Talendi ja töö vahekorrast kunstis on palju räägitud ja selgeks tehtud, et näppudele jõudmiseks peavad mõlemad olema suured. Anu Kaalu andekuse ja töökuse tõstis esmakordselt avalikkuse tähelepanu keskpunkti teine koht Vabariiklikul vokalistide konkursil 1967. aastal. Sealt peale on lauljatar pidevalt andnud põhjust kõnelemiseks kirjutamiseks. Järgmisel aastal konservatooriumi lõputöö silda roll Regoletos millel oli oluline osa kiitusega diplomi saamisel. Esikoht vabariikidevahelisel ja laureaadi tiitel, neljandal Glinka nimelisel vokalistide konkursil enesetäiendamine Milanos La Scala laulukoolis teatriühingu hooaja preemia, Georg Otsa nimeline preemia, EKN preemia. Lisaks muidugi jooksva teatri- ja kontserdielu arvustused, kus ikka on esile tõstetud Anu Kaalu kaunisti omapärast häält ning oskust seda kasutada. Järjest süvenevat muusikatunnetust, siirust, sisseelamisvõimet ja lavalist sarmi, milles puudub primadonna hoiak. Teda armastab kodupublik ja kus ta kord külalisena esinenud, sinna kutsutakse ikka tagasi. Ametlikuks tunnustuseks tehtud töö ja pakutud kunstielamuste eest on aunimetused. 74. aastal Eesti NSV teeneline kunstnik, 77. vabariigi rahvakunstnik ja vähem kui kaks nädalat tagasi rõõmus sõnum. Anu Kaal on NSV Liidu rahvakunstnik. Kus ja millal te ise teada saite, et olete selle aunimetuse saanud? Ma arvan isegi, et teie teadsite seda varem kui mina, sest ma tulin tagasi väga kaugelt Madagaskari reisilt. Ja mina sain teada sellest Tallinn-Moskva rongis, see asi jõudis väga kenasti, mulle ütles isiklikult seda Johannes Käbin, hellitas, õnnitles mind ja ütles mulle siis need sõnad edasi. Tore on muidugi alati kaugelt reisilt koju tulla. Tore on koju tulla, kui on teada, et su tööd on vahepeal niimoodi hinnatud. Aga võib-olla siis nüüd räägimegi, kõigepealt sellest viimasest pikast reisist kõige pikem reis minu elus, ma mõtlen selles mõttes, et ta, kas tal on kõige kaugem punkt, kus ma senini käinud olen vast ka kõige eksootilisema kõige võõram. Kas kõige huvitavam seda on raske öelda, sellepärast et kõik nad on olnud omamoodi huvitavad, ma ootasin, et ma näen siin ühte väga südasuviselt pruuni inimest, aga seda ma ei ütleks. Teil ei olnud vist aega seal eriti seda päikest pruukida eriti ei olnud aega, kuumust oli nii palju, et selle eest tuli nagu natukene pakku joosta ja ma ütleksin, et ega ma ei olegi väga vastuvõtlik sellele väikesele, ma lähen ikka kergelt kollaseks ega minust niukseid väga pruuni šokolaadi välja ei tule, mitte kuidagimoodi. Madagaskar niisugune maa, kus meie inimesi on üldse väga vähe käinud ja ma usun, et et sellest teavad väga vähe. Jah, ka mina läksin sinna väga väikeste teadmistega. Noh, nii nagu palju neid siin teatmeteostest, entsüklopeediast ja mujalt kätte sai. Raamatust küla Madagaskaril, matus tuli kasu heast küljest ja mingisugune äratundmisrõõm inimese juures alati väga suur rõõm. Me ei jõudnud küll sellesse külla ülaMadagaskaril kirdes, meie olime looderannikul. See on siis niisugune Madagaskari osa, mis jääb vastu Aafrikat ülemusampliigi väina. Ja on ka kõige aafrikapärasem arvatavasti sellest saarest üldse. Mul oli niisugune tunne, et ma olen sattunud filmi kuskile filmi keskele, kui me sõitsime autoga mööda punast teed, tähendab, lennuki pealt oli näha, et see maa on täiesti punane, jõed on punased, maa on punane, noh muidugi seal mäed on punased, mis seal kerkivad. Taimestik muidugi ei ole, taimestik on roheline ja kuna praegu kevad, siis kõik õitses väga ilusal ajal jõudsime sinna. Aga see oli siis jah, niisugune kõige kuumem kant. Ikvaatorile kõige lähem, 37 kraadi kuuma tuhkkuiv punane liiv, liiv, mille sees auto siis sõitis võrdlemisi vaevaliselt, kahelt poolt valmid mangopuud. Ma ütleksin siiski juba neegrite eluasemejust, see vot niisugune. Ma ei oska öelda täpselt, mis ta oli, džungel vaevalt push ka mitte päris poolkõrb ka mitte midagi niisugust võtvad kõige nende kolme segu, nii palju kui mina olen nendest aru saanud muidugi raamatute järgi, sest ühestki neist ei ole ma ju praktiliselt viibinud. Aga ma pean ütlema jah, et ka meeltülendav on küll sõita läbi niisuguse padriku, näha kuidas kasvavad mangod, kookospähkleid. Ja umbes 400 aastat vana paugaapi, kui suur see küll oli, siis ma ei tea seda, ümbermõõtu ei olnud kusagil kirja pandud, on vast nii suur nagu see meie garderoob siin praegu niisugune tuba umbes end ümber mootoni. Korda jah, võib-olla ei tea, võib-olla isegi natuke rohkem, mis siis veel, nojah, muidugi, iseenesest see troopiline, kuidas öelda, meri on vale öelda ookean, on ka vale öelda, sest ta on Osam tiigi väin, mille ääres me käisime. Ühesõnaga kogu siiski, mis jättis mulje kaks korda, taevas on seal tõus ja mõõn. Ja päris tugevasti on siiski selle veepinnataseme kõikumist märgata. Ei ole, selle uhub ta iga korraga välja karbikesi korallitükikesi korjata ja avastada jälle enda jaoks midagi uut, oli päris tore, see oli ka niisugune hasart, mis sul on ja mis mul on, õigus ta selle leidsid, tahaks ka niisugust. Nii et teil on nüüd oma käega korjatud koralle nii nägu Palanga rannikul korjatakse merevaik, on küll, jah, need ei ole muidugi niisugused korallid, mida me riputame ja millega kustuma hakkame, aga ma ütleksin, et just niimoodi loodusest korjatud ja oma käega korjatud minu jaoks on see verd suurem. Kuidas olid esinemised Madagaskaril korraldatud ja kui palju neid oli nendele selle nädala jooksul viis kontserti kolm kontserti pealinnas ühes selles samas hoones ja kaks tükki olid siis selles? Ma saan ka, ei olnud küla, see oli ikkagi linn. Selge on see, et see rahvas ei ole kuigi palju harjunud niisuguste kontsertidega niisuguste esinemistega. Niisugust kontsertsaali, kui me oleme harjunud nägema või oleks tahtnud ja ei olnud, selleks oli niisugune spordihalli või angaari moodi, ehituspublik on väga tormiline, tihtipeale juhtub niiviisi, et talle mingisugune koht meeldib, ta hakkab otsekohe karjuma, ratsutama ja siis natuke aega ei kuula üldse mujalt, isegi ei tea, mida sa seal teed, eriti muidugi meeldis neile üks laul, mida RAM kolm oli õppinud spetsiaalselt selle saare jaoks nende Malagassi keeles ja kuulda oma keelte saada sest see oli nende jaoks tohutu suur. Seda karjumist ei jõudnud küll ära kuulata kohe. Kusjuures eriti olid juba kindlad kohad lõbuskoorilised, teadsime täpselt, kus kohast tuleb siis reaktsioon, mida teie laulsite seal, mina laulsin esimeses osas natuke klassikalist muusikat ja teises osas rahvalaule üksi ja kuidas see repertuaar vastu võeti, ma ütleksin veel küllaltki hästi, ma kartsin, et noh, et see nüüd ei lähe kuidagi siin ei saa kurta. Nii et üldiselt kõik läks küll täiesti, kas teil oli ka mingisugust võimalust kokku puutuda kohaliku muusikaga, enne kui pealinn toodi, tänane Rivosse oli ta hambochi manga külas kuningate residents. Ja seal on säilunud kõige vanem mis üldse ajaloost on olemas ja siis selles külas, meil oli niisugune kohtumine rahvakoti ansambliga, vaat siis laulsid ja tantsisid meile. Tore, palju rütmi ja löökpille on, neid on ikka rütm, on ikka põhiline, mis selle asja nagu paika paneb laulu ka natuke juurde ja niuksed kirevaid riideid ja ümberriietumise ja nagu nad seal tegid vahepeal, siis üks mees riietati ringi mingisuguseid linnuks. Ma ei saanudki aru, mis pidi olema kukk või kalkuni või mis ta siis oli ja tegi siis niukseid linnuhääli sinna niisugune omamoodi maski. See pidi olema tore. Te olete saanud just nende kultuuripäevade raamides võrdlemisi paljudes huvitavates kohtades käia, kas eelmine oli Island või oli vahepeal ka Island ja no küll on äärmuslikud paigad. Kuigi Aafrika on palju põnevam, on ikka Island nagu armsam ja need inimesed on harjunud elama väga karmides tingimustes kõike kätte, võitma, võitlema, isegi ma ütleksin, et see on nendest teinud väga ilusa hingega inimesed. Island jättis mulle just vot sellest osast võib-olla kõige suurema mulje. Muidugi loodus kahtlemata ka hoopis midagi muud näed, ja meri teevad ikka loodus alati ilusaks. Antud juhul täitsa jäämäed seal tuleb ainult et võidelda selle olemasoleva loodusega, vaid nagu antud seal oli momendil ära hoida ka vulkaanipurskeid jahu, võita laavat selle lava baasil, isegi praegu veel köetakse osa saare küttekoldeid. On teil veel olnud huvitavamad paigad, kus te olete käinud oma reisidelt, noh, nad on kõik huvitavad. No väga huvitav oli kahtlemata Jaapan, sinna ma läheks tagasi otsekohe, kui, kui oleks näiteks pool tundi aega, kästakse kohver pakkida, otsekohe, ütleks, läheks kohe. Me nägime ainult praktiliselt selle kõige suurema konksu saare põhjaosa ülejäänud lõuna sai vaatamata just Kyoto oma kunstiväärtustega, mis ma usun, et oleks võib-olla kõige põnevamal. No aga seda oli ka küllalt palju, mis te seal näha jõudsite, mis sellest jättis kõige sügavama mulje, minul jätab mulje alati inimeste olemus. Ja panna seejuures võib-olla kõige rabam on see, et selle niisuguse tohutu tehnika juures, mis seal on tohutu ratsionaalsuse juures nüüd selle kõrval elab edasise ilumeel või et see on nagu nagu juurtest pärit ka, et neid kahte asja nagu ei saa lahutada, seal ei ole mitte midagi inetut. Absoluutselt, kõik on ilus, midagi maitsetud seal lihtsalt ei ole olemas. Kõik on ilus. Kus te üldse olete? Ma olen käinud Kanadas ja Ühendriikides, Prantsusmaal, Soomes, Rootsis kaks korda Tšehhoslovakkias, vot seal ma olen käinud natuke teises laadis, seal ma olen käinud oopereid, laulmas, rahvas Bratislavas saksa teevees. Hüljes ongi string, pealegi seal ei ole niisugused reisid, need on muidugi väsitavad lihtsalt puht füüsilises mõttes ununeb kõige kiiremini ja jäävad ikka koorekiht. Muljed jäävad ikka pärast minale. Aga kui nüüd hüpata nii päris kodusesse miljöösse ehk siin vist jälle peamine on siis töövaataja jaoks, te tulete väga ilusas kleidis ja kauni soenguga õhtul lavale. Aga mis sellele kõigele eelneb teie enda jaoks, kui võtta niux läbi päev, oleneb täiesti sellest, mida ma parajasti teen, mis on ees, milleks tuleb valmistada. Teed on niimoodi, et mitu asja korraga, siis tuleb lihtsalt sellest valida, see, mis järjekorras kõige esimene ja nagu noh, pearõhk panna. Kuigi tihtipeale see esimene on võib-olla lihtsam ja siis tulevad järjest raskemad asjad, tuleb kahtlemata ka neid vahepeal vaadata ja ei oska keskmist päeva ütelda, nad on ikka niivõrd erinevad kahtlemata tööd tuleb teha iga päev, see on nüüd selge jaoks, tuleb oma kindel aeg varuda ja ja see tuleb ära teha. Kui palju on teil igal päeval lauluaega väljaspool etendust? Raske öelda? Kuidas kunagi tuleb kardundik ära, alati ei ole see ainult lauluaeg, see on lihtsalt niisugune teistmoodi töö lihtsalt kuivalt nooti vaadata ja tihtipeale lihtsalt lugeda kirjandust millelegi juurde ja, ja lihtsalt mõelda ühe või teise asja kallal. Et see on just see, mis sellele antud etapil on nüüd primaarne, mida tuleb parajasti teha. Praegu teil vist ettevalmistusel on Luisa Miller ja sellest ma olen nüüd natuke maha jäänud, ma pean seda pingutama, et teistele järele kuulama. Hakkasin teda ja vaatama kuskil juba kevadel suvi läks nii, et ei vaadanud, siis tegime hoopis teisi Eesti, siis käisime Soomes. Selleks õppisime spetsiaalset teenija käskijanna, kerguleesi, ooperi. Siis tulin tagasi, siis tuli välja teatri direktor, vahepeal ei saanud nagu stuudiot jälle vaadata, siis natuke hakkasin, siis tuli sõitva häälevat, nüüd hakkan tõsiselt. Uue rolli ettevalmistamine algab muusikast, eks ole, aga eelkõige muidugi, kui on olemas seal täiesti kirjanduslik alus, siin on praegu Schilleri salakavalus ja armastus siis siit saab kindlasti üsna palju. No kahtlemata kirjandusteos on tugevam, seal on palju rohkem sees, lihtsalt ooperis ei mahu kõike, seda, ooper on võtnud sellest ainult ütleme niisuguse isikliku liinidele armastuse. Tegelikult jääb väga palju selle tõttu ütlemata sellest tagapõhjast, mis antud juhul ka väga oluline on, justkui raamatut lugeda, siis täna annab palju laiema pildi kõigest sellest. Aga see on paratamatu, ooperis prevaleerib muusika ja peabki nii olema, see annab jälle seda juurde, mida selles raamatus ei ole. Teil on olnud veel niisuguseid rolle, kus on tugev kirjanduslik alus olemas, eks siis igakordse töö käib sedapidi jah, käit. Lill. Ma isegi ei oska öelda, mis pidi täpselt näiteks. Aga meile daami loen ma. Nüüd ma ütleksin peaaegu enne iga etendust, sest kuna etendustel on need nii suured vahed. Ja kuidagi nagu on tarvis uuesti panna paika värvid ja võimendi uuesti panna, see on võib-olla vale öelda, vilistada, leida. Uusi värve, õigemini sest selge on see, et nii nagu me teda tegin kunagi siis, kui see tükk välja tuli. Kahtlemata suhtumine on muutunud. Ma ise olen muutunud, kõik on muutunud, nii et et võib-olla hoopis teisest rakursist. Me nüüd läheneme talle ja, ja lahendama teda ka teistmoodi. Igal etendusel on pisut isemoodi violett. Päris kindlasti on ka sel juhul, kui, kui seda ei loeks ja kui selle kallal ei töötaks igal juhul ta oleks teistmoodi, sest päris ühtemoodi teha ei taha. Ja kui tahaks, ei tuleks ikkagi välja, sest see on loominguprotsessi, on ju elav asi ooper kaks korda ühtemoodi mingil juhul ei ole seda partiid õppima. Milanos õppis siis teisel aastal oli kuskil jah, niisugune veebruarikuu või ma hakkasin alguses ei tahetud mulle kuidagi lubada, hiljem siiski sain Jonny läbi viidud ja ma pean ütlema, et ma ei kahetse. Eino Tambergi ooperi Seranude perserakk valmimise juures tõenäoliselt oli ka osatäitjate juba küllalt suur roll. Ja ega teil vist ei olegi palju olnud võimalust niimoodi täiesti uue teose ettevalmistamisest osa võtta ja kaasaid? Ei, rohkem muidugi ei ole, see on täitsa ainulaadne juhus minu elus. Eino Tamberg kirjutas seda konkreetselt ju meie teatrile silmas pidades kõiki meid, kes me siin siis koos olime kogu meie ooperitrupi, ma ei ütleks, et see osa nüüd lausa minule kirjutatud, aga siiski oral mind silmas pidades ka. Ja nüüd me oleme teda väga palju ette kandnud küll kodus, küll Moskvas, Leningradis, Soomes ja ma ütlen, et igal pool on ta läinud ikkagi edukalt, kui on niisugune osa, mis on lausa teid silmas pidades kirjutatud. Nojah, aga siiski ma usun küll, vähemalt ühe silmaga teie peale vaadata. Kas on teda ka mõnusam siis mõnevõrra laulda, kui ehk mõnda muud ette, ta tahab mihukest sisse laulmist või harjutamist. Kui on pikem vahe selle ooperiga siis ta taastub nagu raskemini kui näiteks mingisugune klassikas, no kui ta ei ole, läheb siis läheb ja siis ta muutub omaseks ja aga ma ei saaks öelda, et ta on väga kerge, mis on tema suur voorus, on see, et temaga tal on väga tugev kirjanduslik alus. Ja siin on Jaan Kross pidanud peaaegu kohati sõna-sõnalt silmas Rostani imeilusad poisid, väga lüüriline lugu ja väga hingeminev. Mis on pärast Luisa Millerit tulemas miljonitele tulemusi, aga põnev lugu, Prokofjevi kihlus kloostris? Lavastab suure teatri lavastaja, kerge on, siin on lavastanud siin meil kaks natukene kergema žanri lugu, kaks kevataja ja neiud ärevil siis seekord võtad ette ooperi. Kuigi ka koomiline ja väga huvitav muusika ja loodame, et sellest tuleb tore lugu. Tööpuuduse ajal teie küll ei kannata, kui ma olen pigem võlglane mitmesuguste just nimelt kontserti suhtes, ma peaksin kõigepealt katsuma natukene nendest miinustest välja tulla, see tähendab soolokontserdid, võimla kontserdi, olen ma sind Tallinna publikule võlgu kaks aastat ja praegu ma hakkan jääma võlguga teistele linnadele, kuigi nendega oli senini natuke lihtsam, et ikkagi sai kaste vanast midagi kokku panna, aga ise ei tahaks enam nii teha, nii et tuleb teha uus kala. Seda aega, millal seda tehakse, võib-olla hooaja teisest poolest, kuni uue aastani küll kindlasti mitte, kuigi ega teatriinimene vist kunagi ei kurda ka selle üle, et tal on liiga palju tööd. Vahest siiski tuleb ette kujutan, see on ikka hirmus palju järjest siis lihtsalt ei jaksa enam. Aga noh, paremini kui vastupidi, nagu öeldakse, ilma tööta on vast veel ilusam teatritöö, nagu me kokku võtame, ühesõnaga mis selle juures endale rohkem pakub, kumb on teie enda jaoks tähtsam selle juures etendus või proov ja ma ütleksin, et see, kuidas see asi oleneb kuidas ta hakkab välja tulema, tööprotsess on kõige huvitavam. Muidugi resultaat on ka huvitav, kui ta nüüd ikka jah, mingisuguse tulemuseni jõudis ja. Aga noh, minu puhul paraku ei ole ta kunagi veel jõudnud sinna, et ma oleksin absoluutselt rahul ikka ikka midagi on, mis oleks pidanud olema paremini, kuigi mõnikord tuleb isegi paremini välja, kui ma loodan ja mida ma nagu kartsin, see läheb paremini tingimata juhtuks siis midagi kuskil niisuguses teises kohas, mis on nagu lubamatu on võib-olla palju öelda, aga aga no ütleme siis, need on isegi koht, siis nüüd äkki kehtra läks, miks ta ei tulnud välja nii, nagu ta oleks pidanud, miks ta ei, ei mõjunud nii, nagu ta oleks pidanud minema? Nii et teil ei olegi päris niisugust etendust või kontserti, kus te oleksite ise absoluutselt rahul olnud? Senini küll ei ole olnud. Aga äkki te olete kangesti noriaid? Ei usu. Enesetunde küsimus lihtsalt, et alati ei saa jah, otsustada selle järgi, et noh, et oleks hästi selles mõttes, et oblikvitsvast vahetan isegi niimoodi, et mõnikord on publik tagasihoidlikum ja on tegelikult olnud palju paremini. Kas publik aitab teid või olete teie laval nii iseendas, et, et on ükskõik, kes on saalis ja see ei ole kunagi ei ole ükskõik. Vaat niimoodi, et need on erinevad momentide erinevad rollid, noh nagu öeldakse, lause on alati see, mis on, nagu tasuks näitlejale. Mõnes kohas on jah, aga on mõni niisugune väga psühholoogiline koht või kust, nagu peaks lugu edasi minema, kus hirmsasti tahaks Chaplastakest muide, see on võib-olla täiesti noh, niukene, minu enesetunne seal mõni teine ütleks hoopis teisiti, et ei ütle Sa oled igal pool, et see on ikkagi väga tore seal otsa ära tunda võrdlemisi varsti sellest, kas, kas saal reageerib, kas ta võtab vastu, kas ta elab kaasa või mitte, selle tunneb nagu õhust ära ka siis, kui ei plaksutanud. Te olete teinud küllalt palju erinevaid rolle. Kas nende hulgas on need, mida te ikka ja jälle tahaksite teha, mis on kõige armsamat, eks jäänud? On ikka ma vist iialgi tüdinen ära. Traviatest muidugi ma ei tahaks seda teha iga päev, see võib-olla ongi siiski nagu kõige südamelähedasem, teised on. Vahelduva eduga. Mõtleme Rigolettot siia, et neid ma tahan vastavalt seda rohkem, mida ma parajasti vähem saan. Need on olnud ka ühtlasi minuga troll, ooperid, millega ma olen ringi käinud ja sellepärast nagu nendel on nagu teistmoodi kaal teiste rollide hulgas. Kas troll on kindlasti mõnevõrra raskem kui koduteatri laval esinemine? Aga mida, kas troll endale annab enesevalitsemist eelkõige orienteerumist, kiiret reageerimist? Just niisuguseid asju, mis on meie töös ikkagi väga olulised, täpselt seal tuleb ette nii palju ootamatusi, mida ei oska ette näha ja ja tuleb nendest ju välja rabelda, tuleb hakkama saada, tihtipeale lähevad nad ju ilma proovid alles laval kohtuvad partneriga ja esimest korda dirigendiks. Ma küsin veel ka seda. Nüüd mõni niisugune osa, mida te loodate, et tuleb meie teatri repertuaari, mida ise väga tahaksite, oli juttu siin vahepeal Hoffmanni lugudest, ma tahtsin väga seda selles mõttes, et seal on nagu kolm lugu, kolm erinevat naist, kolm erinevat karakterit. Ja see oli vahepeal perspektiivplaanis, nüüd on see ära kadunud. See on nüüd üks asi, mida ma oleks kindlasti tahtnud teha, neid on veel, aga ütleks, et unistused ei lähe kunagi täide, kui nad kõvasti välja öeldakse. Nii et eks ma siis ka jäänuaka, mida teile nüüd peaks soovima, mida te ise kõige rohkem tahate, mida on vaja teile kõige rohkem? Ma usun, et eks ma olen inimene nagu kõik teised ikka tervist ja jõudu. Tervist ja jõudu ja et me kõik tahame, et tuleks veel palju-palju uusi toredaid rolle ja, ja uusi toredaid kontserdikavasid, nii palju kui see minust oleneb, püüan ma oma sõpru mitte kurvastada ja endale ka neile mitte häbi teha.