Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja Vikerraadios käib sel nädalal Saksa nädal. Nimelt Saksamaa esitleb ennast Eestis juba seitsmendad korda saksa kevade ürituste sarjaga ning need üritused hõlmavad nii kultuuri, keelt, majandusteadust ja nii edasi ja nii edasi ning kõigi nende ürituste kohta on võimalik siis lugeda www. Punkt Saksa kevadpunkt. Ee leheküljelt. Aga tänases saates peatume niivõrd nendel üritustel, mis toimuvad siin Eestis. Kuivõrd ajame juttu Berliinis elavate eestlastega. Elust Berliinis ja eestlaste ettevõtmistest räägivad Karmen Pajuste ja Eduard Wiiralt. Karmel Pajusti töötab Bundestagis poliitilise nõustaja. Ivo piira töötab aga suures ettevõttes heere, mis tegeleb siis transpordi ja inimeste liikumisega linnas. Nii et selline on tänase huvitaja saate teema, minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Ja olgu öeldud, et tänases saates kõlab ka palju saksakeelset muusikat. Aga nüüd kohe meie juttude juurde, nimelt paar nädalat tagasi käisin Saksamaal ja kohtusin seal eestlastega kahe toreda noorega, kes elavad ja töötavad juba aastaid seal. Üks nendest, Karmen Paju, seda tema töötab Bundestagis poliitiliselt nõustajana. Ja teine Ivo Viira, kes töötab ettevõttes, ere, nii et pagungi teile kuulata täna juttu nendega. Olge nii kenad, meenutage mulle kõigepealt seda, et miks te tulite siia ja millal see täpselt oli, mis asjaoludel iva? Mina tulin siia korraks tõele. Ma töötasin Eestis ettevõttele, kes tegeles väga palju teiste ettevõtetega ja siis sain ühelegi telefonikõne, tule korraks kolmeks kuuks tööle meile appi. Ja siis oli vaja natuke rohkem ja natuke rohkem ja siis ma lõpuks otsustasin neli aastat hiljem, et, et jäängi siia. Carmen aga sinu luga, sa töötad veel väga huvitavas kohas, kaal Bundestagis ei kujuta nagu hästi ette testi tüdruk võiks töötada sellises kohas. Ja minu teada ma olen ka ainus eestlane, kes töötab Saksa Bundestagi. Et ma tulin siia kolm aastat tagasi, olime bakalaureuse lõpetanud ja ei tea täpselt, mida teha ja kandideerisin saksa Parlamendi stipendiumile on selline programm, kus siis 120 noort ülikooli lõpetajat 40-st eri riigist Ida-Euroopa, Põhja-Aafrika, Balkan, Kaukasuse ja nii edasi töötavad viis kuud Saksa parlamendis. Mina osutusin ka valituks. Nüüd ma siis tulingi siia ja siis mu boss pärast seda, kui ma olin viis kuud ära olnud või. Enne küsis, et kas ma ei tahaks jääda sinna, on Casanud mulle poole vastas siis nüüd juba kolm, kolm aastat. Alustasin nüüd ülikooliõpinguid, nii et natukene. Meil see võtab kauem käega. Räägime natukene Berliinist selle linna kohta väga palju just turismialast infot ei jagata, on muud sellised piirkonnad, kuhu soovitakse reisida ja öeldakse, et oh, seal on kaunis vanalinn või minge nautige seda või toda ka Berliini kohta, nagu selliseid asju ei räägita. Mis linn see selline on ja kui palju on siin veel märke sellest, et kunagi oli see linn kaheks müüriga eraldatud ja see koht, kus meie siin praegu oleme, seal Aleksander platse jääb justkui ida poole peale meist sõidavad mööda kollased kenad trammid mida lääne pool ei pidavat olema karmim. Kuidas sina iseloomustaks seda linna? Ja ma täitsa nõustun, et ega Berliinis kui kui turistid siia tulevad, ega nad siis ei oskagi otseselt midagi vaadata, et Berliini Brandenburgi väravaid ja siis hakatakse juba vaatama, et noh, mida siis veel võiks vaadata, et võib-olla teletorn ja siis saidki äge noh, tegelikult ei teata Berliini kohta väga palju, aga samas on tegelikult Berliinis nii palju avastada igasuguseid teatreid ja see on üks suurimaid kultuuripealinna minu hakka kogu Euroopas, siin toimub väga palju ka just väga palju niukseid, väikseid alternatiivseid asju kuskil alustes baarides, ööklubides ja nii edasi, et Berliin on kindlasti alternatiivne, seda ida Lääne eraldamist mina nii väga ei tunneta, kuigi noh, kui sa oled idas, sa näed võib-olla rohkem nõukogude aegseid maju, aga muidu ma küll ei tunneta seda, et kus manud oleks olnud läänes või idas. Tihti ma pean kaardi peale vaatama, et aru saada, et et kus ma täpselt siis oleneb. Jah, selle ida-lääneosaga mulle tundub ka, et rohkem turism üritab müüa seda. Hannes, väiksed turismipoed, sellised kohad siis igast männi, noh, ma ei tea, tsemenditükke müüvad, ütlevad, et tükike Berliini müürist, onju, mis see tegelikult on. Muidu ma ei ütleks ka, et seda siin on tegelikult ju veel isegi maks, et kõik maksavad, et tõsta ida võimekust, aga seda vist juba ammu tunnistati. Tegelikult seda maksu pole vaja, kuna me juba seda kogumit kogume edasi Berliini, isegi linn. Mina kolisin kunagi Tallinnasse niimoodi väga väiksest maakohast ja siis sinna tegelikult käiakse hästi, palju inimesi tuleb kokku. Ma iseloomust on Berliinis samamoodi lihtsalt lambid on teistmoodi, et siia tuleb ka väga palju inimesi kokku, et noh, kas või mul endal tööl on viimased arvutuste kohaselt 52 erinevat rahvust ja tegelikult seda näeme siin linnapildis kogu aeg kunagi ei või teada, mis keeles nad kas kas isegi saksa keel töötab, kui tahab kellelegi midagi küsida või, või noh, vastupidi ka. Millega on siin kõige parem liikuda, te ise sõidate mõlemad jalgratastega? Vabandust, mitte mõlemad. Siiski, Karmel sõidab jalgrattaga, aga sina, Ivo kasutada. Ei, ma kasutan peaaegu et kõike, mul on oma auto olemas. Jah, seda autojagamist me kasutasime oma auto olemas, aga muidu ühistransport, takso või siis Huber või mõni praegu taksot, siis nagu, et kutse läbima vili endale takso, et kõike seda ma kasutan, et huvitav on see, et ma tegelikult töötan selle kallal, see on mu põhitöö, et inimeste liikumist keset linna, mismoodi nad seda teevad, et ja siis otsin lahenduse sellele. Aga millised on need probleemid ja väljakutsed Berliinis, millele sa lahendust otsid praegu? Inimesed on muutunud väga kuidas öelda ahneks, et kui siin ühistransport mõtlen, et noh, ma ei tea, mõni kui need ise siia kolisin, siis ühistransport tundus võrreldes Eestiga väga hea, tõsiselt kiire, igale poole saab noh, rongid juba keset linna ja öösiti ka, et ükskõik, millal sa tegelikult seda teiste kontserte kogu aeg kasutada. Aga noh, nüüd isegi tunnen, et kõletama veen ikka viis minutit trammi ootama, sest see tundub juba ikka liig mis liig. Ratas on kindlasti liinis väga populaarne vahend, et ma arvan, et mujal Saksamaal on see võib-olla isegi veel populaarsem, sest et need võimalused on paremad, et Berliin ei ole ehitatud ju päris konkreetselt eriti siis ida pool ka tagasi tulla selle poole kõik need jalgrattateede asjad, et et on veel kohti, kus häbeneda, et õnnetusi ja ohtlikke olukord ikka tekib, aga jah, ma arvan, et aastaringselt siin ei olegi suurt vahet, kas on suvel rohkem jalgratast või mitte, et mina kasutan küll talvel vähem jalgratast. Ja aga ma olen nüüd kaks aastat järjest põhimõtteliselt aasta läbi sõitnud jalgrattaga, et, et noh, siin ega ega siin väga talve ei olegi, sa tuled Eestist, et siin on niuke suhteliselt ühesugune kliima kogu aasta läbi, kuigi suvel läheb väga kuumaks ka seda tõdema. Ja siin on palju häid rattateid. Ta on odav, ma mõtlen, et sinna on rattalaenutused päev 12 eurot ei ole justkui palju ühe turisti jaoks näiteks. Ja, ja mitte ainult odav, vaid ka keskkonnasõbralikke, et head Berliinis ka väga paljud minu arust tähelepanu siin vajatakse, just et ostetakse biotoitu ja vaadatakse, et noh, sõidadki kas ühistranspordiga või, või rattaga, et väga paljud ka sellepärast ei oma autot. Iva ongi selles suhtes natuke teistsugune, et väga paljudel berliinlastele ei olegi oma autot, siin sa sul ummikutes rohkem aega parkimisel leidmine võtab aega, et sellepärast ma nagu minu jaoks näiteks ei olegi mõtet. Pealegi Saksamaal on auto omamine päris kallis lõbu. Kõik need maksud ja. Nii ja naa, mina, minul on auto tegelikult üldse selle jaoks, et mitte ringi liikuda Berliinis, vaid selleks, et seda Berliinist välja siin viimase paari aasta jooksul, ma arvan, me oleme nüüd läbi käinud kõikvõimalikud kohad siin Saksamaa siin Berliini ümber niukse, kahe-kolme tunni sõidu kaugusel, mis vähegi nagu on ütleme nii, et turisti poolt väärt avastamist. Aga kas te ühistransport on odav? Ma mõtlen metroopilet, trammipilet, mis võimalused siin on need Tallinnas? Me kõik teame, et palun väga ole Tallinna elanikke, sõida tasuta, nii palju, kui jõuad. Kui ta varem oli Tallinnas tudengina seitse eurot kuubile, Hiinan lihtsalt päevapilet on seitse eurot, et erinevad ikka on, et kui sa oled tavaline täiskasvanud inimene, makstud umbes 80 Eurduma kuupileti eest, tudengina maksan umbes mingi 200 ringis kuue kuu eest umbes nii 40 euro kanti natukene vähem, võib-olla on veel erinevaid võimalusi muidugi, et saad natuke soodsamalt, et firma maksab veel osaga. Minu jaoks Eestis tulles on ühistranspordiga väga kallis ja alguses sellepärast ma ei olnud ka nõus sõitma ühistranspordiga, vaid sõitsin rattaga. Tegelikult siin on noh, nii Frankfurt on Eestiga võrreldes ka, ütleks hulga parem, et siin lihtsalt liigub nii palju rohkem erinevaid tramme, busse, metroosid asju, et sa saad ka öö läbi, et sa saad läbi koju. On siin palju parke. Kuidas berliinlased on, aega veedavad, vaevalt et nad mööda muuseumeid sõeluvad, nagu turistid, käivad nädalas korra Brandenburgi väravaid. Ei, see ongi tegelikult väga huvitav, et inimestel noh, eriti kesklinnas ei ole, ei ole aedu, onju ja siis pühapäeviti on poed kinni. Nimetasin nad, mis tehakse, et eestlasena on väga harjumatu pühapäeval, et niimoodi, et eestlased mul tunne rohkem puhkavad, laupäeval käivad pühapäeval poes, siin peab vastupidi tegema. Ja pühapäeval kuna poed on kinni, midagi väga muud ka teha ei ole, et muuseumites võid käia ka väga paljud ikkagi muuseumites ei käi siis Ilusa ilma korral on kõik pargid täis, kes mängib seal oma lastele, kes mängib petangi, kes teeb Flack laini peal kedagi, kes grillib, et et see on küll väga kihvt, et mulle väga meeldis hekid, pargid on, on täis inimesi ja täistegevust ja et noh, et minu arust Berliin on ikkagi suhteliselt roheline linn, et iga natukese tagant tuleb jälle mingi suurem pargikene või jõe äärt üritatakse kaunimaks teha. Aga kui muutub, on see linn, ma näen sind palju ütleme, maju, mis lähevad kohe kohe, kas lammutamisele, siis ma näen kraanasid, mis juba alustavad uute majade ehitamist, et selline kogu aeg mingi muutus käib, et kui aasta pärast peaksin tagasi tulema ja seisma siinsamas Aleksanderplatsi ääres, kus ma enam tunnengi seda kohta ära, sest minu arust vasakule minu minu arust otse jääb teletorn minust vasakule jääb üks hirmpikk ja meil on aknad tühjad emis ootab sedasi pommi, mis hakkaks seda lammutama. Ja ma ei tea, mis siin on aasta pärast. Kolme aastaga ja eks see ole ja nii, et noh, tegelikult on nagu, kes siin kohalikud on, nende jaoks on tüütu, et siin on, teil on linn, mis on siis see põhitäna, millest Yvonne noh, põhi põhituristidena. Et see on kogu aeg, ehituses ehitatakse maa lustu liini, mis, mis peaksid ühendama põhilisi turistikohti seal tegelikult Berliiniga võlu, et siia ehitatakse väga palju uusi ehitisi just sellepärast, et sõjas sai väga palju kannatada, nad ehitavad veel neid varemeid üles või siis noh, nagu teevad midagi uut. Veidi Tommi nihukesed koledad vanad majad, mis on tühjaks jäänud. Neitsid, tehakse ümber ja siin toimub väga palju muutub väga palju, aga aeglaselt, väga aeglaselt. Just see konkreetne maja siin kõrval, mis ja see on, iga oskan suhelda õrna aimugi, mis majas on, sellepärast et see on olnud sellises seisus nii kaua, kui mina mäletan. Ja ametid on kesklinnas ja magus krunt, täpselt ma ise mõtlesin, nii kui me hakkasime kohe alguses mõtlema, millal sa siis õhku lastakse, Takaks uurimata tullakse, vaataks ainult põnevaid. Selliseid kohtumisi on ikka piisavalt palju, ehitatakse tõsi, palju juurde, sest et neid auke nagu sa ütlesid, et sõja ajast laukese ja keskele krunte, päris palju tuleb uusi asju. Aga mina vaatan, et alguses see esimene küsimus oli, et kui kiiresti see linn muutunud, ma ütleks, et ei muutu asju, mis ei muutu kohe mitte üks raas, et need kuulsad Saksamaa jõuluturud näiteks, need on täpselt ühesugused kogu see aeg, esimesed kolm aastat on ägedad, siis hakkab juba vaikselt, siis hakkab ära tüütama. Et kõik need samad turistid, Nelede, seda asja, mis seal müüakse, on täpselt sama koha peal üks ja sama asi, see planeering. Täpselt sama, see on küll see koht, kus mul on tunne, et võiks nagu kiiremini asjad muutuda või noh, selline nagu uut verd või midagi siukest võiks tulla. Aga samas võib-olla see on ka see, et asjad töötavad, et siis hakata kohe muutma. Berliini suur häbiplekk on Berliini uus lennujaam, mida juba, mis pidi vist juba 2011 valmis saama, nüüd 2000 seitsmeteistkümnendaks aastaks kabeli valmis, et et siin üks ajakiri teeb juba või ajalehte teeb nalja, loed neid päevi mitu, mitu 1000 päeva ta ei ole veel avatud. Kui multikultuurne on Berliin, paljurahvuseline Ivo sinu töökohas on palju, aga nii tänavapildis kudesse paistab. Paistab väga välja, see oli minu jaoks alguses. Šokk nagu halvas mõttes, aga on aeg-ajalt niisugune, ma, ma uskusin, et siin on palju erinevaid rahvuse ja palju inimese. Aga et sa nagunii palju välja paistab, et seda, see on ikka päris. Seda ikka jah, märgata kõvasti. Nii on ka eri piirkondades Berliinis annetum Aafrika Aafrika inimeste keskpunktis, teine on rohkem niuke türgi või araabia inimeste keskpunkt, et siin on jah, venelastel on või slaavi inimestel on oma keskused, kuhu nad on siis kogunenud, et ma ütleks ka, et kui ma ei eksi, siis ma just kuulsin, et Berliin on vist isegi multikultuursem kui London, et väga multikultuurne on igatahes ja just, et noh, Berliinist saidi oskama saksa keelt, et hakkama saada, et siin väga paljud inimesed räägivad inglise keel, väga palju on start-upe, kus saabki ainult inglise keelega. Kas Berliin on turvaline linn, õhtuti? Oleneb väga piirkonnast siin on, siin on palju piirkondi, kuhu öeldakse, eramine, see, kus mina ringi liigun ja seda on päris palju, mul ei ole mitte kunagi tekkinud sellist tunnet ka, et vot nüüd on, nüüd on valesti selles suhtes mina tunnen ennast väga turvaliselt. Mina olen elanud väga mitmete Saksa piir või Berliini piirkonnas, ma olen tegelikult elanud nii ameeriklaseni inglastega, nii venelaste kui prantslaste osades. Alguses mulle tundus see küll, ma elasin alguses pikem reis, mis on Eesti Tallinna mõttes siis Lasnamägi või Mustamägi, midagi sellist. Ja seal mul ei tulnud, väga turvaline, järgmine koht, Veding ei olnud ka väga turvaline, tegelikult nad ei olegi väga turvalised piirkonnad isenesest nüüd ma tunnen ennast turvaliselt ja ka maad on ikkagi õhtuti, et kus ma käin. Kui ma lähen Kroyczbergi võimuabiiti õhtuti blondide tulekuna, siis blond noor neiu. See on ikkagi seal, on palju araabia mehi, aga noh, see ei peagi olema araabia meestest sõltuvus, on lihtsalt ka noor neiu üksinda ei, ei ole, väga turvaline. Aga ühesõnaga nagu üldmõttes, ma tegelikult tunnen ennast siin turvaliselt. Ma ei, ma ei põe siin midagi, ma ei karda. Välja minna, me teeme siinide pisikese pausi, kuulame loo muusikat ning siis räägime juttu edasi ja räägime sellest, kuskohas eestlased siin Berliinis kokku saavad ja mida nad teevad siis, kui nad on isekeskis ning minu vestluskaaslasteks on Karmen Pajusti ja Ivo Viira. Oleme nüüd koos Carmen ja Ivoga tulnud sisse kohvikusse, sest õues läks natukene jahedaks, kuigi Berliinis on märgatavalt soojem kui Eestis. Jõuame jutuga sinnamaani, et kust eestlased omavahel kokku saate ja kui palju farmid. Me oleme siin juhuslikult Ivoga juhte ühest grupist, kus meil on umbes 12 grupp kolmveerandgrupist enam, et eestlased ja teised on siis nende kaaslased, sakslased või, või muust välismaalased. Meie saame vähemalt kord kuus, kui mitte tihedamini, pigem iga kahe nädala tagant kuskil kokku, kas kellelegi pool mängime mänge, käimelistelt, prantšimasid Berliinis ja suur transi kultuur ja ma ei tea, käime väljasõitudel või teeme natuke, valmisid porti koos, aga muidu eestlased, eks põhilistele, eesti hurdel üritustele, jaanipäeval ja jõulude tähistamisel ja vabariigi aastapäeva tähistamisele saatkonnas saadakse kokku nii-öelda oma kohvik, et üks eesti tüdruk peab kohvikut nimega. Jäär alustas vist kaks aastat tagasi, kui ma ei eksi. Seal saadakse paljugi eestlastega kokku, kus korraldatakse Se Stamdisse ehtis niukseid eestlaste kokkusaamise õhtuid kord kuus ning plaan on korraldatud aga et. Kui palju teid on eestlasi siin seda arvu tõenäoliselt keegi ei tea, sest ega ta ennast kuhugile üles andma ei pea. Sa ütlesid, et on mingisugune Ja eeskätt saatan ütleb, et umbes 6000 hakkab Saksamaal, aga nad ei hakka ise hinnata, kui palju eestlasi Berliinis on, et kuule, Ma olen viimne eestlane, korraldab üritusi siin, et siis selle järgi mail hinnaks meie arvu umbes 500 ringis on kuskil 400 kuni 600, selles vahemikus. Väga paljud ongi sellised eestlased, kes ei tule eestlaste üritustele, sest nad on siin lühikest aega olnud või et või jäävadki ainult lühikeseks ajaks Joti kontakt liitlastega, vaid just vastupidi teiste välismaalastega. Et sellepärast seda arv on jah, raske hinnata. Meie seltskond on jämedalt 10, mina esimeste eestlastega, kellega ma siiamaani läbi saanud, kohtusime ees, kus üks eestlane, kes töötas kohvikus kokana, ütles, et 24. veebruaril seal on mingi kokkusaamise, organiseeris ürituse ja see oli siis nüüd ma ei tea, neli aastat tagasi äkki või läksime sinna seal seal veel ühed eestlased, meie vanused, ülejäänud veel nagu natuke vanem seltskond, et nendega nii edaspidises ei ole nii palju saanud, et noh, vahele seal jääääre kohvikus küll, aga. See äärekohvik asub, et kui keegi satub Ja siis peab üles otsida hõbepõhja Berliinis nii-öelda Vedingub piirkonna Runnel Trase Uubani peatuse juures salatud kama Uuer parkamisel siit müüripark või müürimuuseum asuvad seal läheduses. Aga teate või olete te lehtlased rääkinud, et mis on need põhjused, mis on täitsa Saksamaale toonud, keda töö, keda armastus. Ja erinevad, et paljudel on ikkagi TÖÖD, osadel on üliõpin, ülikooliõpingud, teistel on armastus, et minu elukaaslane tuli ka mulle järele, et sellepärast tema asub siin. Meie seltskonnas on mitmeid, kes on nagu kellelegi järgi toimub või on üks paar on näiteks selline, kes otsustas, et tüdruk oli Eestis ja saksa kutt töötajat Londonisse Todi siis linna, kus, kus koos maaelu alustada ja nad valisid Berliini. Selleks. Mina tulin minevikku, tulen töölt tööd tegema, aga mitte küll nagu selle mõttega, mõni kolin ära Berliini. Kui palju on siin eestlastel nagu selliste meelelahutust, et rahvatantsurühmad või kui palju te käite teistel eestlastel teistes Saksamaa linnades, külasine. Berliinis on sellega natuke rasked, Berliin on nii multikultuurne siin põhimõtteliselt iga sekund või ka minuta ja magad midagi maha, siin kogu aeg toimub midagi. Et selles suhtes otseselt eestlased siin väga palju selle järele puudust ei tunne. Aga mina aitasin aluse panna Berliini Eesti rahvatantsugrupile, mis me oleme siin juba kolmveerand 10 aastat koos käinud ja vabariigi aastapäeval tegime oma esimese esinemised, meil ju ka vist on meie juhendajad, ta on õppinud rahvatantsu täitsa modi rahvatantsujuhendajaks, ütleme, vita. Ja meil ei ole mitte ainult eestlased grupis, et et see ongi võib-olla see põhiline, nagu selle väärtustele, selle grupi väärtused. Et seal on nii eestlased, eestlaste kaaslased, kes ei pruugi siis eesti keelt rääkidagi, kui baltisakslaste järeltulijad, kui ka sakslased, kes on käinud Eestis kas siis vahetusõpilasena või siis Saksamaal on pärast kuulja niuke sotsiaalset ja et selle kaudu eesti keelt õppinud eesti keele ära ja siis soovivad eesti keelt ja kultuuri nagu nautida või harjutada hätsid. Pärast käivad koos, et see on selle rahvatantsugrupi tegelikult suurimaid väärtusi, mitte just, et et eestlased saaksid koos käia, vaid, et seda eesti kultuuri siis ka väljapoole andajat, et võimaldada teistel ka eesti kultuuriga Berliinis nautida. Et selles suhtes, et siin on olnud, algatasid Eesti ansambleid teha või koorilaulust me Euroopas on Euroopa eestlaste koor, kus on mingigi 200 liikme ringis ja siis käiakse kakskolm korda, taastas koosen terveks nädalavahetuseks õpitakse selliseid laule ja kutsutakse mõned kuulsamad eestlased küll, et mingi Ivo Linna ja Antti Kammiste näiteks jaanuaris külasete, et seal lauldakse siis, et see ei ole just Berliinis üldse, on Euroopa Saksamaal vaidled. Oletatakse, et varsti viie Eesti kultuuripäevi Bonnis Annabergi see nüüd kogu üle Saksamaaga, siis meie kultuuriselts, mille me aasta tagasi lõime de korraldab oma esimest sünnipäeva ja siis Berliini Eesti kultuuripäevi aprillis. Et siis selle jaoks veel natuke toetute, et siis reklaamimistega hoonia, saia, hooandja kaudu saab pileteid sellele üritusele osta kui ka lihtsalt vaataja piletid, et meid toetada ja et eesti kultuuri levikut Berliinist tootjad, et see jõuaks ka teiste sakslaste nieriste rahvustest inimesteni. Mind ületaja Tanel Padar, bluusbänd tuleb küll, aga tulevad ka teised kihvtid inimesed. Inreko Raus tulevad külla, meil tuleb teatrietendused. Siin tegevus toimub, jätkub kaheks päevaks. Samas huvitav, et te olete linnas, mis on nagu pakub nii palju erinevaid võimalusi, et hoiatasin alles eestlust mis on siit ma ei oska öelda, mitme 1000 kilomeetri kaugusel kodumaa, kus saaks kõike seda kätte, aga te nagu natukene igatsete selle järgi, mis seal Ja mina ei ole seda kunagi ehitanud, ma arvan, et kui ma siia tulin, siis ma olen alati mõelnud, et ma lähen tagasi Eestisse, ma ei tea, millal või miks. Aga mina kirjutan, nagu ma olen kõige. Noh, selline inimene, kes kõik väga palju seda kultuuri ammutatakse, öeldakse minu allikas on Carmen, kes siis nagu annab meile kõigile ilusti teada. Toimub ja siis ma pean lihtsalt meeles pidama, et toimub üks hea näide oli seal toidumess, mis on, see hilineb ohjuste, leidsin sealt seal eesti nurga üles, siis istusime seal, sõime eesti vorsti leiba ja meile väga meeldis. Seekord me läksime sinna puhtalt juba selle pärast, selle kogemuse pärast, mis eelmine kord oli, mitte nüüd, vaata, mis see maailma toidud on, sellepärast et nagu ma ütlesin, et toimub messivesi, siis on iga aasta täpselt ühesugune. Kaks aastat tagasi oli vist Eesti selle küünevahe esima või kuidas seda nimetada, ja Curly Strings käis meil külas ja siis kallis printsi pärataval ääres, et, et ei tohi küll väga palju eestlasi kokku ja. See on, mille järgi te siin võib-olla kõige rohkem puudust tunnete, et Eestist muidugi selline asi. Minul on see, kui ma ütlen, siis esimene puuduse tundmise periood nüüd üle läinud alguses sellega ennast, see eestlase tumedam leib, noh see nüüd asendunud sellega, et kodus tehakse mul täitsa õiget seda tumedat leiba, seal tuleb veel seal väga hästi välja, nii et selle sellest puudust ei ole. Lõpuks on leidnudki sega hapukoore asenduse, ma arvan, mis on nagu iga eestlase unistus, kes läheb Eestist välja, et, et kust me seda hapukoort saanud Eesti maiustuste siin küll, et noh, meil on nagu eraldi tuba, kus on diivan ja diivani täis eesti maiustusi iga kord, kui me tagasi tulema, et see on üks hullus, miks omad autod. Et lennukites on nii palju asju panna, ei saa kaotavaid pilgeni täis kuhjata eesti komme ja šokolaadi, et siis saad seda rahulikult pool aastat süüesaldate, on asju, millest nagu kuidagi see on ka niisugune reflekssakaid Eestis, siis oh, stan kokku, ostame kokku, tulen tagasi ja näe, on hea, aga et sellist väga suurt puudusi tunnistatud, ütleks, et enam ei ole, et, et jah, et ma mäletan, et olid ajad, et aktsia Eestisse minekuks asju pakkimas saaks juba Eestisse, nüüd tahaks seda. Seda, seda enam ei ole. Ja ma arvan, et alguses just kõige suuremat puudust ongi need toidu järele, aga et ma kuna ma olen Tallinnas pärit, minul oli puudu tõesti mere järele ja see, et ma sain talisupluse ka tegeleda ja lihtsalt hommikul, et ma elasin merele väga lähedal ka, et siis suvaliselt Me muuli pealt merre hüpata, et noh, siin Berliinis hüppas frees, et esiteks ei ole lubatud ja teiseks see on suhteliselt must, et Berliin on tegelikult väga palju. Kuulge, aga lihtsalt täidab omajagu aega, et noh, sa lihtsalt ei saa korraks pool tundi võtta endale käia vees suplemas bürokraatia on siin hästi, tuur ehk siis tuntaks hästi palju puudust igasuguste nende lahenduste järele ja wifi järele, et wifit siin ei ole igal pool ja et noh, niuksed, väiksemad asjad, mille järele kindlasti maavanemate järele, see on üks suur puudus, mida mina tahan, et mul ka noh, otseselt nagu Eesti järele nii väga puudust enam ei ole, et mul ka kuna elukaaslane on ka minu juures, et ei ole enam nii suurt puudust, aga just et vanavanemad, pere, sõbrad, et noh, neid ikkagi sul tekivad uued sõbrad, aga. Mul on tunne, et need inimesed seal ei ole küll populaarne, jutt aga on ütleme, nutikamad, agaramad läbilööja mad, kes lähevad Eestist laia maailma. Mitte nüüd need päriseks, aga kes võtavad üldsusele mõttejulguse kokku, et läheks vaataks maailma. Ja teie olete läinud, ma ei tea, kas te tagasi tulete, see seda näitab kindlasti ilusast. Kunagi ei tea selliseid asju, aga kõrvalt vaatate, kui hästi läheb tegelikult eestlastel, Sid Berliinis. Mulle tundub, et eestlased on, tunnen, et läheb ikka hästi, et kurtmist küll ei ole. Ja see läks väga paljudele eestlastele nii hinge kui öeldi, et me oleme mugavuspagulased. Aga samas ma ei julgeks öelda, et siia tulevad nutikamad ringidega agaramad, et ma arvan, et Eestis on väga palju Impikaid, jaga raid ja ma arvan, et, et see ei olegi ja lähevad, et nii kahju ja nagu Ivoga ütlesite. Ma plaanin kunagi tagasi minna ja mina tahan ka kunagi tagasi minna ja ma kandideerisin näiteks praegu kui 2018 tihti on Euroopa Liidu higistama, hoki, tähendab ma kirjutasin sinna millison kandideerida, sest nad ei otsi veel minusuguseid. Aga et millalgi tagasi ka minna, et see, mis on siin nagu õpitud ja kogetud, et ka Eestisse tuua ja võib-olla Eestis midagi muuta, et ma ei mõista kedagi hukka, kes siia jääb, on ju, et siin on. Noh, eks siin natuke mõnes mõttes me oleme mugavuspagulased. Kui seal siinsamas mul on ka tunne, et ei ole, sest te peate rohkem pingutama, et ennast tõestada, siin võõras keeleruumis, samas hoidma aga veel oma keelt alles nägema neid võimalusi kogu aeg õppima, et ei saa nagu loorberitel puhata, nagu näiteks mina Eestis, et räägin eesti keelt ja mis siis, et ei oska saksa keelt. Eriti võib-olla on see, et te ei ole tuttavaid siin, Saksamaal käib väga palju tutvuste kaudu istikuid ka ikkagi noh, sa tunned kedagigi, soovitab sulle, vaata seal otsitakse töökohta või mis iganes, onju ja kui sul ei ole nii et sa pead selle selle tutvusringkonna endale kõigepealt üles ehitama, et see on võib-olla raske. Aga siis, kui sa oled juba korra hea töö saanud, siis ma arvan, et noh, tegelikult siin palk on suurem garaned kui mina lähen Eestisse tagasi, alguses saab küll ikka väike põnts, et noh, mul oli esimeseks töökohaks, et selline raha ma sain, sellist raha, mida ma Eestis kindlasti ei oleks saanud oma esimese töökoha peal ja ma ei tea, kas kunagi hakkan Eestis sellist raha saama. Aga noh, Eestis on lihtsalt teised elutingimused natuke, ma arvan lihtsalt, et testid on natuke palk väiksem või liiga väike, võrreldes võrreldes Saksamaale. Nii et siin on väga suured maksu, suur maksukoormus küll, et peaaegu 50 protsenti läheb maksude peale. Aga siiski sul jääb päris palju veel raha alles. Ja kui hakata rääkima sellest mugavuspagulased, sest ma tükk aega mõtlesin, et huvitav, et kas ma nagu olen või ei ole, siis ma lõpuks arvasin, ma vist ikka ei ole, sellepärast et ma ei tulnud siia nagu, et otsima midagi, et ma tulin siia, lihtsalt oli tööülesanne, vajasin täita ja ma jäin siia selle, mina jäin puhtalt sellepärast, et see, see, mis mul siin pakuti või nagu see tegevus ise ja see väljund seda ei olnud Eestis. See oli nagu ikka mast mastaapi tõmmates nagu ikka pööraselt palju suurem, et noh, ma sain tegin midagi ja läks, esinen inimeste kätte, siis me läksime nagu 20-st miljonist inimesest, et see midagi, mida Eestis pannud sellele hetkele mind noh, eriti veel siis, kui ma seal olin 25, neli, 25, et siis oli ka tekitas minus vau-efekti, et. Ma arvan, et see ei ole nagu mugavus, et nad selle jaoks liiga pööraselt palju tööd ka teha. See punkt, et kas nagu me peame siin nüüd palju rohkem pingutama, et ennast läbi lüüa. Ma arvan, et see ei ole päris tõsi. Sest et noh, kui ma ütleme nii, et paneks täpselt sedasama pingutuse Eestis, ma arvan, et tulemus oleks selles mõttes sama, et ma ei tunneks, et seal suurt vahet oleksid, noh, kas jah, palk, sellised asjad seal on palju muid faktoreid, mis hakkavad mõjutama, aga niisugune see enese rahuloleva enese teostamise tunne, kas ma olen teinud midagi või mitte, siis seal mina arvama tunneks samamoodi. Ja sellepärast ma olen ka rääkinud, küsib, et millal tagasi lähed või noh, tuletõrjujad, põhjust on tulla, et siis tulevad. Aga seal peab olema mingi põhjus, miks miks ma praegu tahaksin muuta seda. Aga kuidas on muidu siin töökultuur on selline punktuaalne värk nagu harjunud, justkui nagu oleks preisi kord. Delfi on, eestlased on väga sarnased saksa sakslastega ikka et eriti kui võrrelda teiste ja lõunamaiste oma riikidega, et siis eestlased on ka väga täpselt samas saksa punktuaalselt on viis minutit enne et ma olen seda küll tundnud, et siis kui ma nagu jõuan täpselt, siis ma olen tegelikult juba hiljaks jäänud, aga noh, sa õpid ka, et ega sa kõikjal ei pea, ei pea igas kohas olema unktuaalne ja et kui me sõpradega kokku saame, siis jõuame üks jõuab hiljem, kui, kui planeeritud. Samas kui sakslased saavad siin õhtul mingi peo, Mu jaoks kokku, siis keegi ei tule täpseks ajaks, mina olen esimene, kui ma tulen, kaks tundi hiljem olen mina esimene peol. Punktuaalselt on täpselt seal, kus nagu mingites kindlates kohtades, et Bundestagis muidugi nõutakse seda väga paljuski, aga aga ikka ära ja noh, kui sa tunned juba inimesi, siis nad teavad. Näed, ja siis sa ei pea, kui sa koordilined või noh, Bundestagis on ka, niiet Bundestagis rikud, parlamendisaadikud peavad siin olema ja seal olema, nii et nad jäävad alatihti kuhugi hiljaks, nad tulevad, kiirustavad kuskilt teisest istungist või koosolekult ära, noh, et võib-olla oskad öelda, kuidas teie kultuurselt. Meie töökultuur kui selline põhinatuke muudel asjadel kui, siis nagu kellaaeg, kuupäevad hakkavad juba rohkem nagu rullima mängima ja seal kui seesama nagu täpsustes sinna rõhutakse, palju mäletan, see oli see, kuidas näiteks tahad enda elu kohta internetiühendust saada, on see, et kui sa ei taha hästi palju maksta, siis sa võtad kellelegi sellise ütleme siin kolmanda pakkuja teed neil avalduse, siis vastatakse nädala pärast tuleme, tuleme täpselt kella kahe, kella kaheksa vahel. Et see on siis nagu saksa täpsus, see, kuidas minul kohe nagu reageerib seda saksa täpsus, ma arvan, et see oli üks esimesi kogemusi mul siin sellega nagu, et noh, mina eeldasin, öeldakse, tuleb sulle 13 48 ja 13 47 ollakse ukse tagajärjel, täpselt see viis minutit varem üks minut paremini. Minul puudub kogemus ja keegi oleks tegelikult ka viis minutit varem kohal, et välja arvatud siis üks asi, kus meil oli maja sisehoovis, meil oli, nägime, tuli paber pandud, et hommikul kell kella seitsmest võivad hakata tegelema lehtedelt koristamisega. Ärkasin kuus 59 selle peale, et akna taga käis lehepuhur väga kõva häälega hommikul kuus, 59. Et siis ma mõtlesin küll, et no miks siis nüüd järsku peavad nii täpsed olema noh, minul see töömaailma töökultuur kogu aeg olnud väga nagu ühes ühesugune selles mõttes, et see töökeskkond, et mul on raske võrrelda, võib-olla siin muid kohti Ma usun, et nii palju erinevatest rahvustest inimesi koos kultuuridest lausa siis, kuidas te omavahel läbi saate ja on see nagu sõbralik, et noh, praegu, kus räägitakse suurtest rahvaste liikumisest ja selles kontekstis, et on see võimalik meil koos töötada, kristlased, moslemid, ateistid. Meie töökoha puhul tasuks õppida nii mõnelgi, noh, kui tulin siia, siis alguses ma ei teadnudki, kui palju siin inimesi nagu ma hakkasin, siis saad, sa oled sealt sa oled sealt sa oled sealt oota nüüd poliitiliselt võttes siis võib-olla ei ole kõige parem kooslus, aga, aga see, kuidas tegelikult inimesed omavahel ses mõttes sõnum, et me oleme oma riigi seal tekitanud, et sellised suhtlusnorm on ikkagi tegelikult, võiks öelda väga lihtsalt, et me oleme kõik inimesed üksteisega hakkama, loomulikult tekib seal konflikte, aga ma ei ole veel näinud nende aastate jooksul mingisugust mis mingi konflikti, mis areneks nagu inimeste vahel väga valesti läheks väga vales suunas. Isegi kui on, siis on väga ilusti kuskil ära lahendatud ja muud muutuvad, et isegi praegune ütleme, nende riikide kodanikud, kes võib-olla ei peaks nagu teoorias võib-olla kõige paremini läbi saanud ja seal on parimad sõbrad omavahel, et ja, ja ei ole mitte mingit probleemi töötatud ühes meeskonnas erinevas meeskonnas ja kuskil ei ole mingit probleemi, et ma arvan, et mingisugune vaikset vaikiv kokkulepe on kõigile, et noh, et meediapoliitikat ja meil ei ole vaja nagu kõike endale sisse tuua, et ei ole, ma tean, ettevõtted, kus nagu juhtkonnal kirved, nüüd juhtus see asi. Loodame teie mõistvale tähelepanule sellele olekule, aga meil pole seda kunagi juhtunud, et oleks vaja saata. Aga kui palju te loete eesti ajalehti, kuulete, ma ei tea, kas läbi interneti eesti raadiot, vaatate telesaateid. Mina Eesti ajalehti ei, eriti ei loe, aga ka sellepärast, et paljudel on tekkinud need limiidid, et Eesti Päevalehele näiteks ma saan ainult nyyd esimest paari lõiku lugedes märkamise, aga ma kuulan enamasti ummikut, eelmise õhtu Aktuaalse kaamera jutte ja siis me kuulame paari podcasti, mis on näiteks Reigo mu elukaaslane, tema Loeb, reditist lööb erinevaid asju, et seal on ka mingi insti osa. Te olete kursis täiesti sellega, mis Eestis toimub ja ikka ma arvan küll, et. Jah, mina olen küll, jah, minul hommikul ärkan, siis ma panen Eesti raadio tööle üle, inter mängib õhtul tulen koju, siis väga tihti on ringvaade, mis täna õhtul teeks, siis ikka kuulad ja ma ei tea, kas ma seda nüüd vaata niimoodi. Mis iganes, nagu vaadata annab, siis ma olen need. Üldjuhul on vaadanud, et Eesti uudistele mina hoian küll silma peale. Kui tihti te käite Eestis enne kui mu elukaaslane oli Eestis, siis ma käisin tihedamini ja tegelikult eelmine aasta ma jõudsin isegi viis korda, aga noh, küll olid ühtedel Nemad olid Eestis meil meil sõpruskonnast In Berliini sõpruskonnast kaks eestlast abiellusid Eestis. Siis ma korraldasin konverentsi Eestis ja noh, käisin lihtsalt Eestis ja et neid juhtumeid oli, aga tegelikult ma arvan, et kuskil kaks korda aastas, et jõulude laadika kuni kuus aastani olla ja siis suvel kuskil millalgi Nagu kellavärk kaks korda aastas, ma arvan, et nemad on olnud nüüd päris päris pikalt juba, et jõulud siis suvel on selline, olen võtnud kolm-neli nädalat, et saaks nagu siis alla Eestis järjestatud. Ja ma küsin veel lõpetuseks uuesti üle, et Eesti kultuuripäevad Berliinis, millal need toimuvad ja kuidas siis hooandjas saab teid toetada? Need toimuvad 15. 16. aprillil. 15-l õhtul on teatrietenduse, 16. on täis erinevaid üritusi, loenguid, küll kohtumisi kirjanikega, küll muusikaüritusi, et õhtul Tanel Padar bluusbänd näiteks ja hooandja kaudu saab siis lasteaia, nagu meile toetajapileti selle kaudu saab, kas siis käsu või siis saabki lihtsalt. Me mõtleme välja erinevaid auhindu, näiteks üheks auhinnaks on võib-olla, et saab tulla Berliinis kodumajutusse 2016. aasta lõpuni, et siis see on tasuta. Raivo Berliinis olemas ja siis kindlasti öömaja pakkuja annab ka nõuandeid, kuhu Berliinis tulla ja minna ja mida teha, et me oleksime väga tänulikud, kui, kui te toetaksite eesti kultuuri Berliinis. Berliini siis otsige kindlasti üles kohvik, jäääär, kus saab rääkida eesti keeles ja saab küsida kohvi eesti keeles. Ja paluks heldelt mõlemalt paar kohta, et kus tasuks ära käia. Mul on üks nii-öelda muuseum, äge koht, on andur plaan, mis viitsis punkritesse ja kus noored aktiivsed ajaloo huvilised räägivad tollest ajast Berliinis väga palju kuuleb just seda sõjaaegseid, kes pärastsõjaaegsete ajalugu, et enne seda, mis toimus, väga palju, ei räägita, aga siiski see on väga huvitav, kindlasti on tempel, räägi, mida külastada, tempelefon, vanalinnu ja mis pandi kinni mingi 2006 üheksanda aasta paiku, et noh, mitte väga palju aega tagasi siis on suur suur lennuväli, kus inimesed käivad siis grillimas ja Brisbit mängimas, võrku mängimas, lihtsalt jalutamas, rattaga sõitmas, rulluisutamas, loetamas ja nii edasi, et mis mulle veel meeldib, on kasumeeter see on üks vana siis ka Siim, ma ei tea, kas mahuti on õige öelda, Kaselt lükati asi, siis eraldati erinevad nagu Berliini inimestele ja praegused sinna otsa ronida ja see ei ole Saksamaale üldse tüüpiline, sest seal ei ole mingeid turvameetmeid. Ega seal ongi uued Saksamaal midagi sellist teha. Ronid ülesandmiste seitsmenda korruse kõrgusele, issand Gustavad vaated üle linna. Aga nagu ma ei tea, kas alternatiivselt seda nimetada, aga oma aeda ja tegelikult ükskõik siin kaks loomaaeda, ma arvan, et kui keegi hakkab otsima Berliini loomaaed, siis ta suunatakse alati ühte kindlasse kohta, mis on siis keset linna? See on väga tore koht, ma olen ise seal käinud, ma ei tea, aastas kindlasti käin seal, aga siin on ka tegelikult veel teine loomaaed, millest nii palju ei räägita, mis on hästi suure alapeal, meenutab natuke selles mõttes Tallinna loomaaeda, aga ka seal on väga suur erineval liikide arv ja, ja minu meelest on see väga huvitav koht, kus käia ja ringi jalutada. Mõlemad on aasta läbi lahti. Teine asi mul endal sõbranna küsinud pärast seda Berliini elu ees, et, et siis kui seda reisi nagu organiseerida niimoodi, et enam-vähem otsinud need veel turismipunktides, kus midagi vaadata on, ma arvan, et see ei ole kõige-kõige keerulisem, kas siis mõne muuseumi asi, aga võta nüüd natukene laiemalt, et tõesti siis kasutada kas seda, kas turisti passi või mingit tavapilet või nädala pileteid, olenevalt võimalustest ja kui kaua siin ollakse käia mööda linna ringi ja võtan natuke, kas ta jalutamise aega sellepärast, et kas või need kõndida erinevates linnaosades, et, et noh, ma arvan, läbi tehtud, siis võib öelda, et vot nüüd olen küll linna näinud, et kui lihtsalt tulla ja kõndidele siin korra, siis sinna brandenburgi taevane ja tagasi, siis ma arvan, et ei ole õige öelda, et ma olen Berliini näinud, see on umbes sama, et olin lennujaamas, seal leidis seal linnasena Kreusbergia Nikeeldan turistide juures ka väga palju laarselt muutunud, sest see ongi niuke natuke alternatiivset hitlerlike Berliin, kus on väga palju kohvikuid, baare, Antsüklound, mingeid klubisid ja, ja seal toimub väga palju, et, et hinnang tähendab ka kindlasti jalutamine ja seal on ka talle nagu ilusamaid tänavaid, et Berliin tegelikult muidu on must ja kuule. Aga siin pommitati väga palju maha, aga siin tegelikult on ka väga palju ilusaid hooneid, lihtsalt need peab üles leidma ja ilusat tänavatu plekk leidma. Aitäh. Teile selle jutuajamise eest Karmel vajaste ja Ivo Viira Ja selline huvitav saade siis täna sain Berliini eestlastest ajasin juttu Karmen Pajuste ja Ivo piiraga ning kuna meil on käimas saksa kevadenädal, siis homses saates juttu Ardi, Eva Lepikuga, kes elab Frankfurdis ja töötab Euroopa keskpangas IT alal. Nii et saksa kevade, kevade teema jätkub ja, ja kuuleme eestlaste muljeid sellest maast ja rahvast. Aga keda huvitavad sündmused, mis toimuvad siin Eestis siis www punkt. Kohe ma nüüd teile ütlen, saksa kevad, poee on see koht, kuhu minnes leiate üritustega võtame näiteks vaadates homset päeva, siis homme avatakse kumus näitus digitaalne dialoog, kus siis külastab Saksa üks vanimaid olulisemaid kunstimuuseume Frankfurdis asuv üle 200 aasta vana stajatel kuu aja jooksul siis kumu, kus on võimalik näha nende näitust. Nii et ja see on üks põnev üritus või ütleme nii koht kuum linna ja kuni kaheksanda maini on siis võimalik seda Saksa kevade raames näha. Ja veel vaatan ma siin olen praegu lehekülje peal just saksa kevadhee, siin on üritustega ka väga põhjalik, alates saksa keelekursustest näitustest kohtumisõhtud ja nii edasi ja nii edasi, nii et külastage kindlasti vaadake igaüks leiab endale midagi põnevat. Tänaseks on nagu saada läbi minu nimi Krista taim, tänan teid kuulamast ja lõpetame Peterdaks.