Tere kuulama jutusaadet, mina olen Märt Treier ja teen teid täna tuttavaks ühe väga vahva inimesega. Kõigepealt on ta arst teab kõike meie seedimisest. Aga ta on ka pianist rohkem kui asjaarmastaja, kellel on enda saateks palunud vägagi säravad ja pigem nipsakat kui lahked primadonnad. Kas pole põnev pidada hästi mõlemat, vähemalt näiliselt hoopis isesugust ametit? Ei olnud kerge ohustatud arst pianistina saatesse saada kuid hoopis kaela murdvaks kujunes tema päevakavast vaba hetke leidmine. Esmalt teatas ta veebruari keskel, kui läbirääkimisi alustasime. Et ta peab kohe vurama Pärnu suunas, esinema seal ühes partneriga kabareekavaga ööseks tagasi ja kohe haiglasse tööle. Päeva lõppedes uuesti Pärnusse juba uue programmi ja partneriga. Laupäeval kontsert Tallinnas edasi haiglasse endoskoopia valvesse. Märtsi alguses proovisin uuesti ja sain vastuseks järgmised kontserdid Pärnus ja Tallinnas. Haiglavalved lisaks vabandused sellel ühel pool mõeldaval neljapäeval pärast pikka valvet on küllap jõud otsakorral. Sellele järgnes jutt kongressist Amsterdamis, kus tuli samuti kohal olla. Viimane aprilli esimestest päevadest pärit vestlus räägib juba Barcelona maksa kongressist kuid sisaldab lõpuks imekombel üht võimalikku kokkusaamisaega, ühel pärastlõunal võib-olla isegi tunni pikkust. Mõistagi paneme selle lukku ja kutsumegi ühel kaunil aprillipäeval gastroenteroloogias pianisti doktor Benno Marguse raadiosse külla. Aga mis see lõpuks siiski tore, me oleme siin ja ma saan öelda tere jõudu. Benno. Margus. Tervitus ka minu poolt. Oleme väikest viisi vist tõesti õnnega koos, sest hetk tagasi, enne kui mikrofoni avasime, tuli veel välja, et olete kunagi lausa televisioonile ära öelnud, ei taha saadet teha. No see oli juba mitmed aastad tagasi ja võib-olla et see ettepanek tuli ka liiga väikese väikese ajavaruga oli vist paar nädalat, oli ainult see see aeg ja selle ajaga oleksin ma pidanud nii ennast mobiliseerima kui, kui võib-olla ka kedagi veel, keda saatesse paluda, et, et hoolitseda natukene muusikalise poole eest. No see räägib juba väga selgelt keelt ühes teie iseloomuomadusest, mida küll kõik on eranditult rõhutanud, te olete äärmiselt põhjalik. Ma näen, et teil on kodutöö ka tehtud, teil on veel pikema jutuga paber ees, kui minul. No otseselt see ei ole mingisugune mingis mingi valmis mõeldud tekst, aga, aga lihtsalt ma mõtisklesin mõningate probleemide üle ja mõtisklesin ka väga oluliste inimeste üle, kellega ma olen kontaktis olnud ja kes on väga palju tähendanud. No kui ma hakkasin teie kohta otsima informatsiooni, siis ma ju enam-vähem aimasin, mis meid ees ootab. Ma olen teiega tuttav, nüüd olnud aasta võib-olla poolteist ja eks teede küllap mulle silma samal põhjusel, mis paljudele teistelegi, see, et te olete suurepärane klaverisaatja, on üks küsimus, aga see, et et klaveri taga istub tippars, see teeb alati asja natukene põnevamaks ja siis ma hakkasingi otsima teie kohta infot, leidsin kõrvuti soole ärritussündroomi põhjused, siis leidsin kirikukontserdi, seejärel jälle kõrvetised, mis viivad refluks haigustele, mis asjad reflukshaigused. Reflukshaigus on tänapäeva ühiskonnas küllaltki sageli esinev esinev haigus ja tegemist on sellise probleemiga, kus maost satub hape. Ta poolt aktiivseks muudetud seedeensüümid ebasobival momendil kõigil ülespoole söögitorru, nimelt kui siit altpoolt pess lükkab nad üles söögitorru ja söögitoru limaskest, on nimelt tunduvalt tundlikum sellise happerünnaku suhtes ja siis tekivad inimesel kas kõrvetised või lausa söögitoru limaskesta kahjustused, Errosioonid või haavandid. Sellest te võiksite pikalt rääkida, Benno, mis teemal te meelsamini räägite, kas muusikast või arstiteadusest? Ma pakun, et kindlasti muusikast arstiteadusest on tõesti juttu, nii ehk teisiti, iga päev. See natukene tüütu juba pisuke aga muusikas, kui te hakkate muusikast rääkima, siis millest te räägite, kui te räägite muusikast? Oleneb sellest, mis just see kedagi huvitab, mis kuulajat huvitab. Kui ma ütlen muusika, siis millele teie mõte kohe läheb? No minu mõte seondub sageli klaverimänguga, kuna see on üks väga armas pill minu jaoks mille juurde ma lapsepõlves sattusin ja sealt oma teed ka, jätkasin. Teil olla selline õpetaja, kelle juurest viletsaid pianist ei tulnudki. Jah, mul on tegelikult olnud üsna mitu klaveriõpetajat. Isegi enne muusikakooli sattusime ühe väga-väga meeldiva meeldiva proua juurde, kelle nimi on Tiiu, sööd teda küll kahjuks enam tänasel päeval meie hulgas ei viibi. Ka temal oli tollase konservatooriumi haridus ja ta küll ei töötanud muusikaõpetajana. Tema juhendas mind parasjagu nii palju, et ma sain väga ilusti kenasti muusikakooli Pärnus sisse, tema sõnad mulle kaasa olid, et sinust tuleb suur helilooja. Heliloojat minust ei saanud. Olete kurb? Ma arvan, et ma ei ole kurb, sellepärast et kõike seda, millega tegeleda, on niigi väga palju. Ja ma olen väga õnnelik, et ma olen valinud selle eriala nimelt arsti eriala, mis on mind siiamaani saatnud ja see on ka minu missioon, tegelikult. No küllap oli ka palju teisi inimesi, kes ennustasid teile ilusat tulevikku muusikuna, aga seda enam tuleb küsida, mis siis sunnib ikkagi üht inimest huvi tundma teise inimese siseorganite vastu, te olete gastroenteroloogia ehk sisehaiguste arst. Gastroenteroloogia täpsemas mõttes on meil seedeelundite arst sisehaiguste arst hõlmab sinna juurde veel kõiksuguseid, muid sisehaigusi, küll neeruhaigusi, kopsuhaigusi ja ühte kui teist, aga mis puutub nii-öelda noh, sellesse sisearsti küsimuse staatusesse või sisearsti küsimusse, siis pärast ülikooli lõpetamist ja pärast internatuuri lõpetamist ma alustasingi tööd tollal sisearstina või noh, tänapäevases mõistes võib-olla et üldarstina, aga aga tollal juba oli võimalik kohe minna sisehaiguste osakonda tööle arstina ja siis ravida, tegeleda siseosakonnas ravitavad tõsise osakonda suunatud haigetega, ehk siis nagu sisearstitööd tegin. Ja mis puudutab ka tänapäeva, siis kõik haiglas töötavad eriala arstid tahes või tahtmata teevad ka haigla üldvalveid ja kui sinu eriala on sisemeditsiini puutu näiteks ka gastroenteroloogia ehk siis seedeelundite haigused, siis need valved, milles tuleb osaleda, ongi sisehaiguste, profiilsed. Te rääkisite valvetest, milles tuleb osaleda. Ma rääkisin teie kolleegidega haiglas, siis ei teadnud küll kedagi teist, kes nii palju endale valveid võtaks. Nad ei ole kunagi vist magamas näinud, sest ei olegi võimalik näha, sest ta kogu aeg valvata kedagi või midagi. No juhtub ikka ühte kui teist, aga on ka selliseid olukordi, kus pärast pingelist valvet pingelist veel järgnenud tööpäeva tuleb ette võtta ka kontserdisõit. Noh, elutempo ongi tihe, aga see ei ole mitte ainult minule ka. Aga mitte ainult arstidel, ma arvan, et ka väga paljudel teistel elualadel on küllaltki küllaltki tihe elutempo inimestel, kes on aktiivsed inimesed, lihtsalt nad jaotavad ennast üsna mitmete valdkondade vahel ja ja jaotavad mitmete mitmete jumalate vahel nii-öelda. Et see on siis nagu paratamatus, väikest viisi, ma arvan küll, jah. Kui te seal valveid teete, kas te siis juba mõtlete, kuidas teie sõrmed kõnnivad mööda klaverit? Seda ilmselt mitte sellepärast, et kui ma teen ühte lõiku, siis ma pean ennast sellele ikkagi pühendama ja reeglina see valvetöö on ka küllaltki intensiivne. Et veel üks probleem ei leia omale lahendust, sa tegeled ühe probleemiga, tuleb juba uus, tuleb kolmas, nii et nii-öelda oma registreeritud endale ja siis vastavalt ka filtreerinud, mis on kiirem, mis vajab kiiremat käsitlust. Kas parasjagu seal erakorralise meditsiini osakonnas olev haige, kes ootab valvearsti konsultatsiooni, et kaste haiglasse võtta või mitte või, või siis mõnes osakonnas näiteks siseosakonna intensiivravi palatis olev haige Te olete täiesti pühendunud sel hetkel täpselt sellele, mida te teete absoluutselt Mozarti helise kui kedagi lõigud. Väga kaudselt ma küsitlesin päris mitmeid inimesi, kes on siis kas teie muusikalised partnerid või siis teie kolleegid haiglas teete, Nad ütlesid tee kohta ainult kaks iseloomustavad sõnad, kas te pakute välja, missugused sõnad need olid? Ma ei ole ennustaja. Aga ilmselt, aga kui ma ütlen, et üks oli korralik väike versioon ka veel ülikorralik või korralik ja teine oli punktuaalne, mina ei ole veel aru saanud, mis neil vahet. Jah, seda ma olen täheldanud enda juures tõesti, et mind häirivad, et igasugused ebatäpsused ja korrektsus on alati üks, üks nii-öelda minu lipulaevu olnud. Arstina on see ju täiesti arusaadav, aga muusikuna. Muusikuna mulle meeldib korrektses. Mida tähendab muusikule korrektsus? Ühest küljest on see kindlasti igale poole õigel ajal jõudmine, aga teisest küljest heade tavade austamine ka muusikas. Ma ei saanud öelda, et ma võib-olla igav pool helilooja poolt kirjutatud nootidest absoluutse täpsusega kinni peaksin, sellepärast et. Ja mul on vanemate poolt vist kaasa antud selline kuulmine, mis, mis võimaldab mul haarata Ta helisid otse otsejoonelt ja, ja need kohe ka klaveri peal välja mängida. Ehk siis ma ei pea selleks kuuldud helilõiku olla võimeline mängima, ma ei pea minema raamatukokku ega internetti ega otsima põhjalikult, kus ma need noodid leiaksin, vaid vaid kõik kogu meloodia ja kõik harmoonia. Et see tuleb mul nii-öelda lihtsalt lihtsalt välja. Ja sellepärast ma armastan väga palju improviseerida, aga muusikas mis tegelikult ei lähe päris kokku sellega, et kui kui järgida helilooja teksti, võib-olla võib-olla on seal natukene väikseid erinevusi, tuleb improvisatsioon. Nii et muusikasse korralikus on ikkagi vähemalt suhteline lugu, ta on, ta on suhteline jah. Aga see, et õigeks ajaks kuhugi kohale jõuda, ka sellegagi kõik muusikud silma paista, nii et siin näitate head eeskuju. Üritan. Kui loominguline tegelane on arst, kui me jätkame seda paralleelliikumist. Vorstitöö kätkeb kindlasti loomingut, arsti töö on loominguline, kuigi arstil on ette antud teatavad piirid. Meditsiinis on väga paljudel aladel ja väga paljude haiguste ja probleemide kohta ka olemas ravijuhendid. Aga arst ei saa alati kõike talitada juhendi järgi, sest juhendid on meile ainult soovituslikud ja juhend on kõige üldisemate juhtude kohta, seal on küll võib-olla ära toodud ka erisusi, aga iga inimene on individuaalne ja lähenemine inimese ja tema probleemile peab olema samuti individuaalne. Ja seetõttu arst peab suhtuma loominguliselt. See ongi arsti looming, arsti, kunst ja arstiteaduse nimetada seda jah, loominguks, vaid seda nimetatakse arstikunstiks. Aga ilma selleta kahjuks ei saa. Aga kunstnik on ikkagi see, kes lõpuks teeb õige otsuse. Muusikas jääb salati natukene küsitavaks, mis on õige. Jah, ja ega ka arstiteaduses meditsiinis Ki me ei saa alati väita, et iga otsus, mis on tehtud, on õige. Võib-olla ta oli, ta tundus õigena sellel momendil selle patsiendi juures, aga võib-olla homme või nädala pärast ei tundunud enam see otsus nii õige. Mulle räägiti teie 50.-st juubelisünnipäevast, mis oli alles värskelt ja seal oli lugematu arv inimesi, keda te kõik olete klaveril saatnud. Kas oligi teie tahtmine? Mul oli algul plaanis korraldada sünnipäevaüritus, kuhu ma kutsun omale armsad inimesed, kellega ma olen elus kokku puutunud ja kes on minu jaoks palju tähendanud. Ja enamik neist soovis Ta soovis ka enda poolt midagi välja panna ja nii selline pikk tikkprogramm kujuneski ühepalju neid inimesi. 19 19 lauljat, kelle kõigiga on saanud siis koostöös tegelikult kaks neist olid ka viiuldajad ja kaks olid ka viiuldajad, aga 19 olid lauljad või 17, lauljat ja kaks viiuldajat. Carste kolleeg ei olnudki siis juubelipeol või arst. Vanasti oli päris palju ja kaks arsti astus ka laval üles üks arst, viiuldajala, üks arst lauljana, nimelt kaks minu väga tubli kursuseõde kellega juba meil omal ajal ülikooliõpingute jooksul tekkis ka väga tihe muusikaline side siis Piret Müürisep, kes on kunagi õppinud viiulit ja kes on edaspidi jätkanud viiulimängu bändi koosseisus Tipmalts on selle bändi nimi ja teine minu kursuseõde Ave haava kes omab väga imelist koloratuur soprani häält ja kellega on mul ka väga meeldiv koostöö olnud väga paljude aastate jooksul ja see jätkub ka praegu. No põhimõtteliselt oleks võinud seal muusikutena sünnipäeval olla kohal ja veel palju enamat, sest ma tean, et Ida-Tallinna keskhaiglas tegutseb ka koor, mida te hea meelega saadeta klaverit. Täpselt nii see koor tuli juba seitse või kaheksa aastat tagasi kokku ja seda koori juhatab ja Mare Väljataga. Ja see on super, sellepärast et see koor ei viljele mitte tüüpilist koori ja nii-öelda laulupeo repertuaari, vaid tegemist on, pigem võiks öelda, et kergemuusikakooriga ka džässisugemetega kergemuusikakooriga ja, ja see, see on just see, mis ka mind tiivustab selle kooriga koostööd tegema ja ka seda jätkama. Mare on siis ainus mitte arst selles seltskonnas ja kõik teised on siis omal ajal asjatundjaid inimeste lõikumises. Mitte päris nii haiglas on peale arstidega teiste erialade esindajad, haiglas töötab õdesid ämmaemandaid, haiglas töötab ka raamatupidajaid IT-spetsialiste ja ja neid inimesi haiglast ei jätku piisavalt, et see koor, koori hääl oleks piisavalt võimas, siis on kutsutud meil siin üksikuid inimesi nii-öelda sõprade seast, ehk siis nii-öelda võib öelda kaudselt, et nagu patsientide esindajate seast, kuigi võib-olla, et mitte kõik neist ei meie patsiendid olnud, aga on meil täiesti ja siis on inimesi, kes on haiglas töötanud ja kelle tööleping on lõppenud või kes on leidnud endale paremad jahimaad, aga nad on otsustanud meie kooriga sidemed säilitada. Koori juurde laulutõbi on külge jäänud. Kui ma olen vaadanud neid inimesi, kellega te koos olete üles astunud ikka peenes mustas ülikonnas, siis nende seast tuleb küll välja hämmastavaid persoone, kes on omal ajal raputanud küll kõiki, ma leidsin kuskilt viited. Therese raide esinesid veel tema 87. eluaastal koos veel tunduvalt hiljem hiljemgi. Ja ja oma 90. juubelil, 90. sünnipäeval, juubelisünnipäeval korraldas Therese raide suure kontserdi Estonia teatri talveaias ja ka seal tuli mul korduvalt üles astuda mitmete lauljatega. Erkki Otsmann, Toomas Cutter, Jaak Jõekallas, Manjeton saa, Heli Vahing, have avamine, kolleeg Vladislav Porošenko Marvi taga, Alexandra järve, need on nüüd seeniorlauljad siin mitteprofessionaalsed siis. Reet Nurningu akordioni orkestris, ma olin keskkooli ajal akordion orkestrist klaverisaatjaks ja kus mängis ka tollal Raivo Tafenau siis kooli ma kunagi koolis käisin siis kooli segakooris olin väga klaverisaatjaks meie kooris siin siis on siin veel selliseid lauljaid nagu Urve Tauts, Vello Jürna, kadunud Vello Jürna, Vello Jürna mulle kunagi öelnud Paul Tammeveski üksainus õis, et kui temaga tegime proovikontserdiks ja ta oli valinud selle laulu ja kus siis, kui ta kuulis, noh, ma tahtsin teda jällegi, ma teadsin seda laulu ja ma lihtsalt saatsin nii, nagu minu nägemus sellest oli, aga ma teda nootide järgi saatnud siis tema ütles, et see on just see, mida ma olen alati oodanud ja mida mul ei ole ükski pianist siiamaani mänginud nii ja siis süda laulis. Aga siin on hästi nimesid. Kai parmas ka juba arvas, et mul on ka üks muusika näide pakkuda saatesse. Katre Kõiva, kellega meil on kaks koos program Heidy Tammega. Malle Raid siin veel on, nojah, siis muidugi jah. Jah, Piret Müürisep on ka minu kursuselt, viiuliga ja muruga, meil oli kunagi Heidy Tamme Marvi Taga, mina häbi ja me tegime nelja peale programmi ja siis paari lugu, mängisime isegi neljal käel ühel klaveril, aga siis mõned laulud, saatis Piia ja mõnelt saatsin mina siis Therese raide juba sai nimetatud Mardina Vilima foniks küll, eks ju. Ta Andronice Chico, temal keset džässpianist, kes on mind Kaagaldis enda asemel angašeerinud mängima siia või sinna alla kallan Jaakobi Allan Jakobi, sest mul on ka üks tähendab tegelikult Eesti Raadio tekitaks täitsa vaatama, mis minu nime all välja tuleks. Ma olen omal ajal siin, üheksakümnendatel on üsna mitmeid asju, olen ka salvestanud siin küll Erkki Otsmani, Allan Jakobiga ja Erkki Otsmani ka kahekesi ja kas siis oli natuke rohkem aega seda teha? Siis oli võib-olla natuke rohkem, jah. Kohtusin vähem. Et vot selliseid. No ja siis muidugi, meil oli üks suur kabareeprogramm olnud juba ainult 15 aastat Viru varje. Te, kes on praegu, omavad ka kaubamärki Viru varietee, sealt tuli ka Kalju Saareke tema tantsijad ja sealt nende tüdrukutega. Ja siis muidugi, mis ma tean, et mul on kontsertreisid, on mind viinud nii Riiga, Helsingisse kui ka maale kui ka New Yorki kontsertturism kontsertreisiga. Et võib-olla seda võib kavaid. Margarita Voites ega olete ka koos esinenud, kuidas tema partnerina on super. Mida tähendab, kui klaverisaatja ütleb super, kas see tähendab seda, et tema pakutud rätsepaülikond sobib margariinidele või veel midagi? Sündinud talent ja sellepärast temaga temaga koostöö on. See on ilmselt paljude paljude pianistide jaoks olnud unistus paljude pianistide jaoks unistus ja ma pean ütlema, et minul on see unistus täitunud. Kirjeldame veidi seda koostööd, igaüks ei ole ju sündinud klaverisaatjaks. Ega minagi ei ole klaverisaatjaks sündinuna. Heakene küll, me sündisime kõik natukene sarnaselt kaks silma ja nina, aga vaatamata sellele sellist koostööd ei saa ju igaüks meist proovida. Kuidas hargneb muusikute vahel üks hea kohustumisele tunnuseks on? Eks seal peab olema vastastikune, väga hea tunnetus ja kui inimesed omavahel klapivad, siis ilmselt see tunnetus tekib, siis on vähemalt eeldusi, et see tunnetus võiks tekkida. See on midagi sellist, mida ei ole niisama lihtne sõnadesse panna, see peab lihtsalt. Tunnen nii olema ja sa lihtsalt tunned, et selle inimesega sul väga hästi istuge. Sobib. Te olete märkinud just nimelt, et nemad otsivad teid üles, mitte teie neid. Enamasti see tõesti nii on jah, teist siis on midagi sellist, mis neile väga meeldib. Mis on, klaverisaatjaid on ka palju vot ilmselt üks, üks omadus, et et ma haaran tõesti väga kiiresti ja haaran lausa õhust ja kui lauljal on häälega ütleme, päike, probleem tal on vaja natukene muuta helistiku pooltooni toon siia-sinna veelgi rohkem, siis minu jaoks ei ole see üldse probleem olevat suurepärane transponeerija ühest helistikust teise klõpsti ja see sellega ei ole mul üldse mingit probleemi. Kui me nüüd läheme siit jälle arsti köögipoolele, siis patsiendiga võib lugu olla samamoodi. Mõne patsiendiga läheb see koostöö väga hästi, aga teine vihastab välja. Teate, mis need inimesed eilset arsti toast ütlesite kohta veel ühte asja ei talu, vaata mis see on, mis te arvate? Lollus. Lollust ma kindlasti lollus, ignorantsust ma ei talu ja mida selle lolluse all silmas pidada? Ma arvan, et seda, mida midagi teisedki inimesed kõik silmas peavad seal üleüldse ühiskonnas, üleüldse ühiskonnas, ma ei taha kedagi kritiseerima hakata, aga aga lihtsalt, kui ma näen enda ümber lollust, siis see ei sobi minu tõekspidamistega kokku. Kehtib see ka laiemalt, näiteks kui loeti mingisuguseid uudiseid jälgite poliitilistele, siis ka ikka pean ütlema, et et nii ajakirjandust sirvides kui ka kasvõi raadiost sõnumeid kuuldes. Noh, kuna ma olen pedantne ühes ühest aspektist olen ma ka pedantne, võib-olla teisest aspektist. Ma pean lugu keelelisest korrektsusest ja mind häirivad keelevead ja kui inimesed ei tea, kuidas, kuidas teatavad sõnad käänata-pöörata ja nii edasi või tarvitatakse hoopis sõnu vales kontekstis. Te olite üks vahega oma osakonna juht, kas te olete juhiks loodud? Tõepoolest, ligi ligi 10 aastat olin ma tollases siis Tallinna keskhaiglas gastroenteroloogia osakonna juhataja ja Peab ütlema, et ma, ma olen olnud ka erialaseltsi eesotsas neli aastat aastatel 2006 kuni 2010 valitud Eesti gastroenteroloogide seltsi presidendiks. See presidendi amet meeldis teile, see kätkes endas palju lisakohustusi. Ega ta väga ei meeldinud, aga kui mind valiti sellesse ametisse, siis ma loomulikult pühendasin ennast sellele tööle. Üks valve läbi saab ja teine pole veel alanud, siis nagu ma meie kirjavahetusest välja lugesin, ei pruugi sageli oodata ees, vaid kontsertreis. Pärnusse võib oodata ees ka näiteks reisimine hoopis konverentsile Barcelonasse. Mis asjus tuleb seal käia? Seal toimub Euroopa maksa kongress, maks, maksahaiguste kongress, Euroopa maksa uuringute assotsiatsiooni aastakongress, aga tegemist ei ole mitte ainult Euroopa kongressiga, selles mõttes, et Euroopast on, et juhtivad korraldavad jõud, aga seal kongressil on väga palju lektoreid teistest piirkondadest teistelt kontinendilt, ehk siis ka Ameerikast, Austraaliast ja muudest maailmajagudes. Kolleegid kiitsid, et te olete suurepärane lektor, kas te lähete nüüd maksa kohta midagi maailmale ütlema? Sel korral mul ettekannet sellel kongressil ei ole, sinna ma lähen tõepoolest lihtsalt kuulajana uusi teadmisi ammutama. Ja kui nurgas näete klaverit, siis ei saa jälle kiusatusest kõrvale hoida. Seda on ette tulnud ka tõepoolest mitmetel välisreisidel, mitte ainult et mitte ainult meditsiiniga seoses, mitte ainult kongressi konverentsireisidel, vaid ka lihtsalt turismireisidel. Ükskord siin paar aastat tagasi. Ühel reisil parasjagu Tahiitil viibides nägin ma hotelli fuajees klaverit ja kuna selles grupis reisigrupis oli ka üks inimene, kellega ma olin varem juba koos reisinud ja tema palus, et kas ma ei mängiks, see oli söögisaalist nii-öelda pool korrust kõrgemal, ehk siis ta kostis väga hästi, see oli avatud, avatud rõdu. Aga sealt ei olnud valt sööginaalist, ei paistnud ära, kes klaverit mängib. Ja siis ma istusin ja mängisin seal natuke ja siis ma mõtlesin, et ahaa et ma mängin midagi eestimaist, mängin Raimond Valgret, mängisin Raimond Valgret ja siis ilmusid söögisaalist meie grupi inimesed vaatama, et mis jamad, kes mängib siin Raimond Valgret ja nägid, et ei keegi muu, kui keegi oma grupist. Kas Valgre armastus saab natukene seletada ka Pärnus põlgnemisega? Võimalik Valgre helikeel on selline väga kaunis ja võib-olla mulle südamelähedane ka. Tema harmooniat rääkisime sellest, et kui lauljad tahavad kedagi endale klaveri saadetaks, siis nad leiavad Benno teid üles. Aga kui teil on aeg-ajalt ju ka kindlasti võimalus valida, siis kes on see number üks kohe, kellega tahaksite nüüd homne päev mängida, midagi? Neid inimesi on väga palju. Ma võib-olla ei tooks kedagi spetsiaalselt nii väljast tõesti, neid, kellega, kellega võiks koostööd teha. Kindlasti ma läheksin kõigiga, keda ma olen saatnud, nad on kõik väga toredad inimesed olnud ja, ja kindlasti on ka neid väga palju, kellega võiks koostööd teha, aga ma arvan, et ma ei, ma ei hakka siin konkreetseid nimesid välja tooma, aga ma tahan tuua ühe näite vastata tagusest ajast, kui mind otsis üles Mari Liina Vilima. Praegu siis Marina Vilima fon, üks küll tol ajal ta ei olnud. Ta ei olnud abielus ja tema oli tuntud laul ja ka tema otsis ise helistas mulle ja mina mõtlesin, et huvitav, miks tema otsib kontsertmeistriks endale Torsti. Aga siis tuli välja, et mind oli soovitanud alles hiljuti ka meie hulgast lahkunud Kalju Saareke. Kalju Saareke oli soovitanud, et aga võta proovi, võib-olla sul tuleb temaga midagi välja. Ja Meil Mariega oli meil tõesti väga-väga hea koostöö. Mari Liina isegi ütles mulle kunagi, et ta tahaks kunagi teha plaati ja ta tahaks teha minuga. On ta välja plaadi. Teile ju ennustati helilooja karjääri, kas ise olete ka mõne loo teinud? Mul on improviseerinud, aga päris niiviisi kirja pannud ei ole, aga noh, impro visatoorset muusikat mänginud, mis ei pärine nii konkreetselt ühegi tuntud helilooja või tundmatu helilooja, et teemal sellist, ma olen mänginud küll lihtsalt ise vaba improvisatsiooni. Üks inimene, kes teeb päris hästi, tunneb, arvas, et küllap see teie eesmärk siiski on mitte niivõrd olla klaverisaatja, kuivõrd ikkagi pianist, kes mängib, teda, kuulatakse, kui palju ta eksis. Ma arvan, et ega ta ei eksinudki palju. Kas temagi mööda kontserdilavasid see unistuste penist? Eks neid unistusi on olnud, on olnud selliseid ühesugused ja teistsuguseid. Aga pean ütlema, et siiski üksikutel kordadel ma olen ka päris restoranis pianistina üles astunud varupianistina, ET teised pianistid, kelle nii-öelda kes on mind angašeerinud enda asemel, nad on ise siis pidanud kuhugi mujale minema, võin, ühesõnaga, nad ei ole saanud ise täita seda funktsiooni seal ja kuna nad teavad, et on, on inimesi, kes teavad, et ma saan sellega toime, siis siis on mind mõnikord niiviisi üles otsitud ja on gaseeritud. Nii tõesti. Ja ühel suvel ma tegin ka väikest sellist tööd tõepoolest. Pärnus ühes restoranis on, see oli aastaid tagasi kui muusikule läheb Mozart väga korda, siis kui väga läheb arstile, tema patsient tegelikult ikka läheb, muidu ei oleks ju seda eriala valinud. See tuleb südamest tulev tahtest inimest aidata, inimest ravida, muidu ei oleks seda eriala valinud ja kui isegi kui oleks võib-olla valinud, siis selle eriala peale ei oleks. Inimene ei saa töötada alal, mida ta ei tee südamega. Miks te arvate, et ei saa? Nojah, tegelikult saab, aga, aga siis nii patsiendid kui ka teised kolleegid tunnevad selle ära ja ilmselt hakatakse, hakatakse tõrjuma. Teie enda tervis peab vastu. Siiamaani on küll väga hästi vastu pidanud ometi arstidel aga 100 aastaseks. Nagu on üks tuntud ütlemine, et kui ei ole õnnestunud vältida sündi, on surm paratamatu. Tee olevat üsna kuulus ka musta huumori poolest aitab see kuidagipidi stressist üle olla. Pikem patsientide manitsemine patsientidele nii-öelda teatavates situatsioonides. Ja punaste ohutulede näitamine aitab võib-olla neid mõtlema panna, kui tõsine on nende probleem ja minu patsientide hulgas on üsna mitu sellist juhtumit, mitu sellist patsienti, kes sellise tõsise vestluse peale on väga kardinaalselt korrigeerinud oma elukombeid ja ja on oma probleemist välja tulnud. Mida üks arst siis tunneb? See on, see on suurim heameel ja suurim rõõm, kui kui juhtub, juhtub see, et sa saad teiste inimeste aidata ja, ja see on, see on ka tõepoolest ja inimeste eriti veel eriti sellist patsienti, keda seal näed, et kes on tõenäoliselt juba praktiliselt surmasuus kes tuleb sellest välja ja, ja kes saab sellest oma elule väga palju meeldivaid aastaid juurde. Muusikuid on ka teile sattunud sinna laua peale. Oja areneb nendega kuidagi paremini, vestlus. Noh, võib olla raske öelda, eks patsient on minu jaoks alati tähtis ja, ja ja miks ma pühendan ennast kõigile patsientidele üritan pühendada võrdselt ja võrdselt hästi. Aga noh, muusikut võib-olla satuvad mõnikord ka seetõttu, et lihtsalt soovitatakse juba. Et need, keda ma tunnen, need on sõnumi edasi viinud teistele ja satub meid, aga loomulikult, eks see sõnum, kui kellelegi meeldib kindlasti neid, kellega ei ole läbisaamine kujunenud niivõrd heaks ja, ja võib-olla keegi ütleb, et ärge minge sinna. Öelge, mis on teie elus muutunud viimase kümne-kahekümne aasta jooksul. Te olete arvestanud väga pikalt klaverit, mänginud väga pikalt. Kuhu te teel olete? Ma arvan, et see tee kulgeb. Selleks ei pea tingimata midagi hirmsasti muutma. Muutused on meie ümber kogu aeg ja iga päev ja iga kuu iga aasta muudab meid kui ka meie teed ja ega seda täpselt ei oska ju ette ennustadagi. Olete te õnnelik inimene? Olen küll. Kui teilt võetaks võimalus tegeleda ühega kahest inimeste ravimise või muusika tegemisega, siis mille te esimesena ohvrilauale asetaksite? Ma ei taha kumbagi neist pole ta teab et see on filosoofiline küsimus. Aga ma jätan selle vastase. Mis on seni olnud muusikaliselt loominguliselt kõige suurem õnnestumine, kuidas tundub? Eks ikka oma oma plaadi väljaandmine, ma arvan, kõik kontserdid loomulikult on, on, on vahvad ja mõni läheb paremini, mõnel tekib mõni apsakas. Et on juhtunud ka näiteks seda, et kogemata kui sul on väga palju lauljaid, kellega sa käid esinemas, keda sa pead saatma ja mängid peast, siis noh, juhtumisi kattuvad repertuaari ja kattub repertuaari puhul tavaliselt ei kattumite helistikud. Et üks laulja laulab ühes helistikus, teine laulab sama laulu, teises komas haarab kolmandas helistikus, nii et selles mõttes on mul on mitmeid laule, mida tõesti ma olen saatnud kolmes, neljas helistikus sõltuvalt lauljast. Ja paaril korral on laval tõesti ette tulnud, et ma olen nutnud, alustanud valest helistikust. Aga ma olen siis ma olen taibanud sellepärast, et siis ikkagi ühel momendil sa tunnetad ära ja alati on ju lauludel on eelmäng ja siis ma olen üritanud-üritanud juba juba eelmängu eelmängu nii-öelda ära moduleerida tagasi sellesse helistiku, mis, mis lauljale kohane on, mis sellele lauljale just testituuri järgne helistik. Aga paar korda on juhtunud ka nii, et ma ei, ma ei ole jõudnud seda modulatsiooni ära teha ja laulja juba laulmist alustanud. Noh, eks siis sellist apsakat paar korda juhtunud, aga noh, kellel siis ei juhtuks apsakaid arstitöös need vist nii enesestmõistetavad, samas ei ole arstid, need ei ole enesestmõistetavad ja neid ei tohi juhtuda, ehkki kindlasti tegijal võib juhtuda. On juhtunud suuri apsakaid, väikseid apsakaid kindlasti on juhtunud, kui tagantjärgi niiviisi mõelda või vaadata, aga selliseid väga kardinaalseid apsakaid ei praegu nii suuri apsakaid, emi. Ilmselt kolleegide pealt on siiski saanud näha, mida teeb üks tõsine viga mõne arstiga. Kas seal võib häving olla saatuseks? Kindlasti võib. Kindlasti see võib ju iga päev juhtuda absoluutselt. Ja siis ei moduleerida teisi. Ei arstitöös peab olema see kontsentratsioon väga maksimaalne ja mõte peab liikuma väga kiiresti ja otsused peavad sündima kiiresti ja õiged. Ja sa pead olema tugev inimene. Jah, me ei saaks muide sellepärast, et me kogu aeg akumuleerib endasse. Me Me kuuleme inimeste probleeme. Üks, kaks, kolm, 10 15 20 korda päevas, võib-olla rohkemgi, kui meil on vastuvõtupäev, siis meil suhtleme väga paljude inimestega päeva jooksul ja, ja kuulame nende probleemidest, lahendame neid probleeme ja Me peame oskama nii-öelda seda, seda endas kuidagimoodi ära lahustada, et, et see ei jääks meisse ja ei tekitaks meis endis probleemi. Tänapäeval ei ole ju kõigile inimestele ühtviisi jõukohane, kuidas teile tundub, kas inimesed on jäänud haigemaks või vastupidi võrreldes sellega, mis oli mitu aastakümmet tagasi. Tõepoolest haiguste profiil on natuke muutunud, praegu satub meile väga palju funktsionaalsete häiretega patsient. See tähendab, et, et inimesel on palju vaevusi nii seedetrakti osas kui ka võib-olla need vaevused ei ole, mitte ainult ei hõlma seedetrakti. Ja kui me teeme neile ära uuringud, siis selgub, et sellist reaalset tõsist haigust, mida uuringutega kätte saada ei olegi ja see tähendab seda, et on funktsionaalne häireorgan ei funktsioneeri nii nagu ta peaks, tekitab vaevusi. Ole haavandid, seal ei ole vähki ja nii edasi. Mitmel korral leidsin internetist ka mõne haiguse kohta uurides, mis peaks olema just teie ala. Et lõpuks jõutakse stressini välja, seda on rohkem, seda hästi palju rohkem võrreldes ja mitme aastakümne taguse ajaga. Kui ma arstina tööd alustasin. Kas teil on stressi vastu hea ravim? Kui see oleks, siis ilmselt enam ei oleks meil ka patsiente Teie ravite, seda Margarita Voites ja heli vahinguga ja ja paljude teiste oma lavapartneritega muusika on on midagi nii suurt, mis tõesti aitab maandada kõiksugu pingeid. Midagi nii suurt võiks igal ühel olla vastavalt tema võimetele. Kindlasti need hobidega inimesed, need, kes tõesti tahavad midagi luua, kas nemad paranevad kuidagi kiiremini ka? Hobid hõivavad inimest ja ei jäta neid üksi. Kui inimesel on mingi hobi ja kui ta mitte seda ainult üksi ei tee, kui kui ta ka kusagil seltskonnas sellega tegeleb, kas või koorilaul või mingi muu selline hobi siis on ilmselt ka selline nii-öelda tugigrupp vähemalt, kellega rääkida. Et päris üksikuks jäänud inimesed, kellel kelle ümber ei ole kedagi, nende probleemid on kindlasti sügavamad ja tõsisemad. Seda olete näinud. Benno Margus ise olete kunagi öelnud, et kui kõht hakkab täis saama, siis tuleb söömine järele jätta. Mul oleks ka veel üht-teist küsida, aga jätame siis siiamaale praegu jutud, kus, kus ma peaaegu nendest juba üht-teist teada saanud, aitäh ja asjalikku päeva teile. Suur tänu. Selline mees on Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogia Marss Benno Margus keda elu juhib maksa kongressil, primadonnad juubelikontserdile ja kabareeprogrammide juurest. Endoskoopia öövalvesse. Nõutud arsti juurde aja saamine ei ole lihtne ja kolleegid peavad oma muusikust ametivennast väga lugu nii tema teadmiste kui erakordse töövõime poolest. Lisame siia veel doktor Marguse alaliselt hea tuju ja naerukurrud, mis ka tõsistest teemadest rääkides ei püsi kaua rahus. Tänase jutusaate aitas kokku seada viidika Ludwig doktor Benno Margus küsitles Märt Treier. Kuulmiseni.