Tere õda, kust võrakese ja võrokesi sõbrati kulleti võro keelist raadiosaadet ma olevalt pri. Valdo Võro liin om nakanud, hakkas tõukama ühte suurt plaani Jaan Kööde tuumakultuuri ja ettevõtlusega Mineva nädeli võt Võro liina volikogumüügist maha võra suukoolihoone ja maastit ühelt saysnu liin taha inert koolimajja maha. Mida selle, et on mõtet edasi sinna oma loomekoda uma, loomekoda hom ja mille ta Võro liina ajas. Heeaa seletas Liinamäe Allasse anti. Oma loome kodamsene maja, mis ühendanu, vannu tiitmisi, pannu oskusi ja püüdnud Duda uuen, variandin tähempastesse, tegevustesse ja ettevõtlusvormidesse, parem pile nagu rakendada tusane oma loomekoda, võinuks hüüda hindele siukse kotusse endisel sookoolil, mis siis alates 1935.-st aastast on koolihoone näol ja sestkate 1000 katse endal aastast on peris tühene says ajalooliselt hinne Tuutsessoldu hoonesse, sääne kõrtsimaja ja postimaja ja tegelikult Tamm ajaloolise kaubadi veerel oleva hoonega, millest aasti sattu juba müüdega juttu ja sinna sisse pöörata, et tuumajaam mulle tundus see väga hea energiaga kodus. Ja see ettevõte võinud seal siis kumma töötada. Suurem pistasjust oleme mõtelnud sääne soo piirkonna toidutraditsiooni kotus pidanud seal kindlasti olema Uma mekk kaubamärk, ehkki propageern söögikotus samuti saab sealt osta vanal Võrumaalt etu puu, kindlasti on seal oma kodus seal seal traditsioonilise toidu valmistamisel ja pruulikojal ja, ja seal võib olla ka siis kodus kõikide nende traditsioonide oppamisest sulle maja teisel korrusel võin ollases ettevõtjatele sääne soo, ilmaaegne inkubaator, kossess, vana Võromaa pärandiga tegeleva toid oskusi rämbasse haigupaneva ettevõtja alustada, toimetada, sealt välja kasvada ja omavahel siis neid oskusi vahetada, et sääne vahva plaan on. Hetkel oleme õnne ääres eskiisplaani, tegeleme siis raha otsimisega etud plaani ellu viia. Vana huvi liitsil tasus minnes jobul päeva kell kolm navi seltsimajja konteetes kivikirve, täida päev. Päevakangelane on navi külast lüüte kivikirves nii kolm, 4000 aastat vanatuust, kirvest ja laiemalt aulust kõneles Vanna asja välja Kaibia kriiska Aivar jututulega navi silmale, sest ja raiste pess kivist ohvrikivist aku istu kivikirves lüüti, tänu millele kivikirve päiva teetaski kõneles kirvele tuntali Maidu. Kostu kirve jaguma, Karkilisus tuli kuskilt mujalt, kartuli tuli kartulikombaini peale, naised lapse või välja koristatud kombaini ära ja siis vaatad kas ökodiitsetatsioon nüüd vana aine kivikirves või kaitete sellest asja nagu harva nõetilissonis kivi. Ja mis on siis mõtet, kui näit põllu peal, ilus asi Windowsis ärkorjale, eks üles. Algul oli ta seal jaguma laua peal, siis lohista siia tare manu siis näljas Ivarile nätsituut. Ja mis siis edasi sai? Suus mõnda asja kohe seda või? Ei, aga ma ei teeks professoritada ja mis siis üteldi võiks ütelda, oli ikka päris vist korralik asi, mida sa viljonitlejaid vanarauda õigs, tulevalla Pisada roosid ja adru, neid tuleks muud midagi, muidu vist igal pool härrauakorjadele kõike, mis meelsusele vanaaegne. No aga kas õpe rahagaanetlejaid, Jolly Avist 1800, festivali isegi viis vist mingi kopikas oli kartuliharimise aju, alles siis käidi vanahuviline, et karjastantsi täna asjarikka rukola korjad kokku tunde Alaiivalide autojuhid üles ja sõjakõik ei saa minema visata hoopis missugune oleks, mina olin siis kõige uhkem asja, tuleb nii välja, et esialgu tuur lühend mopeedid, korjad kokku ja. Kas esilähed ka sinna kivikirvega laevale vaja minna yxundmistest kirvest faasis edasi Amis muld aka teda. Las hoit, vanu, kes mõist vahite. Mineda Näreli keskpaigani sloti võral Kreutzwaldi muuseumi vällja kolm omakandi paremat luulelugejat ja sõitva quo pärast Pärnale Koidula nimelisse luulekonkursi lõppvõistlusele edesi tassi Toomiku, Siiri vardja, Kaider ja Raudsiku heli ja kõik loivab võistluselt Alt-Koidula luuletusega ütte võro keelist luuletust. Ja ongi see Oskaras kõik saate saatuse kokku Harju Ille lugi valt pri Valdo vaht sõna võrokeelne tulejal nädala pärast neljapäeva kell viis läbi viis minutit.