Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord lõpetasime ühe lauluga lauluga, mis oli esitatud pioneeride poolt ja pühendatud Stalini õlistamisele. Loomulikult taolisi laule on ju, kui mitte tuhandeid, siis sadu kindlasti. Neid on kirjutanud ja tol ajal peaaegu kõik heliloojad, seal on muidugi erandid, aga kirjutajad on hästi palju. Ja nende seas vastu produktiivsem meile tuntud autor Nõukogude Liidu hümni ja nüüd ka Venemaa hümni autor Aleksander Aleksandrov. Muuseas, tema on ka seal tuntud vene tantsu ja lauluansambli rajaja, millest on ka meil olnud siin seoses nende võimalike, kas trollidega päris palju. Aga sõjaansambel pole olnud tuntud mitte ainult Venemaal, vaid ka laiemalt. No üks näide, 37. aastal esitavad nad oma kunsti Pariisi maailmanäitusel ja pälvivad seal grand prii. Ja sureb ka Aleksandrov. Sellesama ansambli ringreisi käigus korraldati vahetult pärast sõda 46. aastal Saksamaale ja teda tabab südamerabandus, nii et on ka selle ansambliga seotud. Ning kui nimetada tema laule laule, mis selle ajaga seonduvad, siis nende seast vaieldamatult kõige populaarsem on Svessennaja Waynaa. Selle laulu sõnad ilmusid juba teisel päeval pärast sakslaste kallaletungi 24. juunil, 41. aastal, üheaegselt nii ajalehes Izvestija, Krasnaja Zvezda. Ja nende sõnade saate autor on küllaltki tuntud luuletaja Lebedev kummatš. Ei Aleksandrov koheselt kirjutab muusikat, taheti seda esitada, polnud aega noote trükkida, ajad ju ärevad, nii et vähemalt esiettekande jaoks olevat, annad kirjutanud kuskile kriidiga tahvlile, lauljad pistsid pähe ja esmakordselt esitatakse juba 26. juunil aga siis on mitu kuud vaikust ja huvitav on see põhjendus, miks siis seda laulu rohkem ei esitanud. Aga sellepärast Ta on, kui nüüd neid sõnu kuulata, siis nad on küllaltki traagilised, nad midagi head või vähemalt kiiret head ei luba ei paku. Aga teame, et sõja esimestel päevadel esimestele nädalatel, no kuskil võib-olla esimestel kuudel on juba palju öelda, oli ju eufooriline arusaamine kohe, sakslased ju purustatakse kohest sõda, kaldub siis üle Saksa territooriumile ja lõpeb peatse võiduga. Midagi sellist ei ole. Ja kui olukord rinnetel on ikkagi kriitiline, võib ka nimetada katastroofiliselt, siis jälle eetris 15. oktoobril. Ja hiljem sõja ajal alates sellest kuu laevast, laul kõlab eetris iga hommik, nii et järjekord on selline, et kõigepealt kremli kellad ja siis lastakse seda laulu. Ja mis nüüd puudutab lööbidevkumatši sõnu, siis nendega on seotud ka üks väikene kriminaalne lugu. Pärineb see perestroika aegadest, kui vaadati kõik asjad ringi pääses mingite algallikate juurde. Siis kas seda meest võib nimetada nii ajakirjanikuks, kirjanikuks, poliitikuks perestroika ajal ja oli palju neid, kes esmakordselt sukeldusid poliitikasse? Valgin oli selle mehe perekonnanimi. Ta on avaldanud ka mitmeid, raamat tulid ja tema väitel selle laulu sõnad, originaal kuuluvad hoopis Aleksander Nendele ja nad on kirjutatud seoses esimese maailmasõjaga. Nii et tema väitel leebe Türkumatš lihtsalt plagiaatorina oli need sõnad võtnud kohtuprotsess, nii et asi on väga tõsine, arutatakse ja ikkagi leitakse autorlus, nende sõnade autorlus kuulub leebidiv kummatšile. Niiet nisu kõnelugu. Aga kuna tegemist oli niivõrd tuntud lauluga, siis arusaadav, et see vaidlusküsimus, kes siis on tegelikult sõnade autor, võis olla ka väga oluline, vähemalt nende inimeste jaoks. Mis üldse puudutab. Aleksandr Vi looming ei hakka sellel pikemalt peatuma. Aga ta on üks nendest, kes reageerib kõikidele aktuaalsetele sündmustele, kui me neid nii nimetama. Ja olgu siis näide 1936. aastal kirjutanud Ta laulu Šveits taala lutše. Me teame, millise sündmusega see laul seondub, siis kuulus Stalini lause, et elu nõukogude maal on läinud paremaks ja lõbusamaks ja komposi Ito reageerib sellele siis lauluga ja on ta kirjutanud väga palju või tema loomingus on väga suur osa igasugustele sõjaväeosadele pühendatud laulud ja kalaul näiteks marssal klimbarašelovile, igatahes neid on hästi palju muidugi kantaat Stalinile. Aga näid kantaate ja muid teoseid, mis olid pühendatud Stalinile veel kord, neid on ju sadu, kui mitte ka rohkem. Lisaks 1930.-te aastate teisest poolest alates jätkub see muidugi ka pärast sõda anti välja ridamisi raamatuid, mis sisaldasid laule, laulutekste ja luulet, tõsi, mis olid pühendatud Stalinile mõned näiteid. Kui kõik need teosed ette lugeda, siis võiks täita kohe mitmeid-mitmeid, meie saateid, aga piirdume mõne näitega. 1936. aastal ilmub raamat-kogumik Stalin Nõukogude Liidu rahvaste lauludes. 38. aastal Stalini eest ja jällegi luuletused ja laulud. Ja sama jätkub ka pärast sõda, kusjuures antakse välja näiteks eraldi kogumik koolilastele ja nad on veel jagatud ka noorema astme lastele vanema astme lastele. Nii et kõigil, kellel oli tahtmist Stalinist laulda, võisid seda teha. Ja pärast sõda ka väga paljude teiste Nõukogude Liidu rahvaste keeltes need igal pool taolised teosed ilmusid. Oleme rääkinud ka sellest, Stalini nimi omistati loendamatul hulgale alates linnadest, lõpetades Gide tehaste ettevõtetega, nii et see loetelu võib olla lõputu. Ja muidugi, mis puudutab linnu, siis neist vast kõige tuntum on Volgograd ehk Sariidsen. Ja teame, et see vaidlus, kas mitte omistada ja need ettepanekud mingiks perioodiks jälle linnale tagasi Stalingradi nimi või üldse seal on üritatud korraldada ka vastavate referendum, rahva arvamusi, kogutud allkirju. Nii et see teema on aktuaalne, tänas päevane. Aga Stalingradi nime kandis linn aastat 1925 kuni 1906 x ja see polnud kaugeltki ainus suurlinn, mis nõukogude maal sai enesele ka Stalini nime otseselt või Staliniga kuidagi seotud nime. No üks linn, mis on jällegi võib-olla varem mitte niivõrd meie ajakirjanduses esinev linn, aga tänasel päeval oleme seda linna kõik kuulnud Sontanyatsk Daniels, kooli jõuaastatel 1924 kuni 61, Stalina siis dušanbee alates 29.-st aastast. No kõik nad on siis 61. aastani Stalini pat küllaltki suur linn, nakkus Netsc oli Stalinsk, Novamaskovsk, hooli Stalin, Angorsk ja gruusia, siin valla oli 34 kuni 61 Stahli nii riis, nii et natuke raskesti hääldada tuttav nimi aga jällegi Stalinile pühendatud linn. Ja viiekümnendatel aastatel jo taolised Stalini nimega seonduvad linnad tekivad ju ka niinimetatud rahvademokraatia ja riikides. No vast kõige tuntum ja võib-olla paljud inimesed on ka seal käinud, Bulgaaria linn varna oli aastat. Tal on 49 kuni 56, Stalin. Poola, küllaltki suur linn, batovitse. Mõni aasta 53. aastal omistatakse talle Staliniga seotu nimi, Stalin on krut ja kuni 56. aastani ja neid näiteid on ju veel. Millegipärast jäävad kuidagi, teatud valdkonnad muutuvad väga olulisteks ja arvestades seda, et Stalin on ju niisugune määdi ja kuidagi võib olla seotud ka selle piirkonnaga päritolult, kus neid mägesi on päris palju. Väga levinud oli igasuguste tippude nimetamine tema nimedega ka kõige kõrgem nõukogude maa tipp, mis vahepeal ja hiljem oli kommunismi tipp. See ju ka andis 33.-st aastast kuni 60 täis aastani Stalini nime tänasel päeval Tadžikistanis ja peaks olema selle riigi rajaja nime järgismael, Samaani nimeline tipp aga ka Bulgaaria kõrgem mägi, täiesti juhuslikult sattusin selle peale mussalav ligikaudu 3000 meetrit, see oli aastatel 49 kuni 62 Stalini tipp. Nii et neid punkte on päris palju. Muidugi omaette teema on Stalin filmikunstis ja mis puudutab võib-olla kunstilisi filme, siis vajaks eraldi käsitlemist, ärme siis täna seda puuduta. Neid filme on hästi palju. Aga Stalinit. Me võime kohata ka multifilmides. Ja 1947. aastal valmib film, mis kannab pealkirja sulle moskva hease on pühendatud Moskva juubelile tähtis sündmus 800 aastat ja valmib ka ilm. Ja selles filmis näidatakse peamiseid etappe linna ajaloos ja muidugi, kui jõutakse lähemale tänasele päevale, siis on päris palju dokumentaalkaadreid 30.-test 40.-test aastatest ja arusaadav dokumentaalkaadrid, sellest ajast siis ilma Stalinit ta kuidagi ei saa, nii et selles lastele või täiskasvanule mõeldud filmis on ka Stalin. Selle filmilooja on Grigooli Lonynce ja võib-olla keegi meie kuulajatest on ühte tema filmi näinud, seda omal ajal näidati päris laialdaselt. See on multifilm 61.-st aastast ja see paljastab Ameerika valeliku propagandat. Kuna ilm, et kõik nõukogude inimesed saaksid ruh, milline see propaganda on. Võib-olla huvitav on ta selle poolest, et seal on nii näitlejad, päris näitlejad kui ka siis niisugused nukud ja need siis esitavad seda Ameerika valelikku propagandat. Kui vaadata dokumentaalfilme, siis vast esimene, kus me võime Stalinit näha, valmib 1934. aastal. Ja selle agitatsioon, filmi pealkiri on kolm laulu Leninist. Ja kui mõelda need sellele aastanumbrile 34, siis on ka arusaadav, millisele sündmusele pühendatud mõõdas on 10 aastat Vladimir Iljitš Lenini surmast. Ja miks sellel filmil võib peatuda, sellepärast et selle filmi autoriks on geniaalne dokumentalist siga. Toff tunneme seda mees selle nime all, tema pärisnimi on David Kaufman. Ja 29. aastal oli ju tema valminud film inimene kinoaparaadiga. See on ju väga paljude asjatundjate poolt nimetatud tootmist üldse kõikide aegade parimaks dokumentaalfilmiks, nii et selle mehe loominguks on ka siis kolm laulu Leninist. Ja see jutustab kiis sellest, mis on nõukogude maal juhtunud ja kuidas nõukogude inimesed armastavad Leninit. Muuseas, selle teose esimene laul on tänapäeval väga aktuaalne ja selle laulu pealkiri on mustas. Vanglas oli mu nägu ja need, ma ei tea, kas keegi meie kuulajatest arvab ära, milles siis selles laulus on juttu, aga ütleme veel kord mustas vanglas Olymu nägu ja see oligi pühendatud Kesk-Aasia vabanemisele ja nüüd on kõik selge, naised nägu kaetud mustaga, meie nimetame seda kõike üldistavalt burkadeks ja vaat nüüd Lenin vabastas siis need Kesk-Aasia naised, seal siis niisugune esimene suur Lenini teene. Teine laul kannab pealkirja Me armastasime teda ja see räägib sellest, kuidas Lenini surmapäeval järgneval ajal nagu kõik jäi seisma, mudel lõppenud, miskit ei toimi. Leninit siis enam ei ole, niisugune suur katastroof. Aga kolmandas laulus saadakse sellest kuidagi üle ja see laulgana pealkirja suures kivilinnas. Ja see nüüd jutustab meile, kuidas siis on neid pärast Lenini surma kõik muutunud ja millised muudatused on aset leidnud ja kuidas elu on edasi läinud, aga muidugi kõik tänu sellele, mida Lenin omal ajal tegi. Ja see on vast niisugune esimene siis dokumentaalfilm, kus me näeme, kes siis neid Lenini ideid ellu viib, loomulikult Stahlil. Mis aga puudutab kujutavat kunsti, siis neid teoseid, kus me võime leida või kus kunstnikud jäädvustanud Stalinit, no neid on vist isegi salaTugat ei kõlba siin peaks vist ütlema kümneid tuhandeid. Ja ei ole ju kunstnikud pühendanud mitte ainult üksikuid teoseid Stalinile, vaid on toimunud ikkagi terved näitused, mille peamine temaatiline väljakutse kunstnikele ongi Stalin ja tema aeg. Jällegi ainult mõned näited. 39. aastal Tretjakovi galeriis väga oluline näitus, pind toimub väga suur näitus väljapanek Stalin ja Nõukogude inimesed kujutavas kunstis. Ei arusaadavalt, kui tegemist on sedavõrd oluliste temaatiliste näitustega, siis antakse väljaga kataloogid, nii et ei ole tegemist mitte ainult piltidega, vaid nendega võid tutvuda kataloogide vahendusel. Ja taolised näitused ei toimu mitte ainult Moskvas Leningradis, vaid ka väiksemates provintsilinnades. Ja olgu ka siin üks näide kaliininis 40. all aastal Stalin ja stalinliku epohhi inimesed, niisugune näitus. No arusaadav ja eriti kui mõelda Tretjakovi galeriile. Näitus pind on ikkagi kolossaalselt suur ja kui seal oleksid ainult Stalini portreed või teosed, kus ainult tema, nii et tavaliselt ikka lisand siis tema ajastu seal tööinimesed või midagi sinna juurde, et oleks siis näidatud tema ja tema teened kassis üksikinimeste staganovlasta muude portreede variandis või siis mingisugused muud teosed. Ja jätkub see kõik ka pärast sõda loomulikult ja kuidagi veel grandioosse maalt üks näide 49. aastal kannabki pealkirja Jossif Vissarion, Stalini kujutavas kunstis need seal peaaegu midagi, midagi muud ei olnud, ainult Stalin. Ja mitte ainult Staline ei olnud kuidagi esile tõstetud sisetarbijate jaoks, vaid kui me vaatame ka neid, neid ei ole muidugi palju. Aga nõukogude väljapanekuid kuskil välismaal, no kasvõi 39. aastal toimub ju maailmanäitus New Yorgis siis kui vaadata Nõukogude paviljoni, kuidas see on kaunistatud, siis arusaadavalt ilma bareljeef vita Stalinile? No mitte kuidagi seda kujundust teostada pole võimalik, nii et ka seal võivad inimesed Stalinit näha. Mis aga puudutab Stalinil püstitatud monumente, siis neist vast esimene 1929. aastal seoses tema 50. juubeliga. Aga massiliselt Stalinile hakatakse püstitama ausambaid ikkagi kuskil 30.-te keskpaigast. Ja siis kujunevad välja ka need reeglid, nii et see ei ole lihtsalt niisama milline idee tekib kohalikel seal ametnikel, vaid see on köik paika pandud Moskva tasemel. Ja kindlad reeglid, mis nägid ette, et eks suuremad monumendid Stalinile visuaalselt nisukesed, kõige olulisemad näed, tuli püsti dada olulisemate linnade ja no võib-olla kõlada kindlasti keskväljakutele. Ja kui vaadata tavaliselt, kelle nimel keskväljakud kannavad, siis tol ajal ka need olid reeglina Stalini nimelised. No ja kui keskväljakul ja nii see ka oli, oli püstitatud administratiivhoone või muudetud mingi vana hoone niisukeseks oblasti keskuseks, näiteks siis reeglina see plats seal ees oli Stalini-nimeline ja seal seisis ka Stalini kuju. Nüüd väiksemad kujud, näed, tuli siis püstitada parkidesse, Nad võisid olla kuskil asutuste ees noka, haiglad, koolid. Aga me teame, et nõukogude ajal suuremate tehaste territooriumid olid kinnised ja siis reeglina püstitati sinna mõni väiksem ausammas. Stalinile on täiesti kummalised paigad, sellepärast et see on mingi psühhoos, need püstitatakse ju massiliselt igale poole. Ja kõige kummalisem foto, mida mina olen näinud ja väidetavalt kummalisemad tänam ka pole, see on ühe endise kloostri alt. Nüüd klooster on hävitatud, sealt kõik on välja viidud, aga ruum on kasutusel mingi klubina ja vot siis Stalini suurkuju on püstitatud endisesse altariruumi. Nii et kas selliseid näiteid on? Ja küllaltki sageli, Stalin aga võis olla ka Lenin, mitte alati Stahlil kooli, raudteejaamade esistelt platsidel ja see oli niisugune nagu sümboolne Stalini-poolne tervitus kõigile neile, kes siis on rongiga linna saabunud. Ja kui keegi meie kuulajatest mäletab või teab siis ka Stalini ausammas Tallinnas asus ju balti jaama vastas toompuiesteel, nii et Tallinnas oli siis kasutusele võetud just nimelt see variant. Sageli Stalin kosleeniniga. Esimene taoline skulptuurgrupp püstitati 37. aastal Moskvasse hinkinski jõe vaksali parti. Ja miks see kuju on oluline, sellepärast et sellest sai jällegi üks etalon, nii et see kinnitatakse nisu, kas eeskujuna valati betoonist ja paigutati jällegi peaaegu kõikidesse Nõukogude linnadesse, ärriti oblastikeskustesse. Ja kuidas siis või mida see kultuurne grupp kujutab, seal istuvad pargipingil Lenin ja Stalin. Muuseas, esmakordselt olis skulptuur välja pantud Moskva kunstinäitusel 1938. aastal. Staling külastas seda näitust ja väidetavalt olevat see talle väga meeldinud see teos ja no muidugi inimesed ju neid signaale püüdsid. Ja siit siis tuleb see käsk neid igale poole püstitada. Nii et see on küllaltki massiline 30.-te aastate lõpus ja selles Sabloonist on ka mõningaid kõrvalekaldeid, üksikuid eri variante, las nad meil olla siis üks neist on selline, kus Lenini jalad on kaetud sineliga, Lenin hoiab nagu seda sinelid süles ja Stalinil on kuidagi sinel üle õla. Üks õlg on siis vaba. Ja ka selline on väga paljudes linnades või oli näiteks Minskis ja Odessas. Aga pärast sõda 1949. aastal valmib veel üks niisugune variant, mis ikkagi tugineb sellele originaalile. Selle autoriks on Benjamin pink Chuck. Ja kui tema tööd vaadata või üldse tema töid vaadata, seal on natukene neid, vaatasin siis tõesti inimene on terve oma loomingu pühendanud Lenini kuju jäädvustamisele, nii oligi öeldud. Ja kui taoliselt iseloomustatakse mõne inimese loomingut, siis on ju alati huvitav vaadata, et kaua ta siis sai pühenduda Lenini mälestus läädvustamisele ja leidsin ka tema surma-aasta saanud 1987. juba perestroika ajal aga alati mõttetud selles inimeste reaktsiooni, kui nüid aeg muutub ja see ideoloogiline kunst, mida sa oled terve elu viljelenud, enam aktuaalne ei ole. Mida siis edasi teed, kas see on sinu jaoks mingi isiklik katastroof või mõned suudavad muidugi ümber orienteeruda? No tema oli tolleks ajaks juba küllaltki eakas mees, vast probleeme enam polnud, oli pentsil. Aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt need on niisugused küsimused, jäävad tema selles variandis. Istu, pleenin paremas käes, raamat. Ja õrnalt nagu puudutab Stalinit, et niisugune puudutas väga viisakas, aga ikkagi nagu tuge mingisugust ja Stalin seisab seal körval. Mingi paberirull on tal käes, vasakus käes ja parema käega toetab siis pingipingi sellele ülemisele servale ja ka neid püstitama, eriti massiliselt ja eriti parkides. Kõik täpsed koopiad nüüd sellest variandist ja huvitav on, et jätkatakse nende püstitamist nõega Stalini ju tuss sai, katke tema surmaga, aga on teada, et viimane taoline püstitati 1955. aastal ja väga huvitav, mis siin huvitavat on, aga tavamuutus ka selliseks nagu ikka, kui on kultus, siis ju kõik üritavad oma konkurente sotsvõistluse käib kuidagi üle trumbata. Ja vahetult enne Stalini surma oli küllaltki levinud, püstitati korraga mitu taolist ausammast linnas. Nii et erinevates linnaparkides toimusid peaaegu üheaegselt niisugused suured pidulikud üritused, kus siis avati korragavat mitu istuvat Stalinit ja Leninit. Näiteks selline sündmus leidis aset sind roopalis Jas Sotšis. Kui nüüd 50.-te lõpus, 60.-te alguses hakataks Stalinit maha võtma igalt poolt siis vahetevahel, mis puudutas neid paaris monumenti toimiti nii, et Stalin koristati ära, kaleenin jäeti alles. Need monumendid on muidugi eriti eriti naljakad, kuid neid võiks sellise sõnaga iseloomustada. Sellepärast. No arusaadav, kui looja ta ikkagi lähtub mingisugustest krite heeriumitest, mingis meetriast oli sinna pargipingile paigutanud kaks inimest ja kui me nüüd üheselt ära viime, siis kes alles jääb, Lenin oli seal kuidagi väga ebaloomulikus poosis nagu aru saada ja kõik inimesed teadsid, et seal kunagi oli ka Stalin. Aga nõukogude inimesed olid harjunud too unustama, nõiad, ta taoliseid monument on olemas. Ja hiljem muidugi võeti ka valdavalt siis perestroika aegades mahaga Lenin, või üldse need monumendid kaotati, aga väidetavalt on mõnes väiksemas kohas otse ainult Lenini variant. Me teame, et tänapäeva Venemaal on küllaltki palju Lenineid, mis seisavad nii graniidist kipsis ja ma ei tea, mis materjalis Bronxis. Nii et ka taoline Lenin peaks, kes siis on pargil üksi kurvalt jäetud, ilma Stalinit veel kuskil Venemaa avarustel olema, vähemalt nii on, nii on väidetud. Mis aga puudu tab võib-olla nisukesi suuri monumente, ausambaid siis siin tooniandvaks eeskujuks sai Stalinile püstitatud monument Moskva-nimelise kanali ääres. Selle ausamba väiksemaid koopiaid püstitati ka suurematesse linnadesse. Ja ainuüksi näiteks koopiaid oli Moskvas 10 nii et 10 ühesugust Leninit selle eeskujul seisid siis Moskvas. Ja neist üks oli näiteks suure teatri ees. Südalinnas seisis siis Lenin. Veel üks niisugune eeskujuks olev ausammas, mille järgi siis pakuti välja netiprojekte hiiglaslik, see seisis Moskva põllumajandusnäituse keskel suur näitusterit, toorium, mis on ju ka tänapäeval olemas. Ja see oli või see kõrgus 25 meetri kõrgusena seal. Nii et postament. Ta oli 10 meetrit ja ausammas skulptuuris 15 meetrit. Merkuur, ofon, selle autor. Ja püstitati see ausammas 1939. aastal betoonist? Jaa, tabastis veelgi nisukesi monomentaalsemana, kuna see plats või seal koht, kus ausammas seisis, oli tõstetud lõpp nagu mingile muld vallile või ühesõnaga, ta oli veelgi kõrgem sellest ülejäänud pinnasest. Nii et jättis väga suure ja võimsa mulje. Ja need 1950. aastal, kui tekkis plaan ehitada ümber koguse näituse territoorium rekonstrueerida siis oli kavaks ka see ausammas maha võtta, kuidagi muuta. Ei arusaadavalt, et selle loo ka selle plaani pidi kinnitama, loomulikult Stalin, no mitte keegi ettepanekuga, et võtame selline hiiglaslik Stalini monument maha ju välja tulla ei saanud, nii et initsiatiiv pidi tulema Stalinist ja 51. aastal. Monument demonteeritakse. Aga selleks lisaks, et oli plaanis kogus väljak ümber kujundada, oli ka veel üks põhjus, monument hakkas lihtsalt lagunema. Ja samas skulptor Mercurov on ise kirjutanud varašilovile. See kiri on dateeritud 39. aastaga ja seal ta kirjutab, et kui ta nüüd selle rajas, kavandas raudbetoonis siis ta pakkuski välja, et monumendi iga saab olla viis-kuus aastat kauem vastu peaga murenema. Ilmastikuolud, aga need on see seisnud juba 10 aastat ja no mida ema muidugi taotlas ja mida tema palus Varoširovilt, et Vorošilov tõstataks poliitRoosovis algnõukogude juhtides selle küsimus, et peaks tema skulptor uuesti selle teose vormima juba graniidist marmorist ma ei mäleta, vist, ikka oli graniit ja püstitama siis uuesti selle endise asemele. Aga kui vaadata nüüd seda ametlikku põhjendust, sõda oli vaja põhjendada, miks siis nüüd Stalini monument haavata ja kuidas siis üldse sai, ilmselt siin kaaluti, kuidas siis yldse sai rajada nisukene monument, mis hakkab nagu mõranema, kas siin ei ole tegemist ningiti versiooniga ja seega ametlik seisukoht kõlas järgmiselt. Stalin niis suur on olemus, ei leidnud monumendist esiletõstmist. Et selle inimese lõtmatu mõttesügavus, tuline armastus kõigi barjama vastu, mis inimestes on tema lihtsus. Tema äärmuslik selgus jäid nagu skulptor märkurovi vaateväljast välja, Watson kõlas elatusja, tema poolt loodud kuju, leiti, et on liiga ühekülgne. Et ta on liigaskem, tiline ja missis skulptori ka juhtus, et tema küll tunnetas otsale oma ülesande mastaapsusest, aga ei suutnud vat seda sügavust oma teoses väljendada. Ja seega ta piirdus ainult otsel oma ülesande lahendamise puhul sellele välisele küljele hakkavad kogusada Stalini suurt olemust tabada ei suutnud. Mis muuseas vastab ka tegelikkusele, sellepärast et kui seda kuju vaadata, siis on tõesti niisugune tohutu suur niisugune niisugune kõikemattev. Aga kui need üldiselt igal pool koopiatena seisvat Stalinit pritsid kuidagi mingisugust dünaamikat talle juurde anda, paigutades kas tema käesia sineli vahele või ühe jala kuskile ettepoole astumas, tuleviku suunas liikumas, siis siin seisab niukene bet toonist kolakas, millal tõesti ei ole enam mitte mingisugust ligilähedaseltki nisukest elavat olemus selles mõttes see kriitika oli ka päris õige. Ja mis nüüd puudutab seda uut monumenti, siis kava olis avada 1953. aastal. Kuid me teame, et 53. aastal Stalin siit ilmast lahkus ja see plaan jääb ellu viimata. Kuigi vaatamata ju tema surmale nagu meil oli jutuks rajati neid ausambaid veel mitu aastaid, aga antud juhul jäi sisse plaan ellu viimata. Ei olnud ka jõutud esitada otsest tellimust, kuna see skulptor nagu langes välja keegi ilmselt mingite eeltöödega juba tegeles, aga mingisugust nisukest lõplikumat varianti valmistada ei jõutud. Ja kui keegi meie, kuulajate staap selle koha üles otsida, kus monument seisis sellepärast et vahetevahel ikka saab, võetakse Moskvasse ja tasub kindlasti seda suurt näitust tooriumit vaadata, seal niisugune omaette vaatamisväärsus siis seal paiknev niisugune hästi suur purskkaev, kivist lill ja vatsa sama koht ongi praktiliselt see, kus siis kunagi seisis, seisis grandioosne monument Stalinile. Aga kuna neid on püstitatud nii palju ja iseenesest konnad ju huvitavad, huvitavad mitte niivõrd kui kunstiteosed vaid kui mingisugused mälestusmärgid tollele ajale. Kogu see süsteem, kuidas neid püstitati, kuidas valiti, tõi välja need just nimelt, milles said need etaloni? Kuidas neid rajati mitte ainult nõukogudemaale, vaid ka pärast sõda rahva demokraatia riikidesse. Ma arvan, et see teema võiks olla huvitav, et sellega võib-olla järgmine kord minna edasi.