Segame pruuli grafest koike mul seda on. Kõlas Mimiaaria tšakkuma Putšiini ooperist poeeme juhatas Priit Nigula. Helisalvestus on pärit aastast 1958. Linda selliste mägi repertuaari tuli nimi kohe tema lavatee hakul. See oli aastal 1939 ja tookord oli see Eina uuli lavastus. Roll jäi lauletarile kuidagi eriliselt hinge. Kuigi hiljem aastate jooksul on ta Rodolphad vahetunud, siis südamesse jäi ka tema esimene tõeline partner Jaan Haabjärv. Kui 60. sünnipäeva eel lauljatar koos ajakirjanikuga rolle kokku luges, siis selgus, et kõik 30 lava-aastat on talle andnud kaks rolli. Nii ooperites kui ka operettides ja muud pudinad filmides, kuuldemängudes, telelavastustes veel peale selle. Linda selliste mägi on tänuga meenutanud oma abikaasa, tuntud raadiomehe Felix moori sõnu. Näitleja ei tohi kunagi ühestki osast ära ütelda, olgu see siis suur või väike. Siis ei lähe ta kunagi rooste ega jääga publikust eemale. Ja tõepoolest, oma lavaaastate jooksul polegi ta ühestki pakutud rollist ära öelnud. Kartmata laval vananeda, jätkus talle tööd kõrge eani. Kuni 11 aastat tagasi sai temagi aeg ümber. Me kuulame nüüd need aariat lauka valla ooperist pajatasid. Kui lauljatee hakul meeldisid Linda selliste Mägile lüürilised osad siis hiljem hakkas ta erilise innuga kaasa lööma karakterrollides. Nii hinnatigi temas ühelt poolt suurepärast solisti, teisalt aga kui meisterlikku näitlejat ja meenubki ta kellele, kuidas Kasmika Eelana, Pisi Carmenis, Tatjana Tšaikovski, Jevgeni Oneginit, pater flaina, Putšiini samanimelises ooperis või kosjasobitaja, barbalina toliidse komöödias keeto ja kuute või tädina Eugen Kapi lasteooperis talvemuinasjutt või siis missis Figintsina lõu muusikalis minu veetlev leedi. Lauletarile on kuulunud ka mitmed topeltosad ühes ja samas ooperis näiteks pater, flaya Suzuki ja oli aegu, kus ta oli koguni ainus, Suzuki aga katati ana paarina Jevgenia neeginis. Padaimandas jällegi nii Masha kui ka kuvernant. Ka Stella Polaris-s oli tal kaks rolli. Kuulame nüüd koote ja barbale duetti tulitse muusikalisest müüdiast. Keetoja coote kutterollis on Enno eesmaa. Orkestrit juhatab Vallo Järvi.