Tuuled ei küsi pühade aeg. Laine laeva randa pidi heinastest Hääde meisteni. Valge maniskiis. Aga kaluritel ei ole temaga täna asja, sest on pühadeaeg. Eristuvad lauas valge maniski, endal rinna ees ja ütlevad tervist löövad klaasid kokku, mis on parasjagu jämedat nagu ankrukett. Ja hakkavad siis pajatama kõikvõimalikke ja võimatuid lugusid, mis mere peal halli biitligi taeva all. Juhtunud on aga palju siin Treimani son merd sõidetud põlvest põlve ja meri ei naljata. Ja mehed ei ole naljamehed. Iseasi, kui et jutuhoos. Terviseks. Kalamehed on topeltmeremehed, nad pistavad rinda merega ja mereanniga. Ja nende paadid tulevad randa parras veepiirilastis, nii et on kuivama rotilgi, mida peale hammast. Seda õnnist pühadel. Meri möirgab randa pidi ja kalur laulab pidulauas, valged maniskid mõlemal ees. Poeg, tai jälle käenja. Käsmul kard koitu, määre seal oli ikka nii, et täita ja mäe käe viin. Läku päitne jälle oli pikalt. Ette ja ma käed pääle päike. See on Treimani kõige noorem Kalamees. Ema kutsub teda viljeriks. Külanõukogus kirjutati kuus aastat tagasi sünnitunnistusele, et Soomre tema esivanemad on Häädemeestes põldu harinud ja merd sõitnud juba sellest ajast peale, kui katk üle randade käis. Nii et pered, paadid ja meri jäid meistrist lagedaks. Nüüd ütleb aga Viljari ema jätkupoiss meremõtted, sest meri ja mure on kaksikvennad. Hakaku poiss parem lauljaks. Valad kalorit naer vähemalt selle peale. Kalurid on alati laulda määranud, kui kilk peas, kes sellepärast mördon jätnud. Olles poisike i kahekümneaastane ega 10 aastane me liiga kauaaegne Rees veel oli kauaaegne Rees Hispaanias tuua soolaadajaid hispaanlase tuua soolad. Eks sättidel ole õigus. Aga õigus on ka emadel. Uued tuuled on randadest üle käinud. Igipõline silgu jahtnik, hakaku nüüd pealegi laul naljaks. Nälga ei jää. Ajad on jah, teiseks saanud. Otse pühade laupäeval jäi meie hõbehall pidama Pärnu rannakalurikolhoosi klubihoone otsekui lossi ette kahekordne šikaadist maja. Kõik küljed suuri aknaid täis, plingib pimedal õhtul merele otse Kihnu majakale vastu. Kihnu majakal hoidis kurssi Kihnu Jõnn. Mees, kellele kõik maailmamered olid põlvini. Kultuurimajale hoiab kurssi. Tänane Kalamees Klubi juhataja Valter Soomre on siin usinaks majakavahiks. Ise uhkust täis oma uhke klubi üle näitab ta seda meeleldi võõralegi. See oli tõesti. Suur päev meie ümbrusele sest siiamaani käis ju kogu isetegevus väikses-väikses kohalikus koolimajas koolimajas ja siin Treimani külas asuva seest kapteni majast ümber kohandatud. Rahvamäeks oli metsa, pole rahvamaja. Nüüd on, aga meil teine nimi on kaluriklubi. Nii, maja on kahe korruseline. Mul on niisugune. Meile tulevad külla diaatritki. Ja just see majad õigi kultuuri nüüd külas, sellepärast et varemalt. Me käisime ainult, kas Tallinnasse korraldasime väljasõidu ühiselt külastama teatrit või pärnu. Aga nüüd tuleb siis nii-ütelda kiritanud küla juure. Ja, ja see ongi väga-väga tähtis ja suur samm. Nii tuli kirik küla juurde terviseks. Sest see on revolutsioon. Revolutsioon käis merd ja maad pidi tänaseni käib. Või muidu see klubi juhataja saak suveõhtul, kui meri on balangus oma akvarellid jäänute võrke peaksite lappima. Need on siin klaveriäärel, kus me praegu seisame, terve hulk siin on pühajärve, et millal need on maalitud Pühajärves kaks suved käinud, seal suvelaager toimub meil selle kaugõppesüsteemis. Pühajärvel Need kaladega akvarell on ikka ei raatsi, kui kalurite käest käin, vast ka sadamast värsket saab, ei raatsi enne laste naiste ära puhastada, kui enne tuleb akvarell ja. Dekoratsioonid olen siiani kõik teinud, nii palju, kui me midagi lavastanud oleme. Abi selleks pole mul vaja paluda. Aga minul oli ette kutsukesed, teie olete see muusikakallakuga, mees? Ei ole mu ikka kõigi suurest südamesopis, võib-olla isegi ületab selle muusika osa, on just kujutav kunst. Ja seda ma sest joonistusõpetaja ühtlasi joonistusõpetaja ja muusikaõpetaja koolis olnud kõik need aastad viimasel ajal kolm-neli aastat tagasi leidsin võimaluse hakatised kujutavat kunsti, õpime ainult kaugõppe teel. Lõpetasin alles kolmeaastased kursused, mis oli õpetajate instituudi juures kaugõppe. Ja praegu ikka õpin edasi veel Tartu, see on kunstimuuseumi kaugõpe, on kaugõppekursus selline ja siin on siis etüüd üks naisterahvas raamatut lugemas. Ja see ongi selline juhus, oli Leida Lepp, kes selle esimese jonni näidendi mõtte algataja ja meil oli, tema tuligi raamatukogusele loominguga ja tuleb põnevalt kohe meedias kööki ette lugema. Ma olin parajasti ahah, siit saigi siis alga terve Jõnni etendus ja nii-öelda ka meie tänane rahad. Ja, ja siin ta siis loeb neist loomingust seda jonni ette ja siis jäime kõik kõik kuulatama. No mina ei raatsi niisama istuda, siis ikka võtsin kohe bloki ette ja jäädvustasin teda siinselt lugemas. Kas ei ole see otsekui üks nali? Kalurit mängivad Jõnn mängivad laval Jurnasse jaanimann ja Matilde, Antid ja Uuetoa ellu, seda metskaptenit. Mängivad lavalt oma isade elu, vanaisade rõõme ja muresid. Olid need alles mehed, kes siis merd sõitsid ja oli seega üks elu missis elada tuli. Terviseks. Nii tuleb palvennad, ah neid tullakse palvemajast. Nii mindi mets kaptenile madruseks, tulgu mis tuleb. Ega hullemad ikka või tulla, kui kalda peal. Ulguvate soolikate mäss. Ja kapten on vahva mees, olgu küll, et ta laevad on mädad ja et Peterburis tegi admiral tema kulul kurja nalja. Tublid mehed, aga mul on rohkem vaja, meeskond tuleb 16, meed on soolovana sõber veel kedagi teada, meeskonnatöö oli, mul juba on ja see kanna põlegi nõrgema oksa. Naisus ei taha. Naisu fortuuna on ise Naissoo Kertule olgu taevas küll. No ja kuidas lõpp kuidas lõppes kaks meest lauldes paradiisi, ennem löödi näo segi maa peal lukuga augud, selge ja aga. Kust sa hall, kuid välja tuli? Ma kartmine juba äinalt, Taavi, mul hauaplats Kihnu surnuaiale. See kena ja. Ja ümmargune. Sihuke seisab nii kaua vee peal, et kaabakad teevad pesa nabaauku. Kuule, Jonny, istu meie juurde. Ma tahtsin suu eest juba hingepalvet pidada. Tule korraks, minuga oleks vaja rääkida. Oled sa ka otsimise peale? Sellepärast sai tuldud kodus tuba nooremaid täis. Rukis andis ka ainult kaks seeme. Lehm suri ära. Mulkide juurde minna ei taha, meri ikka nagu harjunud asi. Oleman, tule minuga sõitu, mull kokka vaja ja sa oled üks väärt inimene, ma tuleks su juurde hea meelega jonn. Vääna kulg. Aga kuule, kuidas Maali juba lõugab oma vallatüdruk ja mitte ei tahaks teda jätta siia patusesse Riia linna. Võta jonn, tema ka saab ehk inimene mösta korrad tegema, hakkab ta siia. Maali, tule siia. Maalin trossi nägu lollisteni linnas läinud on, oma nime ka enam ei tea. Brealen Matilde brite kaamentigi mitesse tee. Vaata maali seon, kapten jonn. Ta pakub sulle laevas. Kui paljudele niiviisi kohta pakutud purjelaevade kuldsel ajal kuldsel ajal nii ütlevad, vanad merehundid teevad nalja või puust laevad, rauast mehed ja kuldne ajastu. Kangete meistri, suurte unistuste aegulisi. Häädemeeste rannad olid maha pandud, ema puid täis. Laevad kasvasid nagu mets ja laevad läksid merele kaugeid randu avastama. Olid need alles mehed, kes siis purjed heiskasid ja rooli hoidsid. Ülejäänut puhkab joojusa, kapten, jälle te ei saa ka, oli kapten ja 75 aastat vana. 75 aastasena veel merd. Missuguse laeva peal ta sõitis purjelaevaga. Leenu oli nime grandide laev täna vaatame siis tema hauda ka palju aastat. Teie ise olete merd sõitnud? 44 aastat 75 aastat, Taima, nüüd 23. oktoobril 44 aastat merd sõitnud. Siis on küll vist nii, et maakeral on ring peale sõidetud. Mitu korda. Sügisene oma jäljed jätnud siiagi vanade kaptenite surnuaiale kaskedelt on viimased kollased lehed langenud. Merelt tuleb tugev tuul. Kui vana te ise olite merele läksime ühele, kui kolmeteistaastane sõitma valla koodi lõppedes, mis ameti peale kokapoissi nende kokapoiss üheksa meest oli toita ja toitsin õudselt meest. Ja kaks aastat juba noorem maduseks, jah. Nonii, sirulataks talvel sõidetud talvenere kuuli. Ja no mis te neile süüa andsite, kui kokapoiss olite kokapoiss? Liha, tupid, kõik toidud ja leib ju laeva taha kuidagi seista kipub hallitama minema, jahu läheb rikki ja jahu tulid ligi. Jahud kinnise tankida siis ei lähe, oli temaga midagi? Jah, no aga jahus, kus leiba leivaahi laevas laevas, kammis oma ahi. Raudriidas eesti prae kõike, mis sa tahad. Ja sealsel värskedeeringuste kala mereta köikulist. Paar avariid olid esimese ilmasõja kastigaks laevalt ära. Siis olin 48 tundi merre sattunud üks. Ja 20 900 mees töötutüki, päästsime ära. Kus see juhtus? Soori saared? Keset saksa Pinlast põhja, kes teid üles korjas, siis? Inglist torpeedopaat? Sakslane võttis taha, paadiga mitte, niikaua kui inglisetanud paistma hakkas. Siis tuli inglistorpeedo tuli välja, puges vee alla, jättis meid maha ja siis võttisi torpeedopaat, õilmitses, tampi. Niiviisi. Ja kus need kõige kaugemad sadamad, kus käinud olete, minul või kus mehaanid lugema sõnake val barreisus, siinid. Argentiinas, Bonjuzayrid, New York, Ameerika rand, Philadelphia, Boston krampis, suured linnad, kõik, kuni Bloriidani välja tõsta, kuulata politsei, kuulad mobilite kõik läbi panama, kanali lehtedest sõitis seal kolm aastatel vahet. Simentija siini süüdasime sinna. Ja Kuubas suhkru, suhkru, New Yorki. Juba nimed üksi kõlasid nagu pasunakoor rannaposti kõrvus. Vanad rääkisid, noored kuulasid, vanad jäid kodu hütidesse surema. Noored läksid omakorda õnne otsima. Treimani surnuaed on väike aga tihedasti risti täis. Kuulsate kaptenite hauad, rikaste laevaehitajate käpad, mädanenud ristid vaeste madruste haudadel. Ja kui palju haudunud puudu. Ristimis jäid kokku löömata. Sest et mehed merre jäid. KEDA kur raaditasin, Mattot kõrvad valutavad juba sellest ulumises. Sõbrad ja seda elusa kapteniga laevas. Kapten tahkat, kust ta meid meeritusse petis, valline õlle ja hea seltskonna juures. Kaks nädalat seisame paigal nagu kinni tinutatud ja siia janu kätte suremegi. Me ei seisa paigal Volga Annabel Sargasso merre. Kui palju seal mehi magab? Jeesus Kristus. Terve orkester ainult kaks pilli veel puuduvad. Sargasso hakkab meid voolus kandma, äike ringiratast. Ringiratast ei tea, kuda pidi kas vastu või päripäeva. Anu, nii kui sadama saame, oleme kohe Portunalt läinud. Õitsele ja päevapealt. Välja jonn pidid vennad olema, aga kui vennad riidulevad, no siis halveriibelviini. Kuldne ajastu, ütlevad, etid, teevad nalja või? Või tegi kuldse ajastu kuldseks, mis käegakatsutavas kauguses välkles. Pane ainult emapuu maha ja muusikarublade kroonide, naelte ja dollarite kuldsete müntide muusika. Aga kas taevas kõigil ühesuurused ristid? Järsku on niisamasugused, nagu seal Treimanis? Rikkal kivirist vaesilgaks kokku löödud Bilbast. Elus on see ikka niiviisi olnud, ütleb Viljari vanaisa. Selle poisi vanaisa, kes nüüd tahab kaluriameti asemel laulma hakata. Vanamees, tema teab, 90 aastat elatud. Kas ta seda hoolsenite hoolseni lugusid ka mäletad? Laevaehitaja Köige, palun, Nelstoralli hooldusel. Sööb Heljastes ehitati, õnnestus nendest suured laeva, esimesed köitajad, Mihkelson ütlasest lõiget, tema ehitus sulle kõige suurema neljamastiline laevandus Baltimaade esimene laeval, nii suur, jälle masin, mis selle nimi oli? Andres laeval siis ütlemata suur, mina käisin seal laeva alla. Vaata kui ta valmis on. Ütle seesugune jõud peab kallama sihukestel laevadel. Aga kappida ütlemas Köstner ja käändi pärist telledega üles tõstan suuri ajalugu seinast välja, siis köige esimese laevaehitus siis oma Hill täide. Gold, laev, kolmemastiline selle esindajale üle ookeani sõita Ameerikasse sisse Andres distele lennulaevadel. See oli põhiliselt rikast kaheksateistkümneid pull laevadele torkis valuutad kodutöid. Kaitsja Tõnts kaptenina tulid, köitis tõlda. Aga ei tea, kuidas madruse elus nii rikka mehe laevas kooli? Vett on kaptenil küll sa rääkisid meestega, rääkisin saarlaste ja Peebuga, seda ütlesid, mis homme tuleb, ütlesin, no võttis mehed tõsiseks. Aga no need mehed ei ole munajoojad. Näed kolm nädalat vääre ja veri, Traybria. Kuidas saatana sulane liiguks kas või šansi peale räiniast daami oleks puhas pühade laupäevmann. Anna tilk vett. Kanda ta veel. Kanged mehed olid ju ka need siitkandi mehed, kust nad selle luisega käisid väljas. Hobiabi äärde jäävada, õts, hobi sõita lüps, minu koolivend, üks kapten layer, Läti kompanii oli seal, õlg ka selle kompaniis siis leian, on nüüd sul küll, aga see oli üks taldumatuks katlas, kes oli väga hästi kojalitusega. Siis elas seal tüki aega seal hobivahetuselt sukanõela vastu kapteni Silades suka, Vellalastus, valge rebase maha. Ja sõbrannad ja siis nad pätsid nüüd vaese inimese seal aga aga vaesele tagasi kolm labase lahke sai ära tuua. Meil on olnud üks suur ait on suurem suur, kus kokku. Ja nemad olid soola, siis need lähevad kõik kõlastust saavad maalt sinna majas. Maja on olnud õlle pooline täis soolatud, laku ta siis kuskil valsi. Kulli siis humal põldudelt oma alust võsal selle plaani siia kaugelt ja hoopis müülutusi valduslike lõua tulla. Oleme veel paar nädalat kallimale nahku, et saame laadungi, müüjad, põhjutuvad miljonärid, siis. Kell ja kõik võetud ära. Revolutsioon polaarrebaste nahad võeti ära näha, mida nii odavalt oli saadud. On ERR-i ja on need on raha ja on mehed. On armastus ja on mehed. Ja armastus on vanem ja suurem ja kallim kui raha. Olen tütarde pärast löönud ja lüüa saanud. Aga ükski pole mind nii ligidale lasknud. Kui kupumoritmentohterdasid, läks teine nende sinise siiditeki alla. Sina olid esimene, kes mind nii ruttu omaks tunnist. Kui taas ruttu anti ai oh ära sa seda küll mitte kellegile räägi. Hiir Ki. Ja ega see nii ruttu läinudki, terve tund läks tühjade sõnade peale. Mõtlesin, sulle on oma 100 sõna. Ja rohkem mul neid polegi. Ja ise ütled, et armastad mind. Anti. Selle koha peal kallis kuulaja, kui sul üldse veel mahti ja kannatust on meie juttu kuulata. Luba kutsuda ennast tagasi minevikku, mõtete maist, kuhu junn meid viis tagasi tänasesse pidupäeva. Sest ma tahaksin rääkida nendest inimestest, kes Juhan Smuuli näitemängu mere kõrvalt ära õppisid ja lavale tõid. Saagem tuttavaks. Anti nonii. See on Anttil ikka raske roll, sest ega siis armastuse avaldamine niisama kerge töö ei oleks vähe mänginud. Ja, ja eks tuleb, justkui võtab kohmetu valguses ja, ja mis te siis teete, kui te näitemängu ei tee? Mis ma, see on igapäevane töö praegu traktori peal põllul künda, aa siin on siis ka kahte masti mehi, Ühed, kes Märt, künnavad, teised, kes maad. Ja, ja vahepeal, kui lõpeb traktoriga töömajas remondimees. Ja tulevad paadimootorid ja tulevad traktorid ja universaalne mees, ühesõnaga tuleb kõike treida ja keevitada ja mis kellelegi vaja on. Kas pühadeks saab künnitööd tehtud? Saab ennem tõi juba sel nädalal saab lõpuga. Anti räägi midagi armastusest, aga mis see siis oli? Vox glo köstri, kõle. Ja palvega veel peale selle võib koguduses laulma ka saiaska. Anti sol pole häält. Minul pole öeldud. Käisin murram, poolitus, kui öelde tood. Raadio Tammer, Kolk jõllo la sige raam mulle veidi tuuli vastu. Tema oli ta FB, pöörab auto minu maandama õega. Siin on juba armastust vähe, aga on. Nii on nad siin kõik pärast päevatööd heast tahtmisest kunstirõõmust sest kirik on külasse tulnud. Ja kuidas siis ikka, et oma teatris ise kaasa teeks. Neesimeski jõuab. Ta jõuab Jõnni rasket rolli mängida ja kolhoosi juhtida. Esimehe abikaasa Veljo Uibo on metsa poole lõpetaja. Nüüd aga mängi manni ahmis manni, aga see ei ole mõni Mandrima mann. Sonjumann Voldemar Sarapu, kellel kauged rannad kõik läbi on sõidetud, võttis aga just praegu keevitusprillid eest. Pesi käed puhtaks ja. Siin ma nüüd istun. Mägi maakodus, mis on nagu linnakodu. Ainult meri mühiseb mändide taga. Jevana album meenutab kaugeid randu. Peaaegu nii, suuremalt jaolt teiega, igas majas leiab rannast mehe, kes on ikka merele ükskõik kui kaua, nii kuhu see 16 aastase mehe sõitsis läks. Võtsime siis Poolast laadungi ja läksime siis Itaaliasse või see esimene reis siis vahepeal saime tormi seal piss kais. Parepe jana kõik sic asja, täpselt, aga nii, et seal oli päris viperusi, meil oli igasuguseid. Et isegi vesi tungis laeva ruumias. Olime nii-öelda juba väikselt häda ohusky. Aga nii jäi ikka meeldima, et ega maha ikka ei oleks niisama tulnud. Nojah, seda muidugi. Nii, kus kõige kaugemal käidud on, kõige kaugem koht oli meil India lõunatipus olev Seiloni saar, Colombo on tema peale üldse. Kas meil siin vaatan pilte ka pilte ka nendest reisidest? On ikka jah, siin siin oleme isegi elusärgi sai täidetud, siin näitab, kuidas vints tõstab järgnevad jääva ruumist välja. Et see on meie lae siis siin sõitsin siin tan Pompei sadamas lindis. Kui suur vee väljasurve oli tema 2000 tonni, sel ajal siis kui sõda algas, siis võeti see laev meil ära, sellepärast ma ei tea millegi põhjast, inglise valitsus konfiskeeris meie laeva kohe. Ah, 40. aastal, siis ta oli kohal, siis me olime seal Colompos, nende Seiloni ja, ja siis kohe olid mehed laeva ja kuu aega olime laevas ja siis jah ja tuli sadamavõimud sinna ja hüviti meid ära maale üldse ja tulid teised, need laevalaev läks sõitu edasi. Nojah, seal ei tunnistatud nõukogude võimu ja kuidas sealt koju pääsesite üldse, noh siis seitse kuud elasime maal veel enne, kui siis avanes võimalus meid ära, saatusi reis kestis kas täpselt poolteist kuud, nii kaua, kui ma siis Tallinnasse ega siis teadnud kodustest midagi seal rajale. Jah, nojah, ja eks neid värbajaid oli ka, et miks sa koju tagasi lähed? Propaganda oli kõva võisada täiesti hirmsasti, et kui teil on näiteks kaks ülikonda jah, et lähtepraegu siit ära, teil on kindlasti riidevärki kõvasti. Üks teil jäetakse lehena, võetakse kõik teil ärase. Aga meist siiski keegi seda juttu kuulda ei võtnud ja tulime ära kõik see 18 meest, kes mitte üks mees ei, tahtsin. Mehed tulid tagasi kui üks mees, sest õige mees armastab merd ja armastab kodu. Ja veel midagi armastab mees nendest ammustest hallidest aegadest peale, kui väikesed purjelaevad suurde merre seilasid. Ja kui mees pidi olema tugevam kui tema saatus, mis te arvate, lipukapten, kas meeskond jookseb maha? Peale seda reisi muidugi vähemalt katsetanud, teevad viimane kujuks kannid, kes need ka need, kellele ei lubanud vastu hambaid anda ei minul ega enesele. Härra kapten, nüüd on hilja neid kasvatama hakata. Kaane kaalnemad kaanevad. Mis nõude annate, Schneider? Kui nad ära lähevad, on mul lipp pooles vardas. Nad ei lähe ära vaid nad jooksevad maha, siin on vaks vahet, mis nõukogude annate palka, mitte välja maksta. Kui maksta, siis ainult pead ei jagu üks. Las ta pootsmanil asjad ära võtta ja luku taha panna, ma arvan, et värvikambris, madrus, kui ta vaene on, hoiab oma. Lubada linna ainult ühe või kahekaupa ja mitte ühte meest enne kui teine tagasi on. Neil on mingisugune mässajate kambavaim ja ükshaaval nad jookse pista. Need laevasolijad on siis nagu pantvangid või kuidas täpselt just pantvangid. Nad olid minuga näljas ja janus mahlal neile täna sõna, homme võtan tagasi, homme annan sõna, ülehomme võtan tagasi oma sõela. Iidee aitilise, võtan tagasi nõnna lipukapten, igatsen mul kogu operatsioon viimase Kuneedini läbi mõeldud, ise andsin ise võtan tagasi, kapteni sõna maksab siis vähem kui kanasõnnik, millega nolgid habeme kasvama panevad. Kapteni sõna ei maksa leegi palju. Ma lähen oma meestega tagasi üle ookeani ja kõige viimanegi võib öelda kalt pätt, pask, jaura poeg. Ja neil on õigus. On neil õigus leida? Juriidiliselt mereõiguse seisukohalt ei ole neil õigus. Tähendab, mereõiguse seisukoha pealt võid kapten valetada. No mis õigus see on, mis vale selja taga seisab. Mis õigus see on, mis võtab minut õiguse inimestele silma vaadata? Ei issanda Jeesuse kurat, kaotada palju raha, palju kallist raha, aga raha, ma armastan. Õigus, lubab minul selle raha oma tasku ja. Müü maha ainult üks pisike asi. Pisike, kuid sinepiiva. Müün maha oma au. Aga seda ma ei saa. Selle perede vaestemajas katada. Ei lõpeta ära pääsu. Kuiva au maha ei müü, uppunud. See pole, kapten. Kuulsus, ampluaa. Te olete idioot sülelapse südamega. Au au selle karja vastu. See teid ükskord vaeste majasse viib. Lubage jumala jätta. Jääge jumalaga, Schneider, nagu nooremale mehele. Meie, eestlased, ütleme tattninale tahaksin nõnda palju lausuda. Tähed, sa võtad Secstandiga taevast alla ja annab teada, kus laeva asukohta. Aga ma kohta inimeste seas, seda sa välja mõõta ei oska. Vaata auga on seakene asi, et inimene, teata hind alles siis, kui ta aust ilma on. Ma ei ole nii rikas, et taust ilma jääda. Merel on kõiges saadenamad, Saldim asi, see. Ja see naine. Ja annaks jumal, et sa oma keretäie selle eest ruttu kätte saaksid. Ma olen rääkinud. Minge. Bluff. On bluff ja on meri. On mehed ja on merekarm, seadus, mere ja meistrileping, mis nõuab ausust viimse hingetõmbeni. See seadus maksis purjelaevade ajal ja maksab täna. No siis tuleb kõigepealt selle terviseks klaasi tõsta, sealt tulema saite, eks ole, Aime. Nonii, maitskoid terviseks. Kas see on oma vaaritatud õlu? Jah, aga see hakkab latv, aga see on niisugune Heljaka terist, küll ta ei hakka. Ah, see on nii hea pühade märikat, hoia ja keela. Oleks nüüd seda õlut teil kaasas olnud kude, seal triivisid jääpankade vahel oleks seda räime, mis siia praegu tehtu roll Muxix oleks seega meil ligi onu. See oleks südamlik olnu. Aga mis tunne siis oli, kui pühapäeva õhtul mootor üles ütles seal jaanuarikuus? See oli 28. jaanuaril? Ei, siis ei saa aru midagi saanu, ainult nägime, et hirmu jää, lahe mesi, triivi meile ku pääl ja vaat seda mina kartsin, aga ta teised olid kõvasti ja Adamson ja need olid nooremad. 23-l elas mehed, vaat näod, poisid, teolder, lapsed. Et ei tunne veel. Et mis on meri, mis on meri? Et meri võtab meid ära ja olen magad. Ja varsti läks külmaks ka. Järgmine päev oli juba. Põllukülm on 25 kraadi, 25 kraadi külma ei olnud ja nüüd triivis triimise ühe päeva teise päeva ja ööd ja läksimekki. Maalime Elbulu Väines. Aga seis hakkas jälle tuul tulema. Edelast viis meid tagasi Virtsu mitmes päev see siis oli juba, kui lõpuks uuesti vetsu paistma hakkas, trand tuleb lähemale. See oli vest. Kuues kuues päev. Me olime rannast eemal, 50 meetrit. Olime rannast eemal, aga ümberringi oli jääsupp, posseled, näe, hüppan sisse, lõid siis kevastades koss, vana mats, Clevaka, mõõdan palju vett, on kolm ja poolmeeter vett. Jälle midagi öelda, aga mina põle ju, pigem võib-olla poolteist meetrit või. Siis ma oleksin jäänudki, oleks lahtine vesi olnud, ma olen ääres nagu kala. Aga jää sopsus sinna maadeks jäänu. No ja siis hakkas tuul jälle puhuma, maa poolt. Hakkas ja võttis ja, ja vii sära meid. Kord maa, pin jäi niukseks väikseks ja me olime 10 kilomeetrit siis välja lännu merre jälle tagasi. Nagu see lennuk ja helikopterid tegid kindlaks. RannaVirki jäi ikka kitsamaks pääsemise lootus ikka väiksemaks. Aga ei, see ei olnud tuuletule merele hälbinud janu, hädane fortuuna. See oli nõukogude kalapaat. Telefoni, telegraafiühendus, Riiat, Pärnut, Kingissepa, Leningradi, Kihnut, Riiast sõitis päästelaeval välja esimees ise. Kuivastus jättis praam, reisijad jalutas läbi jää rüsa ränka retke. Siis paranesid lõpuks ka ilmastikutingimused ja. Mõtlesin jah, et mul on kaks poega, üks tütar. Aga ma ei taha, no midagi. Midagi, ma ei tea. Et kust nemad, vaat neid ja naine ka. Adam oli onu, siis mitte kaks poega, üks tütar. Aga oli veel juurde tulnud, kaks tükki. Sellel ajal sellel ajal. Tütrel sündis tütar, pojal sündis poeg, aga sellest ei teadnud vanaisa veel midagi, ei teadnud veel millestki midagi, kas jõuab randa või ei jõua, ma ei teadnud. Oleks neid õnnistanu, näe, helikopterklassis meil paati sisse. Vaheteletsesse, nii lähedale, nii madalale. Nonii siis üks major oli majori aukraadiga, oli seal helikopteris, ma järve, minul siia õlas kinni, puu väljas või? Poisid tagasi olin sees nagu kuul seal helikopteris. Mida öelda sellele loole lõpetuseks past ehk nii palju, et päästetööde kulutuste katmiseks ei oleks piisanud kolhoosid tolleaegsest aasta sissetulekust. Aga on siis rahase kõige kallim? Kava Kõib värluura on. Oli ka. Ei ma, aga. Meie poi, ta see. On laeva. Laevas. Ja rooli. Ta tundmatu oks ja ma o ja n jonni. Mu ja elukool on me vahel ju oli. Kui sa mõtled, et ma meite pojast lasen teha sinu moodi maailmahulgus Sa teed küll suurev ja mul on ka häälevi. Kust seda saab roogid man, seda Sabruugid, see koostab, kaub. No ei löö. Ja me reede ta, sa ristlained noort kaapiaal aptee tootma. Ka ja kui siis? Voolu küll kuid Poojal puhul ta on ja koon. Ja eesmail ma. Erra. Palju mehi jäi merre enne kui tuli õnn. Kui paljud mehed aga seavad ennast alles merele. Ja nende jaoks on õnn meie randades ankru heita. Palju siis täna seda tuuleks võib nüüd olla ka nelja-viite Löövad rallimehed ka meri vaatab, paistab siiski üsna sile ja tasane olema, natukene valget jänes arry ja seal ainult kaldalt, aga meil on avameri ja kui juba sõita üks tund-poolteist ülesse, siis pilt muutub kohe tunduvalt, kuhu kaluritel minna vaja oleks. Hoopis linnaosal on juba õige sünge mehed, nalja pärast praegu ei loobu merest, kuna töötasu on praegu kala hind on võrdlemisi kallis, meestel tilgub süda verd. Ja peale selle veel võlgneme aasta plaanist protsentuaalselt 4,6 protsenti, kuigi rahaliselt on küll plaan juba täidetud. Aga see 4,6 protsenti teeb meile circa 50 tonni kala. Ta on jäänud veel kaks kuud. Nojah, nii et iga ilma tuleks kasutada ja tänagi oleksid mehed väljas, kui vähegi annaks. Kindlasti hommikul just pidasime plaani selle kohta, kas ei kannata minna ja leidsime, et ei kannata. Noh ja kui siit nüüd näete, isegi praegu tuleb päikest natukene välja, need siin teie mändide ahel on päris ilus ja tore sügisilm. Kui siit nüüd vaadata kaugele, teie kolhoos ulatub nii oma perede poolest vasakule ja paremale kui võtta naabrite lätlaste poole, siis jätkub neli kilomeeter. Aga kui võtta Pärnu poole tagasi, siis seoses kolhooside ühendamisega tuleb veel 18 kilomeetrit. Palju peresid on, palju inimesi on kolhoosist, kolhoosi liikmeid on meil 300 ümber ja kolhoosiperesid saame umbes majapidamisi. 180. Suund on sinnapoole, et me peaksime arendama püüki just vääriskala nii-öelda laua kala osas, vääriskala, see on siis pühadelauaga, sinna nomenklatuuri kuulub, nüüd hakkame võtma angerjas, lõhe, siil, vimm ja ühesõnaga kõik suursoomkala. Lõhe ja seega ja niisugust galakas liigub ka praegu pühade eel meie vetestada üldse esineb väga harva. Sest me teame, et lõhe armastab nisukest kohta, kuhu jõed sisse suubuvad. Ja seda väga suurepäraselt püüavad meie lähemad naabrid lätlased siit kilomeetrilt 15 20 edasi. Noh, aga pühadelauale ikka saate oma püütud kala. No teeme kõik selleks, et et mitte ilma ei jääks, Pärnust ostma ei lähe ja see on kõige piinlikum, kui kui tuleb seda väljapoolt osta. Jutt kalluski nüüd pühade peale, kuidas pühad tulevad, kas kaluritele makstakse ka palka otse pühade eel, mis head tuju kindlasti. Ja kuidas palgad on, kui võtta meie kolhoosis on Seitsmekümne kaluriringis ja kui see töö tasuda ja nende töötasu nende peale ära jagada, selle 70 mehe peale, siis loota võib, et käesoleva aasta võib tulla nii 2000 rubla ringis. Keskmine noh, sellest peaks vist jätkuma, et pühade eelkauplusse sisse astuda ja kõik vajalikud ostud kütused ja napsid koju. Kindlasti kindlasti, see on juba juba välja suurem osa sellest on juba tellitud ja tuleb ainult teda õieti realiseerida. Ja suure ühise pidulaua teete siis oma toredasse ja uhkes klubiruumis. Jah, see on juhatuse poolt meil juba otsustatud, kas õllelinnased juba on pandud kasvama kasvanud juba ja isegi homme juba lähevad veskile selle ja esmaspäeval hakkab õllepruuli, mine. Kas teie kolhoosimehed joovad mandri elut või saarte õlut? Muidugi mahedat? Ikka saarlase moodi öelda ikka tõmmu tahaks saada. Tahaks teada, missuguste meeste terviseks siis peaks esimesed klaasid tõstma ja kokku lööma? Komme on selline, et see au langeb ikka selle brigaadibrigaadile osaks, kes käesoleval aastal kuni käesoleva ajani on kõige paremini suutnud oma tööülesandeid merel täita ja kõige rohkem kala välja püüda. On selleks esimene kaluribrigaad, kus brigadiriks on seltsimees Maurer, hiljuti saime teada väga rõõmustava teate ajalehest, kus ühte meie kollektiivi tublit kalurit, seltsimees Adamson endelit on, autasustatud tööpunalipu ordeniga. Ja õhtuti siis on Adamson ju koos teiega Jenny tegema see kurb saatus teinekord, kui on merel, siis muidugi peame ilma temata läbi ajama, kuid kui ta kaldal on, siis täidab oma osa seal Jaanina? Jah, ega Teil kerge ei ole ei temal ega teil esimehele ka kellelgi, sest päevad on pingerikkad ja õhtul veel niisugune suur koormus nagu neljatunnise nisu, ulatusliku näidendi õppimine. Kuidas teil esimees üldse jääbki aega, nii palju, et seda jõuate teha? No peab leiduma, kui ise sellesse üritusse kaasa ei löö, võib-olla siis ka kollektiiv suhtub selle asjasse teisiti. Muidugi, mis puutub ajasse, siis teinekord tekib küll niisugune tunne, et kodu perekonna juurde jääd nagu külaliseks ja abikaasagi vahel nalja pärast nimetab, et et söömise, söömine ja magamine, see toimub kodus, muud midagi, aga no midagi ei ole teha. Eile ja täna istutakse kalurikolhoosis, pidulauas peetakse lõikuspidu. 700 liitrit õlut, mässab maatidesse otsekui torm KaPorni all. Laua tan roogadest, looka. Vanad merehundid, meenunud. Kuidas nende ajal laevas kuivikuid söödi, murti pooleks ja raputati ussid välja. Kiideti jumalat, et sedagi jätkus. Ja aeg on teiseks saanud. Nüüd on meie aeg Kihnu jonni ja tema aega mängitakse näitelavalt. Mis juhtus, seda unustada ei saa aga meelde tuletama ka eaka laeva viivad üle meremehed ja mitte nende vea. Oma suure armu ja helduse on igavene meri mulle keetlase pojale ja kihklasele jätnud siiamaani elu ja õnne. Ja viinud mind kokku meestega. Need sinatised, mehed peale anti, jätsid mind küll korraks maha ja vahtisid Santose uulitate peal, kui turuvareseid raiskasid läbi oma raske töö ja pika jahugateeritud raha. Aga te tulite tagasi? Leidsite üles oma laeva ja kapteni. Ja sellepärast ütlema tere tulemast, kuradi kandsid. Need haiged kajuti. Ilma abieluta fortuuna purjeri tõuseb. Nad peavad kerkima melopilli õlinate saatel. Laine lahvat heinastest Häädemeestel valge maniskees. Aga kaluritel ei ole temaga tena asja. Kalurid istuvad pidulauas valgemaniski.