Tere õda, kus ta võrakas Chrisi sõbra tigulleti võro keelist raadiosaadet olevalt privalda. Latsile on välja tulla logi vahtlasene raamat pääl kirega vana katkine kass, miljon kiratanu laane Triinu raamatu Mesiäranis võro keele Opmises selle, et jutt on kõrvu Izini võra kui eesti keelend triinu kõneles tsipakene raamatu saamise, luust ja sisust kah. Toeta vahtisin raamatu mõte oli juba ammu ja textki juba majanduselgi kojal valmis ja siis levitse päikese ja pilvekirjastuse ja siis teist kõrval nõudmuka koondeid tegema. Esimene kõrbelsisse suuremustabini raamat Mihhail kattengeelen eesti ja võro keelen ja Seura mat erineval Sistus suurest mustast pinist on veitsa tõsitsem ja teema nagu või Olate tundus esimese hooga, et ei olegi nii kolatsi Perane, ma kõnele seal samas saamisest ja surmast ja proovi anda müanssegi võimaluse mõtesta surma või teispoolsust, et kuismi võistsid uubele, kaija või kuismi võistituutka mile latsile kõnelda kolme aastane lats saadavast raamatust varvu, aga arvu saamiseks on vaja oma harva suurem painemise mann, olekiti seletamist. Ma usun, et koolilatssalk klassilats hajuvadaga esiseisvalt Kadoime. Enne Eesti vabariigi aasta päive Kitati ine viisi hästjaid Etti tühist Mikandine viisist sai kõge kimmel vabu tasu kiramiis Kaplinski Jaan Eesti riikliku kultuuri elutöö preemia. Hinnet uut sai ta veel ka Euroopa kirjandushaavu hinna. Kaplinski Jaan on mässumeelne Anis keham näitises, presidendi ordeni mõtsa puu otsa riputanud ja trahnu eesti kirjakeele palju kõva normis tuuga kiratas parema meelega võro ja vinne, keelen Harju Ülle käbe Kaplinski Jaaniga juttu ajama, dime Talon, Veski külan vana Võromaa ja Tartumaa piiri pääl. Sul on logi, mille nimi on oma mõõdu seal sa kirjutas Uma moodu. Mõtteid nojah, ma olen seal mõni päris karvane, vasta karvamate, aga too oli väega liigut menna ja sõjamehe kui tiks Eesti valitsus, ainult olen talle elutöö preemiad, et viimati siis ei peagi nii väega vahipoiss kena olema, et või tõkestan aasta olla duo mäe tead saatseteks ka välja alatud igavam olnu vana laulva nõuka ajal ka mul on tegemist väga hea olla, et siis oli ka säält siit inimesi ka minna siis kaitseva ja Otivad käslase päris nagu maal. Aga et te olete juba 75 ja eksam mässaja? See homme avastada veel amm nagu homses, eks kaetja mõtled ja, ja näitum muise või emotsioone on ka üksjagu ja siis kuigi peatne näidega midagi tegema. Ja siis kirjutad siis, kui sõjaväega revisjon või kui, kui meil väga hea, umbes nagu pead kirutama, Tõne vast nakas laulma jääma, ninakas tantsima ja mõni hetk kõrtsi. Mul on see kirjutamise homme vä. On hea on sul viimasel ajal kõige enam sõjame täis ajanud? Malakadest poliitikast kõnelema Munoveeruv mõtete eest lätt, nagu ütlen, no nüüd ei ole enam midagi võtta, ma olen nagu ta siis ingli kurrat künkelam antud käsi Etelt sõrm, et mõterva käe Endale tarvega olen mõtelnud, et Eesti on liiga väike maaraamatut ei, kuumaga. Aga ei, ei külma, sõjakahurilihasse ei peaks kuigi moodu minema, peašüksk rummu ta ennast nagu veidi kõrval õnnest, maailma tappeluisist. Aga nagu ütles kord, on juba sinna ja, ja sinnalt etajad olla eesti keele asi on kõmbla, sõjame säänest imelikku keelt. Toom kahetseb roogi, Londada jäeti naka numbreid nägema, aga keeleuuendust ei ole võro keel, ollu ja mõni inimene üldse täna tulnu igatsugu mõtidega. Nemmad käidavitš võiks eraldada nagu esitaht ja too on vaja. Eesti suuredi muuseum Kanepi Kihelkonnal, Varbusel tegekate kuu pärast vallale vastase püsinäituse hääl kirega, hädid, tuumano, tule galatsima, Muuseum, ET latsi muuseumil ohvitš tähtsa asi, aumõõtmine, siis ärgitas muuseum sinna tuumakõiksugu maitsev Vallo Kelly Cotton üle oma täpsenbateerist, kelle korjamise Kotsile Saagodo lehe www punkt maanteemuuseum poee päält ja ongisi oska, ras kõik. Vaata sealt see kokku. Harju Ülle lugi Valtri Valdo otsele võrokeelne. Tuleval nädala pärast neljapäeval kell viis läbi viis minutit.