asjaajaja, et ma tean küll, et näiteks sellesama ekspordisertifikaadi saamine, et shea võid müüa Ghanast välja, et sellega on läinud nüüd liiga palju aega juba et seal lubati seda ära teha paari-kolme nädalaga, aga ka siis, kui meie seal kohal oli, oli see tähtaeg juba ammu üle. Et, et ma arvan jah, et selline asjaajamine kõik võtab nagu aega või kasvõi viisa saamine, aga see oli ikkagi, et, et noh, ma ei teadnud täpselt, et kas ma pean tegema nüüd ajakirjaniku viisa või võib-olla ka turistiviisa ja helistad sellesse saatkonda, mis on Berliinis meile kõige lähem saatkond. Esiteks ei vasta keegi telefonidele ja, ja siis kui sa saad kellelegi liinile, siis ei pruugi aru saada sellest inglise keelest, mida nad räägivad. Ja kui sa siis sellest inglise keelest õpid aru saama, siis omakorda noh, kõik see kõik, see asjaajamine on jube keeruline. Et jah, et siin on nagu meil siin oleme me kõvasti ees. Aga on sul mõttes, et võib-olla kunagi minna tagasi vaadata, mis on nende inimestega edasi saanud, kuidas see riik on arenenud? Tegelikult on tohutu kiusatus tagasi minna jah, et Ma ei, ma ei tea tõesti, et teiste inimeste puhul, kes lähevad sinna lihtsalt puhkama, et kas nad tahaksid tagasi minna. Aga mina tahan küll tagasi minna. Sellepärast et ma ei tea, see on nagu eesti küla seal seal üleval Põhja-Ghanas. Ma tean, mida seal on tehtud, mida on tahetud, et kuidas tahetud aidata neid inimesi. Ma tean neid, Rätsep, kelle käest ma olen särkidega, jah, ma tean seda juuksurit, kellega ma olen kokku saanud ja su peadel püganud ja, ja ma tean seda misjonimaja, katoliku kiriku misjonimaja, noh, tahaks näha, et tõesti, mis sellest külast edasi saab. Ja seal on needsamad naised, kellele Meiegi kinkisime kolme peale ühe kitse, et neil oleks selline teatud rahatagavara kitse, mille nad saaksid siis maha müüa, kui neil on väga raske aeg. Et mis neist naistest edasi saab, mis saab nendest lastest, kelle kooliharidust paljud eestlased toetavad, kui nad toetavad omakorda nagu Mondo, et mul on omad programmid, et toetada laste haridust sealsamas Kongo külas. Et see on nagu kolme nädalaga saanud täiesti omaks juba see küla. Ja teisipidi need paradiisirannad seal kraa lähistel, mitte päris Acraas, vaid siis natukene eemal, kus on natukene puhtam, ei ole kilekotti ja et need tõmbavad ka väga Ütle mulle nüüd, millal ma kõike seda näha saada. Ära nüüd ütle, et siis, kui lennupileti ostad, vaid ma tahaks teada, et televiisoreid. Järgmisel hooajal, ega mina täpselt ei tea, mis järjekorras need filmid eetrisse pannakse, aga see on terve sari siis, kus on käidud erinevates riikides arengumaades ja, ja just ka nendes kohtades, kus Mondo teeb. Ja, ja siis järgmisel telehooajal on see film Ghanast ka teleekraanil. Ütle veel viimane küsimus, et ma olen kõigi käest küsinud, kes kuskil kaugel käivad, mis see sinu sees natukene muutis, pani ta kuidagi nagu silt asjadele teistmoodi. No ma käisin nädal aega kindlasti totaka naeratusega ringisid. No mina ei tea, näed teiste elu ja, ja, ja seda mõnusat, rahulikku tempot, mis neil seal on. Sõbralikke inimesi, kuidagi mured ununevad ära kõik ja tundub, et elul on hoopis teised väärtused ja läheb meelest pangalaen ja muud sellised asjad ei mäleta, et see 30 aastat orjust endale kaela võetud. Et kuidagi jah, teistmoodi, et inimsuhted tulevad esiplaanile rohkem? Jah. Siis need asjad, mis on tegelikult teevad elust elamisväärset. Jah, ja just nimelt see külaühiskond ka, et sa näed, et nad tulevad kokku ja mängivad pool päeva, mingit lauamängu seal külas, noh, ma ei kujuta ette, et me saaksime kokku kusagil ja mängiksime pool päeva lihtsalt mingit mängu. Aga võiks proovida, võiks proovida, aitäh sulle, Meelis, et rääkisid. Ootame põnevusega filmi ning järgnevateks järgnevates huvitaja saadetes ja meelekaheks juttu inimestega, kes on kuistel käinud erilistes kohtades kogenud midagi teistsugust, andke endast teada huvitajat ERRi aadressil. Aga õige varsti räägib meile Villu Kangur sellest, kuidas märgata pisikesi asju, nendest rõõmu tunda. Enne seda kaoks laul veel Aafrikast.