Kindlasti huvitab kõiki kuulajaid, mis köievedu see Ruhnu ja Kihnu vahel oli ja kus ta oma alguse sai. Möödunud aastal oktoobrikuus sõitis Kihnu täitevkomitee esimees Theodor Saar koos kolhoosist esimehe sutiga ja veel paari Kihnu näitsikuga Ruhnu ja tegi ruhnlastel niisuguse üleskutse. Et hakkame köit vedama. Seletatud hakkame omavahel võistlema Leespordis. Nii kultuuris, ühesõnaga nii keha kui vaimu rakendame. Võistlustulle teeme, kui tarvitame suuri sõnu olümpiaadi vanade kreeklaste mõttes Ruhnu ja Kihnu saare vahel. Võistluste ülevaade pidi toimuma aasta pärast käesoleva aasta augustikuus. Aga kuna vahepeal juulikuu teine pühapäev kuulutati kalurite päevaks, siis otsustati need võistlused just kalurite päeval läbi viia. Väga pinevad olid võistlused kogu saar, Kihnu saar ja nii palju, kui Ruhnus ei, seal oli neid oli võrdlemisi palju olid südamega asja küljes ja kõigi oma tunnetega see jäänud taha, mitte mingisugusest rahvusvahelisest jalgpallimatšist täpselt tuletas, oli väiksem. Ja kui näiteks toimus pühapäeval köievedu kus kummalgi pool oli viis meest siis oli niivõrd suur pinevus, et kuidagi ei jõutud köiest eemale hoida päält vaatajaid. Kas vägisi täht taheti aidata oma mehi? Ja üldiselt peab ütlema, mis näiteks laupäeval toimunud vestluste puutus siis nii, et laskevõistlused ja, ja ujumisvõistlused nii, et viidi läbi küllalt heal tasemel. Kui mõnel alal Kihnu kippus Ruhnust üle saama, siis juba järgmisel alal oli Ruhnu tugeva rinnaga vastas ja kippusele need punktid tasa võita. Üldiselt punktide vahekord siiski kaldus esialgu sellepärast, et võistlused ei ole veel lõpetatud Kihnu kasuks. Nii palju ma tutvustaks võistluse korda, et esimeses osas toimus puhtalt spordialade võistlus. Teiseks pidi tulema isetegevus. Ja kolmandaks raamatu levik. Neljandaks ajakirjanduse levik ja neljandaks ajakirjanduseni täpselt. Nii, et võistlus on üsnagi lai ja muidugi paari-kolme päevaga seda läbi viia ei suudetud. Nii et arvatavasti tuleb seda läbi viia kolmes järgus. Praegu esimeses järgus spordialal nüüd Kihnu, nagu ma ütlesin, jõudis ette, punktide vahekord on Kihnu kasuks 143 Ruhnu 127. Aga juba isetegevus. Võib-olla neid punktide vahekordi võib ka muuta, seda me ei tea. Esialgu esines Ruhnu Kihnu saarel isetegevusega ei, sai 21 punkti mida pakub vastu Kihnu esialgu tehnilisest küljest me ei tea, kuid sisuliselt on juba teada, et Kihnu valmistab ette üsna laiaulatusliku näidendi tagahoovis ja kavatseb ta esitada esialgsete andmete kohaselt juba vabariigi aastapäeva. Tuleks ütelda niipalju, et Ruhnu esines väga innukalt. Keskmine hinne oli muuseas pisut hea nimelt kaks kümnendikku. Kui isetegevuse kohta niipalju siis spordialal. Üldiselt tahaks siiski üksikut sportlast esile tõsta. Nimelt 13 aastane õpilane Metsa Veera esines üllatavalt hästi. Ta sai kaks esimest kohta ja tulid kahel alal teisele kohale. Tema tagajärjed on väärt valgustamist nimelt 100. meetris, tema jooksis 14,5 sekundit. See on 13 aastane tütarlapse kohta küllaltki hea tagajärg, arvestades, et Ta oli ju muru ja ilma treeninguta ja ilma dringuta täpselt 800. meetris. Metsa sai teise koha Kõrbuses, ta ületas meeter 20, mis on siiski märkimisväärne tulemus. See kõrgus on, ületab tema enda kasvu. Tilluke tütarlaps ja väga väike väikesteks ütlevad nagu rahvakeeles nabassad. Ja, ja hingega ja haruldased ja tüdruk sündinud, et seal ei kihnu tüdinud teda, oli hea vaadata. Ruhnust oli Kohor Elmo Pilve ja mulle tundus ja suhteliselt ise ka ütlesid, et nemad on väga palju tänu võlgu justema korraldavale tegevusele. Ta on nagu kolhoosi esimees, ütles praegus Ruhnu spordihing. Ja et Ruhnu siiski kaunis tugevasti tuligi ilule järelepunktide arvus panna palju Elmu pilvetöö arvele. Seda enam, et nagu nad ise räägivad, ükski palgaline spordiinstruktor võis spordiorganisaator ei ole enam ammu-ammu Ruhnu saarel käinud. Olla seekord vabanduse võib leida objektiivsete põhjuste taga, nimelt ilmastik oli ju selline, et isegi algu isegi lennuühenduste nahaga sina said ikka siin. Hea tahtmise juures saab iga. Ja see oli ka üks kindel konkreetne päev, eks ole, ka teised päevad. Võtad ja aasta ringi on vabad õige ja kui, kui sina said sel päeval halva ilmaga sinna nagu siis ja ma mõtlen, et sa ei ole nii aastad ei ole ju ka enam just? Jah, ega ma kargus meeter 20 ikka Ühivusi metsa veerand nägi ja need ka juba üle 40 mees ja kui mõni spordiinstruktor on 30 ringis, siis peaks sihukesele pääseb peagi spordimees ei tohi trotsida nii väga ilma. Ja mis veel nii silma hakkas selle võistluse puhul nii väga positiivse näite, mis on haruldane India hoog, millest nendest võistlustest osa võeti kas või spordivõistlustest. See omamoodi näitab, et rahvus on suur, sporditahe. Tahetakse, tööstuse tahab teha, tahetakse võistelda, tuleb leida kohane voor. Rahvas on palju palju, niisugust tahet. Tuleb arvestada rahva kohaselt ka juhtida. Kuidas raamatute lugemise kirjelduse õhtuti Ruklased on seal võistluse jooksul korraldanud kaheksa kirjandushommikut. Taluga see Ruhnu esimene kirjandushommik, mis tõepoolest oli esimene kirjandushommik kogu Ruhnu aja lugest iialgi varem neil säärast pühapäeval toimuvat kirjandushommikut ei ole olnud. See, jättes suurepärase mulje, see toimus. Peeter Rooslaid on vana hülgekütt, praeguste töötab kolhoosis, parandab püüniseid ja on üldse meistrimees ja isetegevuslik kunstnik. Peale selle Inimesi oli kokku kogunenud umbes poolteist tosinat. Need, kes olid varem selle raamatu läbi lugenud? Ruhnus ei ela ju kuigi palju rahvast umbes 180. Ja et kõik oleksid nii selle raamatu läbi lugenud, seda oli ju raske nõuda. Aga lihtsalt need, kes straalsele raamatu vastu huvi tundsid. Pärast ettekannet toimunud arutelul võtsid peaaegu kõik koos Olejat sõna. Koosolemine toimus kohvitassi juures. Peeter ja Marina Rooslaid on väga avar. Ilus kodu. Ja mulle tundus, et inimesed olid sellest raamatust sügavasti hästi aru saanud. Ei mis raamatuid on nad veel arutanud, et nad on võtnud arutanud läbi tšakovski kauge tähe valgus. Siis me tuleme merest vistuks saksa auku, siis Enn Vetemaa monument, Fadjeevi noor kaardivägi siis prantsuse autori 30 aastat maa all. Ja siis luulehommik luule hommikul. Nad on arutanud niisuguse autorid, nagu võtta Kaidlat, Minni, nurme, Tõnis Lehtmetsa unu lahte, matistraati, Rudolf Rimmel, Juhan Liivi, Anno haavat, Juhannessetistata. No jutt olid Ruhnust, aga kihnul on ka nii mõndagi. Heade möödunud aasta tihma saarel pöörati küllaldast tähelepanu hea korrastusele. Tuleb ütelda, et nii suure huviga kihnlased suhtusid projektidesse mida ma nendele pakkusin oma maja ümbruskonna korrastamisel. No näiteks sotsialistliku töö kangelane seltsimees maad tahtis kohe tema maja ümbrust, muutuks kauniks ja teistele eeskujuks. Selleks muidugi sai tehtud talle vastav projekt heakorrastusprojekt, eriti torkas silma, tema võiks ütelda jutumärkides vabameelsus. Ta ei halastanud ühelegi vanale puule, mis ei sobinud kujunduslikust seisukohast põõsale. Ja seetõttu oli ka temaga kerge ühist keelt leida. Ja peagi valmis projekt, mis oli väljas ka kultuurimajas kõikidele vaatamiseks tutvumiseks ja varsti loodame, et saame juba midagi ka tegelikkuses näha. Peale selle on Kihnu saarel kavatsusest läbi viia rida nii puhastustöid ja korrastustöid oma kontori ümbruskonnas. Korteri ümber oli kavandatud luua kiviktaimla siit väga lihtsal kujul kättesaadavate taimedega kaunistatud lillepeenraid ja teid samuti auto parkimiskohti. Peale selle kihnul on, kavatses ehitada endale administratiivhoone ning töö puidutööd, tsehh, kus saaks remontida nii paate kui ka esialgu võib-olla projektis ka Kihnu mööblit hakata tegema. Loodame Kihnu mööbel kujuneb nii huvitavaks, et ta on väärikaks võistleks meie sisearhitektide poolt kavandatud mööblile, mida ma ka näitusel näeme siis peale seda tuleb ehitamisega tsentraal keskete maja, mis hakkab teenindama siis kõrgsurve auruga. Nii elamuid, mis tulevad lähemas tulevikus, ehitamine, millest üks osa vist on juba projekteeritud ja administratiivhoonet. Kas te ei tahaks mõnda kirjeldada, kuidas siis nüüd ligema aja jooksul üks niisugune Kihnu heakorrastatud majapidamine välja näeks? Näiteks seltsimees oad, temal on väga hästi korrastatud maja ilusti värvitud, muide seda tuleb ütelda kõikide kihnu majade, elumajade kohtadena nagu kompvekid. Muide, isegi üks väliskülaline, kes parasjagu kihnul viibis, oli ka väga heal arvamusel Kihnust. Nimelt üks kauge kaugesõidu kapten, kes rändas välja kunagi Kihnust 25 aastat tagasi. Ja kes praegu elab Inglismaal, olingi külalisena Kihnu saarel, kuid ümbruse maja ümbruse tähendab majandussõu tarbeaia ta ei ole suutnud veel küllaldaselt ilusaks muuta. Muidugi iluaiast veel rääkimata. Projekt sisaldas rida ettepanekuid soneerida kõigepealt majandusõu tarbeaiast ja omakorda viimane jällegi iluaiast, kus ma olen liikunud ka mandril möödunud aasta Karksi-Nuias, kus tõepoolest heakorrastus on väga heal järjel. No mandril liikudes üsnagi palju ringi. Ma vist ei ole nii head ja korrastust kohanud kui Karksi-Nuia. Aga Kihnu siiski rõõmustas mind just selle poolest, et temal territoriaalse heakorrastuse poolest aianduse iluaedade loomise poolest on täiel määral kõik eeldused ja tahtmised olemas. Tõepoolest, ka tingimusi vist nii palju ei olnud, sest ei olnud ka vastavaid spetsialiste, kes võisid juhendada ja näidata, kuidas üht või teist asja ellu viia. Aga Karksi-Nuia kõrval Kihnu saart tahaks juba heakorrastuse poolest siiski ka esile tõsta. Nii et mõlemi säärekohtunik istu kui Ruhnu kohta võib öelda väikega tubli. Seda küll üks võistluse punkt on ka avalik raamatukogu mida on üks kummalgi saarel. Peale sellega veel isiklikud raamatukogud. Esitlikude raamatukogude juurde kuuluvad eksliitrised. Neil on Ruhnus Ruhnu saarel. Ma ei tea, kas neid on veel, aga Kihnu saarel on neid juba seitse. Ja kunstnik Ernst Kollumil just tänase endaga kokku ütles, et minul on veel, näid kihtluste jaoks portfellis ja kahetses väga, ta ei saanud 11. ka Kihnu saarel olla. Hernskolumi poolt kihklaste eks liibrised on joonistatud minu arust väga õieti ja huvitavalt, kuna ta on kasutanud seal iga pere õuemärki. Õuemärgid on ju meil kasutusel vanast ajast päämiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ma ei tea, kas teavitlemise uuemmerkun peaks keelseleta ja õuemärk või peremärk, kuidas ta veel nimetatakse, on omamoodi selle pere Vat kalurid näiteks lõikavad siis oma Peremärgi oma kala püünistele näiteks võrgu Anniste märgi märkide külge, mis on tavaliselt kas puust või käbast siis paadile otsikute sisse tähendab nendesse kühvlitesse, millega vetevälja visatakse paadist aerutüvede sisse. Nüüd see selle märgi motiiv, see märk on võetud ka siis raamatu eks liibrisse iidoli, ühendatud vana vana uuega. Ja üks kaluri isiklik raamatukogu kuuseks libilisega. Ma mõtlen, et paljudel meie, meie noh, nii kultuuritegelastele Yordil, eksliblesid nad võiksid siis sel puhul minna kas või teenust eeskuju võtma nik laulust ja tantsust meie olegi veel jõudnud rääkida ka laulus ja tantsus oli siin muidugi tuleb jälle rääkida ainult seda kurdanud esimesena esinenud kollektiivist, Ruhnu kollektiivist Sudaani suust lihtsus ja siirust, millega näiteks esinesid kaks Ruhnu noormees August cum ja Paul Rein. See oli nii ilma Piitelsi vigurideta. See oli niiviisi, nagu, nagu ta tõesti lihtsat kaks lihtsat noort seitsme 18 aastast noort meest laulavad laulavad nii et nende neiud seda allilma häbenemata võiksid kuulata ja kellelegi ei ole piinlik jälgida sõjalaulu, vot see on see vahend, siirus, põhjamaine tagasihoidlikkus on, mis meie rahvale omane on. Tihtipeale justame esinejad estraadialal püüavad matkida ja ma olen ka sind kuulanud estraadiesinemisi vast raadiost siis tunned jälle, on Lääne-Saksa maneeri sees ja või mõne teise riigi esindajate estraadilauljate maneeri ja sa mitte ei tunne seda vahetut siiski me ütleme, kohalike elemente, mida just saare straalisse Ruhnus. Kui tal on üks suurepärane sõna väärde tardubist. Ja mulle tundub ka, et meie, kunstnikud, nii esinejad peavad saama selleks kirjud, tõeliselt on, mitte kata ennast esinemislaadis võõraste Hippudega, vaid oma. Paremad, ja just nende just nende omade vahenditega. Me võidame kõige rohkem sümpaatia. Ma nägin kunagi näiteks televiisoris nägin ühte Brasiilia estraadikollektiivi, kus üks neeger oli kontrabassimängija. Temal see särts silmist välja tuleb niisugune ta keerles, ta tantsis selle kontrabassi ümber, see on temale loomulik. Selleks sarnane temperament on olema, selleks on juba kasvanud aastatuhandeid. Aga aga Ruhnu või Kihnu hülgekütt on kasvanud ka aastatuhandeid. Oma miljonid ja miljöö peab temas väldule ainult sel teel, kui me oleme oma oma rahvusliku vormi või omal loodusliku vormi säilitamine. Seda arendame ainult sel teel. Me võime rikastada ka maailmakultuur. Nendes kohtades peetakse Ruhnut ja kistud ka ikka niisuguseks väikseks eksootiliseks maanurgaks, kuhu minnakse kui muuseumi. Kuidas teie suhtute sellesse? No mina käisin seal peale puhni Liikmena ka kunstniku pilguga, kui ma tulin näiteks Kihnu saarele ja ka Ruhnu saarel isegi veel teravamalt tundus mässasin natuke nihukese omapärasesse maailma, millel oli oma rütm, vot see hõng, mis õhus hõljus nendest saartel see rütme kindlalt kinnitas, et siin rahvas midagi ehitab väga sihikindlalt paindumatult, millel on oma kindel siht, suund ja kindlasti enesetunne. Ja kui ma rahvas kokku puutusin, siis ma Teebulist leidsin, et see rütm on seal olemas, muidugi kalameeste pingelise töö kõrval on nendel ka omad mõtted oma kodutöö üles ehitada tuss, mis igal pool, nagu ma juba enne mainisin, eks ole, silma torkas oma ilu kauniduse poolest ega värvi värvitoone keegi nendele ei vali, nad ise valivad, kõik on ju selle poolest õnnestunud ja ka seal on oma rütm, see, sa tahad midagi lisada. Ma tahan ütelda, et linnas on just palju neid nii välise kui ka sisemises elus laadis neid mittekohaseid võõraid mis sellest seest välja kasvanud matkimisel matkimisel, ahvimis. Aga seal inimene on, nagu ta on, siis see loodus ka tundub kuidagi nagu kaljusse raiutud. Kuigi sul meri lainetab kergelt, aga samal ajal siiski tunnetama liitumist selle mandriga väga kindla monoliidsena. Vot see tunne, see on siiamaani isegi praegu siin vestluste laua taga ma seda nii värskelt tunne. Mina ei tea, kuidas, kuidas siin ruber, arvukus, ma, kus ma olen küllalt tiivne, hindame, kas ma olen väärt söör, žüriiliikmeks enam olemas? Ta siiski ei ole ka saladused, et asja üheks siiski suureks kingiks algatajaks sõnad kinkisid. Ja muidugi selge, et kõikide hääled olid ka tema poolt, kui oli esitatud arvamus, keda me siis žürii esimeheks valime. No ja tõenäoliselt kuna võistlused veel ei ole lõpetatud, siis arvata võib, et žürii koosseis piss peaks siiski samas ulatuses ka edasi oma tööd jätkama. Ma arvan ka, et et kura, kordan see siis vähemalt selle koosseisu juures peaks, seda lõpetab iseenesest minule ju pisut Jeltsini rõõmsat nalja, et ma olen muutunud kosmopoliit-iks, sest ma olen sündinud Muhus kasvanud üles Saaremaal. Nüüd kihnlased peavad nii suureks, ei kõlba enam. Ja üsna omalt poolt ka üsna üsna hea tunnustus, nii et ja ta tundemärke ikka võetakse väga tõsiselt, väga innukalt, iga väikenegi moment, mis vähegi kusagil kipub kuidagi kahtlust äratanud seda väga suure innuga, püütaks, siis kuueni kõrvaldada või oma pretensioone esitada või seal on väga loomulik.