Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord me rääkisime sellest, kuidas väljendus Stalini isikukultus. Arusaadavalt, seda kultust ju kinnistavakaid, kunstnikud, loojad, oma töödega, kõik on muidugi liialdus, aga väga paljud rääkisime ka sellest, et arukad linnad, asutused, need on ju hästi palju, saavad enesele Stalini nime väga erinevates variantides, nii seda linnapaadid ja igasugused muud variandid, aga nimi Stalin on seal sees. Ning jõudsime rääkida ka sellest, et Stalinile püstitatakse arvukalt ausambaid. Ja üks suuremaid neist paigutati Moskvasse suurele põllumajandusnäituse terit tooriumile sinna südamesse. Ja oli meil juttu ka sellest, et seoses rekkarestorani veerimisega, mis võeti ette 50.-te alguses võetakse see ausammas maha. Ta on tegelikult tõesti erakordselt nauto, kui üldse võiks mingist ilukriteeriumist lähtuvalt Stalini monumente hinnata, aga see on neist vast kõige ebaõnnestunum. Ja uut püstitada ei jõuta, aga vaatamata sellele see on jällegi väga huvitav, et nagu eelmine kord rääkisime, on ju ametlik seisukoht, et kunstnike saanud oma ülesandega hakkama kama ja ei suutnud väljendada seda suurt isiksust, seda inimest, mis siis Stalin tegelikult oli või kes ta oli skulptuuri variandis muidugi, mis, aga koopiaid sellest monumendist on tehtud päris palju ja neid on ka paigutatud erinevatesse linna sõnadesse. Nii et vaatamata sellele, et leiti, pole, ei õnnestunud see takistanud üldsegi, et kuskil provintsilinnades poleks samasugused Stalinit seisnud. Ja harvad polnud ka juhused, kui püstitati korraga mitu ühesugust ausammast ja ka nende konkreetselt koopiate näitel on ja see puudutab Omski linna püstitati neid korraga kohe mitu tükki, mitu Stalinit täiesti ühesugust seisis siis Omski linnas ja selle variandi juures Stalin siis seisab sinelis parem käsi on tal hõlma vahel ja vasakus hoiab mütsi paljud taoliste põhimonumentide või kuidas siis öelda niisuks originaal maalide loojad, millest võeti siis eeskuju või nad olidki kinnitatud nagu mingisugused šabloonid, nende loojaid muidugi pärjati korduvalt ja üks nimi, mis Anvas, nende seas kõige tuntum on Nikolai Tomski ja ta oma nende Stalinit ees sai viis Stalini. Sest teda on pärjatud, aga kokku viis preemiat ja au sees oli ta ka hilisemal ajal vaatasin, 1970. aastal antakse talle sotstöö kangelase aunimetus, nii et austus jätkub ka pärast Stalini surma. Ja tema nimi saab laiemalt üldse tuntud Nõukogude üldsusele. Nendest sündmustest tol ajal ajalehtedes kirjutati, neid kajastati. Kui 1935. aastal kuulutati välja konkurss Arusaadav kiirofon, tapetud, tuleb tema nimi Rustada ja kuulutatakse välja vastav konkurss, püstitada talle ausammas. Ja avatakse see ausammas 1938. aastal, nii et võtab natukene väga. Ja kui vaadata, kes siis on selle ausamba arhitekt, niiet skulptor Tomski, aga arhitekt Danze mees võis vist tõesti saatust kiruda, korduvalt miks talle sattus nisukene perekonnanimi, tema perekonnanimi on Trotski. Nii et sellise perekonnanimega tol ajal elada oli ju suhteliselt keeruline, eesnimi on noi, aga vaatamata sellele oli ta igati pärjatud arhitekt. Ja võib-olla tema loomingust vast olulisem, mis puudutab nüüd seda Stalini aega. Ta on peamine selles arhitektide grupis tehes kujundab Leningradi Nõukogude palee hoone. Meil oli päris pikalt mitu Nõukogude paleest, mis pidi rajatama Moskvasse ja mis jäigi ehitamata. Aga Leningradis valmib nii, et Sankt-Peterburis võib seda hoonet näha. See on täpselt samuti grandioosne, muidugi mahult jääb ta Moskva omale. Al-lasin oli ka kindlad reeglid, Moskvas peab olema kõige suurem. Leningradis on suuruselt järgmine ja nii edasi ja selle ehitamist alustati 1936. aastal. Ja ta valmib vahetult enne sõda 41. aastal. Kui suure hoonega oli tegemist? Seda iseloomustab üks ainuüksi kabinet, ametnikud pidid seal istuma valdavalt nii, et ainuüksi kabinetti oli sinna projekteeritud rohkem kui 700. Ja ka suur nõupidamiste saal, mis mahutas 3000 inimest, nii et grandioosne hoone. Ja sõja ajal paiknes seal Leningradi rinde staap mitte alguses kuskil sõja, mis 42.-st kolmandast aastast nii et hoone on olemas ja seda veelkord võib, kes soovib minna vaatama? Loomulikult saab Tomski selle Stalini ausamba ees ka Stalini preemia. Teine tema tuntud töö samast ajast on Puškini kuju. Ja ma ei ole ammu korraldanud viktoriin nisukesi küsimusi esitanud ja nüüd igaüks meie kuulajatest võib siis vastata küsimusele, kes oli bussigina. Inimene pidi olema ju väga tuntud, sellepärast et kellele püstitatakse eluajal ausammas, peab ju millegi erilisega silma paistma. Tegemist oli Aleksander bussiginiga ja tema oli stagaanuliku liikumise algataja masinaehitustööstuses. Ja 35. aastal, kui kogusse liikumine lahti läheb, siis tema brigaad ületas neid norme korduvalt eakastega ikke nimetama, numbreid on väga hirmuäratavalt suured. Nii et tekib küsimus, kuidas üldse said olla sellised normid, mida on võimalik kümneid kordi ületada, aga nii see oli. Ja neid on juba unustatud. See fakt, et algselt staganovlikku liikumist nimetati, ajalehed kirjutasid, et tegemist on staganovlik puus sügindliku liikumisega aga ilmselt seda välja öelda suhteliselt keeruline kuskil kõnedes kutsuda inimesi siis täitma või lähtuma nendest eeskujudest. Ja nii jäigi alles ainult see staganov. Temaga seondub üks tore legend, väidetavalt kuulduste ema saavutustest jõudis Ameerika ühendriikidesse. Ja Ameerika esindajad olevat siis tema poole pöördunud talle edasi Fordi enda kutsa. Ta tuleks tõelat Fordide aastasse masinaehitus Detroidis ja lubati talle palka maksta, no niivõrd väärtuslik spetsialist palka lubati talle maksta kullas ja nüüd selle jutu järgi. Puškin olevat öelnud nendele emissaridele. Öelge fordile edasi, et meie jaoks koduma kallim kui kuldarusaadavalt. Midagi taolist ilmselt ei toimunud, aga niisugune jutt nõukogude maal levis. Kuidas siis fordile vastas pos sõlgin, nii et vähe sellest, et inimene täitis? Ma väga edukalt oli ta ka ära kasutatud relvana niisukeses, ideoloogilises võitluses, näitamaks, kui kindlameelsed nõukogude inimesed on. Ja ka tema au sees olemine ei piirdu Stalini ajaga, vaatasin natukene ka tema edasist eluloo käiku. 75. aastal ka temast saab sotstöö kangelane, aga sotsialistlik võistlus oli ju aktuaalne teema tol ajal. Nii et need kangelased väga paljud neist, kes olid oma kangelasteod teinud tõesti kuskilt tehastes vabrikutes palju siis nad seda ise tegid. Kuivõrd suur osa sellest kuulus ka teistele inimestele, on omaette küsimus, aga veel kord väga paljud neist olid pärjatud ka hilisemal ajal. Omal ajal rääkisime Moskva kõrghoonetest, siis oli meil juttu ka sellest, et projektide järgi osaliselt nad ka realiseerusid, tuli ju need hooned kõik kaunistada skulptuuri taga. Nõukogude ajal pidid olema ju väga ilusad. Valdavalt olid need erinevate kas Nõukogude Liidu rahvaste esindajad, kes katustuse esid või siis erinevate elukutsete esindajad. Ja tellimus nende skulptuuride valmistamiseks oli ka antud Tomskile. Ja samuti on ta valmistanud päris palju skulptuure tol ajal avatud metroojaamade jaoks, nii et seal nad seisid ja nende autor oli ka seal oli terve grupp skulptorid, aga juhtis seda gruppi Tomski teine Tomski ei ole ainus viiekordne Stalini preemiate laureaat on veel üks skulptor ja see oli Jevgeni Vutšetitš ja tema puhul rahvusvaheline kuulsus, nii võiks teda isegi nimetada, saabus kuidagi. Ja seondub see 1937. aastaga. Siis toimus Pariisis kunstitööstuse näitus ja seal pälvista kuldmedali oma tööga. Ja selle töö pealkiri on Kliment, Vorošilov, ratsaniiet, marssal paras õlov olid siis hobuse seljas ja seda tööd hinnati kuldmedaliga. Ja ta oli lülitatud ka skulptorina sellesse kollektiivi, kes pidi tema välja lõpliku Nõukogude palee projekti, nii et seal polnud mitte ainult arhitektid, insenerid, vaid ka teiste kunstivaldkondade esindajad, eriti muidugi skulptorid, nii et see oli ka üks tähtis ülesanne, mida ta täitis. Ja 1948. aastal määratakse ta üleliidulise põllu majandusnäituses peas skulptor x, mis on iseenesest huvitav fakt, et niisugused suured näitused või suured platsid seal olid ka ametikohad, mis olid ette nähtud skulptorite laskeplatsi. Tuli ju kogu aeg kaunistada, skulptuure sinna juurde lisada ja talle kuulub terve galerii Lenini ja Stalini skulptuur salt portreid, kuid vast kõige tuntum tema töö. No neid on muidugi mitmeid, aga ma arvan, et vähemalt pilt, et selles tema teosest seal on muidugi ka tegemist suurema autorite kollektiiviga, ka tema oli selle eesotsas peaks olema meie kuulajatel kuskil silmade ees ja see on tuntud monument, mis püstitati Berliini treptovi parki. Ja see on sõdur-vabastaja. Vast peaks olema paljudele meie kuulajatest tuttav. Alatise monument 1949. aastal, kaheksandal mail. Ja väidetavalt selle lõpplahenduse on väga paljus dikteerinud isiklikult Stalin, kui kui oli juba maketina valmis, siis skulptori lahend oli järgmine, et sõjamees hoidis käes. No nii ta on, see monument on meile tuttav veelkord. Tähendab, ühes käes on alla lastud mõõk ja teise käega ojad, sõdur süles, tüdruk. Ma ei teagi, isalik suhtumine vabastatud saksa rahvast sõja saksa tüdrukutesse, mis seal tegelikult toimus 45. aastal sõda me tänasel päeval teame väga hästi. Ja selle algse projekti järgi, mil oli siis Vutšeti loonud, oli sellel sõjamehel käes automaat, Stalin olevat teinud ettepaneku asendada mõõgaga, nii et väidetavalt see idee, mis on ju geniaalne, tuleb sellel au anda, on Stalinilt ja üks tema teos hilisemast ajast on ka väga tuntud ja seda peetakse üldse maailma kõrgemaks monumendiks. No kas ta tänapäeval maailmas on või ei ole, ma ei oska öelda, aga ma arvan Venemaal kindlasti ja vast ka Euroopas. Ja see on monument, mis paikneb Volgogradis kodumaaema kutsub jällegi peaks olema paljudele meie kuulajatest tuttav naine, mõõk käes. Nii et siin oleks nagu sümboolne seos selle Berliini monumendiga. Volgogradis mõõk tõstetakse ja Berliinis langetatakse, ehitustööd algasid 1959. aastal. Valmis monument 67. aastal, need juba Brežnevi ajal, tegemist on ikka pigem terve ansambliga. Ja millised on need mõõdud? Nad on hirmuäratav, üllatavalt suured, täiesti uskumatut, kui neile mõelda, ainuüksi selle mõõga pikkus pidi olema 33 meetrit. No on raske isegi ette kujutada. Ja selle, aga mida see naine käes hoiab, ema, selle raskus on 14 tonni ja muidugi selle lahendi leidmine, kuidas siis nii rasket mõõka valmistada, millisest materjalist seal olid väga pikad ja tõsised arutelud. Ja selle monumendi üldine kõrgus oli 85 meetrit. No kui võrdluseks New Yorgi Vabaduse ausammas, siis on 46 ja peaaegu kaks korda kõrgem monument on siis Volgogradi oma. Missa Puudutab Stalinit Jeticsi loomingus, siis ta on valmistanud Stalinile kolm ausammast. Üks neist püstitati Kaliningradis ja üks tema veel tuntud töö peaaegu oleks selle unustanud. See on ausammas Czeržinskile, Charlinskile ja miks just see ausammas Seržinski on niivõrd tuntud, sellepärast et see seisis ligikaudu 30 aastat Moskvas KGB pea hoone ees Blanca väljakul. Ja püstitati see ausammas 58. aastal, leiavad selle ausamba mahavõtmine. 91. aastal oli niisugune sümboolne samm mis pidi kuidagi märgistama, et selle institutsiooniga Cage p-ga oleks nagu lõpp. Jäme teame, tegelikkus pole kaugeltki selline. Ja tänase päevani see poleemika, et ausammas tuleks paigutada tagasi sinna, kus ta seisis, iseloomustab väga hästi seda olukorda, mis tänasel päeval Venemaal valitseb. Aga vähemalt seal ta seisis. Ja veel üks kulp tor, keda võib-olla tasuks eraldi välja tuua seoses nõnda Stalini monumentidega. Skulptor võiks olla Vladimir Ingal ja temalt on mitu ausammast Stalinile ja Stalini büst, mis oli Riias, on ka tema looming. Ning 38. aastal valmistab Ta ja püstitatakse skulptuurigrupp. Stalin ja mamma Lukat kes on kunagi seda lugu mammukatist, polnud temast, me rääkisime päris pikalt, väga keerulise saatusega tüdruk, hiljem noor naine. Ja tegemist on meeldetuletuseks tadžiki tüdrukuga. Töötas jällegi ees ringlikult, korjas põldudelt puuvilla. Ja 1935. aastal kohtub Moskvas Staliniga ja tuntud pilt kümnetes eri variantides, kuidas Stalin teda hoiab süles maalid, fotod, plakatid ja muidugi taolisele sündmusele ei saa mitte reageerida, kas skulptorite. Nii, et see on üks tema võib-olla nisukesi tuntumaid teoseid. Ja veel üks nimi, keda tasub mainida Matvei maniser ka tal on mitu Stalini preemiat kolm ja tema loomingust üht-teist võib näha ka tänasel päeval. See on metroojaam. Ja seal on näide tema loomingust ja ma avatakse 38. aastal. Ja miks ma tahtsin veel teda mainida, sellepärast et ju oli parteerinkondadelt alla kuidagi eriline niisugune usaldus, mis selle märgiks. Et pärast Stalini surma tava, et võetakse José surimask lahkunud inimesest ja see töö usaldati just nimelt Talle Hiinat, Stalin surimask on siis võetud tema poolt. Mis nüüd puudutab üldse nüüd Stalini püstitatud ausambaid monumente ega nendega ju kokku ei hoitud ja minu põlvkonna esindajad teavad, näiteks, mäletavad osad on võib-olla ka käinud. Pioneer, laager, Artek, see oli ju kõige olulisem pioneerilaager nõukogude maal pioneerilaager number üks. Tol ajal kandis ta molotovi nime ja näiteks ainuüksi selle pioneerilaagri territooriumil seisis neli Stalini monumenti. Nii et eriti jah, kokku ei hoitud. Üks neist oli Staling Osgorkiga, see oli sissekäigu juures. Kolmekümnendatel aastatel püstitati veel kaks Stalinit ja pärast sõda leid, et ikka väheandi lisati veel neljas Stalin ja seal anda juba generalistsimusse mundris. Ja vot see ausammas, kus Stalin on juba võitja, munder, Saliasceneralitsimus, sellest koopiad on ka väga paljudes Nõukogude Liidu linnades, tol ajal neid püstitati ja seal ka seisid. Kusjuures ausambaid Stalinile püstitati ka sõja ajal, aga arusaadavalt siis oli teha midagi muud, aga see ei tähendanud üldse poleks nendel aastatel Stalinile ausambaid püstitatud. Mis aga puudutab neid ausambaid Stalinile, mis jäid sakslaste poolt okupeeritud territooriumile, noh siis arusaadavalt need purustati. Mõned lood on ka sellised, kus kõigepealt jäeti ta mõneks ajaks seisma, peata näiteks kõigile vaatamiseks ja siis purustati. Ja mis puudutab neid vaenlase kätte, kasutame siis seda sõna läinud territooriumil seisnud ausambaid Stalinile siis vast niisugune erandlik lugu on Stalini ausambaga, mis seisis Petrosawatskis. Roomlased viisid selle ausamba minema ja tausamas jäi purustamata ja seda ausammast demonstreeriti Helsingis näitusel, mis oli pühendatud bolševistliku propagandale, nii et seal ta vähemalt oli tervena. Kuid sõjajärgne aeg, kuigi kolmekümnendatel on neid ausambaid püstitatud sadu, võib-olla isegi tuhandeid, ületab seda mitmekordselt. Ja on toimunud ka mingisugused niisugused muudatused, kui vaadata sõjaeelseid, ausambaid ja sõjajärgseid ausambaid, siis tõesti nüüd valdavalt Stalin seisab generalist simusena, mundris ja tooniandev ausammas taolistele koopiatele rajati 1952. aastal ja kui 27. juulil toimus pidulik Volga tonni kanalile Lenini nime omistamine, vot siis sel puhul avati seal suur ausammas. Stalinile jagas selle ausamba, autor on Utšetitš ja vahetevahel, kui lugeda, milline oli selle ausamba edasi, kus siis on märgitud, et võeti maha 1969. aastal kuid ilmseltpärasem on 61. aasta ja miks siis nüüd see 69. on mängu tulnud. Aga sellepärast otsustatakse 61., kui võetakse maha asendada Stalini ausammas. Tüüpiline mõttekäik Lenini ausambaga ja vot see otsus võetakse vastu 69. aastal. Ja jälle tellimus esitatakse Vutšetyczile ja see ausammas Lenini valmib 73. aastal ja jällegi on väga nisukene, suur, selle kõrgus on 57 meetrit. Ja kuskil juhuslikult lugesin, need on see tänasel päeval nii ei ole, nii, aga pidavat olemas ausammas kinnesse rekordit raamatus ja miks ta on seal sellepärast et see on kõige suurem monument, mis on püstitatud kunagi reaalselt elanud inimesele. Nii et need näited, mis meil oli New Yorgist ja Volgogradist, need on ikka nisukesed, abstraktsed, mingis mõttes monumendid arvavad konkreetsele inimesele suuremat monumenti pole kunagi püstitatud. Võib-olla tänasel päeval kuskil on jõutud, aga raske öelda et sõja järel püstitatud monumendid on valdavalt tüüpprojektid, kui vaadata neid nõukogude liidu linnades. Väga paljud on just nimelt selle Tomski looming, nii et sealt võetud koopiad seal Stalin seisab sinelis, vormimüts on tal käes. Parem käsi on hõlma vahel, vasak on siis hoidmas seda vormimütsi natuke nagu selja taga. Ja kui vaadata seda kunagi Tallinnas seisnud monumenti, siis see ongi seesama monument, nii et selle algautoriks on siis Tomski. Ja sellel monumendid on kaks tiibprojekti. Esimene, mis on vähem levinud, ta oli ka kulukam, sõda oli natuke keerulisem püstitada, täpselt samasugune Stalini kuju. Aga seljad taga seisab nagu nisukene kalju, nagu Stalin on kaljuees, monoliitne, suurem monument ja see teine variant ja Tallinnas oli just see on siis ilma selle kaljud taaniad, ainult Stahlil seisab selline monument, kus on see kalju, see oli Leningradis näiteks 49. aastal jälle tüüpiline näide tollest ajast. Korraga püstitatakse erinevates linnaosades kolm sarnast monumenti. Nooru saadav linn on suur, inimesed tahavad ikka näha Stalinit ja kuidas nii hakanud sõitma teise linnarajooni, kui võib siin meie rajoonis seda imetleda. Ja on veel üks tüüpprojekt, olles järgsest ajasse, kujutab Stalini siis niisukeses frentšis. Ja vormimüts on tal peas ja käes on raamat. Selle monumendi kõrguseks oli ette nähtud kaks ja pool meetrit. Ja tavaliselt reeglina oli ta püstitatud parkidesse, nii et ka see oli enam-vähem paika pandud, milline monument oli südalinnas keskväljakul ja millised olid parkides T1 tiražeeritud monument, ausammas, selle autoriks oli oda. Ja see on sammus Stahlil, nii et üks jalg olla kuulatud, eta nisukene, märgiline sinel seljas ja vormimüts peas. Kui otsida originaalseid lahendeid, siis neid on suhteliselt vähe ja ei ole väga palju aega süüvida nüüd Stalini monumentidesse. See oleks võib-olla eraldi uurimisteema, et kuidas sai nii juhtuda, et on kõik projektid kinnitatud, peaksid olema nagu sellised Stalinit, nagu on ette nähtud, aga on mingid erandid, et kuidas siis rannastus saada sõjaluba mingite erandlikke monumentide püstitamiseks. Väga raske on öelda, aga näiteks üks taoline oli Odessas Odessa, nii, üldse eriline linn võiks, kas sellepärast anti niisugune eraldi luba? Seal, Stalin on generalist küsimuse vormis ja istub tugitoolis nakku troonil. Otsisin selle monumendi pildi ülesse ja tõesti on see erakordselt kummaline, hästi suur monument. Ja see plats või see koht, kuhu monument on püstitatud, on niisugune kõrgendik ja ümbritseb seda lille Klumb, nii et Stalin istub tugi tohlis kummalikus poosis. Pigem sobiks selline ausammas mõnele Rooma imperaator ile keset siis lilleplatsil, niisugune Stahli ja nagu rääkisime sageli ka sõjajärgsetele monumentidele. Muidugi, kui võrrelda neid neid eraldiseisva Staliniga, siis neid ju nii palju ei ole. Aga on ka selliseid, kus ta traditsiooniliselt on, koos leininiga oli meil sellest juttu, et vahetevahel või 61. aastal need monumendid likvideeriti, nii, Stahlil võeti ära, jäeti Lenin üksi kurvalt parki pingile istuma, nii et neid näiteid on päris palju. Teine võib-olla järjekorras, kellega Svalin kujutation korki täpselt samuti vestlevad, istuvad pingil siis riigijuht ja kirjanik. Ja neid tüüpprojekte oli kolm veel üks inimene, kellel on au olnud Stalini kõrval monumentidele istuda või seista, on Vorošilov näiteks selline monument oli püsti tatud aaremburgi. Üsna erandlik. Ja seal Stalin on ju tavaliselt kas palja peaga või on tal vormimüts peas. Aga seal on Stalinil peas Budjonovka. No meie kuulajad kindlasti teavad, kuidas Budjonov ka punaarmee vormimüts välja nägi. Rahvapäraselt on meil ju seda kutsutud ka täitorniks teatud ajast alates. Aga selle mütsi sünnilugu on tegelikult erakordselt põnev ja huvitav. 18. aastal, kui oli vaja uut vormirõivastust punaarmeele siis oli ju soo, erineks kõikide teiste realistlike riikide sõjaväevormidest, et tuleb anda talle nisugune, rahva varane, traditsiooniline sugune venelik väljanägemine. Ja sellest konkursist võtavad osa tõesti väljapaistvat loojat näiteks fašnietsov Gusto Tief ja vot siis tulebki see vormimüts, see Budjonov ka hiljem seostatakse selle mütsi nimi, pudi on ka sealt sisse jonovkab. Ja lõplikult kaob ta ära nõukogude armee vormirõivastuse loetelust üldse nende seast käskkirjaga 1940. aasta juulist rahvakomissari käskkirjaga ja arusaadav selja taga on talvesõda sõda Soomega ja kõik võisid ju veenduda, et sedavõrd ebaotstarbekad peakatet kasutada sõja tingimustes nagu oli sõpudjonovka annab välja mõelda. Kuigi, kui vaadata taaga hilisemast ajast pärinevaid fotosid, kus on jäädvustatud Nõukogude sõjamehed siis on näha, et veel isegi paar aastat pärast selle käskkirja ilmumist võib leida mõnda väeosa, kus on veel kasutusel need Budjonovkad. Igatahes sellel skulptuurid on siis Stahlil Onowcas sinelis ja näitab käega varašhlavile seda suunda, nagu siis ilmselt on vaja rünnakut jätkata nisukene turne kaksikteos, kus siis Stalini kõrval on ka varašilov. On veel üks monument, kus nad seisavad kõrvuti ja see oli püstitatud või seisis punaarmee keskmuuseumis täpselt samuti on seal siis Stalini ja Vorošilovi Stalin, Frenschis, piip on käes, paremas käes, vasak käsi on taskus ja kõrval seisab Parošilov ka sõjaväevormis ja parema käega nagu kohendab seda sõjaväerihma. Nii et niisugune teos. Ja huvitav, et üldiselt on küllaltki levinud variant, kus diktaatoreid me ju tahame näha, kui inimlikud nad on. Praegu nad on, kujutatakse lastega ja eriti palju neid teoseid, neid skulptuure, kus Stalin oleks koos lastega, aga lapsed said tol ajal olla kas oktoobrilapsed, pioneerid või komnoored, nendega neid eriti palju ei ole. Nüüd, mis puudutab veel ühte erandit, son täiesti kummaline monumente, aga selline oli ja püstitatud olid ta Valgevenes linnas. Seal istuvad vastastikku toolidel Stalin ja tema vastas ei keegi muu kui trafimm Lõssenko suur põllumajandusedendaja, nii et nisukene monument on olemas. Aga kui olla neid laste juurde, siis üks taoline monument seisis Moskvas rahvamajandusnäituse Tadžiki paviljonis. Ja kui juba öelda, milline paviljon son Tadžiki paviljon, siis on juba enam-vähem selge, kes oli see laps, kellega koos Stahlil on kujutatud. See ei olnud mitte niisugune Stalini täisfiguur, vaid nagu poolfiguur saadik ja hoidis ta käte vahel ikka seda malakat. Nii et niisugune monument on ka olemas. Kusjuures selline monument seisis ka omal ajal metroojaamas Stalinskaja, mis siis nüüd on, Semjonov skaja, nii et seal oli ka analoogiline monument. Veel mõned lastega variandid olid näiteks Moskva pioneeride pargis, seal Stalin kallistab kahte pioneeri, üks on siis poissijad, heina tüdruk. Ja veel üks erandlik monument, kus Stalin on koos lastega hooli Stalinas ärksis Donbassis ja Donetskis ja seal on Staling generalist küsimuse vormis ja tema kõrval on kolm pioneeri. Nimetan pioneeride seltskonnas. Näid monument muidugi köike kirjeldada pole mõtet, aga see ei ole ka eriti raske ülesanne. Sellepärast et veel väga paljud neist on Tiit projektid, nii et nad on nagu koopiad pisikeste pingid variatsioonidega. Nii et kui vaadata neid originaalteoseid, mis püstitati suurematesse linnadesse, siis neid ju eriti palju ei ole. Muidugi, siia tuleb lisada veel sadu sadu igasuguseid skulptuure, portreed kipsis, marmorist graniidist, mis olid väljas näitustel, aga mis ei realiseerunud lõpptöödena. Ja muidugi täiesti omaette teema on, millega täna ei jõua isegi alustada, aga mille juurde võiks järgmine kord tulla. Sõjajärgsel ajal püstitati Stalinile mitmeid väga olulisi monumente rahva demokraatia riikide pealinnades teistes linnades ja mõned neist on tuntud, mõned neist on grandioossed. Mõned neist on läinud oma kasvõi absurdsusest ka kunstiajalukku ja neil võiks siis natukene põhjalikumalt peatuda juba järgmine kord. Ja kuna meil oli juttu Budjonowcast, siis võikski tänase saate lõpetada lauluga filmist Budjonovka. Eelmisel aastal. Märjamaalinn kraane. Paati.