Härra kammi. Ööbinud no. Küsiti. Kui poosi? Kõlas Olavi aaria, Evald Aava ooperist Vikerlased. Olen külmavereline, ei ärritu kergesti. Osatan õppides kerge vaevaga kätte, ei taha kedagi haavata, hoidun teravustist ning ei taha ka, et mulle seda tehakse. Nii on kirjutanud Vootele veikat oma käega näitlejate küsitlusankeet. 18. märtsil 1932 sündinud Vladislav sky linnas Poolamaal. Aastal 1907 sai temast paljudel aastatel Estonia teatri juhtivaid lauljaid. Kodus kõneldi eesti, vene ja saksa keelt. Kooliharidust lauljana tuli talle Tenno Virooni erastuudiost Tallinnas aastatel 1000 927932, mida puutele Reikad väga kõrgelt hindas. Sellest ajast maju laulan. Tallinna konservatooriumis õppis ta vaid aasta, seejärel täiendas end Pariisis. Temast kõneldes on vanemad lauljat meenutanud, et lähedasemaks saanud talle äärmuslikud tüübid. Ühelt poolt õelade toored, teisalt hellad või südamega armastavad. Nii mahtusidki oneetiniascarpia vahele deemon ruubilisteni samanimelisest ooperist Igor Borodiini vürst Igorist, eskamilio Pisi Carmenist, Valentiiniku Nov Faustist, marssell Putšiini pohhimist, Silvio Leon kavallapaiatsitest, sherif Putšiini, tütarlaps kuldsest läänest aga tsaar, Lordsingi, tsaari Sappoosepas, krahv, tiluna Verdi trubaduris ja krahh alma viiva Mozarti Figaro pulmas. Loomulikult on veelgi rohkem rolle ka eesti ooperites, mida täna just kuulamegi järgmisena kõlabki Ungru krahvi aaria, Gustav Ernesaksa ooperist Tormide rand. Ja. Sinu sinu. Luurab. Varume. Kurat. Asu Haren, elan. Vootele veikat esituses kõlab veel kaupuaaria Adolf Pedro samanimelisest ooperist. Helisalvestus on aastast 1955. Emale oma. Et see ka, et avas Ame. A.