Pole tore, jälle Pariisis alla sa seisad määratulgangordi väljakul ja mõtle, kui hea, et kunagine Prantsusmaa kuningate hiilgav suursugusust nõudis nii palju avarust ruumi, õhku muidugi kah tohutuid taandusi, milleta nii imepärast linnasüdant poleks olnud võimalik luua. Väärikast arhitektide suguvõsast pärit Jacques Gabriel alustas selle väljaku kujundamist 1753 ja sajandite jooksul on siin ajalugu tehtud. Kõige kohutavam aega algeskkon koordi väljaku jaoks pärast suurt prantsuse revolutsiooni 1789 siis nimetati seda paika revolutsiooniväljakuks. Revolutsionääri peale oli nii palju vaenlasi, EPariisi tümakas poleks jaksanud oma kirvega nende kõigi päid maha raiuda. Niisiis paigutati siia tubli prantslase giljotiini leiutatud seadeldis kõrgelt langeva vaheda teraga tapmismasin giljotiin, mis töötas kiiresti ja stiilselt. Päris veste juubeldus hüüete saatel kaotasid siin oma pea nii kuningas Louis 16. Kuiga, vihatud kuninganna Marie Anett ja veel ligi poolteist 1000 inimest. Vedajad nelja teen, on ammugi kadunud, määratu väljak avaneb su ees otsekui hiigelsuur teatrilavategevus toimub väljaku keskelt tõusva oma 3200 aastat vana hieroglüüf idega kaetud egiptuse obeliski ümber mis tähistas kunagi haamani templi sissekäigu Luxarys Egiptuse asekuninga, Mehmet Ali kingitus Prantsusmaale aastal 1833 kahel obeliski seisavad fantastilised, eksootilised, tumedad kooriliste figuuridega, purskkaevud. Ilmatu suured värvideks, kuld, särav, mereroheline ja läikiv, must, väga kaunid vanad laternapostid, skulptuuri grupid kõrgetel postamentidel, lossitaolised hooned väljaku ümber pisut kaugemal, sõudja, sääne, lai sinakaslint. Võrguväljakul saab alguse pikk ja sirge šansse oli see, kuid hoopis teisele poole Kuulsa Louvre'i poole juhib sind siit veel üks Pariisi tähtsamaid elusooni väga pikk, otsekui joonlauaga tõmmatud sirgena kaugusse kaduv rivaali tänav. Okei, kõlab ju pidulikult ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid jäika Aja jälg kivis. 1769. aastal Korsikal sündinud Napoleon Bonaparte nimetanud 1789. aasta suure prantsuse revolutsiooni ülestõusnuid kõige armetumaks pööbliks, kuid evolutsioon andis talle võimaluse. Meelitas lahinguväli ja pärast mitut õnnestunud lahingut sai edasipüüdlikkust sõjakoolides õppinud noorest mehest prantsuse sisearmee ülemjuhataja. Pärast rajalistide mässu mahasurumist aga juba kindral. Euroopa riigid moodustasid revolutsiooni ronilise, Prantsusmaa vastu liidu ja Napoli onu otsustes ning veenis ka teisi Prantsusmaa sõjaväejuhte et selle liidu rünnakuid tuleb ennetada, alustada ise kallaletungi austerlastele ning nende itaallastest liitlastele tungiski oma sõjaväega Põhja-Itaaliasse. 1796. aastal toimus Toweris lahingut. Lõppvaatus leidis aga aset 1797 jaanuaris, kui kindral Bonaparte purustas lõplikult Põhja-Itaalia loodeosas seisva rivaali linna lähedal. Kogu Austria armee rivali lahing rüünerivali Pariisis. 1799 jõudis kindral bana part juba pärast Egiptuse sõjakäiku tagasi Pariisi korraldas revolutsiooni vastase suurkodanluse abiga riigipöörde ning valiti Prantsusmaa vabariigi esimeseks konsuliks. 11-ks aastaks sai temast riigi piiramatu valitseja, neist viimased 10 aastat oli ta aga juba prantsuse impeeriumi keiser. Suure sõjapidamise vaheaegadel asus Napoleon järeldama riigis uut elu korraldama. Selle juurde käis ka pealinna uuendamine. Oli ju alanud uus sajand, uus ajastu ja punapart kuulutas, et ta tahab muuta Pariisi kaunimaks, kui ükski linn seda eales on olnud. Linnaks, mis tähistab Prantsusmaa keisririigi suurejoonelisus. Napoleoni linnakujundus oli nagu kirjutatud naeruväärselt grandioosne, ent ametiga väga praktiline. Viis uut silda üles Nonii jõelegi liikluse lihtsamaks. Viisu tapamaja ja kaheksa kinnistõrgu andsid linnarahvale toitu. Nonii, enesesignatuuri võib praegugi terves Pariisis näha tema võite lahingutes tähistavad määratu triumfikaar, austerlitzi ja Jena sillad ja siit jõuame ka juba rivaali tänavale. Ka sirge idast läände kulgeva tänava rajamise mõte Pariisis küll päriselt uus, aga enne revolutsiooni ei olnud sellist liiklussoont eriti vaja läinud. Aga siis juba oli vaja korralikku ühendusteed, Kongoordi väljakuja luuriik ning Türi lossi vahel. 1802 algasid eeltööd juba 1803. aastal kulges ribolii tänav Concordi väljakult sirgelt ja uhkelt edasi mööda paremale poole jäävates Türia aedadest siis veel all seisvast terri lossist ja ilmatu pikast Luuvri põhja küljest. Esimest korda Pariisi ajaloos möödus lausa Louvre'i lossi kõrvalt tõeline elav ja rohkem kui 20 meetrit lai linnatänav. Tänavaplaanid tegid arhitektid persee ja fantaan ning neil oli keeruline ülesanne ehitada aedade, lossi ja Lowry vastas paiknevale Rivooli tänava teisele küljele sobivad ja väärikad hooned mis oleks aga piisavalt sobiv ja väärikas fantastiliselt kauneid aedu piirava kõrge õhulise raud värbades tara ning iidse meevärvilise lossi uhkete kaunistustega põhjatiiva vastas üle tänava. Persee ja fantaan paigutasid tänava äärde pikali ja sirge rea ühtse blokina seisvaid vägevaid viiekorruselisi hooneid, kaasa arvatud katusakende korrus, mille fassaadid tänavakorruse moodustas taas lõputuna tunduv, tegelikult pisut rohkem kui kilomeetri pikkune Arkaad. Sammaskäik. Selle all tänavakorrusel paiknes elegantseid, poode ja kohvikuid, kus pariislased pärast sammaskäigus Promeneerimist elegantselt aega võisid veeta. Igasugu tüütusi ja pahanduse tekitajaid 19. sajandi alguses siia sammaskäiku ei tahetud. Nimelt nõudsid arhitektid pärsieia fantaan, et siia pole vaja käsitöölisi, meeste haamrilööke, lihunike leivaküpsetajaid, mitte kedagi, kes oma töös ahjusid kasutavad. Paar käigus ei tohi olla mingeid silte, pilte või märke, mis viitaksid siin tegutsevate inimeste ametitele. See oli tsitaat arhitektide ettekirjutusest. Tohutu on sirge, sammaskäik katkeb vaid riballeelt kaugemasse ajaloolise Pariisi südamesse juhtivate kitsaste tänavate puhul. Rööderi voli ääres on kõvasti Pariisi kogu Prantsusmaale ajalugu tehtud. Austusest vastu alustagem jalutuskäiku konkurdi väljakult Revali tänava parempoolselt küljelt. Kõrge tumedatest raud varbades tara eraldab riboli tänava kõnniteel Need avaradest suurejoonelisest tülli aedadest, kus on siiani enam-vähem alles kuningliku maastikuarhitekti anrelenaatori kujundus aastast 1664 Bekkeskalee oma suurte tiikidega meetrilised lillemustrid, ornamendid moodustavad muruplatsid, puude alleed, antiikkujud, niisiis väga korrapärane, igati prantslaslik park. Sa näidud tuli aedadest ja samal tänavapoolel seisvastel rii metroojaamast ning jõuad tänava nurgani paremale suundub piki Alaiaveni tülli aedade ööseks suletav raud varbadest. Värav jääb sellest ühele poole. Värava vastas on suur väljak, muruplatsid, trepid ning väga avar plats, mis viibiilse lõõvri tohutule õuele tõusnud klaaspüramiidi juurde. Praegusele Aia avenüü väljakupaiga täitis aga kunagi Prantsusmaa kuningate Pariisis residents rehipalee. Neid residentsi loss oli Prantsusmaa kuningatele ikka küll uskumatult palju, aga et rehipaleest pole kuigi palju räägitud, jäeta külgnes ju rivali tänavaga, siis väikest tähelepanu on Tähkika väärt. Tegelikult oli 1564. aastal ehitatud tül riigi renessanss palee päris uhke hoone. Numbrist oli noil aegadel valmis vaid keskosa ja pisut jõepoolset tiiba, nii et 266 meetri pikkune tül Riibaleefassaad otse julges lõõri siseõue ja Türi aiad jäi palee tagumisse külge. Del rullpaleed hakkas rajama turniiril õnnetult hukkunud kuningas Henry teise lesk Katarina dimeeridži. Palee nimi tüllriie tähendas katuse või kahhelkivide põletusahjusid. Hammustele aegadel oli samas paigas ilmselt just sellist tööd tehtud. Järgmised kuningad jätkasid palee ehitamist, Luuvrijad ürii palee ühendati omavahel Sänni jõega paralleelselt kulgenud suurega galeriiga. Loss muutus üha uhkemaks, sinna ehitati ka teater. Samal ajal kerkis aga päikesekuninga Louis 14 Nende sädelev versai palee, milles sai Prantsusmaa kuningate pea residents kuni tähtsa revolutsiooni aastani 1789. Mõningas lõigu. 11. ja tema perekond toodi Sisversaist tagasi Pariisi küll Riipaleesse, kus nad elasid revolutsionääride vee peal kuni surmaotsuse määramiseni 1793. Kui Napoleon Bonaparte 1799. aastal võimu haaras saidil rii lossist algul esimese konsuli hiljem alates 1804.-st aastast juba keisripalee Napoleoni arhitektid, persee ja fantaan kaunistasid lossi uus klassikalises ampiir stiilis. Aeg läks tülli, palee elas üle Prantsusmaa ja Pariisi ajaloo. Kiiresti vahetuvad tapid Preisi-Austria ja Vene okupatsiooniarmee jõudmise Pariisi. Pärast Napoleoni Venemaa sõjakäigu läbikukkumist kuningriigi taaskehtestamise, mille käigus keiser Napoleon kolmas randa ajal saidil riist taas valitseja ametlik residents, siis teise impeeriumi ajal ehitati valmis ka pikalt riboli tänavate äärist Lowry põhjatiib, mis ühendas tül Riibalee Luubriga. Nii et lõpuks sai valmis noortel Re hiigelsuur kompleks. Vägeva siseõue kakkus veeti innukalt sõjaväeparaade. Tundrii palees aga, mille pika fassaadi kroonis uhke kuppel olid Maieszteetlikud riigiruumid, rikkalikult kaunistatud keisri perekonna eluruumid, teater, kaabelsalongid, söögi banketisaalid. Selles palees peeti pidulikke vastuvõtte ja maskipalle. 1855. aastal käis siin visiidil ka Suurbritannia kuninganna Victoria aga pidu sai kesta vaid 23. Ta mainib 1870 1870. aastal alanud Prantsuse-Preisi sõda. Pariisi piiramise ning valitsuse vastased ülestõusud. 1871. aasta märtsis kuulutasid rahvaesindajad, et nüüdsest valitseb linna kommuun kuid kommunaalid ei osanud Pariisis õieti kuidagi valitseda. Tekkis palju spontaanne toonaseid tänavalahinguid ja veriseid kokkupõrkeid. Kuidas valitsusvastases vaimustuses rüüstati ja lõhuti linna, kuigi püüti ka päris julgeid reforme ellu viia. Kuid juba mais saabusid versaist kohale valitsusvägede sõdurid. Oli antud käsk Komonaaridele mitte armu anda. Järjekordne tohutu veresaun Pariisi tänavatel nõudis kümneid tuhandeid ohvreid Pariisi kommuuni ohvriks kaunistel Ripalee, mille kommunaalid 23. mai hommikul põlema süütasid. Loss oli vana, aga tugev, nii et selle hävitamiseks tulid appi võtta bensiin, vedeltõrv ja lõhkeained. See põles kaks ööpäeva, alles siis suutsid tuletõrjujad leegid kustutada. Tugeva ehitise väärikate varemete kivised nöörid seisid oma kohal veel tervelt 11 aastat. Nimeta Prantsusmaa arhitektide ja kunstnike soovistel rii palee uuesti taastada otsustati varemed 1883. aastal siiski lammutada. Alates 2003.-st aastast mõlgutavad rekonstrueerijad aga taas mõtteid ajaloolised ürii palee ülesehitamisest, mis muudaks küll täielikult riboliide tänavailmet Sürje aedade jal uuri vahelisel alal, sest järgmine Osariboli tänava parempoolsest küljest kui Concordi väljakul lõikuma hakata moodustabki lõõvril lõputuna tunduv põhjasein barokkpalee maailma suurim Muuseum. Rohkem kui kaheksa sajandit tagasi laskis kuningas Felipe, kust täpselt siia esimese tugevate müüridega ümbritsetud kindluse ehitada. Järgnevad valitsejad rajasid siia ka juba suure kuningliku palee ja kunstilembesed. Monarhi panid aluse Louvre'i kunstigaleriile, mis avati kõigile soovijatele augustis 1793 meevärvilisest kivisest hiigellossist sai hiigel muuseum, mille riboliiv tänava kõrval kulgevat ilmatu pika kolmekorruselist põhja külge kaunistavad sambad, skulptuurid ja ornamendid. Aga meie kõnnime nüüd üleri voli tänava ja võtame ette tülri, aedade ja luu Wrifastas külje. Päike paistab ja paneb särama väikese nelinurkse püramiidide väljaku keskel kõrgel kerisele alusel seisva kuldse hobuse ja hobuse seljas istuva, üleni kuldse Shandarki kuju. Hollande'i Neitsi tundis, et just tema on kutsutud oma vägede eesotsas vabastama Prantsusmaad, lastest, kes olid saja-aastase sõja jooksul vallutanud suure osa riigist. Eks ta jõudiski mitmeid tähtsaid lahinguid võita, kuid inglased võtsid ta vangi ja kiriklik kohus mõistis mehketserluses süüdi. Ta põletati tuleriidal 1431 Roweenis kuid juba 25 aastat hiljem leiti ta polnud tegelikult milleski müüdi ja 20. sajandil sai sandaagist katoliiklik pühak. Nüüd särab ta kuldse ratsakujuna lipp vees keset ajaloolist Pariisi. Aga me oleme noori sirgel rivaali tänaval, tüllri aedade vastasküljel. Seid del aedade vastasküljelt pöördub alla mitu ajalooliselt tähtsat tänavat. Rochi tänava algusest paistab rivaali paralleeli saadonoree tänaval väärest seisev žanrochy barokk-kirik. Selle kiriku ees surus Napoleon Bonaparte 1795. aastal vägagi veriselt maha Royalistide mässu ja sai rahvuskangelaseks. Ja Reval olla pöördu kastil jooni. Tänav viib kuulsale ja avarale wandoomi väljakule mille keskel seisab roomad rajanuse sambast inspireeritud ligi 50 meetri kõrgune sammas selles reaalselt kulgevad reljeef, kaunistused jutustavad Napoleoni kuulsatest võitudest. Samba tipus seisab aga kivist väe juhtise ikka Napoleon. Aga siinsamas tül riie aedade vastas revoli tänava pikka sammaskäigu all on kaks põnevat poodi raamatupoodi. Kalinjaani, mis reklaamib ennast esimese mandril avatud inglise raamatu poena ning ka Pariisi kõige stiilsemaid elegantsem raamatu poena. Juba alates aastast 1801 on inglise keelsete raamatute huvilised just Jaani perekonna rajatud raamatupoest leidnud kõik, mida otsinud ja aastal 1856 kolis poodrivali tänavasse uhke ärkaadi alla. Vot ongi hästi tore, pisut nagisev keeruga puutrepp viib teisele korrusele, kus on palju igasuguseid avastamisväärseid ruume. Kallinjani poes tundub, et raamatute müümine pole siin mitte lihtsalt äri, vaid üle kahe sajandi kestnud perekondlik traditsioon. Teine revoli tänavasammaskäigus seisev inglise keelsete raamatute kauplus kuuleb juba 1792. aastal Londonis rajatud kaubandusketi, millele anti selle omaniku William Henry Smithi nimi. Niisiis seisab ribolil raamatupood Aabli mis mitte küll nii armsalt vanamoodne ja sopiline nägu, Nonii aga päris asjalik ja samuti suurepärase raamatute valikuga. Kätel Riia aia vastas revoli tänavasammaskäigus leidub väikesi ülikalleid, rõiva- ja ehete poode, elegantseid, kohvikuid, millel lauad, toolid soojal ajal tänavale tuuakse. Ja siin seisab tell kuningate hotelliks kutsutud viie tärnine narris. Postijaamaülem Shallaguste marssali tark ja ettevõtlik mees. 18. sajandi teisel poolel võttis ta laeval inglise Maali, ületanud Pariisis puhata ja meelt lahutada otsustanud Englase toast oma kodulinnas prantsuse rannikulinnas kalees ja pakkus sealses postijaamas külalistele öömaja. Oli 1815, kui mõisenaris avas juba ka Pariisis Inglismaalt tulnud külalistele öömaja. Algselt seisis see hotell küll rivaali paralleeltänaval Donoreel. Hiljem koliti roolisammaskäiku uude luksuslikum Maia. Aastal 1855 peadus siin ka Suurbritannia kuninganna Victoria teooria ja lähme siis sai aegade jooksul üks pariisi kõige luksusliku maid kuulsamaid ja stiilsemaid hotell mille külaliste hulka kuulus üha enam vaid aristokraatlik eliit. 20. sajandi alguses võeti Norris suured ümberehitused ning arhitekt on ripolnennoo, tegi 19. sajandi hotellist 20. sajandi hotelli. Norrisi fassaad jäi küll endiseks uhke ja elegantne sissekäik põhikorrusel revoli tänavasammaskäigus käiguga harjas võlvlagi moodustab esimese korruse suurte nelinurksete akende alla laiasepisrauast palustraadiga ääristatud rõdu. Edasi veel kaks korrust kaarjalt taandavad katuse, seejärel on ka mitu mansard korrust. Läheme rüüsse. Minu arust on väljaspoolt raske ära arvata, sest revolu tänava kõvasti rohkem kui kilomeetri pikkusel sammaskäikude alal moodustab risttänavate vaheline hiigelpikk fassaad ühe aimsemassiivse hoonete ploki arhitekt Reno tehtud uuest sisekujunduses valitses, aga lõi 16.-st teel suures salongis valged Stub kaunistused restoranis marmorsambad ja kullatud pronkskujud. Fuajee laes pis rauast baldahhinud. Aastal 1935 jaganud põed Leon pool Farg Pariisi hotellides sõjalised kolmeks kategooriaks. Vaesed, rikkad ja need, kes peatavad Norrishis. Kössis peatusid noil aegadel Norrishis kuningad, printsid, presidendid, sultanid ja maha raisad ja nii hakatigi seda paika kutsuma Ümber ovaal kuningate hotell. Hiljem lisandusid aristokraatide rahamehed, kuulsused, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad, Hollywoodi koorekiht. Need, kellel oli piisavalt raha, et luksusnumbrite eest hingehinda maksta. Olevik ja minevik kohtuvad ris, ajatus luksuses. Kas või romantilises piano-baaris. Mõnel ilusal õhtul. Ja kõnnime edasi Röderevoli sammaskäigus tänava vastaspooles jätkab lõputuna tunduv Lowry põhjakülg. Revali arendamist käsid Porboonide kuningas šarl 10. tema järel kodanlasest härrasmehena tundunud Loui Philip ja siis Hollandi kuninga Napoleoni noorema venna kolmanda pojana sündinud Loui Napoleon Bonaparte Napoleon kolmas lugu jutustab Napoleon saabunud 1848. aastal põhjavaksalis Pariisi kaart ja sõlmis suurejooneline kujutluspilt linna ümberkujundamisest. Sellega asus tegelema Pariisi prefektiks nimetatud George Shen Hoffmann. Pariisis sündinud saksa soost Parun ilmselt andekas linnaplaneerija, kes sai Napoleon kolmanda käest ülesanne Pariis ümber ehitada. Osman laskis vanu kitsaid, räpaseid ja käänulisi tänavaid ning viletsaid üürimaju maha lõhkuda. Nende asemele tekkisid laiad puudega palistatud Põlvarid ning kõrget stiilset kivihooned. Niisiis hävitas Hausmon suure osa keskaegsest Pariisist ja lõi uue, 19. sajandi Pariisi. Mis puutub rivaliidenevasse, siis selle tublisti rohkem kui kilomeetri pikkune sammaskäik vastasküljel lõpeb tohutul kuningliku palee väljakul. Jälle kuninglik palee. Neid polnud Prantsusmaa kuningatele iial piisavalt palju. See seitsmeteistkümnendal sajandil ehitatud palee oli algselt kardinal Richelieu residents. Viimane pärandas selle 1642. aastal. Kuningas lõi Kolmeteistkümnenda. Praegu töötavad lossis Prantsusmaa riigiasutused. Hoone ise tavapäraselt uhke tiibehitis päriselt rivaali tänavaga ei külgne, küll aga selle ilmatus tuur ühe küljega ribolyybooli avatud nelinurkne paraadõu, mida ümbritseb kolmest küljest lahtine topeltsammastega kolannad. 1986. aastal paigutati sellele väljakule kunstnik Daniel juureni suuri vaidlusi tekitanud installatsioon, mis kujutab enesest kogu väljakul korrapäraste ridadena seisvaid vertikaalsete, mustade ja valgete triipudega eri kõrguses sambaid. Muuseas on need päris madalad, leiad ümmargused postikesed ja neid on kokku tervelt 280. Nii kadus 3000 ruutmeetri suurusel väljakul paiknenud parkimisplats Jevjuureni sammaste, nagu neid kutsuma hakati, eesmärgiks olnud tegelikult varjata tänava all asuvate ruumide ventilatsiooni. Sahte Need sambad on isegi väljaku pinnast all. Neid ümbritsevates väikestesse basseinides viskavad tänaval kõndivad inimesed münte ja jäävad ootama oma soovide täitumist. Sellisele väljakule juhib meid siis rööderevolee ja juhib aina edasi. Me alustasime teekonda mööda rohkem kui kolme kilomeetri pikkust noolsirget Tripoli tänavat Concordi väljakult paremal pool tänavat olid Türi aiad ja lõputuna tunduv Lowry vasakpoolne tiib. Mööda vastas poolset ilmatu pikka sammaskäigu all kulgevat kõnniteed. Jõudsime just kunagise kuningapalee palee Royali ees erinevale väljakule, kus seisavad ootamatuid ja toredat juureni. Sambad. Louvre ilmetu kõik lossi tee paremal tänava poolel saab lõpuks otsa, aga Reva leida Tänav aina jätkub, sirgelt ja uhkelt. Sellega ristuvad tänavad juhivad kuulsatele sildadele 100-ni. Paremal tänava poole Ollel jalutades paistab eemalt Pariisi vapustavalt uhke raekoda, vägev renessanss, las hotelle veel. Kahelt poolt on laia ja sirget tänavat seisavad nüüd peaasjalikult Hausmanni ajal ehitatud kõrged viie kuue korruselised kivihooned. Ka linnajaod on vahepeal juba vahetuda jõudnud, kuid meie kõnnime ikka mööda rüüderi, voliid. Mad kui kõnnime, sest ükskord peab see lõputu revoli tänav ikkagi lõppema ja lõpebki. Nii kuidas soovite, algab, oleneb sellest kummalt poolelt vaadata. Meie alustasime Concordi väljakult ja oleme jõudnud Pariisi ajaloolisse Mae piirkonda, kus pooli metroos jaaminessevini e tänava nurk otsekui lõpetaksid noolsirgelt kulgenud ilmatu pika Pariisi liiklussoone Raineri vali Mare on jälle üks huvitav koht ajaloolises Pariisis ei olegi ebahuvitavaid kohti. 1240 ehitasite templiordu rüütlid siia oma kindluskiriku. Õige pea hakkas siia tekkima Prantsusmaa-aadlike uhkeid elamuid. Viimased elasid siin pikki sajandeid, kuni leiutasid uue, ilmselt siis aristokraatlik oma elukoha Faber Sherman läänis. Ma öösse asus elama Pariisi Naudi kogukond, siia tekkis elav kaubanduspiirkond. Praegu on Marees hulk põnevaid kunstigaleriisid, trendikaid, restorane ja moekauplusi. Nädalalõpu päevadel võiks piirkonnast eemale hoida. Siis on siin nii palju rahvast, et ei mahu hästi tänavale ära. Sellisesse paika suubub siis meie pikk ja sirge revoli tänav. Mööda seda jalutades oled ära näinud väga olulise osa ajaloolisest Pariisist.