Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, ukrainlanna Svetlana Kruus val. Tere, aitäh kutsumast teile nii palju lemmiklaule, et valik osutus raskeks ja saite hakkama ja miks just see, mis me äsja kuulsime, tegelikult see on päris selline lõbus lugu ja ma tahaksin näidata midagi, mis peegeldaks Ukrainat temperamendi ja see on selline, ma ütleks, tüüpiline rahvalaul. Võiks panna näiteks pulmapeol siis keegi kindlasti istu kõik kohe hakkavad tantsima, et näiteks Eestis mõnikord läheb aega, kuni inimesed mõtlevad okei lahendantsile. Aga siis ukrainlased on niisugused nagu klõps ja kohe aktiivsed ja siis vot selline lugu, see tegelikult pistab mulle tuju. Ma kuidagi tunnen mingit nagu sidet Ukrainaga, eesti keel tuleb teil väga soravalt, tegelikult olen kohalik inimene, sündisin juba Tallinnas, aga minu vanemad on pärit Ukrainast, lääneosast ja Karpaatide mägedest. Praegu te kuulete vist päris palju Ida-Ukrainast, kus käib sõda, aga Ukraina on natukene nagu see on tegelikult teine osa. Ja see Lääne-Ukraina on põhimõtteliselt nagu Lõuna-Eesti eestlaste jaoks, kuna seal on, näed. Ja kuna minu isa oli meremees, ta suunati siia tööle ja ta võttis ema ja siis minu vanema õde kaasa siin elu hakkas, siis ma olen niimoodi kohalik, aga käisin juba siis vene lasteaias ja vene koolis. Ehk siis ümbrusel. Mul kogu aeg oli selline vene seltskond ja see ühiskond. Aga kogu aeg tundsin, et kodus mul on selline väike Ukraina. Selleni me kohe jõuame, aga mis aastal vanemad tulid Eestisse, see oli 1000 901985 umbes niimoodi. 985 tulid siis vanemad Eestisse kohe Tallinna linna, jah, jah, kahe siia. Aga ühesõnaga teie vanemad sündisid Karpaatides ja teie vanem õde ka ja seal on ka ungari külad, et see on kõik selline kant seal ja naabrid naabrid. Aga tulles nüüd tagasi selle juurde, mõlemad tulid siis Eestisse ja teie sündisite juba siin olete vanemate käest ka küsinud, et miks nad teid kohe eesti lasteaeda ei pannud või lihtsalt see ei olnud nagu tol ajal niimoodi aktuaalne. Ütleks, et ei olnud väga populaarne. Noh, oli nõukogude aeg veel siis see Lasnamäe see piirkond, kus kus nad ela, vanemad elavad, siis oli suht selline väga vene palju venelasi ümbrusel siis mulle tundub, et ei olnud sellist suurt valikut. Ja võib-olla vanemad ka mõtlesid seda, et lõpetate kooli ära ja mine tea, äkki lähete näiteks Moskvasse õppima või Kiievisse või. Tegelikult mul ei olnud mingit nagu kindlad veel programmi, kuhu ma pärast kooli lõpetamist. See oli pigem selline tavaline otsused, vene lasteaed ja vene kool. Tegelikult, kui ma lõpetasin üheksandat klassi, ma mõtlesin, et äkki lähen eesti kooli, siis ma tegin kõik need vajalikud eksamid ära. Aga ikkagi mõtlesin. Ei, lõpetan. See oli gümnaasiumi vene koolis. Mõtlesin, et kui ma nagu hakkan eesti keeles rohkem õppima, siis see keele paar ikkagi natukene segab infot nagu rasket infot, siis võta mingit nagu, kui sa õpid mingid ajalood või füüsikat, siis hästi sellised noh, mõnikord keerulised ained ja mõtlesin, et vene keeles on paremini hakkama, aga kogu aeg õppisin eesti keelt kõrval. Nii et lõpetasite venekeelse keskkooli ja ja seal oli teil eesti keele tunnid. Olid küll, jah, ja siis 12 aastat õppisime nagu tavaliselt vene koolis, seda eesti keelt oli põhimõtteliselt nagu võõrkeel. Aga ma ütleks, et vene koolidega mõnikord on selline probleem. Ei ole päris palju praktikat, et sa oled nagu vene keskkonnas, sul on kõik vene sõbrad ja vene meedia ka vene telekas ja vene raamatud ja noh, kõik need müüjad isegi kauplustes, nad räägivad vene keeles, siis ei praktiseeri nii tihti, aga mul oli päris hea õpetaja, kes oli tegelikult viis eestlanna. Siis ta kogu aeg rääkis meiega eesti keeles ja ei olnud võimalust vene keelt kasutada. Kuidas te ise tundsite, et see eesti keel, lõppkokkuvõtet, kes jäi teile väliskergelt külge või pidid ikkagi kõvasti vaeva nägema või kuidas teil selle keelega oli? Ma üldiselt olen selline keelde sõber, mulle meeldib uusi keeli juurde õppida. Siis sellega ei olnud mingit probleemi tegelikult aga praktiseerida ma ütleks niimoodi, et kui suhtled eestlastega, siis kohe kuidagi paraneb. No tänasel päeval päewaldell praktiseerimisega probleem? Me ei ole, sest teie abikaasa on eestlane, täpsemalt küll eesti ukraina verd ja mul on väga selline huvitav segu, sest tema isa oli eesti ja ema on pärit Kiievist. Ta on mu ütleks ta pigem eestlane ukraina juurtega siis temaga me suhtleme rohkem vene keeles, aga kui vae, siis. Ma saan eesti keelepraktika, teil on siiski kodune keel vene keel ja ta räägib ja hästi vene keeles siis nagu ta suhtleb emaga vene keeles siis selline kompromisssammas siis väljaspool kadude suhtlete eesti keeles, see sõltub, kellega ma suhtlen, et mul on siiamaani väga palju vene sõpru, aga on juba eesti sugulased ka siis Eesti sõbrad ja äripoolt on, mul on vaja nagu eesti keelt kasutada, siis fun praktikas. Teil on mehega oma perefirma, millega see tegeleb, meie tegeleme värbamisega. Kuna mõlemad on sellised Eesti Väino fännid, siis mõtlesime, et sellest võiks olla mingi kasu. Ja hiljuti asutasime firma toome siis Ukrainast IT-spetsialiste IT-valdkond Eestis on päris hästi arenenud ja, aga kahjuks ei piisa neid spetsialiste. Ukrainas on neid päris palju ja nad on väga andekad ja toredad inimesed. Ütleks, et terve maailm käib ukrainlased neid endale firmasse võtta tööle ja umbes nagu 50 protsenti nagu kogu oina IT-personali Turust, teda töötab Ameerika jooks. Siis Me tegeleme sellega ja töö on huvitav, ongi onu hüüda, sest mulle meeldib inimestega suhelda. Ja mulle meeldib, et meil on selles mingi missioon, et aitame mõlemal Eestis ei Ukrainasse ja mulle tundub, et Ukraina on praegu sellises olukorras, kus nendel oleks vaja mingit rohkem rahvusvahelist kogemust, et oma riigi üles tõsta. Siis vot selline kogemus, mida need Ukraina spetsialistid saavad saada ja siit Tallinnast töötades, nagu sellises, Lääne kultuuris, Skandinaavia kultuuris oleks väga kasulik, kui nad lähevad. Tagasi Ukrainasse igal juhul on teie töö väga põnev ja seal on tõelisi väljakutseid ja kui tulla korraks veel keelte kui selliste juurde tagasi, mille peale teil on ilmselgelt vaistu, keeled jäävatele külge, siis seal käib teie töö. Nii ukraina, vene, inglise kui eesti keeles on külg on töös. Ja kõik on enam-vähem ühel tasemel. No peaks seda hoidma niimoodi, et no see on väga hea, et tegelikult, kui me saame nagu mul vaja intervjueerida neid ukrainlasi ja mõnikord räägin nendega ukraina ja vene keeles siis noh, see kontakt on kuidagi parem, kui sa nagu räägiks nendega inglise keeles, mis on vaja tegelikult töötada Eestis. No te olete mehega siis sellised firma inimesed ja äriinimesed ja küllap üsna pragmaatilised, aga ometi hõljud teie kodus ka kuskil selline kirjanduslik vaim või vähemalt on hõljunud, sest et abikaasa isa oli eesti kirjanik Jaan Kruusvall on. Ütleks ausalt, et enne temaga nagu oma mehe kohtumisest ja ma ei teadnud nii palju eesti kultuurist mingi püsi juuli, aga nii nagu detailselt ja praegu siis loomulikult saan sellest rohkem ja mõnikord käime etendusel ja talvel oli Jaan Cruz, vali loominguline õhtu Eesti Draamateatris, temast räägiti päris palju. Ja läbi selle läbi Eesti kultuurimajas on parem oma mehest aru, millele ta on ja miks ta on selline hästi tegelikult erinev. Eestlased on natukene erinevad, aga ma aktsepteerin neid, nagu nad on. Et see ajalugu nagu mõjus. Ütleb, et eestlased on ka põhjamaised ja vaoshoitumad kindlasti, eks ole ukraina temperamendiga võrrelda. Ja mõnikord saan võrrelda ukrainlasi itaallastega. Natukene sarnased on aga üldiselt ja need laena, emotsioonid on hästi sellised väga avatud ja ukrainlastel. Üldiselt meeldib oma emotsiooni jagada inimestega palju suhelda ja mõnikord käituvad ebaratsionaalselt, nii nagu eestlased teevad kõik väga praktiliselt. Jah, tead, praktiline siin külmas kliimas ole? Jah, teie jutust käis enne läbi, et kodus oli justkui killuke Ukrainat vanematekodus. Siis kui te olite veel laps ja kasvasite seal Lasnamäe korteris ja milles see seisnes? Rahvatoite on olnud väga oluline ja siiamaani on ehk tavaliselt nagu mida tehakse siis mingid nagu Porssi, need vareenikute kapsarullid, moonirullid, mingit Traanikud, siis see toit, mõjus muusika, et mõnikord, kui me kogunesime, nagu mingiks tooks, siis laulsime ka samuti kogu aeg, mingi Ukraina meedia on külanud kodus siiamaani niimoodi on. Ja mis on tähtis need pühad näiteks lihavõttepüha või jõulud, et kõik on tehtud traditsioonide järgi. Et ma ütleks, et ema on kõige tähtsam persoon selles osas, et ta kontrollib, et kõik oleks korralikult ja nagu peab olema. Need on põhiasjus. Kõik nagu peab olema, et ema ei lähe siin mingitele kompromissidele, ta ikkagi teeb kõik, et oleks täiesti autentne see, nagu Ukrainas elades oleks. No enam-vähem ja tegeleb isegi suures osas näiteks kui on jõulud, siis peab olema 12 erinevat sööki nagu nagu 12 post olid niimoodi siis ta teeb ja õpetab meid mind ja minu, minu õde, kuidas see peab välja nägema? Väga ilusasti. Aga teie enda koduga tuleme teie kodu juurde tagasi ja teie pere juurde, et olete selle killukese kaasa võtnud ja tegelikult noh, see ei olegi midagi sellist enneolematut, sest nagu sai juba öeldud, ka teie abikaasal on ukraina juured ja. Selles väga huvitatud ja ja ise käib palju Ukrainas, kuna tema sugulased elavad Kiievis tihti ja me isegi võrreldame neid kultuuri ja meil on hea meel kõik need kokku panna. Meile tundub, et see on väga huvitav, selline segu ja meie kodus mõnikord kõlab mingi Ukraina raadio. Mõnikord suhtleme interneti kaudu Skype'i kaudu näiteks meie sugulastega, kas või nagu minu külast nagu korpaatides, mõnikord nagu Kiievis, nagu tema sugulastega suhtleme, nii käibki. Praegu oleme kuidagi, mina räägin ukraina keeles oma sugulastega või vanematega kutsuma neid külla siis siiamaani mulle tundub, et ukraina on minu kaasas kuidagi ja isegi kui reisin, siis ma, ma tean, et minu kultuur on tegelikult minu sees. Et kõik, mis on väljas, see aitab, aga kõige tähtsamad, mis on sinu südames. Teil on ema-isaga ka mingid kindlad kokkusaamise traditsioon, pruunid noh 100 kui taevast või pussnuga koerakutsikaid, ühesõnaga, mis ka ei oleks, mis peavad kindlalt olema paigas, et näiteks me kohtume iga kordvat sel ja sel ajal või teatava vaheaja järel on mingi perekondlik lõuna või mis iganes, et noh, jätame nüüd jõulud ja vana aasta ja sellised asjad kõrvale või ei ole see nii oluline ja tee hoopis nagu rohkem. Suhtlete oma sõpradega, vaat kuidas nende asjadega on. Ma olen õppinud nagu oma oma pere siin need pered, väärtused on väga tähtsad ja see on üldse ukraina kultuuris, et Pole nagu pole tähtis, kas seesugune on väga lähedane nagu füüsilises mõttes või kaugel, see on ikkagi sinu sugulane ja kõik püüavad olla kontaktis vanematega on siiamaani väga kontakt ja tihti ema kutsub endale külla, et näiteks seda teeb variinikud või hiljuti ta tegi kapsarullid siis vähemalt nagu kord nädalas püüame midagi sellist korraldada siis ei ole kodus seda söögitegemise muret ka ju, eks jah, mõnikord ema aitab ja sellega ja mul on väga hea meel, sest ise nagu püüame mingit nagu teiste sööki proovida ja nagu ma ütleks, minu vanemad on rohkem konservatiivsed selles osas, aga meie mehega proovime mõnikord ning India toidu või Itaalia näiteks siis vot need teema tehtud toit on ikkagi väga tähtis siiamaani, siis tal on kõige parem ja vanaemal ka. Vanaema on ka siin, vanaema elab paatides ja siis ta on juba 85 aastat vana. Aga siiamaani, kui me tuleme tema juurde, ta loomulikult on selline vanem inimene juba aga siia manida. Ta teeb need rahvatoitu, teeb näiteks variinikute mustikaga väga-väga magusad ja maitsvad ja püüab, et kõik oleks traditsioonide järgi, isegi kui tal ei ole nii palju jõu juba. Aga see on see, vot nende nendel on niimoodi, vot niimoodi peab olema ja kõik. Kas vanaema, lapp Karpaatides üksi oma poega siis onuga? Minul aga, aga ma saan aru, et vanaema on päris energiline proovi. Ja kus sa elad kuskil mägedes, sul on tegelikult kogu aeg nii palju tööd, et kunagi ema pakkus talle, et tule meie juurde Tallinnas siin on natukene lihtsam äkki korteris elada. Aga nutta, mõtles, kuidas ma lasen oma need kanad ja siis kassi üksinda. Sest see on tema tegemine ja ta tunneb, et peab elama oma maal, ta on harjunud sellega. No seal väga huvitet, nagu minu ema perekond ütleks, oli selline väga tähtis perekond külas. Sest minu vanaisa oli kooli asutaja. Ta, noh, pärast oli siis koolidirektor ja ta osales päris palju nagu ühiskonnaelus ja siis vanaema oli õpetaja, siis oli nagu õpetajate kodu. Ja Meil oli hästi aktiivne elu seal ja räägin külast, sest Ukraina külas ei ole selles mõttes nagu Eesti oma. Siin on päris väiksed külad, aga meel elab rohkem kui poolteist 1000 inimest siis isegi ühes külas on kaks kirikut, kaks suurt kirikut. Siis see ei ole nii, vaikin, nii absoluutselt vaikne koht, kus sa ei näe teisi inimesi, siis kõik on elavad päris lähedal teiega. Ja seal siis aeg-ajalt Karpaatides kord aastas. Lapsepõlves oli kogu aeg suvi täpselt raudselt paatidesse ja mulle see väga meeldis, sest ma sain aru, et elu ei ole ainult linnas, et on veel loodus ja väga ilus loodus ja peale Merdon ka mäed. Eestis ei saa seda nii palju näha ja olin kuidagi looduse lähedal ja mulle see väga meeldis, et kõik need ehtsad toidud ja isegi mul oli võimalus lehmadega väljule minna lehmi karjatada ja meie põlvkond selline noorem põlvkond. Me oleme nii avatud maailmale ja meil on väga huvitav kuskil mujal elada. Ja ma ei ole nii kuidagi Briaasane seotud ja kuigi tunneme, et mingit juured on, aga võime reisida palju rohkem kui näiteks sellised vanemad inimesed. Nojah, ja teie õde, kui ma ei eksi, elab Taanis praegu näide selle kohta. Meil on väga selline rahvusvaheline perekond, ta on abielus iirlastega ja kunagi nad elasid Iirimaal ja kuus aastat tagasi kolisid siis Kopenhaagenisse. Siis tal on juba kaks last ja siis see on ka väga huvitav segu elavad Taanis, üks vanematest on siis iirlane, teine ukrainlane nagu ühel tütrel on siis Eesti pass, et selline huvitav ja keel, mis seal kodus räägitakse, on põhimõtteliselt ukraina ja inglise keel. Nii et lapsed saavad suurepärase keelte balleti endale ellu kaasa sest tuleb kindlasti ka inglise keel ja, ja. Nad nad suhtlevad õde oma mehega, suhtlevad inglise keeles, siis see on nagu põhikeelsena. No äkki taani keel tuleb ka juurde, tuleb, nii ta on, aga tuleme korraks tagasi sinna Karpaatidesse. Nüüd need käigud harvemaks jäänud. Tegelikult päris tihti käimisel, noh püüame paar korda aastas käima seal ja veel on ka äripõhjused, miks sinna reisida? Ma tunnen, et mul on vaja ukraina energiat saada. Aga kuidas seal täna elatakse seal Karpaatides sealsamas külas, näiteks kus teie vanaema elab ja onu ja. Ma ütleks, et see on rohkem kaasaegne praegu kui kunagi oli, siis elu areneb. No inimestel juba autod ja tegelikult paljud inimesed, nendel ei ole enam lehmi nii palju lehmi või kitse sest see ei too nii palju kasu ja sa pead nii palju vaeva nägema, et kõik seda korras hoidma. Inimesed hakkasid rohkem reisima, nende tegelikult isegi nagu riidestiil on muutunud. Et on see küla on rohkem siis selline avatud ja ma ütleks, et finants poolest ei ole nii atraktiivne koht mõned inimesed, naised ja mehed, nad käisid kuskil mujal kohal isegi riigile raha teenida siis tulevad tagasi külla, ei ole ka vist liiga palju töökohti sealsamas külas ja aga tegelikult see kõik see piirkond, see on väga selline turistiline piirkon, see seal on mäed ja kõik need sanatooriumid mingid suusakeskused. Ja meil on väga selline hea vesi, see on ravivesi. Et näiteks kuskil sanatooriumis seitse erinevat Taani ja seal jookseb mingi nagu väga spetsiifiline vesi, mis aitab sul mingi organismi puhastada ja need linnainimesed näiteks Kiievist päris tihti käivad seal värsket õhku võtta ja üldse nagu sellist loodust nautida. No vot ja siis paljud inimesed töötavad ka selles sellised noh, nii-öelda turismi valdkonnas ka, aga noh, kõik teema, mis toimub Ukrainas ja praeguse sõja natukene mõjub. Et sõda käib küll Ida-Ukrainas, aga puudutab see loomulikult tervet Ukrainat. See puudutab selles mõttes, et inimesed Lääne-Ukrainas lähevad sõjale. Et mul endal on üks sugulane, kes Volondeeris sinna ja ta osales sõjale ja tegelikult ta sai härra, nii, ta sai haavata ja, ja selles mõttes on väga traagiline, et terve riik Terve riik kannatab, et tegelikult ei ole vahet, kas on Ida-Ukraina ja Lääne-Ukraina või mis iganes osa Ukrainas tähendab ikkagi, kui riik on sõjas, siis saavad kõik seda ühel või teisel moel. Ja seda on kindlasti nagu raske juhtida, sest on nii Irenevad tühjaskonna need kihid. Et mõned inimesed on sellised taluinimesed ja ma ei tea, umbes nagu 35 protsenti vist elab külades siis nende maailmavaade on täiesti erinev nendest inimestest, kes elavad siis kuskil linnas ja veel on need oligarhid, kes on täitsa nagu teises Maailmas kuidas on teie suhted Eestis elavate ukrainlastega, et ma ise olen kohtunud mõnega siin seda sarja tehes ja kui palju teie omavahel läbi käidud? Aitäh no meid on siin umbes 22000 ukrainlast siin tihti tegelikult ise võtan osa ukrainlasi kaasmaalaskonna elus. Et lapsepõlvest saadik tegelikult nagu laulsin, tantsisin siis võtsin osa mingitel lavastusel näiteks iga jõulud, meil tehakse sellise kiiruse sündimuse loo etendus ja meil on väga ja huvitav siin Ukraina kultuurikeskus, Ukraina kreekakatoliku kirik. On väga huvitav, et see on pannud ja nagu isegi Tallinna giidi raamatule. Et see on selline juba väärtus, mida, mida siin vaadata. Ja siis päris tihti suhtlen ukrainlastega siin ja on väga meeldis ja kui mingid enda sõbrad Ukrainast või tuttavad või sugulased käivad siin loomulikult näitame meie kultuurikeskuse siin ja nad on väga üllatunud ja neile meeldib jah. No ma olen kuulnud, et Ukraina kultuurikeskuses, muude toredate asjade kõrval tehakse ka ukraina käsitööd ja, ja te ise ka teete? No olen paar korda proovinud. Ka aga siis varsti tuleb ja oli juba üks see meistriklass, kuidas Bizankat teha? Põsan ka, ehk siis lihavõttepüha ajal tehakse need munad. Ja need on väga ilusasti värvitud. Ja seal on erinevad mustrid ja on väga huvitav metodoloogia, näiteks, kuidas seda teha. See on selline värvitud munamustritega. Samuti kultuurikeskuses on siis paberikoda, seal tehakse, kuidas öelda, erinevatest materjalidest paberid, näiteks vanariietest saab seda teha, kuidas seda tehakse, on selline vana tehnoloogia, mille järgi seda tehakse. Ehk siis siis ma, ma ei hakka sellesse süvenema, aga tasub sinna minna ja ise proovida. Ja kõik käsitsi niimoodi. Ja seal on mingid sealselt nagu pressid ja vedelikud. Mis aitavad need massid selliseid riidemassid teha. Munade värvimisest ma sain aru, aga mida tehakse selle paberiga pärast, kui see valmis on? No see sõltub, mida sa tahad. Tihti tehakse need postkaardid teed, isegi tänapäeval saab selle ukraina Pabrikuda postkaarte osta. Kuskil postikontorist lennujaamast nägin mõnedes teistes kohadest, sest seal on ka kalligraafia kursus toimumas kultuurikeskuses ja on väga ilusasti midagi maalitud näiteks postkaardi peal. Näiteks minu minu õde tegi pulmakutsed sellest paberist olid väga sellised huvitavad. Selline paberi tegemise tehnoloogias on sadu aastaid vana, eks ole. Ja isegi mõnikord käivad seal seda, seda vaatamas. Mingid diplomaadid. Üks oli kultuuriatašee Ameerika saatkonna kultuuriatašee, käis seal ja võttis seal väga suurt osa. Tegeles sellega. Et siis on igavesti põnev elu seal teie kultuurikeskuses ise ikka jõuate sinna nii sageli, kui soovite, võtab töö ikka enamiku teie ajast ja. Pea seal nagu iga päev käima, see sõltub, mõnikord on mingi huvitav üritus, tihti kutsutakse sinna mingid huvitavad inimesed, ukrainlast, mingid kultuuritegijad või isegi poliitikud siis on väga huvitavad kohtumised. Ja teie käite seal ise või koos abikaasaga. No kui mingi suur pidu on siis abikaasaga ja siis tal on ka huvitav natukene selles osa võtta, aga muidu rohkem üksinda emaga siis või sõpradega. Milline teie kodu on, Svetlana, kas seal on palju niisugust Ukraina rahvusliku, ma mõtlen nüüd näiteks olete oma kodu, võib olla kujundanud selliste detailidega ukrainapärasest või. Pisikese detaili keset on ikka, jah, kui kui tuleb, siis suurem kodu, siis loomulikult panen rohkem välja. Kui ma teid vaatan, siis võitjad pidada tegelikult ka eestitüdrukuks või kelleks iganes, et täpselt nii nagu me kõik käime, teksapüksid saab. Vaat rahvariides ei käi seal rohkem, kui on mingi mingi üritus või, ja, või kui mul on näiteks Ukraina lipuga selline T-särk, selline kaasaegne, siis mõnikord kannan seda. Acarpaatides seal isa ema kodukülas käiakse rahvariietes või ka mitte. No tavalises elus mitte, mitte niimoodi, aga mida ma märkisin, et praegu, kui Ukrainas tekkis selline olukord, nagu on see patriootiline tunne kuidagi natukene teistes ülese ja märkasin, et paljudel inimestel seljas on wushi Valgaht ehk siis rahva rahvasärgid ja nad võivad kanna seda nagu Texastega, isegi nagu lihtsalt üks element riietest on, on selline ja see on kuidagi rohkem, et näidata, et ma tunnen oma riiki on huvitav, kui kui moderniseeritakse natukenene, et elemendid ja pannakse mingi nagu isegi, kui sul on mingid teksad peal, aga mingi vöö võiks olla mingi rahvamustriga ka, nagu siin Eestis on väga huvitavad asjad mõnikord. Mis teile Eestis veel meeldib, peale selle, et teil on siin huvitav töö, teil on siin kodu, teil on siin abikaasa, teil on siin sõbrad. No ma ütleks, et ma olen juba hästi harjunud merega ja see on väga tähtis minu jaoks ja see puhas loodus, mis meil on siin samamoodi. Vanalinn on väga suur väärtus ja ütleks, et need vaba ihuüritused, mis tihti toimuvad siin Eestis näiteks suvel kuskil Käsmus isegi mingit etno ansamblid mängivad, need on väga Viru folk ja Viru folk väga meeldib. Siis Ukrainas kindlasti, neid on sarnased. Aga vot Eestis mulle meeldivad gaasid. Te olete öelnud, et Eesti on teid kõvasti mõjutanud ja et mõnikord, kui te Ukrainas olete, näete kuidagi eesti moodi kõiki asju, kuidas seda seletada? Ütleks niimoodi, et mõned asjad ma juba näen rohkem ratsionaalselt. Et näiteks käisin paar aastat tagasi minu sugulase pulmapeol ja ta sugulane, see sai õde pärit külast ja kui oli pulmapidu, kutsuti nagu 150 inimest ja seal kutsutakse mitte kõik need väga lähedased inimesed aga kõik sugulased, mis iganes. Ja siis tulin külla nagu tema tema majja vaatasin, et ühest Toas tehti täitsa selline pagarikoda ja seal tihti umbes 50 tükki erinevaid torte ei olnud nagu tellitud kuskilt Keidringus, see oli nagu isetehtud ja selles toad olid nagu nad võtsid kõikjalt mööblit toast välja ja paned lihtsalt riiulid ja olid need lauad, kus kus teha neid tordid siis loomulikult minu jaoks on kuidagi imelik nagu miks. Aga nende nende mõttes on. No kuidas nii, et näiteks mõned inimesed ju aitasid pulmapeo korraldada, siis ma annan nendele mingit torti või nagu terve tort. Ja siis mõned inimesed äkki võtavad oma tütrele või poissi levi. No net, mastaabid, mõnikord on minu jaoks selliseid väga üllatavad, et juba harjunud, et Eestis on rohkem selline pragmaatiline lähenemine ja üldse, kuidas Eestis on enam-vähem ja nagu selline kord. Ja et mingi näiteks kui buss, kus, kui on kirjutatud buss tuleb kell, ma ei tea, 13 12 siis seal tuleb nagu õigel ajal. Seal ei ole tihti niimoodi, et noh, see struktuur mõnikord liiga. Mitte mitte paigas, siis ma kohe nagu märkan seda nagu no kohalikud inimesed on juba harjunud sellega, et see on normaalne, aga ma olen rohkem harjunud korraga. Ja kui ukrainlane kutsub sind külla teed juua, siis võib juhtuda, et ees ootab õhtusöök. Kui eestlane kutsub teed jooma, siis see tähendab, et me joome teed ja kõik on kõik on nagu öeldud, nagu ärisuhtesse on väga hea. Et kõik need raamid on nagu öeldud, nagu kokku lepitud. Ukrainas emotsioonid mõnikord tulevad sisse. Aga muidu ütleks, et ukrainlased on väga siirad, huvitavad inimesed ja Tasuks endal sõbraks võtta. Ja mulle meeldib, et tegelikult eestlased toetavat ukrainlasi. Ja meil ukrainlastel on väga südamlik suhtumine eestlastele. No väga hea, et aktsepteerime teineteist. Absoluutselt ja Svetlana, te olete valinud ka ühel lõpulaulu. Ja mida selle kohta öelda? See lugu on tegelikult jõululugu, meil on kevad juba juba käes. Aga võib-olla pael, te olete ise seda lugu päris tihti kuulnud, selle nimi on Hendrik. Aga see on väga tuntud terves maailmas, aga paljud inimesed isegi ei tea, et selle muusika autor on koolale Untovitš. Se oli, oli kirjutatud Ukrainas umbes sajand tagasi ja rohkem kui sajand tagasi nägi, see oli suur nagu migratsioon Ukrainast Ameerikasse. Ja vot sain tagasi, lauldi see see lugu Kärnegi Hollis New Yorgis. Ja pärast seda, kui see lugu külas üks nagu ameeriklane, kellel on ukraina juured tegi inglisekeelse sisu siis muide see kuidagi nii hästi nagu levis kogu Ameerikas ja seda saab praegu kuulda isegi mingites Hollywoodi filmides. Praegu me kuuleme siis seda ukraina keeles, aga ma loodan, et te tunnete Ära no see on väga väärikas punkt meie tänasele kohtumisele. Igal juhul suur tänu, ukrainlanna Svetlana Kruusvall, et meie saatesse tulite. Meil olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.