Ei, ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav prantslane patriisi Daniel Nime, mida te ütlete? Minu nimi on handi haldja. Tere aldi. Praegu kõlas üks väga ilus laul ja see oli just see, mille te valisite meie saatesse algus looks ja miks. No teie olete siis nagu öeldud, prantslane, kes elab Eestimaal ja juba päris tükk aega, aga ikka läks kõigepealt tore minna sellesse teie lapsepõlve koju ja meenutada natukene, kus see lapsepõlve aeg teil möödus ja milline oli teie pere ja. Milline see teie lapsepõlvekodu siis oli, millega vanemad tegelesid? Ja ja siis minu vanemad pidasid farmi loomadega siis edasi minema. Ja elu oli rahulik, perekeskne oma õe ja vennaga. Nii et teil on lisaks ka õde ja vend ja nemad on jäänud Prantsusmaale ikka enam. Teine linn, kes nimi on kes on umbes 30 kilomeetrit linanist, aga vend elab vanematele päris lähedal, jah, lasteaia lähedal ja väga ilus koht ka. Ja meenutate natuke traditsioone, millised need olid teil? No meie traditsioon oli. Panin meie pidulikult riidesse ja me läksime koos kirikusse. Kui koju tagasi tulime, sõime traditsioon äärsed oma farmi kana koos oma aiajuurviljadega. Oli hästi mõnus ja oli väga tugev tunded. See oli iga kord nagu täiesti kindel asi, et sõita just nimelt siis pärast kirikut, seda oma farmi kana ja mitte midagi muud. Seal kasvas vanimad juures ja jah, see kärna tuli sõinud põhimõtteliselt pigem pühapäevaga. Jah, maitse oli hästi spetsiaalset ka, sellepärast oli see väga paev ja sõime, sõime kõik koos ja oli meie aeg, siis. See oli väga tore. Mäletan. Kui nüüd hästi üldiselt öelda, siis on teie elus võib-olla kaks kirge. Need on juuksed ja kulinaaria, aga nagu ma juba ütlesin, see on väga üldiselt, et juuksuriks õppinud. Jah jah, et õppisin jõnksu, alustasin kui olin, ütleme 17 18, käisin koolis ja samuti töötas Jõksoi salongis, siis olid sellised reeglid, et kolm nädalat juuksurisalongis teda siin ja üks nädal koolis seda ütleme, kuni kolm aastat. Ja taas ma tegin kolm aastat, et teine ploom, kes lubab mulle avada oma salongi, siis. Ma saan aru, et te lõpetasite keskkooli ja juba sel ajal käisite tööl juuksurisalongis ja pärast lõpetasite juuksurikooli? Jah. Käisin ma ei mäleta, kuidas armi armees Ames jah. Ja kui läheb edasi, seda ma mäletan, viimane päev käisin nõdaysseustaminu oma salongis. Kus teil see huvi juuksuritöö vastu üldse tuli? Ja soenguid tegema panna veel ilusamaks naine. Kui. Mulle meeldib, sees tundud siis töötasin päris palju. Tahtsin teada, kuidas tehniks. Anna erinevaid lõigus aga soengut tegema, kalada mage, mõnus. Tegin paistval ju pulmasoenguid. Inimesed on õnnelik päevas. Siis seda ma usun, teil endal on ka praegu päris huvitav soeng peas. Aga te olete siis ainult naistejuuksur. Kuidas te Eestisse sattusite, nüüd me jõuame selle teie elu teise kire ehk kulinaaria juurde, mis tänaseks päevaks võib etteruttavalt öelda, on jälle taandunud. Aga teie tulek Eestisse oli natuke seotud ühe toitlustusasutusega, mille nimi on kukk ja konn, mis asub Kadrioru piiril. Nii räägime sellest. Ja räägime seda, et kui käisime Tahtsin tuua siin Eestis midagi muud. Kui tegin, siis alustasin müüja, veinid ja kange alkohol. Ja pahast. Nägin, et sind Ruugoli valmist. Need on ikka väga-väga mõnus, et inimesed tuli. Jää. Väike prantsuse koht ja tunned siis maitsejuustud ja singid veininguinjugi ja selle traditsionaalne ja tunduvalt kasvanud ja väget, kes Prantsusmaal on hästi populaarsed. Igalpool olemas. Te nimetasite, tulite oma naisega siia 10 aastat tagasi, aga naine oli ikkagi eestlanna. Kellega te kohtusite oma sünnilinnas Dynaanis, kuidas see juhtus? Viie kuu pärast tulite siis Eestisse, kelle initsiatiivil see toimus, kas teie naine tahtis koju tagasi tulla või tekkis teil huvi Eesti vastu, teie naise sünnima vastu? Olite väga üksmeelsed, et jah, nüüd me tõesti läheme Eestis. Kuidas see otsus sündis? Prantsusmaal on, see on väga raske õppida, teine keeles. Elu kindlasti oli hästi tore, aga tahtsin tegema seen, kogemus eksperions siis jah, me ütlesime ja, ja tulite ja lähme ja vaatame, kuidas on ja nüüd oleme juba 10 aastat. Ja nüüd on teil ka kolm last, kolm ja iks poissi. Kaheksa ja pool umbes üheksa ja viimani on Eliis viisastad. Kuidas te hakkasite Eestis kohanema, kujutan ette, et prantslased ei ole liiga kerge seda eesti keelt õppida ja õpetajatel oli. Kui, kui me siin Eestis käisin koolis otsigantsis oleval õppis sinna hambus vaheliselt koolis, Tallinnas Taksastad. Pilt kaks õpilast said kokku tema praktiseeris prantsuse keelt ja teie loomulikult siis eesti keelt, noh oli mingitel hetkedel tunned, et no ei, see on täiesti pöörane, mina seda eesti keelt selgeks ei saa. Jah. Aga. Ma ei, ma ütleksin niimoodi, et siin tegelikult suhtlema eestlased ja siis noh, sa On raske küll, aga see on võimalik. Siis ma ei ole väga tugev mees, pida erinevad halvus väline keeles, aga kui teate midagi siis teha. Lisaks prantsuse keelele, no teie eesti keel peab jätkuvalt täienema ja arenevaid õpite, seda ikkagi võib öelda päev juurde ühel või teisel moel, eks ole, suhtlete inimestega, aga mõnda võõrkeelt veel teate või need prantsuse ja eesti ja inglise keelt inglise keelde, see on parem ilmselt kui eesti keel. Jah. Ma ei saa väga hästi näiteks lugeda uudised või spetsiifiline tekstid, sellepärast värin, minul on võib-olla sõidult puudu siis see on probleem. Maaja struktuur, kellel struktuur, siis nüüd on olemas? On eesti keeles võib-olla mõned eriti hullumeelsed sõnad, mida te olete proovinud? Need sõnad, kes oli raske ja mölbis, kui käisime Eestis. No teil see R täht endale väga meeldib ka teistele prantslastele ka ta põriseb nii ilusti ja kõik sõnad r-täht sees. See on muidugi minu võhiklik arvamus, need tulevad eriti hästi välja, nendes on oma rütm ja meloodia ja kõik, mis soovite, see on ka. No tulite siia ja siis varsti tekkis see kukk ja konn sinna Kadrioru piirile ja see on üks väga hea ettevõtmine selles mõttes, et tõesti ega meil sellist ehedat prantsusepärast toitu ei ole kaugeltki mitte iga nurga peal. Aga täna teid seal kukkes ja konnas enam ei ole. Täna on seal Natalja ja ma olen temaga kohtunud. Natali võttis selle kuke ja konna üle ja teie süda ei pidanud vastu ja läksite jälle oma armastatud juuksuriameti juurde tagasi. Kuidas? Kuidas nii läks, miks te nii otsustasite? Et oli see aeg, et, Ma ei ole kestanud käia, ütleme umbes 10 aastat tagasi tegin küll sõbrad ja, ja pealegi, aga mitte iga päev. Siis nägin, et siin Eestis on erinev stiil, kui Prantsusmaal, et punases mäel meil naised on pigem lõik lõigus lühikeste juustega lapsed ja siin on pigem Bigus juuksed siis tööd on natukene erinev ja ma tahtsin tegema uuesti. Siis nüüd käisin Tuglas siis salongis küsida, kas tahavad prantsuse Jõksu? Huvitav, mis te arvate, tekkis selline mõte praegu, kui te rääkisite, et prantslanna eelistavad lühikesi juukseid ja eestlannad vähemalt noored pikemaid või päris pikki, et mis on see põhjus, kas prantslanna hindavad mugavust? Hundid, naine, ilus naine, kes on pikad juuksed, tulevad tihti soenguid tegema ja värvima, blondid, ilus, soe või külm. Salongi dublastev väge ja kes on, kes kasutavad Ameerikas toodet ja merereisiks siis on kõik olemas ja tegema ilus soengut. On teie elu on põnev ja te peate olema alati kursis ka kõige viimaste trendidega. Kogu maailmas ja, ja see ongi, siis me teeme ka kursuses ja olen stiilis koolitaja Jõksu siis me hangime koos ja, ja kui see meie töö siis on, jagati oma teadmisi täpsed ja aitäh siis edasi koos ilus soengut. Nojah, ega siin pole ikka midagi öelda, eks juuksemaailm ikkagi kaalusele kulinaarselt maailma üle ja tundub, et see vist ikka nii jääb ka. Aga ega see ei tähenda vist, et ei armastaks kodus süüa teha või teeb seda naine. Ja kõik need toiduained, mis on vajalikud prantsuse köögi jaoks, nüüd leiatasid poes. Jah, jään, võime, käisin, ma käin ka kuhja kõnesusta. Näiteks pisi tiine juust, kes ei ole siin olemas teisel poes. Ja jah, ütleme erinevad teemid ka. Juustu atleet, haiged on mägi, hadisonaalne, sööd, sans sula sulajuust. See just läks nägu, taju, rikut, kes läks. Juurde tuleb hea vein ja päris raske on jutuajamist jätkata. Suu hakkab vett jooksma. Oma pretannid kodust olete te kaasa võtnud kindlad kellaajad, kus pere istub laua taga ja sööb. On see nii? Ma saan aru et kui on tööpäev, siis on need kellaajad ühesugused ja kui on puhkepäev ja terve pere on kodus. Meil on natuke teistsugused, eks ole. Tööpäev me kindlasti sööme vähem 12 kell üks, siis mitte nagu sinnes. Meil on sellised reeglid, et kõik voodid ja kõik töötajad. Ja siia Haulikud ja mitte niivõrd me, et. Aga saate endale lubada, kui te tööl käite, niisugust pikemat. Ja kui siin oli juttu kindlatest kellaaegadest, siis ütleme vanematekodust saite kaasa ka mingisugused sellised tõed ja nõuanded, et kuidas selles elus paremini hakkama saada. Kuidas nad õpetasid, kas oma eeskujuga või nad niimoodi võtsid teid ette, lugesid moraali, et otsa pead olema selline selline selline selline võide lihtsalt vaatasite, millised on isa ja ema ja? Jah, need olid pigem niimoodi, et teie elu ja kui juhtu tuleb, siis ütlevad, et peate tegema niimoodi, mitte niimoodi. Ja minu vanemad suhtlesid palju meiega ja ütlesid, kuidas teha. Ja. Meil on hea meel, et see niimoodi on, et see on teid aidanud ka reaalselt, mis vanemad on teile rääkinud ja selles mõttes, et see töö tegemine ja kõik see, et ei karda tööd, eks ole. Täpselt seal see, me teame, et kui teil on väga, ütleme, hea hätsitšid Mis on eesti keeles suhtumine? Ja siis tuleb meie poole otse hea. Hea õhkkond ja atmosfäär on hea, on sugulased teil külas siin käinud isa, ema näiteks ja. Ja tulid minu vanimad tuli. Mitte tihti, aga minu võimet reisivad palju, siis tulin sind, kui meie poeg sündis ja tulid ka talvel tahtis vaadata, kuidas talv on Eestis ja minu õde ja vend tuli siis kõik pühad jäävad, kuidas Eestis on ja meeldivad? Tuli pigem suvel. Suvi on väga hea aeg. Alati haigel pool Eestis üle. Kõik tulid esimest korda ja kas nad üldse teadsid, et Eesti on olemas, kas teie teadsite kunagi? Ka ei teadnud, kus Eesti oli, see sõna ei olnud väga tunduda, aga kui pärast nägin kaardid, siis küll. Aga jääb hästi, ei olnud see aeg Euroopasse, nagu nüüd siis. Nüüd, kus Eesti on Euroopa liidus, teatakse Eestit. Jäädopsad ja WADA kehti uudised Eestis sellepärast. Eestis on hästi internet hästi palju, uued jamad, käswazine, kus käib ja siis Eestis on tihti nagu ei samba. Näidis näidis ja oma IT ja IT-poolest on Eesti juba päris tuntud tegija siin maailmas. Noh, ma sain teie jutust aru, mis teile Eestis meeldib, et selline nutikas riik, kõik, mis te siin näinud olete, aga kindlasti on midagi sellist, millega teil on raske harjuda ja midagi sellist, mis teile üldse ei meeldi, et mis need asjad on. Ei teavita kahjuks no mina olen soiavatud inimene siis ja ma ei ole Jahjunud ootama, et millal inimesed, advokaadi, eestlased läheb kaua aega suremiseks. Aga selline põhjamaine vaoshoitus, et seda Aga sellega harjub lõpuks ära. Siis Eestis on selliseid kohti ka, te elate Tallinna linnas, käite Tallinnas tööl. Aga siin on palju põnevaid kohti veel, et olete mõelnud, kuhu te tahaksite? Mitte minna ja jah, käisime muidugi taas igal pool Eestis valada, aga ma olen kindel, et meil on veel vaja äia vale ta akem kohta, aga näiteks Pepsi järve äärde ujuma südame hetkegi. Ja millal te tahate veel teha, olete juba teinud, ei ole teinud. Realism kogu aeg, et me ütleme, me peame minna seal, aga mitte midagi muud, siis midagi tuleb kogu aeg vahele ja täpsed. Ja minna. See oli väga super koht. Et leidsime, mis hoidi müüme, mäletan, sõitsime teel ja leidsin internetis numbrit ja helista, mees ei tohi. Naine, kes oli omanik ja ta ütles, et jätan õhtul, meil on kahte olemas, siis tulge siis tulime ja oli hooletusse, et meie ujusime tiigis, püüdsime kalla, mängisime. See oli eelmisel suvel. Võtate igal suvel siis midagi ette, teil nagu puhkus, ongi rohkem suviti. Jah ja tahame kindlasti veel vaadata, kui teil on tore koht siis ta ainult küberdan. No te olete valinud ka meie saate lõpetuseks ühe laulu ja mis on Ta on poed poed, toed ja poeet ja laulja ühes isikus ja. Su pea ja see laul oli tehtud 19 70 umbes. Ma ei mäleta täpselt, millal, aga ütleme nii seitsmekümnendatel. Suur tänu teile Eestis elav prantslane patriistaniell saatesse tulemast stuudios olid ka Andi Normet-Saarna ja Maristomba siis Lamontannia, Sandra.