Alguse päevil oli vanataadile maailmakorrale seadmisega väga palju talitusi, mis hommikust õhtuni tal aega viitsid. Ja mõnda ei lasknud tähele panna, mis siin ja seal tema selja taga sündis. Kanged mehed olid juba ilma algusest saadik üksteise vastased, mis sagedasti tülitegi. Nõnda olid pikne ja vanatühitüki aega teineteisega rammu katsudes võidelnud. Kumb kumma üle suuremad voli peaks saama? Ehk küll mehed ööd ja päevad alati teineteise kannul uurisid ja päid rohkesti mõtetega väsitasid, kuidas nemad kas või kavaluse võttel teineteisele kõige enam vingerpussi võiksid mängida. Siiski olnud tükil ajal õnneliku silmapilgu leidnud, kus salaja peetud nõu võiksid tõeks teha. Juhtus kord Pikne alalise valvamise väsimusel, kui unekott raskesti magama uinus ja õnnetul viisil oma pilli pähizzi alla panemata unustus, kus mänguriist muidu ikka seisis. Raske uni, lukutas silmad ja kõrvad, mis pärast mees ei näinud ega kuulnud. Vanatühi, kes enamasti igal sammul vaenlase jälil luusis leidis pikse magamast, astus kikivarvul ligemale, võttis pilli magaja kõrvalt maast ja pistis vargasaagiga lippama. Sellega lootis ta Meristajad taati kõige enam pahandada ja ta võimust vähendada, kui karistaja riista ära peitis. Mis siiasaadik kõige kurjem põrguliste nuhtleja oli olnud? Kui nüüd pikne unest ärgates silmade vallali ajas, nägi ta sedamaid kahju, mis vaenlane talle magades oli teinud. Et keegi muu pilli ei võinud varastada, kui vanatühi. Seda märkas ta kohe. Aga kuidas varastatud vabandust, varga küüsist tagasi nõuda? Ta oleks muidu küll varguseloo vanaisale ära kaevanud ja talt abi palunud, aga seeläbi oleks ta enda hooletus avalikuks tõusnud. Ja vanataate oleks pealegi veel vihasel meelel teda karistanud. Inimeste mõtted tegid pikk selle tüki aega mõnda muret. Ta põgenes enamasti üksikutesse kohtadesse, kus keegi teda silma ei saanud. Ehk küll vanatühi, muidu küla vasika sarnane lontrus ja rumal igas tükis. Siiski oskas ta oma nahka pikk see-eest hoida. Muidu kartestab piksepilli kui kolli, nii et eemalt juba putkama põgenes. Aga nüüd võis ta natukene julgem olla. Ta teadis mõne salajase varjuurka, kus piksenooled talle ei võinud viga teha. V põhjas, võistapikse pärast mureta olla. Pikne arvas sedamaid, kui ta mõnel päeval vanatühja silma ei saanud. Etta kuskil vee all peidus, istus ometi leiduda tükil ajal midagi paremat nõu, kuidas teda kinni ja oma pillide käest tagasi pidi saama. Kogemata juhtus talle ühel päeval mõnus nõu mõttesse, mis ta sedamaid tahtis ette võtta. Ta moondas enda väikese poisikesekujuliseks läksis rannaküladesse ja otsis seal. Kas võimalik oleks mõned kalamehe juurde teenijaks saada? Üks nõukas Kalamees Leion nimi, ütles, kui ta viisaka poisikese juttu oli kuulnud. Lojuste karja mul küll ei ole, kuhu sinusuguse võiksime panna? Ma tahan sind katseks võtta kasvust ehk aegamööda kala püüdmisel abilist, võiksin saada saanaid mul terase vaimuga poiss olevat. Kui sa niisama Verkia sõnakuulelik oled, siis võime hõlpsasti kaubale saada. Teisel hommikul järvele minnes võttis ta poisikese kaasa õpetas teda õnge nooda ja võrkudega ümber käima ja muid kalamehele tarvilikke talitusi täitma. Ma. Juba mõne päeva pärast leidis ta terasest õpipoisist endale abi, kes kõik toimetused hõlpsasti tundma õppis ja igal sammul peremehele abiks oskas minna. Aegamööda sai poisike talle otsekui paremaks käeks, nii et ta iial enam üksikalale ei läinud. Teised kalamehed nimetasid hirvi hambaid poisikest lyoni sabarakuks. Poisike ei pannud sõimunime pahaks, Vaida rõõmustas kogemata õnne üle. Et ta nüüd iga päev hommikust õhtuni veepinnal võis sõita, kus vaenlane ehk kuskil põhjas peidus, istus. Nüüd lootus, et vanatühi oma pojale tahtis pulmi teha ja pulmaalistele väga uhke peo valmistada. Et rahvasuutüki aega ta rikkuses saaks jahvatada. Auahnus on kuradil kõige kurjem taga. Kihutaja. Vana põrgupapa sirutas käpad igale poole, kus ta saaki lootis õngitseda, aga kõige enam püüdistas sealt põldudelt vilja lõigata. Kuu teised olid külvanud, et tal suuremat vaeva ei oleks, kui teiste poolt valmistatud tööd aga kotti pista. Nõnda juhtus ta ühel päeval ka sinna järvele. Kuu kalanes, Lion ööseks oma võrgud oli pannud kui ta parajasti võrgusilmustest kalu välja kit, kus tuli kalamees. Poisikesejärvel põrkusid välja tõmbama poisikese terane nugis. Silm oli kuiv, välk eemalt juba vaenlast vee all näinud. Ta tõukas peremehele külge ja sosistas talle salamahti kõrva, mis vea pärast viimasel päevil kalasaak neil nii kehv oli olnud. Üks varga käsi nosib praegu. Sõrmega peremees silma varga peale juhatades, kes järve põhjas praegu tööl oli ja tulijaid tähele ei pannud. Aga Lion oli Osab kunstimees, kes varga käpas sedamaid varguse külge oskas kinnitada, nii et tal tema abita pääsemist loota ei võinud olla. Kui ta kõik salatembud oli korrale toimetanud, läks ta poisikesega koju tagasi ja ütles naljatades. Lostol homme hommikuni kaalul lugeda, kui palju neid võrkule enud. Teisel päeval, kui järveelemendi võrkusid välja tõmbama leiti vanad aadike, tühi võrgulinguskinni, kust mehigendei võinud lahti päästa vaid avalikult kalamehe silma ette pidi astuma. Kui tal nüüd peavõrguga veepinnale kerkis, andis Kalamees Pihlakase aeruga kohe mõnede matsud teretamiseks, et mehikesel kõrvade vihisedes pilli puhusid. Kaldal võtsid mõlemad Kalamees poisike Wemblat kätte ja hakkasid vargale palka maksma. Ehk küll poisike kehast kõhe näis. Siiski maitsesid tema matsud nii valusad, et vanatühja soontest ja üdist läbi käisid ja tossu kippusid välja võtma. Seal hakkas tühi kisendades paluma. On sögordu andeks vennike ja võta kuulda mu vabandamist. Häda ajab härja kaevu, niisamuti sel korral ka minu vaese Su võrgule. Mul tulevad poja pulmad majja, mida, nagu sa ise tead, kalata ei või valmistada, jäid murenda, käest võrkusid ei olnud. Pidin mõned kala sinu võrgust laenuks võtma. See oli mu esimene eksitus sinu vastu jääguga viimaseks ei taha oma elupäevil sauna unustada, mis sa täna mulle olid kütnud. Su poisikese pihtimine on teinud mu üsna tuimaks, niiet ega jalga ei jaksa liigutada. Kalanes kostis. Jäägu meie tüli, siis sedapuhku seisma saad, tunned nüüd mu võrgud ja oskad end teinekord vististi nende eest hoida, võtta kalakott selga ja siis ka Siimu silmade eest, et masu kandu enam ei näe, ehk mu ei too. Seda öeldes näitas ta malka. Vanatühi andis tänadest kalamehe jalgadele suud, et nii hõlpsasti lingust olid pääsenud. Ehk tal küll juba rohkem kui koorma võrra kalu kotis, oli siiski simustastav teel üht kala püüda, keda ta kõige magusamaks pidude roaks arvas. Mesikeelel hakkas ta kalameest paluma oma poja pulma võõrsiks tulla. Seal lootis ta kas vähe või kavaluse kaup, papp kalamehe hinge kätte saada. Kalamees lubas tulla, kui poisikesi vees kaasa võiks võtta. Vanatühi mõtles. Väga hea õnn, ei mul parem olevat, kui ma ise arvasin. Siin pakutakse mulle vee asemel kaks. Minu pärast jõmpsikas kaasa üksi ei taha tulla. Hüüdis ta jumalaga jättes ja vedas valust kangeid reisi longates edasi. Ehk vanatühi muidu küll igapidi kitsipung on. Siiski valmistas ta pojale uhked pulmad, kus mingist asjast puudust ei olnud, vaid rohkus, ilu ja rõõm igal sammul pulma alistas, ilma nähtavale tõusis tühi, näitas Polmalistele oma põhjatud raha, rikkust ja varandust, mis ka aitades salved ja kirstud Koojaga täidetud olid. Ta laskis mitmesuguseid imelikke pillised ajada ja veel imelikumaid tantse teha, mida keegi muu ei osanud, kui tema pere rabas üksi. Palu, et pill välja toodaks, mis seitsme luku taga seisab ja selle peale meile üks lugu mängitaks ütles poisike salamahti peremehele. Kalamees täitis ta soovi ja hakkas sedamaid põrgutaati meelitama, et see oma imepilli neile näitakse Polmalistele lustiks tükikese laseks mängida. Vanatühi läks teist korda teadmata lõksu. Ta tõi taeva Meristamise pilli seitsme luku tagant välja, seadis oma viis sõrmetoru külge ja hakkas nagu elu eest puhuma. Aga tema mängimishelin kostis koledasti. Ärge võtke vihaksega pange pahaks, kui järsku teile ütlen. Pillimeistrite eest ära me ei saa. Minu karjapoisike oskaks ehk paremini puuda. Ja teie võiksite talle veel IGA PÄEV õpipoisiks minna. Tühi, kes mingit pettust ei märganud, andis pilli poisikese kätte. Kas imetletud poisikese asemel seisab äkki vana pikne ise ja puu nii tugevasti pilli, et kuri vaim perega seltsis põrandale langeb? Pikne töötas kalamehega minema väga rõõmus selle üle, et kavalus neil nii mõnusasti korda läinud. Kui nad tüki teed olid ära teinud, istusid mõlemad laia kivi otsa jalgu puhkama. Seal hakkas pikne lusti pärast pilli puhuma, siis rääkis ta kalamehele kõik tänini katsutud kavalused meiskada vana tühjalt, viimaks oma pillid kätte saanud. Jutu ajal hakkas korraga vihma sadama, mis kuivanud maapinda seitsme kuu pärast jälle karastas. Pekene tänas lahkudes endist leivavanemat ja lubas iga korda palumise kuulda. Sest ajast on Lion jumalate ja inimeste keskel vaemeheks saanud ja tänapäevane sellesse auametisse jäänud.