Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 19.-st aprillist. Stuudios on Kai Vare eestistabati viimase aja kõige suurem organiseeritum inimsmuugeldajate jõuk. Politsei sõnul korraldatakse sellist illegaalide Euroopasse vedu Venemaalt ja Vene politsei meie politseiga niigi asjades koostööd. Et Venemaa vastane heidutuspoliitika mõjuks, peaks Baltikumis olema vähemalt üks USA maaväebrigaadis. Samuti tuleb suurendada õhukaitse ja mereväevõimekust, leitakse täna esitletud kaitseuuringute keskuse raportis. Riigikogu arutas täna mitu tundi kokkuleppevedusid seadvustavat eelnõu. Eelnõu toetajad rõhutasid Toompeal meelt avaldades, et riik peab muutuva majandusega ühte sammu käima. Vastaste arvates on aga riik asunud piraatlust seadustama. Riigikogus tahetakse veel sel kevadel vastu võtta seadus, et riigikogu liige võib kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Seadus hakkab kehtima alles pärast järgmisi kohalikke valimisi. Riigi infosüsteemi ametis registreeritakse üha enam ründeid ja muid juhtumeid. Järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi võitsid kunstnik Katja Novikova ja kuraator Kati Ilves projektiga, mis tegeleb sellega, kuidas digimaailm on meie maailma üle võtnud spordist rahvusvaheline palliliit ähvardab olümpiamängudelt kõrvale jätta euroliiga sõbralik Euroopa riike nagu Hispaaniat ja Leedut. Ilm on meil sajune, tuule kiirus puhanguti 20 meetrit sekundis. Öösel on õhutemperatuur nullist pluss viie kraadini, päeval on neli kuni kaheksa kraadi sooja. Politsei tabas inimkaubandust organiseerinud kuritegeliku ühenduse liikmed, kinni peeti kuus meest, nende seas on nii eesti kui vene kodakondsusega inimesi ja mõned mehed on ka varem kriminaalkorras karistatud inimeses. Mogeldajat peeti kinni politseioperatsiooni käigus, kui need püüdsid Eesti kaudu Poola toimetada ühtteist vietnamlased. Politsei teatel kuuluvad kurjategijaid grupeeringusse, mida seostatakse veel kolme inimsmuugeldajate Ta juhtumiga. Madis Hindre räägib lähemalt. Kui läinud aasta novembris pidas meie piirivalve kinni 15 illegaalselt Eestisse tulnud Vietnam last ja kaks neid saatnud inimsmuugeldajate sai alguse uurimine, mis kulmineerus läinud teisipäeva varahommikul 11 illegaalse immigrandi ja juba kuue inimkaubitseja tabamisega. Lõuna ringkonnaprokurör Aro siinmaa sõnul saab tabatud grupeeringud siduda kokku nelja illegaalse piiri ületusega. Hetkel praegu on esitatud kahtlustus, käsitleb siis alates eelmise aasta oktoobrist nelja intsidenti kokku tsirka 50 peatama sõja üle piiri toimetamises. Kahel juhtumil on siis õnnestunud inimesed vabastada inimkaubitsejad küüsist ja kahel juhtumil noh mitte. Seda, kui suureks avastatud inimsmuugeldajate grupeeringuga seotud inimeste arv võib kujuneda, näitab uurimine samastelebaroziin ma, et Eestis tegutsenud jõuk on vaid üks lüli pikast organiseeritud kuritegevuse ketist. Vietnami kodanike eksitamine ja ärakasutamine algab peale lamist, kus teatud isikud hakkavad siis tegema neile ettepanekuid ka selline võimalus jõuda välja kuhugi riikidesse, kus teenib kohutavalt palju ja siis jõuavad nad edasi Venemaale. See on terve süsteem, kes neile mõneks ajaks korterite pakub, kuni siis tekivad pilt jälle järgmised inimesed, kes lubavad, et noh, lõpuks ometi saab Euroopasse sinna hea elu peale. Ühtset juhtimisrahvusvahelisel võrgustikul Aro siinmaa sõnul siiski pigem ei ole ning tegu on eri grupeeringute koostööga. Politsei ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu tähendab siiski, et reeglina koordineeritakse ka Eestis tegutsevate inimeste smuugeldajate tööd Venemaalt. Meie uurimused näitavad, et enamasti selline organisatoorne pool on toimunud Venemaal, meie eelnevates uurimistes ja kriminaaltabatud alaliselt Venemaal elavaid isikuid, kes on siis seotud selle äri selle kuritegevuse organiseerimisega. Ehkki suur osa inimesi smuugeldajate võrgustiku tegevusest toimubki Venemaal, tõdeb Meelis Saarepuu, et mingisugust koostööd vene kolleegidega meie õiguskaitseorganitel inimkaubanduse osas ei ole. Nendes kuritegudes, mis puudutavad nüüd inimkaubitsemist üle Schengeni välispiire, siis Eesti politsei saab ikkagi loota ainult iseenda menetlustes kogutud tõenditele andmetele. Enne kui illegaalselt Eestisse jõudnum vietnamlased lennukiga tagasi kodumaale saadetakse, püütakse neid muu hulgas kätte saada ka info inimsmuugeldajate võrgustiku Vietnami-poolsete grupeeringute kohta. Samas tõdeb Aro siinmaa, et lisaks Venemaale, et puud on meil koostööga illegaalide lähteriigiga. Vietnami ka koostab senistes menetlustes paraku ei ole olnud kunagi ei või teada, võib-olla, kui see probleem väga jätkusuutlikuks osutub, võib-olla need kontaktid õnnestub luua. Soome ja Norra piiril on näha olnud, kuidas Venemaa luureorganisatsioon FSB illegaalsete immigrantide voogu isetahtsi kas suurendab või peatab selle kohta ikka Vietnami illegaalide Eestisse jõudmine võiks olla Venemaa kätetöö. Meil Meelis Saarepuu sõnul siiski tõendeid pole. See on nüüd küll küsimus, millele vastamiseks nagu tõsikindlad, andmed puuduvad, et võib teha ju igasuguseid oletusi, aga fakte meil kindlasti lauale panna ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Riigikogu riigikaitse komisjoni avalikul istungil arutati strateegilise tasakaalu tugevdamist Läänemere piirkonnas. Uku Toom teeb kokkuvõtte. Riigikaitse komisjoni tellimusel valmis rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses raport, mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas. Raportit tutvustasid kaitseuuringute keskuse analüütikud Kalev Stoicescu ja Hendrik praks Kalev Stoicescu. Venemaad iseloomustab ilmselgelt rõhutatud läänevastasus seal tendents, mida me oleme näinud selgelt vähemasti viimase 10 aasta jooksul ja eriti rõhutatult viimastel aastatel. Samas me näeme Venemaa kindlat kavatsust üles ehitada väga võimekaid relvajõude ja väga palju nendesse investeerida. Me oleme täheldanud teisalt, et Nato üleüldine ülekaal Venemaa suhtes on, on muidugi selge. Samas ei peegelduse ülekaal meie piirkonnas ja Venemaal võib mingil hetkel ikkagi tekkida soov nad protestida ning isegi mingeid intsidente otsida võimalikku tõsisema konflikti. Must stsenaarium oleks variant, mida Venemaa on õppustel ka harjutanud. On siis balti riikide blokaad sisuliselt äralõikamine läbisuvalgi koridorid ning kasutades merel kassis balti laevastiku. Mida siis teha Hendrik praks? Selleks, et takistada Venemaa võimaliku järjekordset sõjalist Avanti oli seekord siis Läänemere piirkonnas, on vaja nähtavate usutavad heidutus. Ja meiegi graafilises kontekstis on seda võimalik tagada vaid märkimisväärselt teiste liitlaste sõjalise sõjalise kohalolekuga Balti riikides ja, ja ka Poolas. Praegune kohalolek, mis on rohkem pigem sümboolne, äärmiselt oluline poliitiliselt, kuid sõjaliselt ikkagi olgem ausad, peaks kasvama tõhusaks ja seda toimuma juba lähiaastate või lähiaasta jooksul. Põhiline on heidutuspoliitikat kasutades hoida ära konflikt. Või juhul kui heidutus ikkagi läbi kukub ja selleks peab alati valmis olema siis see kollale aitaks muuta konflikti kulgu. Kui me räägime madala intensiivsusega stsenaariumidest, siis siis need väed siin kohapeal aitaksid balti riikidel seista vastu mis iganes nii-öelda hübriid hübriidolukordadel sõjalistele aspektidele. Kui me räägime mingist laialatestikumas sõjalisest kallaletungist siis nad tõstaksid agressiooni hinda agressorile. Samuti aitaks võita aega. Lisaväed jõuaksid kohale. Raporti hinnangul peaks Baltikumis paiknema vähemalt üks USA maaväebrigaad, samuti täiendav varustus, täiendavad juhtimisstruktuurid aga suurendatud õhukaitse ja merevõimekus. Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ettevõtlusvormid on seni Eestis olnud reguleerimata. Täna jõudis riigikogu esimesele lugemisele sõidujagamisteenust ehk kokkuleppevedusid seadustav eelnõu, mis tõi Toompeale nii eelnõu pooldajad kui vastased. Reene Leas jätkab. Eelnõuga kehtestatakse miinimumnõuded kokkuleppevedude pakkujatele ja elektroonilisele kokkuleppevedude süsteemile. Tegemist on esimese katsega jagamismajanduse üht kitsamat valdkonda reguleerida. Eelnõu toetajad on seisukohal, et kuna kokkulepe veod on juba olemas, oleks mõistlik nende jaoks ka raamistik sättida. Eelnõu üks koostajatest, Riigikogu liige Kalle Palling On võimatu panna neid inimesi sellest teenusest loobuma, et ainuke võimalus riigil on eirata, et selline teenus üldse eksisteerib ja siis jääda sellest riiklikus mõttes ka sellest nii-öelda vereringest kõrvale, eks ju, pigem mina ikkagi reguleeriks ära. Ta annaks väga selgelt raamid nii kliendile, sellele partneri juhile kui ka maksulaekumisele ja võtaks selle seaduse vastu. Eelnõu seadustaks näiteks selliste sõidujagamisteenust pakkuvate ettevõtete nagu Uber ja Taxify tegevuse Eestis. Täna Toompeale eelnõu vastu meelt avaldama kogunenud taksojuhtide sõnul seadustab eelnõu piraatluse. Meil on läbitud koolitused, meil on taksokindlused mitmekordsed, neil ei ole mitte midagi. Tulevad noored poisid, kel peab olema kaks aastat tööstaaži. Me oleme 50 Vastaste tööstaažiga inimesed ja peame maksma kolmekordset kindlustust. Neil on tavakindlustus. Mina loen seda täielikuks piraatsuseks. Taksojuhtide liidu juhatuse esimees Lembit Pohlak heidab aga koostajatele ette, et välja on arvutamata eelnõu majanduslik mõju Taksundusele ning keegi pole huvigruppidega rääkinud. Seda arutelu pole olnud, täna ei ole keegi majanduskomisjon ei riigikogu, teised liikmed ei ole ju viinud läbi, jäi majandusliku analüüsi. Millist mõju avaldab näiteks selle Uberi turule tulek. Kui taksojuhte kogunes Toompeale arvukalt, siis hommikupoolikul eelnõule toetust avaldanud read olid hõredamad. Jagamismajanduse seltsi esindaja Sander Kanseni sõnul on oluline, et riik suudaks muutuva majandusega sammu pidada väitega, nagu solgiksid jagamisteenust pakkuvad ettevõtted turgu. Kantselei nõustu. Kõigepealt selleks, et jagamismajandusettevõtted saaksid üldse alustada peavad nad juba tegema taustakontrollid oma partneritele, nii et tegelikult nad läbivad sellesama kadalippu, aga probleem on selles, et vanad ettevõtted hiljem ei kontrolli oma tegevust enam tänases majanduses. Klient kontrollib kogu aeg, ehk siis niipea kui keegi osutab ühe halva teenuse, siis rohkem tema ei saa seda teenust enam pakkuda. Täna lihtsalt muutub maailm ja asjad liiguvad järjest rohkem, teises suunas. Kalle Pallingu kinnitusel seisab üksikasjalik arutelu kõigi huvigruppide osavõtul ees esimese ja teise lugemise vahel. Riigikogu majanduskomisjonile saab muudatusettepanekuid teha 10. maini. Nii mõnedki riigikogu liikmed tahaksid kuuluda kohalikesse volikogudesse. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna taas vastavalt eelnõu. Uku Toom jätkab. Suhtumine eelnõusse, mis kaotab piirangud, mille kohaselt riigikogu liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös on nagu ikka erinev. Keskfraktsiooni liige, endine Võru linnapea Anneli ott on poolt. Iseenesest on see täiesti nagu positiivne, et kui ma nüüd enda pealt vaatan, et siis, et olles nagu siin Tallinnas ja Võru, Võrust ja Võrumaalt nagu nii palju eemale, et siis kindlasti see, et, et osaleda ka volikogus tööst, tuleb ka siin palju rohkem kasuks, et see pilt on terviklikum probleemide nii-öelda päeva korrastusse kohasus on kindlasti rohkem teada kui, kui hetkel, et see kaugenemine tahes-tahtmata tule ja volikogu liikmena. Kindlasti saab olla riigikogu liige veel rohkem kasulik oma piirkonnale, kui, kui nii, et on lihtsalt vihikus. Vabaerakonda vastu Andres Ammas. Me arvame, et see ei ole põhjendatud ei nii-öelda võimude lahususe printsiibist ega puht praktilisest printsiibist ei jõua üks inimene mõlemal kohal korralikult tööd teha. Kui riigikogulased hakkavad kohalikes omavalitsustes kaasa lööma, võib see poliitilisi pingeid Toompealt viia ka nendesse kohalikesse omavalitsustesse. Ja üldse on Eesti elu mõeldud ikkagi sellisena. Kohalikke asju otsustavad. Kohapeal tegutsevad inimesed. Hammast õigi välja selle teise aspekti, mille ümber meedia on just Tallinna suhtes intriigi pununud. Need võimalikud poliitilised pinged, et Simpson lased, tulevad alla linna ühtset keskfraktsiooni lõhkuma, kui suur see võimalus oleks, mida arvab kauaaegne volikogu liige, keskerakondlane Andres Kollist. Et juhul, kui oleks need inimesed, kes siis nagu on erinevatel pooltel Toompeal sisemiselt ja kui nad nii-öelda oma sisemiste vaidlustega tuleksid alllinna siis on raske ette kujutada, et see läheks kaugele, et keskfraktsiooni ühtsus lõhki läheks ja ja üks voolakaks näiteks hääletama koos opositsiooniga, noh see oleks tegelikult ikkagi ju lagunemine. Ja niisugust asja ma ette ei kujuta. Täna saatis põhiseaduskomisjon eelnõu saali teisele lugemisele, mis toimub 10. mail ja komisjoni esimees Kalle Laanet ütleb, et tegelikult jääb eelpool kujutatud intriig ära ka teoreetiliselt, sest seadus ei hakka nii pea kehtima. Põhiseaduskomisjoni ettepanek oli väga selge, et see jõustuks peale kohalike omavalitsuste valimisi 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobrit. Riigi infosüsteemi amet on aasta jooksul senisest põhjalikumalt Eesti küberruumi jälginud riigi infosüsteemi. Ameti peadirektori asetäitja Toomas Vaks ütles, et eriti hoolikad peaksid infoturbe korraldamisel olema riigiasutused ja elutähtsate teenuste osutajad, sest nende teenuse katkemisel võib olla mõju kogu ühiskonna toimimisele. Ta lisas, et hoolimatus infosüsteemide turvalisuse tagamisel võib kaasa tuua asutuse kõigi andmete hävimise, mida eelmisel aastal juhtus riigi infosüsteemi, mida ametis registreeritud juhtumite arv on kasvanud 1200 pealt peaaegu 6000-ni. Ameti riskijuhi Indrek Milleri sõnul on selle taga ameti töökorralduse muutus. Me hakkasime ööpäevaringselt monitoorime Eesti küberruumide monitooring läks käiku aasta keskel mehitatud seire ja siis selle vilju on näha juba nende numbrites nüüd arvutite koha pealt möödunud aasta meile raporteeriti 402 intsidenti number üks on rünne ründe all mõtleme igasuguseid pahavarasid, kurivarasid kaasa, arvutab igasugused krüpto lokkarides. Viirused lähevad Kamil statistikas ründe all. Milleri sõnul on vahejuhtumid üha tõsisemaks muutunud. 27 protsenti Sapporteeriti intsi nestorit kõrge kriitilisusega intsidente on meil võrreldes varasema aastaga vähemaks jäänud, aga kriitilisus on kasvanud, et selliseid teenuse katkestusi ja ründe harjunud igasuguseid andmetele, lukustamisi või mis iganes, et selles mõttes on nagu see number natuke halvemuse poole vaadata 2014 ja 20 protsenti kõrge riidilisega intsidente, siis selle varasemalt tõusnud Komisjon tegi täna avalikuks plaani investeerida lähiaastatel koos erasektori liikmesriikidega majanduse digiteerimis 50 miljardit eurot. Volinik Andrus Ansip tahab terves Euroopa liidus sisse viia Eestis levinud andmete ühekordse esitamise kohustuse. Esialgu plaanib Euroopa komisjon pilootprojekti ette võtta petele. Johannes Tralla räägib lähemalt. Tööstuse digiteerimisega võib ettevõtete tulu kasvada enam kui 110 miljardit eurot aastas. Meie ajatööstusrevolutsioon on digitaalne, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Ansip räägib omavahel suhtlevatest kodumasinad, sest selleks, et niinimetatud asjade internet Euroopas tõelise hoo sisse saaks, on vaja korrastada standardeid, ütleb ta. Praegu on näiteks kodumasinatega ja nende ühilduvusega seotud umbes 600 erinevat standardit juba Me pakuksime välja ühe kiibi, mille maksumus võiks olla üks eur praeguse 50 eurose kiibi asemel, mis võimaldaks siis neid erinevaid koduseadmeid, külmkappe, nõudepesumasinaid ja muud taolist omavahel pühendada. Ansipi nägemuses peaksid valitsused inimeste käest edaspidi vaid ühe korra andmeid küsima. Eestis on see tavaline. Meil on praegu plaanis pakkuda välja pilootprojekt, eelkõige ettevõtjatele, keskenduda ettevõtjaid puudutavate registrite piiri ülesele kasutamisele ja nende registrite puhul siis ükskord küsimuse printsiibi juurutamisele. Kui täna näiteks siin, Belgias tegutseval ettevõtjal on vaja andmeid Eesti ettevõtlusregistris, siis ainult paber loeb elektrooniliselt. Informatsioon ei ole siia usaldusväärsel kujul transporditavad ja see tundub internetiaastal väga kummaline, kuid nii ta on, kuid me peaksime püüdlema selle poole, et kui ettevõtja ühes riigis esitab andmed teatud registrile siis teises riigis, kui need andmed on vaja, siis ei pea ettevõtjaid sinna uuesti enam andmeid esitama hakkama. Komisjon viskas täna õhku ka Euroopa teaduspilveplaan on teadlaste käsutusse anda virtuaalne keskkond, kus andmeid talletada, jagada ja taaskasutada. Paraku need andmed, mis toodetakse siis Euroopa Liidu maksumaksja raha kasutades ei ole ka teistele teadlastele kättesaadavad. Eksis teadlaste poolt toodetud andmed on kusagil serverites kusagil pilvedes, aga meil on väga suured probleemid pilvede ühilduvusega ja seetõttu teadlased soovivad ühtse avatud andmete pilve loomist Euroopas ja suur andmemeetodeid kasutades on võimalik leida meie inimeste jaoks väga kasulik korrelatsioon. Andmetest on võimalik leida sarnaseid mustreid, mis lõppkokkuvõttes võiks pikendada inimeste eluiga Aidata täna ravimatutena tunduvatest tõvedest üle saada ja nii edasi ja nii edasi. Selgunud on järgmise Veneetsia biennaali Eesti esindajat Mari Rebane räägib lähemalt. 57. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi võitsid kunstnikud Novikova ja kuraator Kati Ilves projektiga. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. See on tsitaat Ridley Scotti ulmekultusfilmist Leidroner, kus säärase lause ütleb üks replikant ehk inimesesarnane robot oma silmadisainerile, kes tema silmad päriselt valmistas, jätkab kuraator Kati Ilves. Nagu see tsitaat viitab sellisele keerulisele kompleksile tehnoloogilisele ütleme situatsioonile, kus bioloogiline tehnoloogiline on omavahel niivõrd segatud, et väga raske on öelda, mis siis on, mis või kust algab üksikust, lõpeb teine inimesele näituseprojekti raames me tegelemegi siis suhteliselt sarnaste küsimustega koskadjaga Sis Katia teost läbi vaatame kuidas sellised, ütleme, tootmises tootmistehnoloogias kasutatavad metoodikad pildi ja visuaalse keelega ümberkäimisel. Kuidas need siis mõjutavad inimest mõjutavad keskkonda, aga mõjutavad kunsti. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar, kaasaegse kunsti Eesti keskuse juhataja Maria Arusoo ütleb, et tegu on peaaegu anti utoopilise vaatega sellele, kuidas digitaalmaailm on üle võtnud muuhulgas inimestevahelise suhtluse. Kahtlemata on tegu näitusega, millest arusaamiseks on vaja seda näha, aga seal on olemas miski, ütleb Maria Arusoo. Ta on tohutult kaasaegne või tähendab peaaegu selline näitus, mis sõnastab ära midagi, mida, mille suhtes meil puudub tegelikult sõnavara, metsa, seal on midagi väga kaasa arvuti väga huvitavat. Katja kogu selles visuaalkeeles, kus ta võtab selle posti, interneti ja kogu digimaailma visuaalkeele, aga sisu mõttes väga palju viiteid ajalukku, aga sõnastus meie kaasajast ja vaade nagu tulevikku, et nii-öelda mingi keel, mida me, mis on kunstipaeluv, et seal midagi sõnastamatut, mida me peaaegu et meil puudub isegi nagu sõna varasel artikuleerimiseks. Aga see visuaalkeeles tuleb hästi välja, sest see projektis oli väga palju, nii et oli väga hea teemapüstitus, väga hästi läbi töötatud projekt ja väga-väga kaasahaarav visuaalkeele kontseptsioon. Katia Novitskava elab Amsterdamis ning töötab muuhulgas Saksamaal, näiteks avatakse laupäeval tema näitus Hamburgis. Tema töid on Eestis suhteliselt vähe näha saanud, üks värskeimates tasub näiteks kumu kunstimuuseumis. Kindlasti näeb Eestis nowitzkova Veneetsia biennaali näitus, mis jõuab siia pärast biennaali lõppu arvatavasti 2018. aasta alguses. Ülle Jõemaa räägib meile nüüd ilmast Soome keskosa kohal oleva madalrõhkkonna ümbruses, õhurõhk tõuseb ja see õhupööris öö jooksul hääbub, kuid selle lõunaservas jõuab meile veel sajupilvi. Homme hommikuks areneb Laadoga järvest natuke lõuna pool uus madalrõhkkonna kese ning selle lääneservas sajuhood päeval jätkuvad. Ööl vastu homset on ilm Eestis pilves selgimistega, ajuti sajab vihma, sekka ka lörtsi, kohati võib olla udu. Enne südaööd puhub mandril edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel pöördub aga tuul loodesse ja tugevneb ning pärast keskööd pöördub tuul kõikjal järk-järgult loodesse ja tugevneb kuue kuni 12, saartel 10 kuni 15 puhanguti kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss viie kraadini. Homme päeval on ilm pilves selgimistega ja ajuti sajab vihma, ennelõunal kohati sekka ka lörtsi. Õhtupoole alates Lääne-Eesti saartest ilm selgineb. Puhub loodetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolmest kuni kaheksa kraadini. Spordisõnumid võtab veel kokku Karl Mihkel Eller. Rahvusvaheline korvpalliliit soovib minna senisest veel kaugemale ja ähvardab euroliiga sõbralikke Euroopa riike olümpiamängudel kõrvale jätta. Eelmise nädala lõpus levisid teated, mille kohaselt plaanib FIBA Euroopa järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirilt eemaldada lausa 14 riiki. Nüüd tehakse ettevalmistusi, mis võimaldaks jätta näiteks Hispaania ja Leedu eemale ka Rio de Janeiro olümpiamängudelt. Tüliõunaks on rahvusvahelise alaliidu Euroopa suurimaid klubi sarju, euroliigat, Eurogaabee organiseeriva Ulebi vägikaikavedu. Tiba soovib klubikorvpallis rohkem mõjuvõimu ja käivitab sügisel meistrite liiga. Paraku eelistavad paljude tippriikide meeskonnad endisel Tulevi sarju ilma supertähti Stephen kõrvita mänginud kuuldes teid Vorjorist, läks Korvpalliliiga NBA playoffi avaringi seeriat läinud ERR kaks null juhtima, kui alistas kodus juustu Rocketsi 115 106. Warriorsi parim oli 34 punktiga Klay Thompson. Houstoni resultatiivseim oli 28 punkti 11 resultatiivse sööduga. James Harden. Toronto Raptors oli kodus 98 87 parem Indiana Pacersi-ist ja Oklahoma City Sandr kaotas 84 85 Dallas Mäewerviksile. Mõlemad seeriad on nüüd üks. Üks riigis. Eesti meeste korvpalli meistrivõistlustel oli täna esimesena poolfinaalikoha kindlustada Tallinna Ülikool Kalev, kui kodus minnakse seeria kolmandas mängus vastamisi Pärnu sadamaga. Seeria kaks esimest kohtumist kuulusid Tallinna klubile seisuga 75 70 75 68. Teise veerandfinaalkohtumise peavad täna Tartu Ülikool, rock ja Tallinna tehnikaülikool. Reedese avamängu võitsid tartlase koduplatsil koguni 103 58. Kuulitõukaja Raigo toompuu täitis Ameerika Ühendriikides kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste normi 19 75 ja pääseb seega suvel Amsterdamis võistlustulle. USA-s toimunud kergejõustiku võistlustel tõukas ta kuul 19 82 ning teenis seal esikoha. Eesti naiste tennise esireket Jürgen Zopp piirdus Itaalias Torinos peetaval ATP Challengeri turniiri üksikmängus avaringiga. Maailma 162. reket Zopp kaotas reitingus endast 79 kohta madalama asuvale serblasele Lazlo Dierele viis seitse, kaks, kuus. Paarismängu alustasid Zoppi Austriale, Tristan Samuel Weizbord väga edukalt, nad olid avaringis kindlalt paremad itaallastest Omargiankolest Eduardo lavaniast. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.