Tähelepanu jahimehed ilmub teie jahipauna number 11. Metsarajad on praegu pehmed, pehmed iga jälg jääb erksalt särama. Iga heli sumbub, lumevatimets puhkab. Näib, et elu on vaibunud. Ent siiski, mis võiks rikkuda seda tukkuvat rahu? Kui meie nüüd oma metsade kiskjaid jagaksime või klassifitseeriksime tema kahjulikkuse järgi mitmendale kohale ilves jääb teisele kohale kindlasti esimene on kindlasti hunt esimene nuntsest seoses sellega et ta on väga suure liikuvusega ja kohta väga palju nii põllumajandusloomi, siis ta teeb seal väga suurt hävitustööd metsastavast ilvesest suurt üle ei ole pritse kasulike ulukitega Ilves teeb vastupidi, just varitseb kasulikke ulukeid ja murrab teinekord neid märksa rohkem, kui tal toidul toiduks tarvis läheb. Metsas, kumb peale jääb hunt või ilves? Ma usun, et kui üksikult kokku satuvad, siis ilves jääb kindlasti peale. Aga et hundid tavaliselt liiguvad karjas, siis no üksiku ilvesele hundikari siiski on ohtlik. Siit järeldada siis, et ilvesed liiguvad nii üksikult ei saa mitte väga suures kaba täiesti. Joe. Ma väga harva juhtub nii, et kui nad on suured, tavaliselt üksikud paarikaupa. See on kõik, mis on ja muidugi noored koos vanaga. Jah, tavaliselt on ju nii, et nooredilvesed viibivad oma ema juures kuni kahe aastani. Aga üldse kuivanakse ilves elab. Ilvese vanuse kohta on palju erinevaid vaidlusi ja mina, nii ei tohi ka kindlasti ütelda, kui vanaks arvatakse ühelt poolt, et ta elab kuni 15 aastat, teiselt poolt kuni kaks 10. aastad. Ja kui ma ka mõtlen sellest seisukohast, et näituseks Tallinna loomaaias mina mäletan kaevu 20 aastat olema Ilveseid, siis järelikult ta peaks elama minu arvates 30 aastat. Ta on Põhjamaade loom siis temal on väga kõrged tugevad jalad. Jalgade tugevus on selleks muidugi talle eriti vajalik, et väga pikki hüppeid teha võimsa hüppega, tema võib hüpata seal kuus kuni 10 meetrit oma saagi tabamisel. No muidugi kassiliiv järel nii pikka hüpet vaja teha ei ole, tal on kõrvad pikad, hea kuulmine on tal kõrvad on veel omapärase niukse karvatuttidega varustatud, need on nähtavasti talle ka veel mingisuguseks antenniks seal peal, et paremini kõiki neid väikeseid helisi vastu võtta. Sellepärast siis tal on ka väga hea kuulmine, muidu võib ütelda, et tema aistmise ja nägemise meel ei ole sugugi parem kassi omast, sellega ta on kaunis tagasi läinud, ainult et tal töötingimustes on ja nägemise võime. Ja öösel tema tegutseb siis hea kuulmine, need aitavad temal oma saaki püüda. Kus kohal ilves elab, missugune on tema pesapaik või, või kuidas nimetada koht kus ta oma aegamööda saadab. Tavaliselt ja eriti just Eesti NSV oludes ta ikkagi eelistab suuremaid ja põlisemaid metsi, eriti kus on väga tihe alusmets, väga palju usast, võsa, padrikut ja tuulemurdu. Kuid esineb ka väiksemates metsatukas muidugi salda kindlasti pidevalt elusse, vaid andke läbi ja peatab selle päeva või paar. Ja on ju ka sääraseid juhuseid olnud, kus ta on päris inimasulates tundnud. Näiteks 1930. aastal tuli ilves Võru linna siis 54. aastal jalutas Pärnu rannas ringi, seal need sääraseid kohtide ka armastab. Aga pesapaigaks vanaemaloom valib kindlasti juba säärase mäekuru, kus on hästi palju tuulemurdu ja risu ja hästi läbikasvanud inimesele raskesti läbipääsetav koht, et ta siis võiks seal rahulikult oma järglased üles kasvatada. Mina olen palju aega raisanud selleks, et üles leida ilvese pesapaika. Just pesi poegimisperioodil. Aga mul ei ole see õnnestunud. Kuigi mul on enam-vähem, oleme olnud teada andmed, kus tegelikult tema pesitsemise rajoon võiks olla. Ja ma olen palju aega raisanud tema varitsemiseks, tema peibutamiseks aga ei ole õnnestunud pesakohta leida. Ilves on üldiselt kavaliseks oma pesa peitmise suhtes on ta väga kaval, sest minule teadaolevatel andmetel Eesti NSV-s ei ole ühelgi jahimehel õnnestunud leida ilvese pesa kohta, kus tema pojad üles kasvatada. Kas Ilves on meie metsade põliselanik või anda siia sisse rännanud? Ilves on kindlasti meie metsade põliselanik vanast hallist ajast arvates aga vahepeal nende arvukus millegipärast vähenes. Näituseks 30.-te aastate järgi hakkas tema arvukus vähenema, läks isegi nii kaugele, et 36. aastal võeti Ilves looduskaitse alla. Eriti sõja aastatel tekkis nendel jälle ränne ja meie vabariiki tuli neid tunduvalt juurde. Ja nende arvukus oli 53. 55. aasta paiku vist oli kõige kõrgemal punktil jah, siis need üle vabariigi lasti kõige rohkem. No ütleme, üks 10 aasta jooksul on lasknud neid juba üle 300 ilvese. Ja et see on isegi päris suur arv, mis tahab vähendada. Näiteks möödunud 63. aastal terves vabariigis lasti ainult 18 ilvest. Ja käesoleval aastal nüüd jaanuarikuu jooksul veebruari algu päevade jooksul on lastele Vaberigantsessilvest. Vaatamata sellele, et mehed küllaltki aktiivselt on väljas käinud. Sosin andis muidugi, ilmastik, lund ei olnud siiamaani, see andis teada, et tagasiminekut mida või keda ilves hävitab, kui paljude päevased põhiliselt on ikkagi metskitsed, jänesed, metsised, isegi Tedred ja on ka juustu, kus ta murrab rebaseid ja teisi sääraseid jahimajandusele kahjulik on muidugi, see on väga väike protsent ja põhiline on ikkagi meie olles valgejänese metskits. Ja enne meil oli siin juttu, et teinekord ta murrab ka rohkem, kui ta korraga sööb. Näiteks ühed andmed on säärased, see oli midagi 20.-te aastate paiku endises Triigi metskonnas üksilves ühel ööl murdis kaks kitse teisele või koguni viis kitse ära. Ja mis ta nende kitsedega tegi, ta rahuldan muidugi ühe murtud looma kallal oma isu ära ja ülejäänud peidab ära kas lume alla kuskile või mingisse risu talla matab ära. Kuid nii palju kui jälitad, on tavaliselt ta enam seda oma varemalt korjust sööma ei tule, ta seda teeb ainult häda sunnil. Samas tahab ikka värsket traadi ja püüab iga kord jälle uue looma kinni, aga lihtsalt niivõrd verejanuline, et murrab rohkem, kui enda toiduks ära tarvitab. Mina olen ühe ilvese jälitamisel näinud tema öist toiduratsiooni. Kõigepealt ta oli ära võtnud kaks laanepüüd, need olid täiesti teratumaks ära söönud. Siis metsisest oli järele jätnud kaela jalad. Ja siis see saba lehvik oli ka veel järgi. Siis ta oli söönud ära ühe valgejänese teise valgejänes oli murdnud ja viimase trumbi oli teinud siis ühe päris suure shokuga, see oli juba kevade poole Talvet, nii et šokolaadid juba sarved peas, oli ainult ta kõri läbi hammustanud ja matnud lume alla, seda ta ei olnud enam hakanud proovima. Ja tavaliselt ikka nii palju, kui mina olen leidnud ilvese poolt murtud loomi, on nad kõik suurem jagu lume alla maetud. Aga kui tema näituseks täna ööse murrab ühe kitse ära, siis võib kindlasti teda 200 meetri raadiusega otsida selle kitsemurdmise kohalt. Ja see võib teinekord olla päris lage raiestikust ja ei pruugi olla kuigi tiheda alusmetsaga ala. Aga ta läheb, leiab oma lehe künka ja istub seal peal ja mõtleb selle asja üle järele, mis töösse siis korda saatis. Mõtlemise tulemus? Mõtlemise tulemus kipub olema nii, et kui jahimees sinna peale satub, siis jääb viimaseks mõtteks, tema elus on seda juhtunud. Seda mitmelgi korral juhtunud. Et see mõtlemine on maks, tema elu. Ma mäletan ühte juhust valge jämetskonnas, kord leidsime, Kuusna tuli kitse maha murdnud ja olid siis käinud seda kitse veel teistkordselt külastamas, ei olnud küll söönud seda kitse, aga nad olid veel rollinud oma tööd üle-eelmise murdsid. Ja olid ka seal sama läheduses umbes üks, 300 meetrit. Ja jällegi kolm ilvest. Jäi see päev meie saagiks, muide, kas ta inimest väga kardab? Või on ta inimese vastu päris tige? No need jutud, mida teinekord kuuleme siin, et oli kusagil surnuaia ääres olnud ja seal laua puhastajale kaela pandud marja naisele kaela on, need ei pea tõesti paika, need on kõik hakanud jutud. Sest nii nagu iga metsloom niga, ilves on inimese suhtes väga erk. Ja põgeneb kohe kiiresti inimese eest. Ainult mõnel juhul võib jääda inimesele selline mulje, kui tema saab näituseks noore ilvesega kokku, sest noor ilves on nagu kõik noored on võrdlemisi rumalad ja talle meeldib teinekord päeval puu otsas istuda, leiab üheharulise Tamme või mingisuguse taolise puu, millel on hästi madalale suured arvud, seda istuks seal harude vahel. Ja siis ja suhteliselt, et ta on nüüd kõrgel ja, ja ta on noor ja rumal siis temaga inimest ei pelga ja paljud inimesed on teda puu otsas näinud ja sellest ongi jäänud siis arvamus, et ta on küllalt julgija, torm, loom igal momendil võib kaela hüpata. Aga niisugust asja kunagi ei juhtu. Tegelikult ilvesega valib oma valitsemise paigaks küll mõne kõrgema kõrgendiku väikeseid künkakese mõne lagendiku äärel, teinekord vana hästi ära muljutud, auhunniku mõne maha jäänud heinasaadu või või hästi längus maha murtud puu. Vot selle peal ta armastab oma saaki, valitsetajate olla oleks pisikene ümbruse ülevaade. Aga täiskasvanud ilves nii heast meelest puu otsa ei taha üldse minna. Ja ma siinjuures kasutan ühte juhust ütelda, et möödunudaastases jahinduses lasteraamatus. Mina olen isiklikult kirjutanud seal ka mõnesena ilvesest, seal on korrektuuri veada tõttu sattunud selline lugu sisse. Et just vanad ilvesed lähevad meeleldi puu otsa, noored üldse ei lähe. Ja samuti, et isasloomad on samavanustest emasloomadest märgatavalt kergemad, see on jälle hoopis 90 kraadi viltu. Ilvese välimus, aga väga meeldiv. Sest kolme looma ajastada näeme, vaatame siis tema, ütleme, karvkate on eriti omapärane ja ilus. Ja tema nii-ütelda karvuse varjundid on väga laiad, võib esineda seal helekollasest tumepruuni, roosakaspruuni kuni peaaegu ele valgeni. Kuid kõik nad on ilusasti täpitud tehtud. Nii kui puupõletaja oleks oma riistadega seal kallal olnud, nii korrapäraseid, ilusaid pruuni täppisi täis, eriti nooredilvesed on hästi täpilised, hästi erksavärvidega. Sealt ongi tuld siis niisugune ütelus, et on kahte sorti Ilvesti üks on hunt, ilves, teine ubailves, kes on heledamad ja rohkem korrapäraste hua taoliste täppidega, et need on pisikesed Need, on uba, ilvesed aga vanemad isendid, eriti Lähed, ilvesed, nad on rohkem iroostia värviga juba ja ja nende karukatel puuduvad niuksed ümmargused korrapärased laigukesed, vaid seal on Teinekord triibutaoliseks natukene lähevad ja need on tavaliselt suuremad, siis sellest ongi tulnud ütelus, et hunt, ilves ja ubailves tegelikult tunda ka üks ja see sama ilves. Kõik ainult on tegemist kas noore või vana isendiga või isas või emasloomaga. Nii et kui sa teda vaatad, siis ta on tõesti ikka päris ilus loom. Ja meelega ei tahaks uskuda, et sellel loomal nii kuri süda on. Eriti veel, kui säärane kena loom tuleb sulle valge lumikattega metsas vastava on tõesti päris nauditav Belgisteritest lumefoonil ta värvid seal eraldavad hästi. Siiski kasulike ulukile ta ei ole. Kuigi sõber jah, ennem jäigi sellest jutt poolele, et kui palju ilves võib ööpäeva jooksul süüa siis mina nii oma tähelepanekute või järel võin ütelda, et ühe jänesega ei piirdu tema päevane ratsioon mitte kunagi. Vähemalt kaks jänest tuleb talle arvestada päevas. Kui palju vabariigis praegu üldse Ilvesid on? Praegult me arvestame nii 100 110 Ilvese ringis vabariigis. Seega aasta jooksul ta murrab maha natukene üle 700 jänese. Nii, ja see korrutatud siis 100-ga natuuras natuke üle 7000 jänes aastas jänes kaaluku palju. No kuna ilvese toiduks langevad põhiliselt valged jänesed, siis võiksime võtta valgejänese juba puhta lihakaalu umbes 2,8 kilojänes. Ja see korrutatud siis noh, see natukene üle 20 tonni liha aastas selle 100 kuni 110 neljase pääle, et küllaltki soliidne kogus sellest tulenebki, et olemasolev ilveste arv on vabariigis veel liiga suur. Kui palju võiks vabariigi Silveseid olla, et nad eriti palju kurjaidi jaat metsade ilu ka säiluks? No seda nüüd raske öelda, kuid ma usun, et paarist 10-st jätkuks küllalt, et elustada meie. Metsi mismoodi ilves häälitseb? Ilves nii rahulikus olukorras ja eriti kui ta kõht täis on, pidavat tegema taolist häälitsust nagu kassi nurru mine aga siis, kui nad Messasekstest otsivad, eriti just jooksu ajal, siis nad nii on, rohkem elavad häälsed, rohkem siis mingisugune kisa, katkise kisa, mida ta ja samuti ka haavatud loom teeb seda teinekord. Kassi nõugumist. Ei, tuleta meelde isegi Eisi isakassilauast meelde tuletada, on siiski natuke teistmoodi. Ega ilvese liha ei söödagi, peetakse teda veel väga suureks delikatessiks, isegi ainult et on võetud millegipärast tavad, süüakse ainult tema tagumised kintsud. Ja nii palju, kui meie oleme ilvesejahil käinud, oleme kõik need kintsud ära söönud ja kuidas liha on. Väga maitsev, tõsi, väga maitsev. Ja kui juhus oleks mul praegu teile panna ilvese liha lauale ja ütelda, et seal küülikuliha siste millegiga eraldas. Mina pean teda paremaks, jäneselihajänesel on võrdlemisi tugev spetsiifiline maitse juures aga ilvese liha ja seda ei saa öelda testi tehti ja mõnigi mees, kes on ütelnud, et ta eluilmast teda suhu ei võta. Need on esimese proovimise peale oma meelt muutnud ja kaunis rahulikult teda. Sest esimesest momendist ülesaares sööma, et nii millal toimub ilvesejaht? Ilves kui kahjulik kiskja on meil aastaringselt vaba. Kuid nii-öelda tulemusrikas jaht saab toimuda siiski talvel, kus on lumi, on maas ja meie saame teda, jälgib. Nii, et praegu on maha tulnud üle vabariigi ja tõesti aeg. Just kavatsen sõita selle töö peal. Aitüma. Ja kui homme minek, siis kivi kotti. Tänan väga.