Tere hommikust taas kõigile vikerraadiokuulajatele. Täna on siin ümmarguse laua taga taas kolm meest istumas. Teet Kallas, Postimees, Jaanus Piirsalu Eesti Päevaleht ja raadio poolt Mart Ummelas. Pool, kus on käima läinud meie Eesti poliitikas üsna ägeda aruteluga ümber missugune valitsus peaks Mart Laari valitsuse asemele võimule tulema või kas üldse piirduda valitsuse vahetusega voi minna? Varasemate sammude peale ja sellest me täna oma saadet alustamegi. Nädala sama on miks mitte, erakorralised valimised? Tegelikult erakorralised valimised on kõikides ennustustes kusagil seal kolmandal kohal esinenud aga üha rohkem on nendest hakatud viimasel ajal rääkima. Vaatasin tänases Eesti rabaleheski on Enno Tammer asunud erakorralise valimiste erakorraliste valimisteni pooldajate ridadesse. Kuidas teiega on, Jaanus Teet, kas Teie oleksite selle poolt, et? Ta praegune kriis erakorraliste valimistega, mina olen kin kindlalt selle vastu, sellepärast et esiteks on see praeguse põhiseaduse järgi nii kuratlikult keeruline seda esile kutsuda ja teiseks ei võtaks väga palju aega ja selle aja jooksul ajakirjanik ja kõik inimesed ka sügavalt tüdinenud igasugusest poliitik, kes teab lisaks noh kuna see võtab maksimaalselt mingi vähemalt kolm kuud aega, et nii kaugele üldse jõuda siis paned, pidurdab kas oluliselt igasuguste selliste rutiinsete toimingute tegemist riigis ja eriti enne suuri tippkohtumisi, mis aasta lõpus on? Minu arvates ei ole see hea seis ja, ja veel mitte vähem tähtis põhjus on ka see, et, et tegelikult on ju eraerakonnad arvestanud sellega, et valimised tulevad ikkagi korralised valimised tulevad ikkagi järgmisel aastal ja kõik nende pingutused selleks, et raha leida, on suunatud ikkagi ärgmis järgmiseks aastaks ja lihtsalt ka praegu praegu on neil raha raha kasvandikke suhteliselt tühjad, mis tähendab seda, et peaksid andma hakkama mingid Omadusi kellelegi, et kiiresti see raha kokku saada, et igatpidi nagu natukene ohtlikeseni. Nii sinu argumendid olid need, mida sina teed. Mina kaldun üha enam, ma olen kuskil kuskil detsembri algusest olen mitmes eetris mitmes mitmes saates pidanud sel teemal kaasa rääkima jaagu, kui ma detsembris olin noh, kas just nii otsustavalt, aga, aga ligilähedaselt Jaanusele arvasin ma siis iga, iga iga nädalaga mõni protsent sellest on mul ära pudenenud ja nüüd ma olen peaaegu küll seda meelt, et Juumeneid ikka vajame erakorralisi valimisi, siis halb on praegu seis igatepidi. Korraliste valimisteni on jäänud, mis ta seal on aasta ja kaks kuud ja, ja kui ta jätkub ikkagi samas Segadikuseda paistab jätkuvat, kus, kus noh, varsti ei saa keegi enam mitte millestki aru, käega tegijad ise mitte midagi, kes, kes kellega käib, kes kellega ühisplaane seab siis siis noh, see on täpselt sama Albestile, aga võib-olla veel halvem pidurduvad veel noh, kasvõi ebaloomuliku liituda tõttu võivad mitmed-mitmed, protsessid lihtsalt lihtsalt pidurdada. Sest kui nüüd ühinevad näiteks ütleme, üks võimalusi, mis on ka reaalne, teiste seas reaalne õhus õhus rippumas reformistid ja keskerakondlased ka riigikogutasemelised püha taevas, kus maalt leia, jõuavad nad ikkagi eelarves hingeliselt. Kui nad ei saa, nende programmid ei võimalda seda täpselt samamoodi nagu Mõõdukad, Reformierakond. Ega alati see, see nende nende eripära Ma tahaksin sulle vahele teed küsida, seda, sa viitasid just nimelt eelarve kokkuseadmisele, siin ongi ennetähtaegsete valimiste pooldajad ju väitnud, et kui ennetähtaegseid valimisi tehta nüüd, siis need tehakse siis viimaks ikkagi sügisel, sellepärast et kokkuleppel eelarves ei jõuta. Aga nii ma kuulanud. Jah, ja see, see ongi üks neid põhjuseid, ei, teine on see, ilmselt on midagi valmis saanud, ütleme siis, tarvitan veel kord võib-olla viimaseid kordi sõnu üle ajamineku poliitika hakkab otsa saama, tähendab, üleminekupoliitikud, kes on olnud meie liidrid juba hulgemaid aastaid osa ilmutavad ikka väga selgeid väsimuse, närvilisuse märke, kui nad on iseennast ja ka valijaskond ära tüüdanud, see ei tähenda, et ma nüüd olen ebarealistlik ja ütleksin, et Eesti vajaks on täiesti uusi, uusi ja värskeid nägusid. Poliitikud, Eesti on nii väike. Noh, need mehed-naised, kes kuskil metsa metsatalus või kambris kambris geniaalseid mõtteid mõtlevad, need, need on meil tavaliselt ikkagi teada. Ja, ja saab raske olema, aga, aga päris selge on see, et Eesti poliitika vajab värsket verd ja samas ma näen, näen hirmuga, et, et see on hea võimalus populistidele. Tarvita selle sõna halvemas mõttes populismi, ma ei pea pahaks asjaks teatavaks piirini, aga selle sõna halvemas mõttes ja ja mõned näited, joon ka olemas. Kinod üks partei, kes, kes, kelle programmi lähedalt uurides Res Publica nimel. Ega neil ju ei ole midagi uut teatada peale selle, et nad hakkavad, on loonud kohtadel tugeva propaganda, propaganda, niuksed punktid ja juba annab seitse protsenti teinud, aga seal ei ole ka ju kedagi uut, need on kõik kõik, teisalt väsinud tulnud inimesed kokku. Nii et kehvake ajabki on keset tallu. Ma tahtsin kõigepealt öelda Jaanusel aidata peale, et ma olen sinuga absoluutselt nõus, et tegelikult kõige suurem probleem ennetähtaegsete valimistega on seotud seadusega põhiseadusega, mis tõesti teeb selle praktiliselt võimatuks, kui me ei leia tankiste, kes on valmis korduval kahteda kahte takisti, kes on korduvalt valmis, nagu öeldakse, laskma endale pori näkku loopida on see kõige tõsisem probleem, teine asi, kas nüüd tekib segadus või mitte, selle kohta ma ütleksin, et kuni ei ole uut valitsust ametisse nimetatud, istub vana edasi, järelikult midagi ei juhtu, läbirääkimisi peavad niikuinii ametnikud, mitte ministrit. Nii et noh, tänagi on või sel nädalalgi oli Toomas Hendrik Ilvese hoopiski Brüsselis ei tegelenud üldse siin valitsus küsimusega. Ega ma mõtlesin, et selliseid põhimõttelisi küsimusi lahkuv valitsus nagunii ei hakka enam lahendama seda kindlasti ja tõenäoliselt võimalik uus tekkiv valitsus sünnib ikkagi kiiremini kui, kui enne aprilli lõpp. Aga see üks argument, mille sa ütlesid, mida ma pean tõesti üsna oluliseks ja mida nüüd püüaks ka analüüsides et erakonnad ei ole valmis valimisteks ja neil ei ole veel seda rahakoti, millega valimistele minna. Muide, kas panite tähele, eilses äripäevas on üks pisikene artikkel uudisteveerus, kus Aadu Luukas kinnitab, et tema toetas ennekõike kolmikliidu erakondi ja ühte isikut keskerakonnas aga ta ei ütle, keda võite kolm korda arvata aga praegu nagu puudub ettekujutus, keda toetada tegelikult ju minu meelest suurel määral küsimus selles, miks ennetähtaegseid valimisi ei saa tänasel päeval reaalselt korraldada, on see, et sponsorid ei ole endale selgeks teinud. Taas, siis peaks tegelikult riigi etteotsa panema. Et minu meelest on, on siin üks probleem ja sellega seoses tuleks nüüd vaadata neid erakondi, kes on väljendanud poolehoidu või vastuseisu ennetähtaegsetel valimistel. Siin me võime ka üsna selge piiri tõmmata. Silmasid kui sellist Isamaaliit, Rahvaliit ja oli vist keegi kolmas veel Mõõdukad vist, kes muidugi on nagu on jah, rohkem sinna kanti arve arvavad, et neil on siis nagu rohkem raha peale pandud. Aga isegi näiteks kui sel nädalal oli uudis selle kohta, et Res Publicas tärkava erakond kavandab endale enneolematut eelarvet, et esimesel poolaastal plaanivad nad kulutada ligi neli ja pool miljonit krooni, mis on tavaliselt teiste parteide nagu aasta eelarve paljudel isegi väiksem, siis tegelikult isegi neil ei ole sellest rahast veel mitte sentigi koos, et on plaan, mida nad kavatsevad nagu sponsoritelt kätte võidelda või kätte saada siis ma küll sügavalt kahtlen. Muide, mis puutub Isamaaliidu valmisolekusse erakorraliselt ehk siis ma seda taris siiraks avalduseks ei pea, sellepärast et Mart Laaril oli väga lihtne võimalus erakorralised valimised esile kutsuda. Novembris, kui ta oleks tahtnud poliitikud ikka siirduda. Nonii, aga, aga milles on siis ikkagi asi, kui me jätame nüüd seadused kõrvale? Kumb variant teie meelest oleks valijate jaoks noh, ma ei taha öelda, ausam, see tundub juba poliitikas nagu natukene künismi rääkida aususest. Aga missugune oleks nagu valija jaoks parem ütleme niimoodi. Kui sa siin ennist rääkisid sponsoritest ja sina rõhutasid parteide rahakotis, siis mina korra mõtlesin selle noh, ütleme välja tädi Maali peale kuskil kuskil alevis ja onu Jüri peale kuskil mustamäel või kes, kes kuulab meid tõsiselt ja sellega või ping täis karata. Konsorid siia puutub mõtted tema kindlasti mina valin, mina olen rahvas ja, ja vot see siis ongi see kahestumine ja palju teid nagu, nagu noh, väga vähe ju mõeldakse selle peale, mismoodi see mehhanism toimib ja kuidas tuleb ja kus need toetused ühesõnaga tulevastele seaduseelnõudele välja kaubeldakse. Nii et tädi Maali ja onu Jüri võib-olla ootavad neid tüdinud ja pettunud mõneski asjas, eriti sotsiaal seal poliitikas mis on meil vilets, rabe ja pikalt olnud ootavad võib-olla rohkem erakorralisi valimisi, kui, kui need, kes sinna tahaksid, peaksid sukelduma. Nii. Nii et ega, ega jah, ühtegi väga-väga kindlat lauset praegu, et laske nüüd käia, ei julge välja ütelda. Aga kui neid küsitlusi vaadata, siis tegelikult ei ole ju mingit kindlust, et see erakorralised valimised keetkused esile kutsutakse. Tegelikult mina ennustan küll, et suure tõenäosusega jääb ikkagi enam-vähem sama seisid kas Reformierakond peab, kus Keskerakonnaga valitsuse moodustama või tuleb jälle kolmik liitub uuesti omavahel kokku leppima. Sisuliselt ei muuda nagunii mitte midagi. Kolmandat. Teed ei ole aga siin mainitud Res Publica. Kui reaalne on nüüd hirm? Praegustel parteidel selle ees, et Res Publica tuleb platsi? Näiteks ma ei usu, et, et erakorralised valimised ainult mida sellepärast esile kutsutakse, et Res Publicast nagu sa saadav saada väike edumaa Res Publica ees. Aasta hiljem on kindlasti neil suurem toetus, et noh, pigem on Res Publica sel aastal suurem vaatus. Tähendab ma, ma ei oska selle kohta eriti arvata, et seda on nagu näha mingi paari lähema poole aasta jooksul on näha, mis suunas üldise trend hakkab liikuma, aga aga ma ei usu, et nüüd mingi erakorraliste valimiste taga mingi hirm Res Publica süstes väiksed. Mis on juba olemas, ta ei, ta ei tähendab ei tarvita midagi uut. Tema. Lihtsalt kellelgi teisel on praegu täiesti kõrvaline aga peanud lähtuda Teedu väitest, et noh, nagu ootavad seda sotsiaalsemat Poliitikat teatud eesti rahvakihid, keda ei tohi enam teiseks Eestiks nimetada. Veideman keelab täna ära. Aga mis arvad, Jaanus, kes võidaks, kes kaotaks, kui erakorralised valimised toimuksid näiteks märtsis? Aprillis noh, ma arvan, et kindlasti reformi Reformierakond, Keskerakond, rahvaliit, aga, aga ma ei ole sugugi kindel, et meil kahepeale jätkub jõuda ühise valitsuse moodustamine, jällegi nad söövad teineteise hääli ja pigem pigem nüüd maanduvad kusagil seal, et neil jääb kuskil kolmandik või üle selle riigikogu häältest noh, mingi 40 kohta kahe peale, nii et nad peavad paratamatult kampa võtma kellelegi kolmikliidust. Ja seega kolmikliidul tõenäoliselt kamba peale tekib ka umbes sama palju hääli ja ülejäänud on sellised väikesed parteid siis. Kas võib seda sinu seletust tõlgendada nii, et Keskerakond, üritades nüüd minna aastaks Reformierakonnaga valitsusse, valmistab nagu ette korralistel valimistel just sellist varianti? Uus enamus moodustatakse koos Reformierakond. Aga minu meelest, miks oleks hea variant, kui praegu Keskerakond, Reformierakond valitsuse teevad, on just kinni ühest isikust, et Edgar Savisaarest, et minu meelest oleks just praegu väga hea vaadata, et kas Edgar savisaarest on maalitud selline kolli ka temaga ei ole võimalik koostööd teha, et ta mingil hetkel peab kindlasti jala taha oma partneritele. Et nüüd on nagu Edgar Savisaarel väga hea võimalus näidata, et kas ta suudab koostööd teha ja kui ta seda suudab, siis ka kõikidel erakondadel nagu selline tõke eest ära järgmisteks valimisteks temaga koostöö tegemisel. Ja, ja noh, ja siis on nagu selliste läbirääkimiste ruum ja võimaluste ruumi palju suurem aasta pärast. Et Edgar Savisaar on nagu väga tõestada ennast ja selle, see on nagu üks minu arust üks väga hea argumendid, miks, miks ta võiks toetada sellist valimisliit valitsusliitu praegu. Kas oleks näiteks kõige ausam, jälle jutumärkides, ausam, aga kõige selgem lahendus see kui president Arnold Rüütel pakuks valitsuse moodustamist Edgar Savisaarele, kui kõige suurema parlamendierakonna? Kas me võime väita, et ei ole seda pakkunud juba? Samal ajal on ju härra president ju Saaremaal väitnud, et noh, see on ikka kõige hullem ainult kui erakorralised valimised toimuvad ja, ja rääkinud tõesti sellise reformi ja keskerakonna valitsuse poolt, kuid ta on siiamaani lasknud nagu minu meelest ennast ümber rääkida selles osas, et Siim Kallas oleks peaminister. Ja noh, Savisaart natuke tundes küll varasematest aegadest ja teda teda noh, eesti üheks kõige professionaalsemaks poliitikuks pidades kõigi tema heade ja vigadega. Ta on väga tugeva analüütilise mõistusega kahjuks on seal tihtipeale käinud kõrvaliste asjade lahendamiseks ja vaenlaste leidmiseks. Aga, aga tõepoolest, Jaanus ütles väga õigesti, et tal on nüüd suur šanss tõestada, et ka tema muutumisvõimeline ja eeldan Maed. Et see on siiralt öeldud, et ta praegu küll ei taha, et Tallinn on pagana huvitav selleks, et see siin asjad korda ajab ja mõned Tallinna pakkumised, mis ta on praegu teinud, noh näiteks ikka jõulise liigutusega lahendada siin sundüürnike valude probleemid. Vaatsed olnud, vaatame, mis edasi saab tõesti, Pole ju mõtet rabelda, temal on targem kõrval seista, seda, seda enam, et tema endised võitluskaaslased Mõõdukate ridades miskipärast noh, ääretult just tema, tema nimel kar tarvitavad niukse punase lipu härja härjaärritus lipuneb poleks savisad, siis teeks koostööd küll. Savisaar pakkus välja loomuliku liiduna väliselt loomuliku Rahvaliidu ja mõõdukatega, mis Eesti oludes on suhteliselt vasakul. Välistades seda koostööd eile küll eile küll juba imbus, et äkki siiski ja, ja noh see võib iga päevaga muutuda. Aga veel ühesel teemal, sa mainisid nüüd jälle seda niinimetatud loomuliku vali valitsusliit niinimetatud vasaktsentristliku valitsusliit, eile tulid siis uuesti välja Mõõdukad ja Isamaaliit ettepanekuga Reformierakonnale taastada siis kolmikliit. Need on kaks reaalset koalitsiooni, millest räägitud samal ajal kui kogu aeg kõik oma sisemas teavad. Et tegelik, ainukene töökindel variant on Keskerakonna ja Reformierakonna valitsusliit. Millest see küsimus, miks niisugune kahepalgelisus mida niisugust? Pakkumistega pakkujad loodavad saada. No muidugi üks üks võimalus on selle endale pähe turgatas, et võib-olla selle kolmikliidu taas kokku klopsimise idee taga mingite osa isamaaliitlaste Mõõdukate võib olla soov taas koht kätte näidata savisaarel lihtsalt, et Savisaar on praegu nii esiplaanile tõusnud ja nüüd mängitakse ta jälle auti, et nagu kinnistada seda, seda luuseri mainet alla võib võib-olla kuigi iseenesest võimalik kolmikliit jälle kokku saab, on tõesti iga päevaga. Tähendab järjest väiksemaks jäänud. Et eile, mis ma sattusin lihtsalt eriuudiste telekanalitesse küsitleti just Reformierakonna markantseid isikuid ja nendes kutsus, ütleme, parimaid lämmingu esile. Noh, see on selles mõttes, et nädala alguses Reformierakond yhe just pakkus, siis nad ütlesid kindlalt kolm päeva läks mööda, siis mõõdukad lisandid tulid uuesti sedasama pakku, millest ajakirjandus ise tagasi lükanud ajakirjandusele. Sest üldiselt hinnanud mõlemat käiku propagandistlikud võtteks, aga, aga sina, Jaanus olid ju siin ära vahepeal paar nädalat Eestist, kui sa lahkusid, siis oli just Mart Laar teatanud, et ta loobub võimust. Kui sa tulid gaasi, siis ta teataski, et ta loobub põhimõtteliselt. Kas sulle tundus äraoleku jooksul, et Eestis oli midagi muutunud, selle ajaga, kui sa ära olid, oli oli midagi siis poliitikas suudetud selle ajaga korda saata. Kui ma aus olen, siis ma vaatasin vist viie või 10 minutiga nüüd kahe kahe nädala jooksul ilmunud vähesed ajalehed üle et seal mingit erilist arengut küll ei olnud. Tekib küsimus, millega siis poliitikud tegelesid, et ju, eks ju, et Laar tegi avalduse selleks, et jõulude ajal algavad intensiivsed läbirääkimised. Nüüd kuuleme järjepanu. Erakondade juhid ütlevad, et nad ei ole üldse kohtunud siin omavahel ei ole mingeid läbirääkimisi toimunud. Selle sellel pinnal, mina eelistaksin pigem erakorralisi valimisi kui sellist passiivset, mitte midagi tegemist. Poliitikutel on ka inimesed tahtsid nädala aastavahetusel natuke leiba luusse lasta. Neil oli kõigil muidugi mugav väide see, et ennem ei saa ametlikult midagi teha, kui president Laar ja oleme tagasiastumisavaldust ametlikult ametlikult esitanud, president jälle konsultatsioone alanud, aga no üks võimalus on ka see, et et näiteks Keskerakond, Reformierakond on juba ammu lihtsalt omavahel kokku leppinud ja nad nagu väga ei pingutanudki, kõik pidi pidi ja läheb ilmselt nende stsenaariumi järgi. Kogu töö käib selleks, et etendusse võimalikult usutavaks rahvale muuta jahu panin, kes, kes märklasega. Ka ju Reformierakonna juhid ei näinud, kus eriti võpatavadki, kui tuli näiliselt ootamatult hätta paned teise kolm. Sisuliselt juba poole tunni pärast Allasi Atonen kommenteerisid, samal ajal kui teised erakonnad olid nagu suhteliselt ootamatu Kas te helistate väga ellu ja, ja nii, et see oli ilmselt väike kokkulepe. Jah, aga ma tuleks, nad teadsid seda. Tuleksin tagasi selle küsimuse juurde ja sinu Jaanuse alguses. Väljendatud nagu. Erakorraliste valimisteni Eba soovitavuse juurde sellepärast et see venitab asju, aga minu meelest siin on ju Eestis nüüd venitatud aega, mitte midagi ei ole toimunud. Nahni Laar tegi oma avalduse, viis need ära Kadriorgu, eks ju. Siis kohtus ühe päeva jooksul president nende poliitikutega nüüd president on öelnud, et alles järgmise nädala lõpuks võib midagi loota, eks ju. Viimasel päeval umbes, kui tal tuleb otsus langetada, mulle tundub, et Eestis keegi eriti ei kiirusta, seoses sellega ei ole mingit poliitilist kriisi, sisuliselt kõik veskid jahvatavad edasi ja, ja mingisugust. See ei ole sellega, kas valitsusel on poliitiline usaldus taga või ei ole poliitilist osa? No ma arvan, et ikka kuskil veebruari alguseks on enam-vähem uus valitsus paigas ja see tähendab juba veebruar, märts, aprill, aprillis oleksid valimised mais ilmselt valitsuses ikkagi ligi kolme kolmekuulist võitu, et kolm kuud ei oleks seda jama, käiks pidevalt läbirääkimised. Kampaaniad. No loodame, igatahes homme vist on see või täna kumb see nüüd oli, otsustav päev, kui mitme erakonna volikogud Reformierakonna ja Keskerakonna oma otsustavad. Seal on ka muidugi küsimus, et nüüd kui Reformierakond ja Keskerakond valitsuse teevad siin ikkagi kaks varianti, et kas nad teevad vähemusvalitsuse või nad võtavad veel kolmanda partneri kampa. Kes see kolmas, siis võiks ikkagi olla tõenäoline, et Eestimaa ühendatud Rahvapartei vist. Ainult et see enamus saab olema väga napp. No neid ei ole ju peaaegu üldse ongi vist kogu aeg valitsetud 51 50 häälega ja ülepea kuulata seda erakorraliste valimiste puhul. Ma noh, siin siin midagi rahulikult, aga paljud suhtuvad sellesse täitsa hirmuga, et see on tõesti noh, just erakordne juhtum pahast ja siis jäävad NATO ja Euroopa Liidu lükkuvad teadmata Kuhu on Eesti sellest kogemusest aga? On mõni riik, mis erakeanud selliseid tsüklis Itaalia näiteks. Palju, kui palju on traditsioon ja seal on traditsioon ja Eestis muide on olnud varjatud kujul erakorralised valimised, olen ise läbi teinud, selle, seda säilitab niimoodi, aga too Eesti vabariigi ülemnõukogu taaskehtestas Eesti iseseisvuse. Tegelikult kuulutas välja erakordsed valimised. Me lõpetasime oma mandaadi ennetähtaegselt ja, ja seda nagu ei märganudki. Põhimõtteliselt võiks olla lihtsam küll see seaduses, et kasvõi peaministrile oleks õigus välja kuulutada erakorralisi valimisi. Peaministrile oleks see võimalus olnud. Kui ta oleks sidunud mõne oma ettepaneku usaldusküsimusega, ta ilmselt seda ei tahtnud teha. Ta poleks saanud erakorralisi valimisi esile kutsuda. Ta läks siis sealt valitsuses, oleks tagasi astunud. Nojah, aga siis ei oleks ka suudetud ilmselt eelarvet vastu võtta. No iseküsimus on see, et et see menetlus peaks olema minu meelest ka märksa lihtsam, sellepärast et noh, mõtleme, me tähendab pigem kaitseksin erakorralisi valimisi, kui neid oleks reaalne korraldada. Sellel põhjusel ma siin kuulasin. Opositsioonitunnis vikerraadios esines rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes väga-väga minu meelest kenasti lugesid üles need plussid, mis oleksid erakorralistel valimistel just valitsussüsteemi seisukohalt, sellepärast et praegu, kui moodustatakse uus valitsus, siis toimub jälle järjekordne kaadri rotatsioon, personali vahetatakse välja tohutul hulgal inimesi saavad igasuguseid hüvitisi, koondamistasusid ja muu siis ise otsitakse kolm kuni kuus kuud uut kaadrit, eks ju, siis on sügis käes ja siis algavad debatid, eks eelarve üle. Sinnamaani ju ka mitte, midagi tegelikult ei toimu, eks ju. Ja ja keegi ei ole sugugi kindel, et sügisel kui hakatakse ikkagi põhimõtteliste asjade üle otsustama, tegemist on valimiste aasta eelarvega, kus valitsusparteid üritavad maksimaalselt endale positiivseid asju sisse saada, siis kuidagi tundub nagu natukene uskumatu, et, et nii Reformierakond midagi võidaks sele sarvega ehk kuidagimoodi kinnistaks liberaalset turumajandust ja samal ajal ka Keskerakonnal õnnestuks näiteks siis see progressiivne tulumaks sealt läbi suruda. Kas see, see nagu ei mahu pähe, et kui, kui mitte enne, siis valimiste eel peaks nende parteide erinevus poliitiline maailmavaateline erinevus väljadele. Eks küsitlustes enne seda populaarsus tõuseb, siis nad ilmselt lepivad rõõmsalt omavahel kokku, et mitte tülit tülidega seda populaarsust alla viia enne valimisi. Reformierakonnal pole ka kindlasti midagi selle vastu, kui järgmise aasta eelarvega näidata oma sotsiaalsemat paletti. Ja keskerakonnal jälle teiselt poole teha kummarduse. Ahaa, aga noh, siis on ikkagi tegemist, et mingil määral kahe partei lähenemisega ja sellisel juhul hakkaksid nad ju nagu võistlema oma elektoraadi pärast. Nii et igal juhul see kasuks ei tule, tähendab, mina küll arvan, et on vapper tegu keskerakonnalt, reformierakonnalt ühiselt valitsusse minna, kuid valimiste aspektist minu meelest mõlemad kaotavad mõlemad. Mõlemate toetus võrreldes senisega langeb, sest ma arvan, et ikkagi kummalgi erakonnal on niivõrd selgelt eristunud elektoraat, et nad kuidagi ei sõbrunenud siburaska krokodilli kombel. Nii et keskreformi keskreformi parteidega ei tule Eestisse. Ei, no ta võib tulla, ainult sõitis ühe tingimustel kas kesk- või Reformierakonna tingimustel. Aga noh, niikaua kui ühe kui on need vanad liidrid, vaevalt see juhtub. Aga kas me oleme nüüd selles debatis jõutud seisukohale? Kumb on siis eelistatavam, kas uus valitsus olgu või läbi häda ja punnitatuna kokku pandud või siis ikkagi püüda erakorralised valimised kuidagi korraldada? Te jääte oma seisukohtade juurde? Mina küll jah, ja ma ütleks veel niimoodi, et noh, selgust on vaja, sest selline häma, aeg võõrandab, võõrandab võimu rahvast veelgi enam ja isamaa liiga kaua kestab ja hämarus ja tähendab rahulikus suhteliselt rahulikus Eestis ma praegu ei näe noh, võimalus nendeks uus vapsuse tekkimiseks tõsiseltvõetavaks pisikese pursangute nööka onu. Nii et need liited mingi 20.-te aastate segaduse kordumisele on vist ikka natukene. Aga aga mine sõdi liialdatud, ühesõnaga kui, kui see veel. Nonii jätame siis selle valitsuse sinna teostuma, ma millegipärast arvan, et ka järgmises saates järgmisel laupäeval ei ole see sugugi veel mitte kaugemale jõudnud, aga räägiksime veidikene ka NRG ma enam ei julge seda hääldada, sellepärast et erinevad keelenõustajad pakuvad ka erinevaid variante, kuidas seda hääldada kas energy enertsi või, või NA Chienedži või NRG Energy. Ühesõnaga see leping, mis oli sõlmimisel Eesti poolt siis Narva elektrijaamade vähemusosaluse erastamiseks sellele algselt Ameerika päritolu, aga noh tegelikult vist Hollandis registreeritud firmale katkes ja ka lääne majandusajakirjanduses on juba jõutud seda hinnata, kui Mart Laari juhitava valitsuse ütleksime nihukest väga tugevat poliitilist käiku. Seda on nähtud eelkõige poliitiliselt. Selge lahendusena ja küllap ka eesti rahva jaoks, kuid nüüd võiks ju vaielda selle üle, kas see midagi reaalselt Eesti rahvale peale rõõmu selle üle, et Ameerika imperialism meile siia ei tule. Kas annab midagi, mis sa arvad, Jaanus. Kas elektri hind meil nüüd peatub või hakkab langema? No seda, et elektri hind teatud, seda ma hästi ei usu, et võib-olla järgmisel aastal ta jah ei tõuse, kuna siis ta peaks tõusma vahetult enne valimisi pärast valimisi küll poliitikud selle asja ära organiseerivad, aga, aga näiteks ka Raivo Vare, kes oli kunagi Eesti valitsuse poolt nimetatud pea läbirääkijad NRG-ga oli täna sel nädalal ühes kommentaaris, milles ta viitas ühele Eesti Energia volitatud esindajale, kelle nimed ei tahtnud öelda, kes ilmselt on siis finantsdirektor Sandor Liive oli talle öelnud, et kõneluste katkemine NRG-ga ei oma nagu mingit mõju elektrihinna tõusule, et et see elektrihinna hinnatõusu vaatamata siis Need, elektrijaamad, tuleb renoveerida kõik need keskkonna kulud, keskkonnakahjud tuleb kinni maksta, mida põlevkivi tootmine endaga kaasa toob, et et võib-olla ta ei ole nüüd nii suur, kui see NRG tehingu puu pool oleks olnud, aga tuleb enivei, tuleb see suur. Et see tootlus ei pruugi tulla 12 protsenti NRG tahtis, aga Eesti energia peab igal juhul mingi kümneprotsendise tootlusega arvestama, sest muidu ei anna keegi lihtsalt laenu. Selleks, et neid elektrijaamu renoveerida. Nii et siis Mart Laari valitsuse otsusele ikkagi puhtalt poliitiline majanduslikke argumente vist ei ole naha eriti noh, peale selle, et nüüd nõuti lisatagatisi, noh ma arvan, et neid oleks saanud ka anda, kui poliitilist tahet oleks olnud. Jah, sest nüüd tagatised tuleb ju, kui Eesti energia üksi hakkab tegema? Ei anna, nii, tuleb anda, ainult ei tahetud anda ameeriklastele või siis teine variant tuleb mingi mingi energeetikafirma küsima riiklike garantiideta, nõus üles ehitama, teed, sa tahtsid öelda? Ma tahtsin ka rõhuda või, või noh, osutada ega kes need majandusliku tagamaid tunnebki majandusmehedki, Nende 500 lehekülje inglisekeelsete lepingute ligi, mis jäi natuke hämaraks, mis, mis sellega siis õieti juhtus, kus, kus mäepartnerid kaotasid usalduseta isegi Laar siis noh, lõpuks, kes oli ju väga innukalt kõikide nende suur suurerastamise taga, nüüd jõudis poliitiliselt jõulise otsuseni ja väliselt on ta efekti efekt ja arvatavasti meeldib paljudele ka minule hingepõhjas. Sest noh, ma mõtlen pigem hoopis teise kandi pealt, et noh, kus, kus algab või lõpeb riik, et kus on noh, riigi riigi kohustused ja mis riigile kuulub, saanuks pikk vaidlusteema, tähendab, ma olen võib-olla riigi, kes on kui mõni mõni mõni mõni teine sellest noh, iga strateeg, noh, kindlasti on elekter, strateegiline vara, mida peab väga hoolikalt jälgima kuidagi, kuidas temaga toimitakse ju siis noh, sellega seotud kahtlused viisid, sellise otsuseni loodan ma mitte mitte väiklased. Väikesed tagamaad. No ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et see oli suurel määral põlevkivitootjate lobi, mis selleni viis, antud juhul Teostab on oma oma aktsendist selle kolme kuu kõvasti tõstnud. Sõna kõvasti maksnud. No Eesti on selles mõttes unikaalses olukorras, et meil on olemas üks arvasin ja ja sealt mõnegi mõnekümne kommentaari kaugusel impeeriumi ajal ehitatud kaks hiigelsuurt elektrijaama, mida just on sellele kütusele nagu seatud ja, ja täna-homme nüüd hakata kuskilt mujalt muud kalli raha sisse vedama, vist on sama hull kui, kui see halva noh, suhteliselt halvasti töödeldav maavara põlevkivi, aga samas jälle põlev, tähendab ma olen läinud nihukest lobijad, põlevkivi, mida me pidasime üheks suuremaks parandust vahepeal peksti nii maatasa, et ei kõlba kuskile. Noh, enam-vähem kõlbab, kõlbab antud teetäiteks. Nii, nii hull see ei ole, sest mujalt maailmast onu käidud uurimas, kuidas, kuidas ja mis, need on ju siin ja seal need lademed on Austraalias kuskil Ameerika mandril ja Aafrikas natukese ja nii et nii et noh, siin tuleb ikka targasti, talituse oleks ka veider täiesti loobuks oma käega, peab leidma tehnoloogiat vähem saastaks ja ilmselt see kõik on võimalik, aga mina ei saa teada, siis on kuidagi õpetega. Aga nüüd, vähemasti siis kaob ära võimalus inimestel süüdistada elektri hinnatõusus pahast ameeriklasi tuleb süüdistada iseenda oskamata. Tõid juhte, kes hinnatõus on tõesti paratamatu. See on ilmselt paratamatu ja noh rääkimata sellest, kui kallis ja armas ja südamelähedane meile see põlevkivi on. Me peame ikkagi tunnistama, et tänapäeva majandussituatsioonis, kui naftahinnad mitte ei tõuse, vaid pigem langevad rääkimata gaasi hinnast. Põlevkivi põletamine elektri tootmiseks on ikka. Ütlemata suur luksus. Kõigest hoolimata sotsiaalne tagama südamete kaevurite viide. Terve rida jõgi Kirde-Eestis. Absoluutne noh, niisugune ummik, mida meie lahe ta ei lahenda, kaks inimpõlve läheb, kui seal midagi hakkab. Aga nende Narva elektrijaamade renoveerimiseks me ilmselt siiski laenu peame võtma ja järelikult ka tagatisi andma, missugused need siis nüüd on, eks seda siis elu elu näitab. Aga me lihtsalt selle vaidlusega tahtsime osutada, et ei maksa seostada nüüd automaatselt asja. Kui NRG inertsiga lepingut ei ei sõlmita või ei sõlmitud, siis see ei tähenda sugugi mitte kohe õnne ja hea olla. Meile kõigile soovitaksin tähelepanu juhtida tänases Postimehes on üks Uudisteagentuuri BNS-i nupp, mis puudutab ka nagu natuke majandust ja, ja sellest, et, et Leedust tahab selline suur maailma suurfirma nagu McDonalds lahkuda ja seda just selle tõttu, et Leedus on halb investeerimiskliimat. Kui me räägime siin, et Eesti loobus NRG tehingust, et kuidas see nagu maailma välja paistab, siis ma arvan, et maailmas väga palju seda NRG tehingust loobumist nagu tähelegi mandaga. Aga seda, kui McDonald's kusagil riigist lahkub. Et see on nagu leedule külvist algava aasta ilmselt algavaks aastaks nagu väga halb uudis. Kahe otsaga seda küll, aga. Eks tunnistagem ausalt, ka NRG-ga. Läbirääkimiste katkemine vähemasti Ameerika investoritel tekitab teatavat umbusku, nii et meil ei maksaks loota, et need ülejäänud ameeriklased siia nüüd eriti tormaks meile investeerima. Pärast. Noh, ega nad ennegi tormanud See meile lohutuseks, ehk siis tulevad võib-olla vene. Investorid meile siia, sest paistab, kus tänapäeval raha üldse tekib, see on ikkagi Venemaa. Välisasjadest me täna rääkida ei jõua, kuid kodumaa asjadest tahaks veel natukene rääkida. Tallinna reemist tähendab hoopis teise nurga alt, ma vaatasin. Oli see eile või üleeile neid avaldusi, mida peeti Tallinna linnavolikogu ees ja mulle tuli elavalt meelde, et millal ma olen täpselt sedasama pilti näinud. Samasugused, mitte samad loosungid, aga umbes samal määral rahvast ja ikka sealsamas Vana-Viru tänava otsas. Kas ei olnud mitte, mõni aasta tagasi oli Bekkeri sadamateemaline meeleavaldust täpselt sealsamas kohas ja ma hakkasin mõtlema, et viimaks oli osa rahvastki sama, et, et noh, kas siin kopli kopliga, ent eks ju, et kas sina ära Sultsi pooltest veetud seltskond äkki ei olnud seesama, kes samal ajal Bekkeri sadama teemal sama noh, ütleme samas samalaadse linnavõimu vastu protestida. Mina ei ole küll spetsialist, aga idee järgi selline. Sel nädalal oleks pidanud seal kooliõpilased vist olema. No seal oli vähemasti teleekraanilt paistsid Etet kooli õpilased oleks kaks aastat tagasi ka Bekkeri sadama. No ma lihtsalt vihjasin sellele, et võib-olla nagu see poliitiline tuul puhus samast samast suunast Ta ei ole vist igav kuuen, ah, seal on mingid vene probleeme, lahendati selle maja ja Keskturu probleeme lahendati seal kapikettidega, selle. Aga kas kas need meeleavaldused siiski noh, praegusel juhul see koolide remontimise või mitte remontimise teemal, kas see ei ole ka ikkagi poliitiline meeleavaldus ma millegipärast ei taha nagu eriti hästi uskuda, et kooliõpilased ise võtavad kokku pundi, lähevad sinna protestima. Natuke imelik, sellele igatahes järgnes kohe. Vot mina jälgin teatava teravdatud tähelepanuga, kuna, kuna noh, hinge seosed on siinsamas kõrval asuva 21. kooliga mure ja mu tütar käib seal koolis see talv peab ta käima hoopis Lasnamäe kuskil. Kuna, kuna on koolimaja, on tühi karp kõrvalhooned ära võetud ja seal seal hakkas maruline maruline ümberehituse remondi nime all tegelikult võimsad juurdeehitused, modernsed ja nii edasi. Ma ei olnud enne silmadki, millised need on ja olles küll 21. keskkooli suur patrioot. Ma päris jahmunud, kui ma, kui ma nägin, et mis see kõik maksab ja mis, mis see kõik tähendab tegelikult hingepõhjas sügavalt aru Kopli kunstigümnaasiumi lastest, kellel kellel, kellel võib-olla kattuks tilgub lihtsalt ja küll. Aga kas, kas nemad ise selle peale tulid, aga ma panin tähele ühte, et kohe seejärel pärast seda näidati lõiku, et 21. keskkooli direktriss ütles, et midagi seal pahasti, et natuke külm, külmunud midagi. Kui nüüd linnavõimude vahetused hakkavad niimoodi mõjuma, noh piltlikult öeldes tilkuma koolimaja katuse remondini, siis on paha ja vägagi paha. Ausalt öeldes sain täitsa isegi vihja võid, mulle öeldi otse, aga ma ei hakka ütlema, kes ütles. Bush ütles, sest ma võin siin täbarasse olukorda kevadel, et koolimajade remont möödunud aastal siis ja möödunud kevadel, sõltub suuresti sellest, millisesse parteisse kuulub kooli direktor Tallinna linnas, minul jäi suu lahti, aga, aga, aga nii mulle öeldi ja ütles pädev inimene. Tegelikult on ju koolide remondiga saaks või mitteremondiga on võimalik ka päris palju hääli võita, kui mõtleme, et kui me sellele koolile remondiraha anname teisele koolile, et seal koolis käib ju väga palju õpilasi, noh ma arvan, et igas Tallinna koolis vähemalt 1000, kellel on kaks vanemat, 2000 inimest pluss veel töötajad, kes seal koolis on, et neid kõiki on võimalik nagu selle otsusega mõjutada. Aga, aga see, see kopli kooli lugu oli sellepärast huvitav, et et see paides Märt Sultsi, Rein Lang, temale alluvad, need koolid abilinnapea läks nagu juba päris jaburaks, kui Rein Lang soovitas lõpuks Sultsilvist välislaenu võtta, selleks et kool ära remontida. Et see ei ole nagu Pädev vastused, selle asemel, et nagu tema mõlemalt poolt nagu selgitada ja hakati lihtsalt nagu kildu viskama. No mina ei taha öelda siinkohal, et härra Sults kuulub siia või teise erakonda, seda teab ta ise paremini. Aga, aga kui tõesti nii on, nagu sa väidad, et remont käib erakondliku kuuluvuse järgi, siis siis sellisel juhul oleks ju väga hea kooliõpilaste vanematelt saada, kus on mis erakonna liikmed direktor, siis nad teavad, kuhu oma lapsi paigutada. Kas hakkab vett pähe sadama või hakka vett pääsena, ma, ma ei tea, minu meelest ma olen neid nimekirju vaadanud ja ausalt öeldes mina ei oska küll näha seal mingit muud loogikat kui seda, mida Teet ütleb, sellepärast et et noh, siiamaani on põhiliselt jagatud kesklinna koolidele. Nagu teada, tuleb ikkagi rohkem promine, kus on rohkem nominentidest, konsorite lapsi, ei maksa unustada Sponsoreid siinkohal kui seal sponsorite lapsi, nii et kooliõpilaste nimekirja võiks ju sellest aspektist läbi vaadata, aga ütleksin ikkagi aare linna koolidesse, näiteks minu kooli, Pelgulinna kooli ja olen selle 40 aasta jooksul, mis ta on tegutsenud, minu meelest küll mingisugust kuigivõrd märkimisväärset remondiraha tulnud. Aga, aga ilmselt ei ole siis selle direktor ka sobiva erakonna liige. Lastevanemate üldkooslõikeks nõuded pärast iga valimisi direktor, siis selle jaoks vajalikku erakonna nemad hääletavad, väljund, mis parteisse peab kuuluma, direktor ja ongi nii. Mina oma kaugest. Poliitilisest minevikust mäletan ka, et nii-öelda koolid oli üks põhiline sihtgrupp, sellepärast et leiti, et et kui on õiges parteis autor ja õpetajad, et siis on võimalik läbi laste väga efektiivselt vanemate meelsust mõjutada noh, tõenäoliselt needsamad vanad võtted käivad, käivad aga vähemasti oleks siis ju aus, kui me teaksime, millise erakonnaga on üks või teine kooli direktor seotud. Ma ei tea, kas on praegu mingisuguseid piiranguid selles suhtes vist kooli direktorit Uivaliktoritel. Me elame vabal maal, inimeste vaba valik ja, ja kõige rohkem segavad huvilised ajakirjanikud. Nemad kardavad astuda parteisse, kooli direktorist ei pea kartma. Nojah, muidugi sa siin teed, meenutasid 20 esimest kooli siinsamas, meie naabruses Raua tänaval olev kool, mis siis nüüd saab selle 70 miljoni hoobilt. Luksuslikku klaasist vist sisehooviga. Kattuda. Ma kardan, et raadiomaja peab siis kella oma silmad häbi pärast maha lööma sellise uhke naabruse ees ja ma loodan, et siis teostub valitsusse pikaajaline plaan. Raadio televisioon ühendada, erastada ja kaotada Eestimaa pealt. Et siis ei ole vähemasti meil vajasin piinlikkust tunda, nii uhke klaaspüramiidi kõrval. Noh, see oli nagu väike vahelepõige seoses sellega, et, et mulle tundub, et tihtilugu tõlgendatakse neid asju väga üheplaanilised, et kui juba koolilapsed on meelt avaldamas, siis kõik peavad ühiselt neile kaasa tundma vähemalt ühiselt toetama nende õiget algatust. Selle peale ma küsiksin, et noh, siis meil hakkavad ju toimuma need meeleavaldused iga nädal seal, sest kõik need koolid ja kõik, kes on rahast ilma jäänud, tulevad sinna meelt avaldama. Järjest sagedamini toimub ja mida siis meie kõigi hea tuttav Rein Lang peaks tegema pärast seda, kus ta võtab selle raha kui soovitab välisinvestoritelt laenama minna või välispankadest, aga mis tal muud üle jääb sellises piinlikus olukorras kus oli see raha vaja kusagile mujale suunata näiteks Vene kultuurikeskusele. Aga jätame selle teema sinnapaika, enne kui liiga ohtliku, ütleme vaid võtab mäe koos ette veel meie ennustuse, sellepärast et eelmises saates küll Aarne Rannamäe juba lühidalt seda selle aasta ennustust meil käsitles, kuid mõned küsimused meil tollal jäid läbi võtnud ja ei olnud ka veel kõik meie rahvateenrite klubi liikmed oma arvamust avaldanud. Alustaksin sellest kasvu protsendist, majanduse kasvu protsendist tähendab keskmiseks on meil kujunenud praegu umbes neli protsenti ja see enam-vähem vastab ka mõlemas. Siin oli arvamusel, et Teedul on ta natukene väiksem, Jaanusel on ta täpselt neli. SKP kasv, nii et üldiselt me oleme ühte meelt, et ta on selline reibas, aga mitte rekordiline. Sel nädalal õnnelikult kuulsin, et isegi rahandusminister Siim Kallasele minuga ühendanud Nonale jalgne küll pessimistlikumaks parandust Noh, igatahes meie hinnang on 3,9, kui olla, eks akna, mis puudutab aga riigieelarve suurust ja siis on siin muidugi liikumine märksa suurem ja ilmselt see nüüd sõltub suurel määral, mis valitsus meile tuleb. Aga ma millegipärast siiski usun, et see eelarve on suurem kui selleks aastaks või enne valimisi kindlasti. Et ta ikkagi peaks kusagile sinna 36 miljardi kanti või üle selle minema. Sellel aastal on 35 ja Jaanus pakkus 36 ja pool sai, pakun, tase arvasid, et on vähem optimist. Mis puutub keskmisesse palka, mis kindlasti huvitab väga paljusid meie kuulajaid, mida me neile lubame selleks aastaks, kolmandaks kvartaliks vist ja siis see on aasta lõpuks siis teada, et saaks kontrollida. Siis siin on nüüd küll selge erinevus, et sina teed, pakkusid siin 5340 400 väga täppisarvestus väiksem kui praegu. Aga sina pakkusid Jaanus 6000, vot siin on tellinud. Vaidluse koht. Mina olen optimistlikum ja noorem. Inimene koguni 656 krooni rohkem pakkuda. Ja sina teete, oled pessimistlik. Tähendab, ma lihtsalt näen ette. Et noh, ikka ikka tekivad kuskil isegi, isegi kui valitsus mootori sotsiaalpoliitika muutub, aga on veel mitu ettevõtet, kus, kus noh, ilmselt tuleb suur pauk või koondamine need endised riiklikud ja noh, selle arvelt. Ühesõnaga tekib natuke juurde töötute ridadesse kedagi ja sealt natuke langeda. Hinnatõusu, ma ei saa sult küsida, sest sa teeti ei arvanud, mis on tarbijahinnaindeksi tõus sündinud aga keskmine on meil neli igatahes ja noh, tõenäoliselt siis sama suur kui SKP kasv, nii et siis nagu reaalselt Nii ta võiks ju olla, arvestades maailma olukorda, edasi tuleb meil töötuse protsent ja siin on ka nüüd vastuolud nagu meie noorema ja kogenuma poole vahel olemas. Et ühest küljest sina teed, pakud juba 14,7 protsenti, aga Jaanus piirduks 11 protsendi. Nii et siin on näpukas, on 12,7 mul praegu. No näed siis, see on näpukas, selle parandame kohe ära ja see muidugi oluliselt meie keskmist ei, ei mõjuta, keskmine jääb kusagile 11 12 vahele. Kes praegu on see vist natukene 12-ga? 11 ja 12 vahel no mina olen ise küll pakkunud siin märgatavalt kõrgemat, aga paremaks et millega millegagi. Sutsu võib olla madalam käe just sel päeval saime jälle teada üks minuvanune suguline neljandat korda. Eestis jälle töötuks autojuht. Millega aina raskemaks millegagi peab seda erinevust üleval pidama ka küll oma tutvusringkonnas ei näe mingisugust eufooriat töö töö saamise võimaluste osas. Nii et selles mõttes mul nagu isikliku optimismi siin kuskilt otsast ei ole, aga 12,7 on ka küllalt kurb põhjendatud. Keskmise pensioni osas kumbki teist ilmselt ei tahtnud seisukohta võtta, Jaanusel võib liiga vara ja. Ei taha. 1768. Tegelikult sõpset seal vist ainuke asi, mida seal üsna täpselt välja arvutada kuna see sõltub see üsna rangelt kindlaks määratud, et mismoodi. Kui nüüd äkki uus variatiivsus näiteks ei otsusta korraga tõsta niimoodi kõigil ma ei tea, mille arvel, aga nii, aga nüüd läheme huvitavamate isiku küsimuste juurde. Riigikogu järgmine riigikogu esimees, kui Mulle tundus, et Toomas Savi on siin ära võitmatult liider, siis nüüd võib küll öelda seda, et praktiliselt sama arv kordi on pakutud ka Peeter Kreitzberg. Noh, see on sellest loogikast lähtub, et kui Kallas saab peaministriks, et siis Keskerakond peab vastu saama riigikogu esimehega On on õhkõrn võimalus veel Oviirile, aga ma arvan, kratškorganud seepärast presidendivalimiste ilusat, ilusat diabeeti või, või enesetutvustust oleks tema sobiksime küll. Nojah, Siiri Oviir ongi nüüd siis nagu kolmas, keda on pakutud ja peale selle mina olen pakkunud Tunne Kelam, mille kohta, et kui valitsus moodustatakse Keskerakonna ja Reformierakonna baasil, siis oleks ju väga ilus ja demokraatlikku opositsioon saaks vähemasti riigikogu esimehe on seda Eestis kunagi juhtunud, noh, aga võiks ju olla esimene, niimoodi arvestatakse, võiks olla esimene võimalus selleks, aga noh, tegelikult ju me ka veel ei tea, milline koalitsioon meil tekib. Kuigi selles osas, kes Toompeal valitsema hakkab, paistab olevat üksmeel küllaltki suur. Praktiliselt kõik on näinud selles uues valitsuses Keskerakonda, Reformierakonda, nii et ka meie oleme ilmselt allutatud sellele üldisele. Kuidas nüüd öelda hüsteeriale, nemad peavad kokku minema suuressioon, sugestiooni, lett, orav peab nina sarvikule ulatuma käe. Ja lisaks sellele on rohkem meie ennustustes figureerinud rahvaliit veidi rohkem kui, kui siis need niinimetatud venelased, identifitseerimata eestimaa ühendatud Rahvapartei ja muud. Ma arvan, et see on nagu kõige tõenäolisem, aga, aga noh võib-olla siin on neid elamusse tulijaid veel juures. Mis puutub peaminister, kes selle aasta jooksul võib Eesti valitsus juhtida, siis muidugi Siim Kallas on siin kõige enam nimetatud, kuid sina, Teet, oled nimetanud ka selliseid nimesid nagu Villu Reiljan ja Andres Lipstok. Nad on noh, ma ütleksin peaaegu sama, sama ma ei kahtle selles, et noh lüpsta mingitel asjaoludel Saksakama vähemalt korraliste valimisteni, aga miks mitte Villu Reiljan, kes on juba minister olnud ja suure partei liidrina osalenud ju võidukas presidendikampaanias. Lisaks mina tahaksin üldisest seltskonnast erineda sellega, et mina pakun peaministriks Edgar Savisaart. Mina mina seekord aasta pärast ja. Nonii erakorralisi valimisi üldiselt ei peeta tõenäoliseks. Kohalike valimiste must järgi peaaegu üksmeelselt nähakse Tallinnas võitavat keskerakonda, siin on ainult Sulev, kes pakub Isamaa ja Reformierakonda võtvat kohalikke valimisi. Tartus peaaegu sama üksmeelselt pakutakse Reformierakonda. Ja Pärnus, siis on pooleks Kesk ja Reformierakond, välja arvatud. Jaanus. Isamaaliit pakasin puhtalt Selleärast selle Isamaaliidule ka midagi. No näed siis, mis puutub Tallinna linnapeasse, siis peamiselt pakutakse Edgar, Savisaart arvatud. Sulev on pakkunud Rein Langi uueks linnapeaks. Täiesti mõeldav variant ja mina olen pakkunud Urmas Paet. Ka oleks ju väga kena variant väga hästi Nõmme linnaosa vanemana toime tulnud ja oli üks arhitekte uuel. Kõigi aegade noorim Tallinna linnas Ja pane tähele, kui meedia keskmes olid, mõlemad on ajakirja. Nojaa, aga ilmselt nad oskavad siis ka suhteid paremini korraldada oma valijatega, rääkimata sponsoritest. Nii mis puudutab nüüd Eesti televisioon ja nüüd me jõuame nii-öelda pehmema poole peale Eesti televisiooni ekraanil, kas reklaam säilib aasta lõpuni? Mina isiklikult leidsime, et vist ei, aga aga paistab, et, et või tähendab kadunud mina ütlesin, et ta ei ole kadunud ja paistab, et ka enamik meie inimestest siin arvavad, et ikkagi päriselt ei ka. See on, mina usun seadusi, siduslepingud on mingisugust, mis tuleb lahendada. Sa ütled, et peabki asuma. Teine televisiooniga seotud asi on Eurovisiooni lauluvõistlus, kus keegi meist ei paku Eestit võitjaks enam. Eesti keskmine koht on kuues. Sest ma vaatasin, et väga ilus oleks, kui Gerli Padar näiteks võidaks. Aga kui rääkida võitjatest, siis võrdselt on pakutud võitu kahel korral nii Lätile, Rootsile, Venemaale kui Maltale. Ja, ja siis siin lisaks veel ühe korra Suurbritanniale. Kellelegi ei ole aimugi. Kõige peaaegu kõik leiavad peale kahe inimese, suurima tiraažiga on SL õhtuleht, aasta lõpuks mina ja Peeter Kaldre on leidnud, et selleks on Postimees. Ma arvan, et see on meie võib-olla soovunelm. Tore oleks, aga Jaanus oleks võinud panna, et Eesti Päevaleht on siiski. Ei julgenud veel aastakene läheb nagu läheb veel natuke aega. Kas ameeriklased on alustanud terrorivastast sõda ka mujal kui Afganistanis üldiselt, et ollakse seisukohal, et pigem jah ja väljapakutud riikidest rohkem Iraak, aga Somaalia, Pakistani, Sudaani, Palestiinast. Nii edasi. Kas on dollari ja krooni kurss või dollari ja euro kurss muutunud, üldiselt leitakse, et enam-vähem on sama seis, tähendab siis euro mõnevõrra nõrgem kui dollar. Salt Lake City olümpiamängudelt oodatakse kuldmedalit eelkõige Kristiina Šmigun nilt aga Ma vist ühel juhul Andrus Veerpalult, aga mitte eriti vaimustunult ei oodata, selles mõttes, et mitte eriti kindlad ei olda. Selles jalgpalli maailmameistrivõistlused on ka väga huvitav teema. Ka siin on väga erinevaid arvamusi, kuid üldiselt peab tunnistama, et lõpus on nagu Argentiina läinud juhtima. Argentiinale pakutakse kolmel korral maailmameistriks, Hollandiga pakuti Brasiiliale kahel korral, Hollandile pakub ainult teed. Sel aastal on selles mõttes huvitav, et tavaliselt on ju nii olnud, kui on mängu tulnud Euroopas, et siis on Lõuna-Ameerika mansa võitjad ja, ja vastupidi ja nüüd on nagu Aasias. Ja noh, see on huvitav teema, eksju tegelikult, aga ootame, ootame ära, selleni ei lähe enam kaua aega. Lõpuks siis veel vormel üks, mis on need esiplaanil Eestis kerkinud eelkõige seoses sellega, et Eesti Televisioon on moodi läinud väga tulusa lepingu hakata demonstreerima vormel ühe maailmameistrivõistlusi, siin on üldiselt leitud pigem, et siis Michael Schumacher säilitab oma maailmameistritiitli või tähendab võidab võidab selle. Uuesti. Nii ja sellega ongi meie ennustus ette loetud, meil jääb nüüd ja Osama bin Ladeni tabamise kohta veel oli küsimus. Siin on küll arvamused pooleks, aga ega midagi jääme ootama. Aasta lõpuni ei olegi rohkem jäänud kui ainult 11 ja pool KUUD. Järgmisel laupäeval on meil aga stuudios teine seltskond Aarne Rannamäe juhtimisel. Tänan. Jaanus Piirsalu ja Teet Kallas tulemast täna stuudiosse ja see meie saade kordub täna õhtul kell üheksa kell 21 kuulmiseni.