Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Osaron kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme vikerraadio Tallinna stuudios ning Tartust on minuga täna Mihkel Kunnus, tere Mihkel. Tere ja Synoloog Märt Läänemets Tartu ülikoolist. Tere. Tere. Tänane saade on veidi ebatavaline, sest me ei lähe eetrisse otse, vaid saade salvestatud kolmapäeval, kuuendal aprillil. Põhjus seisneb selles, et seitsmendast kuni üheksanda aprillini toimub Tartus Baltikumi aasiauuringute konverents. Konverentsist tõukuvalt pühendab orientalistikat kitsamalt küljest Hiinale palju leheruumi, ka selle nädala sirp. Konverentsiga on kõvasti hõivatud meie saatekülaline Märt Läänemets, nii et sellest siis meie soov saada varem valmis teha. Aga nende teemadega seoses tundub mulle, et üleüldse on viimasel ajal eesti orientalistika meedias rohkem esile. Osalt on see seotud küll sündmustega vähemal Lähis-Idas, aga ka Aasia kaugem osa on miski, mis tundub meile päev päevalt lähemale nihkuma ja päev-päevalt kuidagi olulisem. Ja vaat et harjumuspärasem isegi olevat. Kas tegu on eelkõige siis meie enda eestlaste teadlikkuse kasvuga, nendest suhteliselt kaugetest, aga maailma majanduse ja poliitika mõttes üha olulisematest piirkondadest või on siin tõesti siis põhjused just needsamad objektiivsed, et see piirkond ongi lihtsalt tähtsam. Märt või oskad sa kommenteerida seda? Ma ütleksin nii ühte kui teist loomulikult võrreldes paariga, aastatagusega rääkimata, varasemast on meie teadmised oluliselt kasvanud noh kasvõi raamatuid on tõlgitud eesti keelde väga palju, meie oma võõrkeele oskus paraneb, me saame rohkem lugeda internetis, on kogu informatsioon, kõik uudised, mis tulevad minutite jooksul käes, nii et teadlikkus on kindlasti paranenud. Ja teiselt poolt noh, kui me räägime nüüd Kaug-Ida asjad Hiinat, siis vaieldamatult on nende olulisus nii majanduses kui poliitikas, aga miks mitte ka pehmete väärtuste osas selle viimase 10 20 on aasta jooksul oluliselt tõusnud, nad on noh, öeldakse olulised tegijad maailmas ja ega me ei saa üle ega ümber, sellest. Lõikaks kohe vahel, et mis oleks Aasjalik pehme väärtus täpselt samad, mis meie omad, mis käib üldiselt kultuuri mõiste alla. Kultuur kõik sinna juurde käib vaimukultuur, mõttelugu, filosoofia, kõik see on pehmed väärtused. Aga kui me räägimegi Hiina nendest nõndanimetatud pehmetest väärtustest, siis mulle tundub, et me oleme väga kinni ühes väga romantilises Hiina pildis. Selles samas sirbis kirjutab näiteks Jaan Kaplinski sellise kirjutise nagu mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest, kus ta ka väga pikalt vaeb just seda traditsioonilist Hiinat, samas unustamata, et Hiina muidugi on viimases sajandi jooksul väga palju muutunud. Aga see traditsiooniline Hiina on sageli meie mingi selline. Kas just ideaalide Hiina võime tihti äkki tähtsustame seda, sest et tänapäeva Hiina on ikkagi midagi hoopis muud kui senine konfitsionistlik keisririik, mis võib-olla iga Hiinaga väga vähe kokku puutunud inimese vaimusilma ette tuleb, kui mainitakse Hiinat ja osalt on siin kindlasti süüdi muidugi, rääkides pehmetest väärtustest, Hiina filmikunst, mis kõvasti ekspluateerib Hiina ajalukku. Jah, ma olen sellega nõus, et, et eks väga paljudel noh, eriti pehmed väärtused, nüüd hakkasid korduma, nii palju pehmete väärtuste harrastajatel võib seista hiina silma eeskuju, jah, niukene Algne traditsiooni line maa või, või kultuur ja ja noh, ta on traditsiooniline, ega need traditsioonid ei ole kuskile kadunud, aga see on ikkagi nagu ühekülgne ja vaadata Hiinat ainult läbi selle prisma. Ma ei ole õiges, siis me unustame ära need kõvad. Ma ei tea, kas need väärtusteks saabki nimetada, eks ole, ütleme, et autorit, tarneriigikord ja vabaduste piiramine ja kõik nii edasi, et noh, ütleks, et sellised roosade prillide läbi Hiina vaatajad kipuvad neid külgi alatähtsustama või, või nad ei tahagi neid teada, eks ole, mida inimene ei taha teada, selle ta jätab kõrvale. Nii et, et see ma ei tahaks öelda oht, aga, aga et see joon on, on täiesti aktuaalne. Aga noh, kui nüüd vaadata Hiinat natukene kaugemas perspektiivis ajaloolises perspektiivis tahab poole, kui siin noh, ütleme, et see viimased pool sajandit või midagi. Ega siis Hiinas endas ka, noh kasutan edasi siis kõvad ja pehmed, kõvad ja pehmed on, on olnud käsikäes, ütleme, et kas konfitsianistlik, keisririik või need keisririigid, mis üksteise järel tulid ja läksid. Ega need olid küllaltki karmid, suhteliselt, mõnikord rohkem, mõnikord vähem tsentraliseeritud. Nii et ka ikkagi niukene autorit, Kaarne riigikord on, on seal kogu aeg olnud pehmed väärtused, konfitsialistlik filosoofia veel noh, rohkem või vähem underground, niukene, kunst ja taoism ja keemia ja see on ka kogu aeg olnud nii et need on käinud käsikäes kogu aeg. Ja ega tänapäeva Hiinas siis ka see on jälle teine äärmus ka öelda, et oh need traditsioonilised asjad, need on kõik juba ära unustatud ja uus põlvkond on urbaniseerunud läänemeelne või vastupidi, ajupestud kommunistliku riigi fännid. See kõik on ühekülgsed äärmused, et Hiinas terviklikku pilti saada, siis tuleb lihtsalt rohkem õppida ja uurida. Lugeda, aga kas probleem võib olla selles, et meil lääne inimestena on hästi raske ühitada neid erinevaid poolusi, sest me oleme harjunud lääne inimestena mõtlema üsna niimoodi vastandlikkus kategooriates? Hea versus Harbeks, pime versus valge. Aga Hiina, kas on need kategooriad sellised sujuvad ja me ei oska seda pilti endale selliselt ette kujutada, nagu nemad iseennast näevad? Eks see ühest küljest on küll nii, aga noh, ei ole enda koht, ütlen, et mida rohkem nagu olen sinna Hiinasse või konfitsionistliku kultuuri nagu noh, võiks isegi öelda, sisse elanud või seda seda tundma õppinud, seda rohkem paistab mulle, et ega selle hiina ja lääne need erinevused nii suured ei olegi, on ka Läänes olnud, nii vanal ajal on, on praegult sellist harmoonilisem maailmanägemist erinevate teate filosoofide kirjanike juures on ka Hiinas olnud mustvalgete vastandamist on, on tänapäevani. Nii et igasugune vastandamine on üldiselt kahtlane. Kui võrrelda näiteks Hiinati Eestit tähendab enne Ta on üldse võrdlema või selle võrdlemise juurde minema, siis Hiina ja Eesti korraks tulla arvude juurde siis Hiina on keskeltläbi 1000 korda suurem, rahvaarvult pöörane lihtsalt. Mulle tuleb meelde kuskilt, et kuna Hiinas keskosad pidid olema suhteliselt metsikud, et rahvaarvu või tähendab rahvaloenduse viga on umbes 10 protsenti ja see tähendab, et see on pluss-miinus 100 Eestit. Et juba sellele mõeldes, et need on niisugused natuke ma tea õudu või alaväärsust, aga nii suur asi, et kuivõrd homogeenne see üldse on, et me räägime sinna hiinast? Jah, see, et kujutad ette, kese omogeense ühe suure riigina või rahvana 1000 korda suurem kui Eestis, see on jälle üks viga. On tõepoolest poliitilise üksusena jah, on olnud läbi aegade ka mitte alati on olnud perioode, pikement, isegi mitusada aastat perioode, kus Hiinas on olnud palju riike korraga, praegu on ta noh, jah, üks riik, aga see, et ta on sisemiselt homogeenne, see ei ole kaugeltki nii. No kasvõi juba hiina ja enda noh, nii-öelda ametliku statistika järgi on seal 56 erinevat rahvast, aga noh, see on jälle selline mitte kõige adekvaatsem number, kus rahvaste ja hõimude ja need, need piirid lähevad agaga nii-öelda päris hiinlaste enda seas. Omageensus ei ole üldse nii suur, kui me võib-olla kipume arvama. Teame, et tänapäeval keeleteadlased isegi ei räägi enam hiina keele dialektidest, vaid räägitakse Hiina keeltest. Hiina, mida hiinlased ise ikkagi tendeerivad, väga palju niimoodi ühtsuse poole poliitikas igal pool ja ka Hiina enda keeleinimesed ütlevad, et jah, et on suur hani, keel seal kuskil miljardi. Rääkige on selle selle dialektid, aga kui me võrdleme nüüd seda lingvistilist olukorda ka kasvõi Euroopaga, siis hiinlaste silmis kui Euroopa põhimõtteliselt, et see on üks keel. Indogermaani keel, mingit rektid itaalia, prantsuse lähedasematega ega inglise keelt ka väga kauge pole. Aga meie võtame neid eri keeltele ja siis ka tegelikult Hiina need nii-öelda dialektid või keeleteadlased kasutavad sõna nüüd lekt, eks ole, kui keelend. Et need on kohati sama erinevad kui Euroopa sugulaskeeled ja teiseks on kultuuri lihtsalt ja kommete poolest igate moodi. Et mina ei ole kindlasti vähem mitmekesine, kui on terve Euroopa, aga pigem rohkem on seal mitmekesisust Euroopat ka, eks ole. Võib-olla hiinlase pilgu järgi on üks eurooplane kõik, aga meie soomlane kollane on siis nagu üks ja sama rahvas, ühe sama kultuuri esindaja. No kuidagi ei, ei ole sellega nõus ja ega siis ka mingi kirde hiinlane või lõuna hiinlane või kusagilt veel mingilt poolt. Nad on väga erinevad nii keele, kommete, hoiakute, kõige poolest. No kui juba keele peale jutt läks, siis siinkohal palju õnne. Äsja ilmus ju hiina keele õpik, mille üks autor Märt Läänemets, on siis meiega stuudios mis on siis kirjutatud kahasse ju päris hiinlasega ja on kirjutatud just eesti õppurile mõeldes, kas õpik on sündinud vajadusest või on selle õpiku eesmärk just seda vajadust luua, kutsuda rohkem inimesi hiina keelt õppima? Ühte ja teist ise olles aastaid hiina keele õpetaja olnud ja, ja ka praegu kuigi palju, siis julgen ikka öelda, et vajadusest, eks ole, noh ma tean juba juba ette, et selles tänases sirbis ka kirjutatakse sellest õpikust natukene ja tuuakse ära see, et noh, hiina keele õpetamine on, on seni käinud ikkagi teistel maadel valdavalt Hiinas või Taiwanis koostatud õpikute järgi, mis on inglisekeelsed. Ja neil on väga head õpikud. On, on, olen ise õpetanud nende järgi, aga kaks puudujääke on jah, üks on see, et ikkagi noh, nii hästi kui me, üliõpilased, õpilased tänapäeval inglise keelt oskavadki, aga ikkagi õppida nüüd siis ühte keelt läbi teise võõrkeeli, kellele see mõtlemisprotsess on juba pikem, eks ole, inimene peab ikkagi tõlkima selle inglisekeelsed vasted, seletused eesti keelde ja see keeleõpe ei ole nii hea, et kui oleks nii, et kõik on eesti keeles ära ära seletatud kohe. Ja teine moment on just see, et noh, me oleme, eestlased ei ole, inglased, ei ole ameeriklased ja meile ka noh, ütleme, et hiina keele õppimiseks oleks hea luua, aga noh, nii-öelda nagu eestlasele aru saada saadavam või kohasem kontekst õpikus endas juba kuidas sõnastatud ühte või teist tuua Eestist näiteid, eks ole, mitte Ameerikas kas näited või midagi sellist ja noh, et see õpiks siis nagu püüdis või püüab vähemalt esimese pääsukesena mingit pretsedenti luua. Markian. Väga kiidab seda õpikut ja muuhulgas ütleb oma artiklis ka seda, et hiina keele mõningad aspektid teevad seal eestlasele suhteliselt lihtsaks, mitte liiga lihtsaks, aga suhteliselt lihtsalt õpitavad. Jah, sellega võib nõusse jääda ka, noh, võib-olla siin ei ole palju aega praegult hakata mingeid näiteid analüüsima, grammatilise soo puudumine tuuakse seal ja jah, no see on üks asi kindlasti jah. Aga ma küsiksin niimoodi, täitsa, kes hiina keeles on sõna viitsima? Et ma tavaliselt ma toon seda indogermaani keelte suureks puuduseks, et seal puudub nii oluline eksistentsiaalne viitsima eestlasena maailmapildi seal nii keskne, vaat seda küsitakse minu käest esimest korda ja ma pean tunnistama, et mulle löö praegu pähe küll ühtegi, mis oleks otseselt vastav nagu assotsiatsioonide rikkuselt või sellelt emotsionaalset hoiakut sõnale viitsima. Hiinlane ütleb küll ka ei taha või ei soovi või? Seda ütlevad indogermaani, inglise keeles keeles ei ole päris, see ei oska öelda, järelikult peab uurima. Lähen koju, hakkan uurima hiina keelt, mõtlema järele. Väga hea, aga Eesti ja Hiina nii-öelda võrdluse juurde ma tahaks lugeda lõigu ette. No alguses ma ei ütle, kellelt. Ma loen, aga ma ütlen, et see tekst pärineb aastast 1931 on siis selline, et lääs on vaene võrreldes idaga. Eriti kui minna elu sisusse, puudub läänes hoogne, elav elu ja see on tingitud sellest, et indogermaani ei suuda tungida ühegi asja sisusse. Kui näiteks lugeda sama asja mõnest india muinasjutukogust Pukkadciust ja mõnest araabia versioonist, siis ilmneb vahe selgesti. Indulgents vaenlasi on ainult protokollid, semiitidel, mõistmine, eestlased, omasemad, lähedasemad ja mõistetavad, mitte ainult araabia muinasjutud. Mitte ainult pikaldase rütmiliselt rahus eelnevad laulud. Selleski võib olla kindel, et eestlane keskaegsest saksa müstikast midagi ei taipa. Islami müstika hakkab peagi aru saama islami dogmaatika lähemal kui kantiaanlik liberalism. 10 rida alga, saalid on enam-vähem kui 100 lehekülge ja ma arvan, et aeg on lahti saada surevast läänest ja temaga meile mitte olulisest probleemist ning selle asemel tutvuda enam idaga. Sest paljuski on ida kaugemale jõudnudki lääs. Eestlased olla eurooplaseks saada, tähendab surma. Eestlased olla asiaatideks saada tähendab elu. Peeter võib arvata äkki, kes on Märt nägi seda raamatut. Ma ei julge arvata midagi, aga igatahes ma muhelema. Jah no see on Uku Masing, aga eestlased olla eurooplaseks saada, tähendab surma eestlased olla asiaatideks saada tähendab elu ja et see kusjuures pole niisama päris, aga läks noor Uku Masing muidugi oli provokatiivne siis sotsioloogidel on selline, noh, kohe tõesti väga tuntud ja tunnustatud, kasutatud rahvast, väärtuste hindamise tabel nagu ingle, Harti tabel, kus ühel teljel on siis traditsioonilises ratsionaalsus võrrelduna sekulaarsuse ratsionaalsusega, teisel teljel on ellujäämisväärtused ja eneseväljenduslikud väärtused. Ja siis kõik riigid on siis sinna tabelisse ära jaotatud või Deyljestikule. Ja sealt võime näha seda, et Eesti paikneb Hiina ja Taiwani vahel. Läti ja Leedu on veel suhteliselt lähedal, aga näiteks Rootsi, Norra, Soome ja need jäävad kõik päris kaugele. Ja Märt, kuidas sa kommenteeriksid seda, et me oleme rohkem hiinlased kui näiteks norrakad või soomlased või taanlased oma maailmapildilt väärtustelt? Nojah. Minu arust ka võiks olla provokatiivne. Ma vaatasin, jastudeerisin seda tabelit või seda, seda kaarti natukene sõitsin, püüdsin mõelda selle üle. Kõigepealt võiks siis alustada sellega, et kui me võtame nüüd aluseks selle, selle kaardi või tabeli, eks ole, kus me oleme Hiina ja Taiwani vahel oma väärt. Ütlen täpsustuseks veel, et see tähendab, et eestlased on suhteliselt kõrge. Noh, kui me vaatame selle tabeli üks maailma kõrgemaid sekulaarsus, ratsionaalsus näitajaid, mida me teame muidugi ja teine on suhteliselt kõrged ellujäämisväärtused võrreldes enese väljenduslike väärtustega. Jah, et ma jätkan oma oma mõtet, et kui Uku Masing siin siis 31. aastal kutsus üles asiaatideks saama, siis see tabel näitab, et meil ei ole kuhugile, saadame, olemegi õnnestväärselt. Aga tähendab ei maksa minu neid sõnu nüüd väga väga tõsiselt võtta. Et noh, võib-olla ma paar lauset sellest Masingust veidi jah, ma pean Uku Masingust väga lugu ja täna tema paljudest mõtetest, aga aga see mitte ainult noorel, vaid ka vanemal Uku Masingut, see noh, mingisugune sees olev viha või skepsis indo Germanismi või sellise vastu, noh ma ei saa seda nagu, nagu päris omaks võtta ja need me oleme juba päris, aga noh, võiks öelda ikkagi aastatuhat. Et eurooplased ja ei ole mitte ära ära surnud. Et sellega nagu nõusse jääda, euroop on kaduv ja surm ja noh, eks seda kaduv on ka igas põlvkonnas peaaegu on prohveteid, kes ütlevad, et kohe läheb ja kohe hukka saab praegu niisama, eks ole, et Euroopa manduv ja kõik nii edasi, eks ole, peale just nimelt nii, et selle suhtes ja eks siin ära olevale äraootavale aga võib-olla teistsugusele seisukohale, mis nüüd puutub seda sotsidele loogilist kaarti, siis noh, see paneb mõtlema. Et ma kuigi palju, noh, olen ise elanud nii Hiinas kui kui Taiwanis eriti Taiwanis, kuidagi tunduvad paljud asjad eestilikud teatud mõttes ka näiteks nende poliitiline elu väga sarnane Eestiga on, on siiamaani probleemid on ka väga sarnased, nemad, meie oleme siin Saksamaa ja Venemaa vahel olnud, nemad on Niina ja Jaapani vahel Ameerika vahel tänapäeval ka niukene, noh teatud mõttes kaua kestnud multikultuursus on, mis on suurt mõju avaldanud. Aga nüüd jah, see, siis, kuidas mõõde oligi, sekulaarsus, ratsion reaalsuse jah, sekulaarse ratsionaalsuse, üks väärtus ühe telje otsa. Religioossus seksuaalsus, sekulaarsus, ratsionaalsus jah, et kui me oleme sääsele konfitsianistliku maailma nagu piiripealses sellest noh, isegi seal nurga peal nagu vaatan jah, et on veel sekulaarse on ratsionaalsem, siis see on iseenesest mõistetav jahetega, ütleme hiinlaste või Hiina kultuurilise põhiväärtust, niinimetatud konfertsialistlik väärtus, see on tõepoolest sekulaarne ratsionaalne olnud algusest peale kaks ja pool 1000 aastat tagasi ja see on ilmselt vorminud seda hiinlast. Miks meie selleks oleme saanud, eks ole, meid on lülitatud siin küll ristida mitmesse Ustu ja kõike, aga lõpuks oleme siin, kus me oleme. Nii et selles osas, On on kindlasti suur ühisosa olemas ja, ja ei, ei vaidlusta. Ja teine mõõde on jah, see ellujäämine, eneseväljendamine ja selle järgi oleme me, me oleme lauset öelnud. Noh, võiks öelda selle ellujäämise mõõtme suhteliselt alguses, et see on meie jaoks oluline, oluline ilmselt siin mängib väga palju rolli meie meie ajalugu. Me oleme võidelnud vähemalt viimased 1000 aastat, suuresti ellujäämise püsimajäämise nimel ja need väärtused on meil ilmselt väga sügavalt sissejuurdunud. Ja teine moment on see, et võrreldes selle kaardi pealt meistrit kaugele eneseväljendust poole peale, et naabritega Põhja-Euroopast. Me oleme võrdlemisi vaesed ja meil on, on tõepoolest ka igapäevases elus see, et oma palgapäevast palgapäevani nälga me just ei näe palgapäevast palgapäevani välja tulemisega päris palju muret, et see domineerib ja hiinlased on, ütleme, elatustaseme poolest ka lähedased, eks sama sama kandi peal noh kuigi seal 1000 korda rohkem väga vaeseke 1000 korda rohkem, väga rikkad ka 1000 korda rohkem, aga selline keskmine küll olla, nii et ega siin ei olegi midagi, ma ei hakkaks siit nüüd tegema väga sügavaid järeldusi, eks ole, mida Jaan Kaplinski ühte lugu püüab teha, eks ole, et meil seal mingi vaimsus ja värk ja see on, on sarnane, noh, see kipub ka minu jaoks niuke veidi spekulatiivne ole ja eriline jah, või esoteeriline. Et siin vist on küsimus natuke selles ka, et kui ühte probleemi väga abstraheerida ja antud tabelis on seda ju tõesti ikka mehe moodi tehtud, siis hakkavadki sarnasused alles esile tulema, et mingisugustest, konkreetsematest asjadest, millele Kaplinski püüab tähelepanu juhtida, ma tõesti neid sarnasusi ka ei näeks. Jah, see on loomulik, et igasugune teaduslik teooria võib paika paneb, on ju ääretult lihtsustamine abstraheerimis, et ega siin lõplikku teda ei anna, aga samas, eks ole, ikka ei suuda hõlmata kõiki konkreetseid asju, et sellest endale pilt teha, et see aitab midagi mõista. Aga see on ka kõik midagi jah, aga vahel ikkagi tõesti väga omapärasel moel ja ma mõtlen, et äkki praegu oleks hea koht kuulata muusikat ja Mihkli tungival nõudmisel valisime üheks muusikapalaks tuntud Hongkongi filminäitleja enam kui 150. filmis mänginud Jack'i Nonii lugu nimelt Jackie Chan ühtlasi õppinud ka pekingi ooperikoolis ja välja andnud enam kui paarkümmend albumit, lauldes neil siis nagu vikipeedia teatab kantoni, mandariini taiwani hiina ning jaapani ja inglise keeles. Ja järgnev muusikapala pärineb tema 2010. aasta märulikomöödiast, mille inglisekeelne nimi Little Big Soul tša eesti keeles siis ilmselt väike suur sõdalane ja selle tegevus viib siis sõdivate riikide ajastusse, mis on siis viies kuni kolmas sajand enne Kristust. Aga jah, et liiga palju ajaloolist tõde sealt filmist otsida ei maksaks. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme Tallinna stuudiost ja koos minuga Tartust Mihkel Kunnus ja teoloog Märt Läänemets Tartu ülikoolist, nagu saate alguses öeldud. Tänane saade ei ole otsesaade vaid on salvestatud kolmapäeval, kuuendal aprillil ja selle põhjuseks on seitsmendast kuni üheksanda aprillini Tartus toimuv Baltikumi Aasia uuringute konverents millel Märt, nagu ma aru saan, on sul ka üsna kandev roll. Ja selle konverentsi nimi ongi Aasia uuringute konverents ja selle nädala sirp on väga palju leheruumi pühendanud just Hiinale, aga konverentsil räägitakse ju ka muust kui Hiinast. Jah, see on selline seda tüüpi konverents, kus on väga palju teemasid ametlik nimetus on, on see siis Baltikumi Aasia uuringud, et allianssi või ühenduse konverentsilt võib-olla paar sõna sellest alliansist või ühendusest et see on suhteliselt uus organisatsioon, ta tegevust alustas noh, umbes kolm aastat tagasi, kuigi noh, ideed ja, ja jutud ja ettevalmistused käisid päris palju aastaid. Rohkem ja selle initsiaatorid olid leedulased Vilniuse ülikoolist, mis on Vilniuse Ülikooli orientalistikakeskus, on, on kahtlemata Baltikumis kõige suurem ja kõige kõvemal tasemel aasiauurijate keskus ja noh, selle ühenduse vajaduse tingis see, et nii mitmeski ülikoolis, nii Leedus, Lätis kui kui Eestis Aasia uuringute või siis orientalistika, aga tegeldakse, on teatud üksused või osakonnad või keskused ja et seda koostööd parandada. Et teeme sellise formaalse struktuuri ka, nii et, et see ei ole mitte nagu üksikute uurijate mingi erialaliit, vaid see on asutuste eliiti. Asutajaliikmeteks oli viis ülikooli Leedust Sis Vilniuse Ülikooli Vytautas Magnuse Ülikool Kaunasest, kus on ka uuringute keskus olemas. Läti Ülikool Riiast, kus on Aasia uuringute osakond oma õppekavade ja värkidega, Tallinna ülikool ja Tartu ülikool ja nüüd suhteliselt hiljuti on liitu maas sellega Tallinna Tehnikaülikoolis suhteliselt hiljuti loodud aasia Vaikse ookeaniuuringute keskusest aga mitte uuringutega, nii et ka tehnikaülikoolis üllatusena tunduda asja uurimine ajab juuri alla üheks peamiseks väljundiks siis esialgu nagu ongi konverentsid, esimene konverents toimus kaks aastat tagasi aprilli algul 2014 Leedus, kuna leedulased olid Vilniuses, nemad olid olid algatanud ja siis seal Tartu Ülikooli orientalistikakeskus avaldas valmisolekut võtta järgmise konverentsi tegemine enda peale ja seda me siis oleme siin kaks aastat, et valmistanud olles ühtlasi siis seal allianssi nii-öelda eesistujaasutus. Ja selle saate eetrisse minemise ajal on siis konverents parasjagu poole peal. Aasia uuringud on niuksed tohutu suur teema ju, et see on lausa nii suur teema, et kas üldse ongi mõtet üritada Aasiat siis kõiki ühe nimetuse alla kokku võtta. Ega tegelikult ei olegi, aga noh, et see on ka selline traditsioon, ütleme mis pärineb kuskilt paarisaja aasta tagusest ajast, kui Euroopa suuremad riigid Suurbritannia, Prantsusmaalt natukene ka Saksamaaga, Holland oli ju kõva, maksid koloniseerima Aasiat ja üsna pea tuli välja, et ei saa koloniseerida või valitseda või ka kaubelda maade ja rahvastega, keda sa ei tunne ja vot sellest see Aasia uuringud erinevate nimede all orientalistika nagu lasenile vanem, konservatiivsem nimetus tekkis ja sai paljudes ülikoolides nii-öelda õppetooli teaduseks ja see traditsioon, et neid ikka kirju kuidagi üritatakse koos hoida, koondades Aasia uuringutega orientalistika nime all, see kestab siiamaani, kuigi jah, see hõlmab ju praktiliselt, ma ei tea, seinast seina, kõiki teadusi, alates kirjandusteadusest, filosoofiast, kuni majandusteadus on nii et kas see tänapäeval enam nii väga mõttekas ongi esitada neid kõiki koos hoida, see on teine küsimus. Meie konverentsis on ka, et, et siin on väga palju teemasid, siis noh, see on nii-öelda paneelkonverents, kus on hulk paneele sektsioone, mis on siis koondatud nii-öelda kitsamad erialad, aga noh, meil on siin alates Vana-Lähis-Ida uuringutes sumerist ino lingvistika sektsioon on budismis sektsioon on, aga on ka meid sektsioone või paneele, kus räägitakse just tänapäeva nagu julgeoleku teemades, sotsiaalsete kriiside teemadest ja nii edasi, nii et selline seinast seinakonverents ja kuna paneelid temaatiliselt paneelid toimuvad paralleelselt, siis kõik huvilised leiavad endale koha mida kuulata ja kus kaasa lüüa. Tahtsin küsida, et kas see ka tänapäeval oleme pragmaatiliselt määratletud, et mida selle asjaga teha või et kas kartlaselt tõusvat suurt draakonit või siis vastupidi, et kui Hiina majandus aevastab, saab kogu maailm nohu mida ka vahepeal nüüd räägitakse, et on ikka rohkem akadeemiline konverents, ikka rohkem akadeemiline konverents? Kindlasti, ja noh, ma arvan, et ega sa kasutasid sõna siin, nüüd peame kartma seda või teist või kolmandat karta ei ole siin midagi vaja karta, millel on väga moes praegu meil on väga, ma näen, karpina on moes, aga aga õnnest minu kolleegid ka kes siin nagu islamiteemadega päeval on ikka ühtelugu üritavad ka kirjutada sellest, et me peame natuke nagu tundma nii neid kui ka iseennast. Vot teadus ei saa tegeleda kartmisega kartmisele propageerimisega vaid lihtsalt ratsionaalse uurimismul. Küll väga meeldiks, kui oleks näiteks üks paneel oleks islami ballistika või midagi väiksema sõjateaduse alla ja ma loodan väga, et sõjateadlased peavad oma konverentse ja arutavad seda teemat. Aga kas ükskõik, kas me räägime need kartmisest või, või just tundmaõppimisest, siis üks probleem natuke ongi, millest võib-olla kõneleb ka selle nädala sirp, et kogu see ülejäänud Aasia kipub siin paari hiidriigi, siis kõigepealt Hiina ja natukene ka India ja ja vahest ka näiteks Indoneesia pani varju jääma, aga samal ajal on Aasias ja veel palju teisi omane taolisi vähemalt Eestiga võrreldes suuri riike. Jah, loomulikult, aga eks see on ka ajalookäik, on kujundanud riigid ja rahvad ja siis meil Euroopas on ka see häda, et me oleme siin Saksamaa varjus või, või Venemaa varjus ja ega see ei ole midagi Aasiale omapärast novot, inimkond praeguses ajaloo või arengustaadiumis on, on sellises seisus, et ühed on suuremad paisunud neil on poliitiliselt, neil on nii-öelda need jõustruktuurid käes, neil on võimalus rohkem majandust arendada ja paistavad rohkem silma. Aga ega see ei tähenda, et siis need väiksemad meie oleme ka väikesed, aga me elame siin ka suhteliselt rõõmsalt ikkagi nende suurte varjus ja pigem raskematel aegadel, üritades võib-olla laveerida parematel aegadel, tehes koostööd ja üks Aasias on samamoodi. Aga kas äkki me peaksime siin Eestist Aasiasse vaadates pöörama rohkem tähelepanu mõnele riigile, kellele me seni ei olegi väärilist tähelepanu pööranud? Absoluutselt sellega olen, ma olen väga nõus, eks ole, et neil noh, Hiina on maailma jah, peaaegu suurimaks majandus juba, eks ole, noh tänapäeval kuidagi see majandusterminid ruulivad, eks ole, igal pool, et siis me vaatame ainult Hiina, Hiina, Hiina, Hiina, eks ole, aga võtame kasvõi seda, noh, okei, piirdume praegu majandus dimensiooniga kaubavahetusega, eks ole. Mis mõtet on rääkida Eestil sellega, et me teeme või äridene Hiinaga valime, kes noh, on ka Eesti ettevõtjad ja kes on Hiinas kanda kinnitanud ja mingit pistmist teevad või, või ettevõtlust teevad ikkagi ühe väikse kohaga, et Eesti ettevõtja ei ole mõtet hakata Hiina turgu tervikuna hõlmava, vaid vaid ta peab leidma oma hea partneri. Kindlasti on kergem teha pistmist mõne väiksema maaga, noh kui me tahame Hiinaga, võtame parem Hongkongi või, või veel parem taiwani. Et mis on meiega võrreldes ka muidugi rahvaarvu poolest hulga suurem, ma 15 korda suurem. Kuigi pisikene saarekene aga, aga seal on noh, ütleme kultuur ja asjad, peamine on noh, meie mõistes tsiviliseeritud meile lähedasem ja palju kergem oleks siis see tsiviliseeritud või tähendab, lähedus tuleb samamoodi vist siis sekulaarsest eelkõige sekulaarsest ja ma praegu võib-olla see jätame jutumärkidesse tsiviliseeritud lääneliku maad. Ühesõnaga me saame üksteisest paremini aru ja saame kõik lepingud ja läbirääkimisi paremini teha. Noh, ütleme suurenema päris hiinlastega. Hiina rahvavabariigis on see palju raskem. Kas oled kirjutanud paar asja ka Hiina poliitikast, et ütleme kultuurisaate kuulajale, et kas oskaksid tuua mõne sihukese olulisema märksõna või valupunkti või või eristuse, ütleme siis eristuse just millega ise iseloomustada Hiina poliitikat või millega võib tikkida meil näiteks niisugune mõistmiskonflikt või mõistmisbarjäär? Esimene Meil on see, et Hiina, kui räägime Hiina rahvavabariigist, siis see on ikkagi autoritaarne. Noh, ma julgeksin ikkagi öelda, kommunistlik riik, väga tsentraliseeritud võim on ikkagi ühe partei võim, kuigi seal retoorikas kaasal on pisiparteid ja kes noh, öeldakse, et neil ei ole ühe partei, meil on siin viis-kuus partei, eks ole, ja teised on mingid väga-väga pisikesed ja noh, tegelikult majanduse, panganduse rahanduse kontroll on kõik koondunud ikkagi selle ühe partei valitsuse kätte ja, ja ma ei ole nüüd väga pädev, eks ole küll, kuidas majandust läbirääkimisi pidada, ettevõtete asutada, aga noh, hiinlastel on ikkagi see probleem, et kõige jaoks on vaja kuskilt kaugelt ja kõrgelt luba saada ja noh, siiamaani vist on see, et näiteks valuutatehinguid ei tohi ükski ettevõte iseseisvalt teha, vaid ta peab keskpangad saama loa ja limiidid ja, ja kui palju nagu Nõukogude liidus oli noh, võib-olla mitte nii drastiliselt, aga, aga põhimõtteliselt inski ka kuidagi lõpetab oma artikli üsna niimoodi, et noh, et me ei peaks oma demokraatiat pidama nii-öelda superideaaliks kuidagi? Superideaali. Ei aeg, jah. Ma tuletan meelde, seal kas oli Churchill või kes, kes ütles, et demokraatia on üks kaunis vilets poliitilise korra või valitsemisvorm, aga see on parim, mida me oleme senimaani endale suutnud lõuga. Seltsilise. Aga kuidas on lood kõigi nende hädade kiuste, mis just praegu mainisid üldisemalt Hiina skulptuuriga Hiinas, nagu me ikka aeg-ajalt kuuleme, on tõsiseid probleeme kunstnikel, olgu nad siis kirjanikud, kujutavad kunstnikud või, või mingi muu eriala esindajad sõnavabadusega. Loomulikult see probleem on ja noh, niipalju kui jälgida seda kõrvalt ja kaugelt, siis tundub, et see on nagu viimastel aastatel isegi rangemaks läinud või ise suuravdade temaatika ja kõikide loomeinimeste ja, ja üldse kõikide kontrollimine ja selles osas on viinas ikkagi meie jaoks niukene võõrastav olukord, aga noh, teisest küljest, eks need kunstnikud, kirjanikud, loomeinimesed, filmitegijad, eks nad ole harjunud ja kahanenud, aga nõukogude liidus tehti ka väga head kunstikogu aeg, kõige kiuste filmid sõitsid riiulitele küll need ikkagi jällegi, aga olid head ja kes tahtsid või noh, kuidagi ikka näidatakse Hiinas on samasugused asjad, nii et nad on harjunud elama nendes tingimustes ja jällegi, ega ma sihukeste sissevaadet ei ole ise juba päris palju aastaid Hiinas käinud ja, ja jälgi, kas ta kasvõi kirjanduselu või, või midagi, aga, aga noh, niipalju kui jahika pudeleid vaatad, siis see on seal väga elav ka filosoofiline diskussioon, ka poliitiline diskussioon, noh, praegu on näiteks kasvõi poliitilises või Hiina sellise arengumudeli või tuleviku prognoosimises seal siseriiklikult väga tugev selline noh, nagu konfitsianistliku paradigma tõus ja diskussioon ja ega seda keegi ei takista, noh üks Vene-Hiina uurija paar aastat tagasi siin pidas loenguid siin Tartus ka sel teemal ütles just, et niikaua kui need noh, nii-öelda akadeemilised diskussioonid Hiina võimalikust tulevikust või kommunismi asendamisest, konfitsionismiga või kuidagi lõimimise eest ja nii edasi, niikaua kui need ei lähe otsese riigikorra kriitikani nõudeni isegi kohe muutma hakata, siis laske käia. Aga nii kui on kriitika või kas siin oli see 2008, harta 2008, millega see Ljušabo, kes sai pärast Nobeli preemia kinni, läks, eks ole, see oli see, et 300 haritlaste esitasid konkreetsed punktid, valitsusele võiks teha muuted, valitsemine paremaks läheks, see on. No vot see vist on ka üks selline oluline erinevus ida ja lääne vahel, et ida suitsu heietada, selle üle, et midagi peaks muutma lõputult, aga kui sa hakkad konkreetseid nõudmisi esitama, mis läänlastele nii väga meeldib, siis on kuri karjas. No siin ma jälle ei kasutaks sõna ida ja lääs, eks ole, see on Hiina praegune poliitiline olukord, kus niimoodi on India on meil ka idas või läänes, eks ole, Indias samad probleemid ja ega seal ka meie mõistes ei demokraatia ja nii kuigi india reklaamib ennast kui maailma suurimat demokraatlikku maadega, seal on väga palju probleeme, aga seal on teistsugused, seal ei ole india Tiina ja see mitte mingil juhul ühte patta panna. Aga et meil on kultuurisaade, siis ma nagu ja läheb lõpupoole, siis ma enne kui ma küsiksin, et palju sa jõuad jälgida hiina kirjandust. Ma tuletaksin lihtsalt kuulajale meelde, et Märt Läänemets tõlkis mitte väga ammu päris mahuka raamatu Punane Sorgo tõlgesega vääriliselt hinnatud, aga nüüd siis see tähendab, lugege seda. Aga jõuad sa jälgida veel hiina kirjandust. Eriti ja ma pean tunnistama, et ega mind tänapäeva ilukirjandus väga ei huvita ka. Punane Sarga oli otsapidi tellimustöö missioonitöö, et noh, kui ma oleks mul Nobeli preemiat saanud, noh vaevalt, et keegi oleks selle nime nüüd välja välja kaevanud ja midagi tõlkima hakanud, nii et ei, ma ei konkreetselt ei ole jällegi keegi kuskil midagi viitab või juhatan, ma uurin mõnda autorit või loen midagi, aga ma regulaarselt ei loe Hiina tänapäeva kirjandust ja ei ole väga kursis ka selle mojenny tõlke juures. Jah, tahaksin viidata ka nüüd ühele probleemile, mis on rohkem Eesti probleem, et kõik see huvi ja lähenemine ja sümpaatia Aasia vastu ja teadmiste tõus, aga aga paraku oleme ikkagi olukorras. Meil kirjanduse tõlkijaid praktiliselt ühestki aasiakeelest ei ole, kui jaapani keel vahest välja arvata, Jaapani kirjandusest ilmub päris palju ja see moi n ka jah, eks ole. Romaan ilmus, oli suursündmus, sai isegi tõlkepreemia, okei, me peaksime kõik, halleluuja hõikama niuke suur asi, mil hiina romaan mind kurvastab, tegelikult see näitab seda, kui vilets meil olukord on, et üle taastat ilmub üks hiinakeelne raamat, sest seal on suursündmus. Nüüd peaks ilmuma aastas 10 20 keegi tähelegi ei pane, ainult need, kes kirjandust loevad, siis on olukord maalne. Aga selleni on meil paraku väga-väga pikk maa. See siit on kivi meie meie nii-öelda kõrghariduskorraldajate kapsaaeda, millest ma ise ja selles samas jutu all olnud Sirbis kirjutasin. No õnneks on meil ka nüüd olemas uus hiina keele õpik, ehk aitab see vähemalt ütleme, keskpikas perspektiivis olukorda mõnevõrra parandada, sest et nii palju kui mina olin ka rahvusvahelise ajakirjanduse vahendusel lugenud olen selle kohta, mis Hiina kirjanduses toimub. Ma saan tõesti aru, et loomulikult peaks. Palju rohkem tõlkeid ilmuma ja kui seega 1000-ga korrutada, võrreldes Eesti omaga, siis modelle Kulimal tuli juba eesti kirjanduse ülevaadet täies ahastus peale korrutada 1000-ga, siis sealt merest kõlab jällegi ilmselt noh, toome analoogi, et kui me üritaksime teha Euroopa kirjanduse ülevaate 2015, kas on üldse võimalik? Ega vist mitte väga jah. See on hea tähelepanek, aga meie saateaeg on nüüd tõesti otsas ja et natukene veel Hiina kultuuri siiski Eesti raadiokuulajale vahendada siis las jääb selle nädala vasarat lõpetama, siis Ching tuust pärit laulja liin, jüdžunny rahvusvahelise nimega grisli lugu tema 2007. aasta plaadilt, mis kannab ingliskeelset nime main ehk minu, mis selle loo nimi on, mul pole õrna aimugi, sellepärast et plaadi karbi peal on kirjad ainult hieroglüüfides. Aga lugu on minu meelest täitsa tore. Veel kord suur tänu Märt Läänemets saatesse tulema eest edu konverentsil. Suur tänu, Mihkel Kunnus ja tuletan meie raadiokuulajatele meelde, et järgmisel nädalal on eetris peaministri tund ning vasar on uuesti eetris 22. aprillil. Mina olen Peeter Helme ja nagu öeldud, nüüd hakkab laulma Ljudžun kuulmiseni.