Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Tšiili aukonsul Enton Figeroa Tere väga meeldiv ja nii hästi pealide hääldanud, nii et ma olen üllatanud, kui, kui hästi hispaania keelt Just nimelt hispaania keelt ma siin tükk aega harjutasin, teie nime hääldama ja tegelikult, kui me nüüd päris ausad oleme, siis on veel tükk maad minna, aga, aga ma vähemalt proovisin. Räägime siis kõigepealt teie valitud alguses muusikast. Leidsime just interneti abiga need lood, mis on folgimoodi ja see esimene räägib nendest välismaalastest, kes tulivad chillisse. Ja siis meil on see tunne, et, et vaata, kui sa tulid siia, siis sa tunned ennast hästi. Tšiili, inimesed on üldiselt külalislahked, ütleme niimoodi. Proovime ja me oleme mõned sajandid tagasi löönud, need välismaalased, kes tulid, aga paistab, et praegu enam mitte. Need indiaanlased, kui te lubate, niukse pisijutte, meil ei mänginud tolajal jalgpalli, vaid pigem hoki moodi ja siis kahe meeskonna vahel olid need võistlused ja siis see meeskond, kes võitis, neil oli lubatud, juhul kui nad tahtsid süüa üks hõikaks nendes, kes kaotasid. Umbes 500 aastat tagasi, no see kõlab lohutaval niisiis selline muusika ja räägib külalislahkusest. No Enton, kust te sündisite ja milline oli siis teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaegadel? Santiago on suur linn nagu lõviosa Lõuna-Ameerika riikidesse, seal pealinn toimub kõigi, nii et ma sündisin seal, kus kõik toimub. Elavad praegu kaheksa miljon inimest, sõjad San Diegos, nii et see on eesti mastaabist pisut mitu korda ja seal lapsepõlve elu harjumus oli, et nii suur linn ja pisut agressiivse inimese vastu ja sellepärast ma tunnen nagu suur Vaja arvestada, et seal iga liikumine, kui sa mõtleb, et ma lähen kuskile juuksuri või sind jalgpalli mängida või ma tahan jäätis süüa siis on vaja arvestada, et 45 minutit. Nii et siis nii on need suured distantsid ja samal ajal Sa ei tunne kedagi tänaval, nii et alati on vaja vaadata, kas on röövli, jätkas, on inimesed, kes võivad olla ohtlikud. Kas liikluse, seal, Nateer, aspekteeri, eriti liiklus, signaalid, nii et lapsepõlved olid päris palju hoiatusi. Isa, ema töötasid mõlemad ja oleme kolm venda. Nii et toredad mälestused tolajal, sest Santiago on linn, mis asub umbes 150 kilomeetrit rannikualast ja selleks, et ekskursioonid teha ookeani pool ja selleks, et mägedes nemad, olite kindlasti pereelamusi, mida tavaliselt näele lõpul ja samuti kõik tšiillased, armastame jalgpalli. Nii et lapsepõlvest tuleb selline mälestused, mängija jalka ja lähme platsi peale. Vaatame jalga või mängime ise. Jaa, Tšiilis mängivad jalgpalli sisuliselt juba need poisid, kes on mähkmetest välja kasvanud, vist? Jah. Ei tee midagi muud. Sildaru moodi või suusatajad siis Tšiilist ei tule, ei kedagi ja neid kergejõustiku puhul ka me võime öelda, et me olime nulli lähedal aga jalgpallurite hulgas on mõned. Ühesõnaga, võimas jalgpalli maa, mis siin rääkidagi, aga lapsepõlvest veelkord, et teil oli siis kombeks aeg-ajalt või oli see iga nädalalõpp kuidagi sõitsite Vaikse ookeani äärde? Ütleme, need ekskursioonid sõltuvad loomulikult hooaja ja kuidas need ilmastikutingimused, nii et suusarajad on seal 30 kilomeetrit kaugusel ja need ookeaniekskursioonid on üsna tavalised kui sant ja kui see ei paku eriti looduste inimestele. Nii et see oli üsna tavaline najale lõpuplaan. Samuti on vaja arvestada, et nendes suurtes linnades ongi need seltskonnaelusündmused, nii et on päris palju sõpru igalt pool ja on võimalik ka sünnipäeva pidada, nii et seal on seltskonnaelu üsna avatud. Samuti mäletan, et igas valdkonnas, kus sa oled, on vaja arvestada päris mitu, kes viivad just sedasama. Nii et lapsepõlvest oli ka nagu pere poolt need õppedused, et püüa siis haridust saama ja püüa võõrkeelt õppima ja oled korralik seal koolis, sest on vaja arvestada, et iga aasta lõppevad keskkooli umbes 200000 inimest. Nii et ei saa välistada, et kui sa tahad olla keskpärane, siis tõenäoliselt see tulevik ei ole eriti roosiline. Nii et kui sa tahad midagi rohkimad või ülikooli poole või siis on vaja pingutada, see oli kindel, ütleme mõlemad vanemad pool oli, oli sama lugu, et ema oli apteek kirjas, siis ta pidas oma isiklik apteek ja isa on elektroonikainsener ja siis tema ise on, on töötanud elektroonikafirmas terve elu, nii et nemad ütlesid, et vali mida iganes, aga püüa just sellel sellel valdkonnal olla esmaklassiline, kui sa suudad. Te suutsite VR, teie vennad, ka üks teie vendadest on psühholoog ja teine on kunstnik ja läheb hästi teie pere lastel ehk Teil ja teie kahel vennal. Edu saladus ongi just teha see, mis sulle meeldib, nii et mul on hea meel, et see vend, kes on siholoogia, kes töötab kliinikus ja, ja seal püüab ravida need, kes on kokaiinisõltlased siis see temale väga meeldis juba algusest peale vaadata, kuidas saan inimesi aidata ja eriti tundlikus valdkonnas, kus on need noored mehed, eriti noored mehed, kes on pisut luuserid ja kes seda on päris palju kaotanud. Ja siis teine vend, kes on koosnektist ta, ta ütles, et ma tahaksin euroopases seal kuusiku elu Lõuna-Ameerikas on pisut tagasihoidlik ja sellepärast ta elab praegu Hollandis. Nii et mina olen siin me Eestisse ja püüan ka midagi teha. Siinkohal. Nii et üks vendadest elab Amsterdamis, psühholoog elab jätkuvalt Santiagos ja teie olete siis praeguse seisuga Eestimaal ja Tallinna linnas olete Tšiili aukonsul, aga mida teie õppisite ülikoolis? Seal alguses bakalaureuse kraadi pool, ma mõtlesin, et matemaatika ja füüsika, sest see on hea alustamise baas ja siis pärast, kui see vaka käes võimalike edasi majandusele, et siis magistrikraad majandusele. Ja ülikooli lõpetasite sentiaagus nii vakka kui magistri. Mõlemad ja seal kesklinnast toimub peaaegu kõik, sa võiks, võiks ka õppida midagi kuskil San Diegos kaugel, aga need elatustingimused ja samuti haridustase on madalam kui Santiago. No kuidas teie Entel Figeroa sattusite Eestisse? Siis mõned aastad tagasi meil oli selline võimalus, et alustada tööd siin, siin Eestis ja selline tore lugu, et just ühe firma tähtis arendada ekspordivõimalusi toiduainete valdkonnas. Just Baltimaades, Venemaa Ukrainas ja nad pakkusid võimalused. Kas sa tahad olla meie ekspordijuht Juss selles piirkonnas? Nii et selle tööga ma tulin Eestisse 20 aastat tagasi, pärast olen teinud midagi muud. Aga vahemalt sellega ma tulin 20 aastat tagasi ja, ja tulite Tallinnasse või alustasite kuskilt mujalt Tallinnasse enam mõtlesime, et ehk kuna Santiagos toimub kõik, siis Eestis kõik peab toimuma Tallina Belas, ma saan aru, et teised linnad ka. Nii et see oli siis aastal 1996 täpseni varem Ma olin investeerimispangandusest töödanud, Tšiilis olin ka majandusõppejõuna tegutsenud. Ja siis lisaks oli finantskontroller mõned aastad siis kui ma tulin siia piki, ma olen tegutsenud rahvusvahelise No öelge, kui see otsus langes aastal 1996, et jah, ma tulen Eestisse, kas teil mingeid kõhklusi ka oli, et kuhu ma ikkagi lähen? Siinkohal algusest peale oli kogu saada huvitavate inimestega. Ma sain aru, et ei jää midagi muud üle, kui enam-vähem õppida eesti keelt ja siis tegutseda selles valdkonnas, mis on väliskaubandus, kusjuures on päris palju potentsiaali, perspektiive siin Eestis. No tulite Eestisse ja hakkasite kohe eesti keelt õppima ja kindlasti mõtlesime alguses, et, et äkki mingi akadeemiaga, nad olid kahtlased kohad vähemalt 20 aastat tagasi. Ja siis me leidsime tore õpetaja Kersti oli selles samas rühmas. Isa Philippe Jourdan, kes on praegu katoliku kiriku piiskopi ja siis ükse vande Tolk. Käänded ja muud eesti keele loosungid inglise keeles ja enam-vähem saime aru. See haige kamp oli esimesi väljendeid, mis Kerstidele. No olite igal juhul väga tublid ja siis 20 aastat, no kas selle 20 aasta jooksul oli selliseid hetki, kus te mõtlesite, et ei, et aitab küll, ma lähen tagasi jälle. Kindlasti mitte, sest on olnud alati päris palju põnevus, isi, nii et olen tegutsenud peal tekstiilimaailmas ja meil olid toredat tempot Narvas ja ekspordime kodutekstiili tolajal. Siis olen tegutsenud kindlasti te olete söönud väike väänik, Eesti präänik, oleme siis need magusaid küpsiseid eksportinud Peraste väga huvitav elu ja elukogemusi Kivi-Vigalas, kus on need mozzarellat ja sellel alal samuti õppinud päris palju lehmade juures Udelates ja lõpuks olen saunadest tegutsenud, mis on ka üsna põnev valdkond. No uskumatult kirev kaleidoskoop teie tegemistest aga siis ühel hetkel olete millegi kindlama juurde jäänud näiteks tänaseks päevaks või. Ja võime öelda, et see saunaprojekt ja need lahendused just heaolutööstuses on väga huvitavad ja praegu me oleme üsna toredat saavutusi saanud, nii et arvan, et võiks edasi liikuda just. Nii et teie kohta öelda, et edukas ärimees Ütleme tulemused on, kui meie ei näita müügi käsud, siis kindlasti meie ülemus kägistab meid ja ja siis me olime majandatud, nii et on parem ole nii, nii korralikke kui võimalik. Nii et eesti keele ikka päris hästi selgeks saanud, et isegi need teie kujundlikud väljendid, no täpselt nii räägitaksegi, aga öelge, millal teist aukonsul sai? Aukonsuliks kaheksa aastat tagasi mäletate täpselt Tšiili surssaadik tol ajal just selgitas, et Tšiili on tagasihoidlik, Lõuna-Ameerika riigi ei saa kunagi avada mingi saatkonna siin Eestis ja tänu sellele. Nii nagu teised riigid, see aukonsuli võimalus on üsna mõistlik. Ja Me oleme kokku praegu 32 aukonsulite Eesti vabariigi territooriumil ja Tšiili on üks nendest riikidest, kes on esindatud aukonsuli asi, kindlasti aukonsulid võivad kaasa aidata sellesse väliskaubanduse valdkonnas ja mõned Eesti firmad näiteks on äridelegatsiooni na sõitnud Tšiili poole ja ise olen leidnud neile kontaktid ministritega ja kohalikud ettevõtjatega ja sellel eriti IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal. Me oleme mõned projektid käivitanud. Siis lisaks on need kultuuri vähendite tuleb tantsutrupp, tulivad muusikud esinevad seal linnateatris, oleme korraldanud muusikafestivalil, oleme ka mõned raamatud, sest teame, et Tšiili peale jalgpalli on saanud kaks Nobeli preemia, üks on Gabriela mistral, kes oli põhikooli õpetaja ja teine oli Paulone, luuda mõlemad luuletajad ja mõlemat saanud seal Nobeli preemia ja just on tõlgitud eesti keelde korralikud Eesti luuletajad on, on saanud ilusti tõlkida need neil Uudamistraalia, teised Tsiili luuletajad ja see raamat oli lansseeritud ja lisaks on teine trükkimis ja me püüame Kas võib nii öelda, et te peate nüüd Eestit oma kodumaal? Ja kindlasti ütleme. Ma ei ole veel ostnud, aga tahaksin kuskil kalmistuse leida kohta. Nii et vaatame mulle, mulle väga meeldis Kivi-Vigala kalmistu, nii et ma ei tea, kas need kohalikud aktsepteerivad, et Gigi Tšiilis maetud sõjal vahepeal me saame proovida. Aga kuidas te seletate seda tohutut kiindumust Eesti vastu ja Eestiga nii lähedaseks saamist, et kuidas niimoodi tekkinud, sest siin elab palju palju inimesi vähemusrahvustest ja mõni räägib, et ei, mul on kaks kodu ja üks on ikka endiselt seal murdvas või Ungaris ja teine on siin, aga et aga teie kuidagi nii absoluutselt seda võtate, et on vaja arvestada, et siin on väga armsad. Et see, see on kindlasti üks hea punkt ja lisaks on võimalik kuidagi panustada Eesti heaks ja ma olen mõelnud, et mõned müüginumbrid oleme saavutanud. Ja Mulle ka meeldib olla õppejõud, nii et ma tegutsen mõningates koolides eesti koolides ja seal on ka toredad noored, kellega arutleda, need majandusteemad, nii et välja arvatud, kui keegi oleks mulle öelnud, et kuule, sa oled käsutu või või sa oled mõttetu siin Eestis siis, siis ma saan nagu paki ja ära minna, aga, aga vastupidi, ütleme alati me leiame need toredad projektid ja siis on võimalik neid käivitada. Kus koolides te olete õpetaja? Elmisel lõpuperioodil ma läksin pisut hulluks ja, ja siis ma võtsin nagu liiga palju ja kogu oli 32 tundi nädalas. Nii et praegusel hetkel ma olen jaganud, et esmaspäeval, 20 esimeses koolis teisipäeval ma annan majandusloengut Jüri gümnaasiumis, kolmapäeval on väga toredad noored seal Tabasalus Tabasalu gümnaasiumis ja anname üle uhked. Ja siis neljapäeval ma olen juba 10 aastat õpetanud Pirita majandusgümnaasiumis. Ja see kõik käib eesti keeles teoreetilises eesti keeles. Ma olen alati öelnud õpilastele, et kui te arvate, et see välisindiaanlane räägib halvasti eesti keeles, siis teil on lubatud parandada mida iganes, sest mõnikord ma ei oska eriti hästi kirjeldada või, või mõned väljendid ei ole päriskõlblikud, nii et nad parandavad. Te ütlesite välisindiaanlane, no tuleme korraks teie sünnimaa juurde, et seal on väidetavalt neli protsenti umbes rahvastikust, on siis indiaanlased ehk põlisrahvad ja need, kes on 100 protsenti. Seda ka nii nagu Eestis meil on, samamoodi sega puutruses. Me armastame inimesi, siis need kohalikud Sest segane verd on igal pool, ma saan öelda, et mul on umbes 15 protsenti indiaanlaste verd. Ja konkreetselt kellema budget Aimarad oma putsed ongi nii, jah, täpselt nii. Huvitav, kuidas see välja lööb? Vanaema poolt on üks vanaema, kes on rokkinud mitte 100 protsendi Mabudžaga, aga enam-vähem ja siis see annab see tõmmu ja niisugused fenotüübid, nagu need kohalikud No ma kujutan end ette, kuidas koolilastele on tegelikult väga huvitav olla teie õpetada ja teie kui õpetaja pakute neile uudishimu ja kõik on suurepärane. Aga kui meil siin juba jutt läks juurte peale ja selle peale, kust see kõik tulnud on ja teil endal on täiesti indiaani veri voolamas soontes, siis teil on mingisugused traditsioonid, rituaalid ka meeles, mis teil kodus olid kalendri, tähtpäevad või mingid asjad, et vot täna tehakse just nii seda toitu ja ja ühesõnaga, sellised asjad. Ja kindlasti ütleme, on vaja arvestada tšiillased, oleme katoliiklased, nii et katoliku maa tähendab, et rituaalid, traditsioonide kindlasti inimesed käivad missal pühapäeviti ja pihi sakramendi, ütleme mul ei ole nagu traumaatiline kogemus, et astuda pihitoolis. Ja need traditsioonid, rituaalid jõuluajal Me valmistame jõulusõime ja siis me oleme toonud Tšiili jõulusõime, mis oli Vene tänaval näiteks sellel sellel aastal näitusel, sest Vene tänaval olid erinevad restoranid ja kohad, mis panid, et need jõulusõimed siis paastu ajal meie ei söö. VastlaKukkivaid sööme pikem mereainet, sest selle pasta aiaperioodil on reedeti keelatud süüa liha, mis on tšillastele vaga suur suretamist. Ja selle liha asemel Meriaga meil on ookeani kõrval nii, et on võimalik mingi kaheksajalga tappa või, või mida iganes. Kolletis, mis sipleb seal liha asemel. Paastuaeg, see on nüüd see, mis kestab lihavõtteni. 40 päeva ja traditsioonide hulgas on ka jalgpalli, nii et kui sul ei ole lemmikmeeskond, siis oli ei keegi Tšiilis sul pea poole ma kedagi olgu Levaavia, Flora või mida iganes ja siis kõik oleme identifitseeritud selle jalgpallimeeskonna ja siis on vaja traditsioonilisel või rituaalid või mida iganes käia seal staadionil, karjuda ja siis hüpata ja toetada sinu meeskonda. Te tahate öelda, et ei ole ühtegi Tšiili inimest, kes ei armastaks jalgpalli, võib-olla ikka mõni, kuskil leidub mõned. Mõned veidrikud. Ja jõulud on teil siis mõistagi ka 24, detsember, eks ole see jõuluõhtu, et kõik see on samamoodi, aga millised on teil need jõulukombed, noh jõulusõimedest te siin rääkisite natuke, aga, aga on äkki mingi nüanss eriline, võrreldes muu kristliku maailmaga, et vot just nii me teeme Tšiilis siis kui on jõuluõhtu või kuidas sellega on. Ütleme on vastupidi, kui siin, Põhjamaades meil on seal üsna soe ja me oleme keset suvi, nii et jõulud võivad olla basseini juures ja me saame päevidada jus sellel ajal. Ja need, kes kardavad. Kalkunid, sest tapetud on päris palju tolajal. Aga vana-aasta õhtu ka 31, detsember, eks ole. Mis te siis teete? Siis vana aasta õhtud on, on siin nagu Eestiski, nii et kui jõulud on perega, siis vana-aasta lõppu on sõpradega tavaliselt šampust loomulikult. Aga võib-olla see on üks erinevus, mida me näen koos välismaalasega ette et Eestis on faga tagasihoidlikult pidutsemas vana aasta lõpul? Jah, me olime seal nagu rohkem tantsimise kisa, kära kuskil õues võib-olla ka, et, et siin õues on külm ja kui inimesed ei taha 100 Cupikuks, nad ei tee seda nii, nii kaua seal õues ja seal vastu piiri on soe ja kõik tahavad. Kas nüüd see vana-aasta õhtu uue aasta vastuvõtmine olete sõitnud koju või teinud ikka siin Eestis elades ja Tšiilipäraselt või niivõrd-kuivõrd seda annab tšillipäraselt ja kuidas sellega on olnud? Ma olen siin üsna tihti. Kui, kui sõidan Chili pooled, kasutan ära need koolivaheajad, see on üks hea võimalus ja tegelikult ma just märtsikuus seitsmeteistkümnendal on lennupiletid Tšiili poole. Aga kui te siin võtate seda uut aastat vastuna, siis lähete õue või külm on ju, eks ole, või olete, kas siis siseruumides oma sõpradega või kuidas sellega? Ja seal tuvastatud on on tore, kui, kui ka aasta võiks olla erinevad väljakutsed, nii et mõnikord õues, mõnikord siseruumides, mõnikord sauna. Aga sünnimaal käite siis iga kahe aasta tagant? Jah, umbes kaks, kolm aastat, see on üsna loomulik. Siin on päris palju ülesandeid ja meil on toredad projekt, mis on praegu algamas ja eriti heaolutööstuses. Ja ma näen, et et inimesed välismaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Hollandis on armunud eesti saunadesse, nii et kui ma lahkun, need kliendid hakkavad karjuma, et et kus on minu tellimus ja mis te ei valmista kiiremini ja siis, siis ma ei saa nii, nii kaugele. No see on tore, no te ise olete ka saunas käia. Kindlasti see, see on kohustuslik. Kui sina oled, müü inimene, siis sa peab käed, sidemed ja sa proovid ja kui sul on mingi kähku siis parem müüa midagi muud, või, või mida üldse müüa. Kas te. Eestisse tulles nagu üldse esimest korda sattusite sellisesse sauna või oli teil oma sünnimaal ka selline saunas käimise komme või kuidas? Siis on vaja arvestada, et kui Tšiilis ütlebki, et lähme sauna, sõid, kas sa tahad sauna, siis sa oled kahtlane inimene ja miks? Sellepärast tõingi ei proovi midagi niisugust, nii et võib-olla on mõned veidrad klubid või inimesed, kes on parem vältida need, kes pakuvad seda. Aga siin Eestis, kui ma käisin ja vaatasin, et et usaldusväärsed inimesed ikka teevad seda, siis on vaja proovida, esimese korral ma saingi šoki, sest keha ei olnud harjunud selle kuumusega. Täpselt kuumuse külmus ja õlut oli liiga suur, soperduse ja indiaanlane ei saanud hästi aru. Toimus aga. Muide, indiaanlastel on teatavasti need higistamistelgid või midagi sellist, kus on ka päris palav ja aga nad on need. Põhja indiaanlased USAs ja need Kanada omad seal Tšiilis, nad pigem joovad mere ääres ja. Ja see ongi nende saun. No eks ta selline põhjarahvaste ihuharimise kultuurora rohkem, samas eks ole, on väga kuulus ka türgi saun ja nõnda edasi, aga räägime natuke söögist. Milline see Tšiili rahvusköök on ja mis teil kodus ema tegi? Ema oli apteeker, nii et. Paraafid sellel alal, mis vanaema tegi siis tavaliselt seal nad on kõik maius, Moklased või maiasmokad, kes oskavad need kui sa oled söönud, need lehmakommid või, või need kondens piim on ju see keedetud, see on võimalik segada koos moosi ja mõned nektariinid virsikud ja need tordid on sillas, selle väga armsad, hästi magusad, ma kujutan ette, üsna magusad, nii et siis Pigem magusate, ei, need on on seal eelistatud, aga liharoad ja täpselt sili lehmad on tagasihoidlikumad ja väiksemad kui Argentiina omad. Nii et Argentiinas, neil on need hambad ja sellepärast nad on rammusat ja suured udarad ja kogu aeg sööma sõjal siili meil on mägedes, meil on pisike riba, mille laius on 150 kilomeetrit, ainult siis lehmadel on kõhnevad. Ja siis tänu sellele pikki Tsiilis on see Hakliza kom, nii et hakklihapirukad, kuhu siis juures on lisatud mõned mitte tavalised eined nagu hakk, lisaplusse oliivid pluss rosinaid, pluss mune, sibul ja kõik sees. Nii et kui mina olen seda seletanud eestlasele rosinad. Kas te niisugust Tšiili kööki olete siia Eestisse ka oma koju toonud, sööte siin ka midagi taolist, vahel valmis? Mõnikord olin kohalikutele seletanud, kuidas valmistada just need lisapirukad ja mõned maisiroad ja avokaado põhjal salatid ja nii edasi. Kuid eestlastele mõnikord see on liiga võõras ja siis nad helistavad ikka. See hapukapsas. Ja seal ja eks eestlaste hulgas ole nii ja naasuguseid inimesi, et on väga konservatiivseid tõepoolest see hapukapsas ja sealiha ja ahjukartul ja nõnda edasi, aga aga minu meelest on ka väga palju avatud inimesi, kes hea meelega söövad hakkliha rosinatega ei ole mingit probleemi, eks ole, ja on avatud maailma maitseta. Kas Eestis on midagi niisugust ka, millega te kogu sümpaatiale vaatama Ta tunnete, et mitte kuidagi ei harju ära? Kindlasti mõnikord me leiame aeglased inimesed, kes vastavad liiga aeglased ja siis ma ei ole nii harjunud sellega. Ja mõnikord me räägime tundides, et keegi õpilane liigub kilpkonnakiirusega. Aga teine aspekt, mis on mõnikord raske, on see tagasihoidlikkus või, või mitte nii avatud ja vana aasta lõpul mõnikord on sõbrad, kes oleme väga head sõbrad ja toredad inimesed, aga nad ütlevad üsna lakooniliselt head uut aastat. Siis aga mis teie ütlete, kui on USAst saabunud? Ah, teie olete selliste külmavõitu eestlastega siis palju kokku puutunud, et ega siin Eestimaal on ka see kallistamine juba täitsa niimoodi peatastmased. Et kallistatakse küll, aga milline see teie sõpruskond siis ikkagi on siin Eestimaal? Ma saan aru, et on siin eestlasi, aga on ka teistest rahvustest inimesi. Kuna tegutseme aukonsulaadi, siis kindlasti on vaja 100 tuttavaks ja sõbrustada kõigi tšiillastega, kes on siin tarritooriumis ja me olime kokku 12 tükki, praegu. Eestis või Tallinnas Eestis? Nii et nende hulgas on mõned tarkvarainsenerid, on luuletajad ja kirjanduse tegelased, on üks katoliku kiriku preester, kes on seal Tartus ja ükse arhitekt, teine koduperenaine, kes abielus Rootsis ja siis tuli Rootsis Eestisse kodugene tegutsema just lastega siin, nii et on päris päris huvitavad tšiillased, kes. Ma just praegu kuulan teid ja mõtlen, et aga mida võiks teha Tšiili luuletaja Eestis? Ahaa, nii et leidis endale muusa Eestist paistab, et midagi nii suus ja kas kõik need 12 inimest räägivad eesti keelt? Nato pikem inglise keele kõnelejad Nad püüavad tasapisi, nad ei leidnud Kerstid õpetamiseks ja siis on vaja veel arendada. Nad on püüdlikud. Jah, nad on püüdlikud, neil on huvi täpselt see, see on see suur eelis ja samuti mõningatel on, on lapsed, kes on Eesti kodakondsuse siis killasi lastega, nad püüavad ka eesti keeles rääkima. Ja nad on otsustanud, et jäävadki siia elama, kui neil on huvi eesti keele vastu või. Mitte kõik, muidugi mõned vaatavad, et see asi on ajutine ja sõltub ka tööolu, korraldas nii, et mõned mõtlevad, et see on üks periood, aga nad võivad liikuda kuskile mujale. No igal juhul väga huvitav, nii et teie käite kõigi nendega läbi lisaks on teil siis Eestis? Pro ja need kohalikud sõbrad on nendega Mazang tihemini ja mõningad mängime squashi ja siis on teised, kellega me võime arutleda, need majanduse aspektid ja siis erinevates koolides ka mul on häid sõpru. Vanemad ja vennad on külas käinud ja mitte kõik, aga mõned on siia tulnud ja nad on üsna üllatunud, et Eesti eksisteerib ja on niiviisi, et selline maa üldse olemas on. Aga meeldis neile ja nad ütlevad, näiteks on, on haruldane vaadata, et trami, juhtkond naissoost ja siis nad ütlevad, kuidas Eesti naised on nii julged ja siis me käisime seal Vigalas ja nad tahtsid, kuidas lüpsja tulid, kõik mammid. Kuidas Tšiilis näiteks, kes lüpsab, mis on üsna raske töö, peab olema mees, aga siin need sõnad on üsna vaprad ja lüpsavad lehmad. Nii et niisugused üllatused on, on toimunud. Vähe sellest, minu meelest lüpsja töö ongi põhiliselt naiste, üheski aga Tšiilis on siis mingit tööd, mis on täiesti välistatud, et naised seda teeksid. Kohe peab olema jää, sest tavaliselt on ohtlikud kohad, võivad tulla need röövlijad ja nii edasi. Ja selline sai siis tänane saade ja täiesti rahumeelne, ühtki röövlit kuskilt ei paistnud. Aga nagu ikka, on ka lõpulugu igati rahvusliku päritolu ja mis te siis välja valisite? Aitäh lõpuks võiks olla see Tšiili rahvussport, mille nimi on Roveeoo mis on teistes riikides ka olemas, aga seal, Tšiilis on need lehmad, mis jooksevad ringi ja siis on kaks hobus, kes ajavad taga. Ja see on see laul, mis räägivad, kuidas need loomad jooksevad ja kuidas need Mehe Toyotaga. Suur tänu teile Eestis elav Tšiili aukonsul Enton ei kera, et saite aega tulla meile saatesse. Kuulame siis seda palaja stuudios olid veel ka Haldi, Normet-Saarna ning Maristomba kuulmiseni. On need. Ei kiida.