Tere, õdagus võrokesi, hoia võraka õisi sõbraolevalt pri Valdo ja kõneleja tsipakene tuust kandin sünnis. Võrumaa keskraamatukogu platsi osakonna juhataja Laanpere Helle valiti see aastaga kõige parema Slazzy raamatukogu hoitjas. Eesti raamatukogu hoitide üdisus ainult Avo hinnad, huvist, et nii latsed kui raamatu oma kinno Helles jäämen saigi Hellega veidikese latsist raamatist kõneldus. See üle praeraamatut lugeva hoidma, nii nagu alati nihangu soo ilma õigus andsid, kellele väega meeldis raamatuid Lucacas nugevaga võral raamatuga Volk. Siiski võtvale väiku Ladze omma, meil Öise nailon Väiga palju häid raamatuid tulnud ja siis veel see esimese teise kolmanda klassi lapsed, neil on ka palju põnevat luck ja nõudvalt isaga lugeva ja nonii kohale ja on kõge, Hinab võetunaid, mida oppa ajanud. Kui saad kõnelema platsiga ja tulevasi raamatuga, soovitada meeleski raamatut, kellele meeldis lugevdo kulles väga hea meelega soovituysi ja too, kes Belgestada raamatut ja ei ole veel nagu lugemisega raamatuga sõbrasto veidikene nagu Tõrksa võitu ja Belgias, et ma talle sokuta mõne paksu raamatu detavam raamatu läbi lugema enne tagasitoomist ja toda juht sugugi ei taha siia, siis ma väiks seletaja tutaja proovi, kui ei kõlba, siis ilma lugemata tagasiaiale Mõnis juhtussecejad, Väiga, aga samas ase toreda raamatu, mida igal juhul soovitada ses majas avastus Juhani püttsepa gibraltari laeva koerte ühing, Juhani püttsepp on ju ka oma vanaema kaudu Vana-Võromaa Togöödet, et nagu oma Inemise raamat veidikene. No teil on raamatukoguga võrokeelseid raamatuid, et kas ikka loetakse üksikute võtvanaid ja siis kui tule mõni võro keele üritus, siis on neid alati vaja. Olete onuga võro keerid, latsi, oma loomingu, mõned minu Võromaa võistluse žürii ja haige hea mitu aastat. Seal on vastkatse punt, silme nakanoetütsand, uued latseki ratasteta daamidena arvase Tutheskitates, Tõne Younan, too, et Ladze nakase iratama ei näe. Nüüd todaagnis on näide ja ossane põnne ja mooduline. Vanal Võromaal kasus mitmeid eestikaga korgem, kannan pit puid nagu kõge jänne tamm, Tamme-Lauri Vai kõge jännanud Saar niite, Künnapu, tere metsa rekordpuu ehk maailma kõige koorem, harilik Pettai ja eestikaga koorem. Kuusepuu löödi Räpina kihelkonnast otsi palast. Duo Veiden teede, et Eesti kõge korrald Kattai, Reinu Kattai kasus kah Võromaal Põlva kihkunand Solcole küll. Too Kattai on Eesti kõige pikem juba tõistwoori vahepealne rekordihoidja Ahuna Palo Kattai murdu nelja aastaga ister Reinu Kadaja korgust mõõdeti viimete katestada hist aastaga tagasi ja saadi tulemuseks kolm tõstja pulmiidret. Kui pikale Hellar küünlakujuline kata ei tähenda ole ideede. Kadaja Bernase Orassoni raeladina jutu perre kasus Kattai mugu edesi. Ega aastakese tsipakene pikem pesitses 10 sentimeetrit käsus vast, aga siis kui ma väikene oli, siis veel nats usamand käia, üle aidaa, näete, juba Ladev ilmselt vanavanaisa istutatud, nii et jah, et Elo päevata Ta on olnud nagis, sest sa oled yks kõiki vanu, kuid hoit nuiaga wanna Kadaja toitnud jah, lammast tõest hoia kitsa hoia näe, ei närissi, siis ma tõmbaks lambasitta hakatessekest. Lammasid tutust, sätinarkustav haismann, muidu üteldi Aid ümbre, võib-olla teemika Vi, aga nüüd ta puhasgic ümbret, lamba sööb ärg, kuis ta. Ta ei ole vastupidi, et miks sealt ossiga maha murdunud ossa jah, et tal nagu kolmel harul ja siis Tuitse põhjapoolne, et suur, suur haruldus, aga ta sulle kõge pikentu haru, nii et siis, kui ütles keskkonnateenistuse mees ega kõge kõrge maneütsisi särje mõõtseva sides õnnestunud kõge korgab alles, käin nüüd seal, Jerkisenened, pik, kõne, minevasta, hekitaksem kasunuia. Kas suvel turistikageva kaevan väikse väga palju, noh, nagu ei julge tulla väravani, näed niimoodi jätta sinna ja siis üle põllu ja siis oleks sinemistele, ütlen, et ei, mässab peleta, võite sõita Ta väravani turiste või ka, et ma ei ole kunagi. Aga ma ei taha, kuna siin ringi muidu kooserdas ai topite või, või põlde Pitev nüüdki Holl keha maasturiga panud sõprosanna manu, autoga muidugi Terelimat, et niiviisi ma ei luba. Ja ongi see, oskas kõik saates Läätse kokku, Harju Ülle lugi valt pri Valdo Vahtrele võrokeelne saade tulejal nädala pärast neljapäeval kell viis läbi viis minutit.