Spekter tere päevast, mina olen Meelis Süld tänases haridussaates tutvume kolme isemoodi kooliga. Nende õppeasutuste ja õppeprogrammide ühiseks Nende jaoks on soov arvestada ka rahvavähemustega. Eestvedajad koostavad alles eksperimentaalplass ning õpperühmi ja seda kõike tahtest arvestada laste vajadustega ning soovist kindlustada noortele parem ettevalmistus tulevaseks eluks. Esimene kool, milles tänases haridusspektris juttu tuleb, peaks olema paljudele juba teada. Nii eesti kui ka venekeelne ajakirjandus on jälginud hoolega Haapsalu vene gümnaasiumi integratsiooniprogramme. Alles aasta eest tõdes kool, et vene õpilastest väikses Eesti linnas üksi väheks ning ainus võimalus ellu jääda on kutsuda ka eesti lapsi vene kooli õppima. Sügisest on koolijuhtidel plaan astuda samm edasi ja sellest tänases haridussaates räägimegi. Viimasel ajal on ajakirjanduses räägitud sellest, et Haapsalu vene gümnaasium alustab ühte ulatusliku integratsiooniprojekti ja selle ideeks on siis kutsuda ka Ida-Virumaalt venelasi õppima Haapsalu Vene gümnaasiumis sealsamas painet peaksid siis olema eesti keeles, Haapsalu Vene gümnaasiumis. Siin vestluslaua tagaringis on Haapsalu vene gümnaasiumi direktor Andrei Aleksejev ja arendusjuht Jüri Nõlvak. Siis võib-olla ütlete lähemalt, mis siis on ikkagi see idee ja, ja mida te olete plaaninud nüüd sügisest teha. Idee on juba neil mitmeaastane ja sisu seisneb selles, et kooliseinte vahel toimuks ehtne integratsioon, kuigi see termin iseenesest ei ole mitte eriti meeldiv, sest see on juba kulunud termin. Ja me peame silmas eelkõige seda, et kui üldse integratsioonist mõistest rääkida, siis ta praktilised näeb välja selline et nii venelaste integreerimist Eesti ühiskonda ja ka eestlaste integreerimist ühiskonda, kus tuleb tunda hästi kõrval elavaid vähemusrahvaesindajaid, nende kultuuri ja keelt mõista. Need integratsioon iseenesest on kahepoolne. Ja et seda siis tõesti ellu viia, see tähendab seda, et venelastele ei peaks mitte ainult eesti keelt õpetama vaid ka eestlastele peaks õpetama vene keelt just eelkõige neile, kes on sellest huvitatud ja kes leiab seda, et tulevikus võiks teha karjääri ka vene keelega. Ja viimastel aegadel on selline vene keeleoskuse nõue või see tarve on ilmselt kasvanud, sest kui me räägime tööjõuturust, siis tihtipeale me näeme, et üheks tingimuseks tööd leida on ka vene keele oskus. Rääkimata kõikidest muudest teadmistest, mis puudutab meie suurt naabrit Venemaad koos tema kultuuri ja keelega. Haapsalu vene gümnaasiumi direktor Andrei Aleksejev ja missugused tingimused on Haapsalu Vene gümnaasiumis loodud selleks et see integratsioon kahepoolselt võiks siis toimuda? No esiteks me kutsusime koostööks siit meie Haapsalu linnast teistest gümnaasiumitest eestikeelseid aineõpetajaid, et nemad oleksid toeks ja abiks meile nende eestikeelsete ainetundide andmisel venelastele, sest mõningal määral on problemaatiline seda kõike teha ainult meie venekeelsete õpetajatega. Peab küll ütlema, et mõningad neist on väga tublid eesti keeles ja, ja saavad ka ise hakkama eestikeelse ainetunni läbiviimisega. Teiselt poolt meie vene õpetajad tegid väga suurt tööd, et ette valmistada venekeelseid valikainetunde eesti õpilastele, kes soovivad õppida vene keelt süvaõppena muuseumis. Et see keeleõpe ei piirduks ainult keele tunniga, et teha just seda asja atraktiivsemaks, huvitavamaks. Me pakume neile välja selliseid ainetunde nagu näiteks vene kultuurilugu, vene ajalugu, muusika, inimeseõpetus, need ained on Eesti õpilastele vene keeles. Ja kuna eesti õpilaste vene keele oskus peale üheksandat klassi või diale põhikooli nende oskus oli tagasihoidlik, siis meie õpetajad pidid tegema üsna suurt tööd, et ühtlustada seda vene keele vastuvõtmise taset. Ja nüüd nad ütlevad, et tõesti muutused on väga suured, et ikka nemad juba tõesti saavad läbi viia seda ainetundi, aga mitte mitte tegeleda ainult keeleõppega. Kas ma saan õigesti aru, vot siis Haapsalu Vene gümnaasiumis õpib juba praegu nii eestlasi kui venelasi ja nii juba kaks aastat me selle ideega alustasime kolm aastat tagasi juba. Me nägime seda, et, et me kool lihtsalt sureb ära, kui me ei tegele edasi, ei arenda oma kooli perspektiive ja me nägime just seda, et see on võimalik ainult nii et vene kool kui selline, noh loomulikult ta ei ole enam kool, praegu veel kannab küll veel vana nime, aga meie nimi, kooli nimi muutub. Ja see muidugi põgene eestlastele, kes vene keelt muidugi tahavad õppida ja, ja siis kaks aastat tagasi avasime esimese eksperimentaalklassi 10. klassi. Siis me kutsusime eesti õpilasi ja pakkusime neile välja, et nendel on võimalik oma haridusteed jätkata eesti keeles küll ka mõningate lisaainetega vene keeles, kus siis nad ühendatud korras saavad vene keelt õppida. Ja esimesel aastal meil tuli päris kena klassikomplekt välja, nii et meil ongi praeguses üheteistkümnendas, kes neid õpetab, on pooled eestlased ja pooled vene õpilased. Ja muidugi need kaks aastat on meid endid ju ka õpetanud ja see on andnud meile julguse minna linnast välja ja ettepanekuid ka, mida nüüd oleme Ida-Virumaale teinud. See julgus on tulnud kogemusest, mida me kahe aasta jooksul oleme kokku korjanud, nii et selline huvi eestlaste huvi meie kooli suhtes eriti tänavu aastal tundub olevat päris nii-öelda märkimisväärne, kuigi me praegu veel ei julge numbreid välja ütelda, aga me ootame eesti õpilasi teste tegema meie kooli sisseastumiseks ja ka vene õpilastele just Ida-Virumaal, me loodame, et see asi meil lõplikult. Ta leiab lahenduse, et siis suve keskpaigaks oleks meil juba uus klassikomplekt koos eestlaste ja venelastega. Sul on vene gümnaasiumi arendusjuht Jüri Nõlvak. Missugune on praeguse üldine suhe siiski koolis venelaste vahel? Praegu on niimoodi, et gümnaasiumiklassides on kolmandik õpilastest juba eestlased ja nüüd siis järgmine samm ei ole mitte see, et eestlasi kutsuda Vene gümnaasium niivõrd vaid venelasi, kes õpiksid siis juba. Ja just nii venelastele on muidugi koormus suureneb sellepärast et nad niikuinii juba eesti keelt õppides kui riigikeelt ühest küljest, teisest küljest on see ju ikkagi võõrkeel nende jaoks ja me saame aru, et vajadus õppida eesti keelt on jõudnud Vene noorte teadvusesse päris jõuliselt, nii et meil siin oma piirkonnas eriti nyt probleeme selles mõttes ei ole, et me peaksime kellelegi selgeks tegema, et nüüd on vaja eesti keelt õppida. Aga Ida-Virumaal tundub küll, et sinna tasub küll seemned külvata ja seal on veel üsna palju põllumaad, mis peaks ehk üsna head vilja kandma. Kooli direktor Andrei Aleksejev, kuidasmoodi te olete mõelnud jõuda Ida-Virumaa ja Virumaa venelaste nii ja kuidas te neid kutsute siia Haapsallu väiksesse linna, kuna meie oleme ikka väike kool, siis loomulikult ka see, et me ei hakanud sellist väga laialdast kampaaniat tegema. Me võtsime ühendust Narvaga haridusosakonnaga ja meile pakuti kontakti jaoks konkreetselt kahte gümnaasiumit. Selle ajaga, mis me selle kahe kooliga kontaktis oleme, tekkis ka üks lisa kontakt veel ühe kooliga, nii et praegu meil on kontakti kolme Narva gümnaasiumiga. Uskne, loodame õpilasi endale saada järgmiseks õppeaastaks. Kui see projekt nüüd õnnestub, siis võib-olla Narva poole peal tekib vastav huvi, et edaspidi oleks mõeldav võib-olla ka seda asja laiendada. Ja kui palju te olete planeerinud nüüd venelasi Narvast siia Haapsallu vastavalt? No esialgu arvestasime sellega, et oleks hea, kui tuleks kuni 10 õpilast Narvast, sest loomulikult, et meil on omad vene õpilased, kes praegu õpivad üheksandas klassis, kes tulevad sellesse 10.-sse ja hakkavad samamoodi seda sama programmi õppima. Ja tulevad ju eestlased, nii et ei tahaks seda klassi väga piiri peale sinna ajada, et oleks üle 36 või niimoodi ja, ja tõenäoliselt ka meie meie oludes väga kahtlane, et meile antakse võimalus kahte klassi avada, nii et üldiselt kuna need piirnormid õpilaste hulga kohta on olemas kuni 36 õpilast ühes klassis, nii et me peaksime sellest arvust välja tulema ja nii me arvasime, et kuskil, kui Narvast tuleks kuni 10 meie õpilasi tuleks kuskil, ütleme 10 15 ja noh, siis eesti õpilasi vastavalt. Et saaksime teha ikkagi sellise sellise valiku, et kui ka tahtjaid ja kandidaate on rohkem, siis ikkagi loomulikult, et me valiksime paremad ja tugevamad. Loomulikult on see ka ikkagi praegu veel periood, mida me võiksime nimetada eksperimendiks, et eksperiment ei saa läbi viia massidega ja, ja selle tõttu me oleme ka tagasihoidlikud. Ja meil on hea meel sellest, et meil on tähele pandud ka haridusministeeriumi poolt kuigi me ei ole midagi seal veel saavutanud, aga et meid on tähele pandud, see gaasi juba tähendab seda, et me loodame selliste sammudega jõuda selleni, et leida toetust rahalises mõttes, sest et meie kool on munitsipaalkool ja ega Haapsalu linn ja linnavalitsus ei ole ju eriti nii-öelda huvitatud sellest, et väljaspoolt õpilasi tuua, see tähendab, et väljastpoolt tulnud õpilastele peab kooliraha maksma ja samale rajal kulutused, mida nüüd õpilaste vanemad peavad tegema, on märkimisväärsed, kuna elamine maksab ju eemal palju rohkem, kui kodune elamine oleks ja ja selleks oleks vaja leida ka lisarahasid. Aga kui üldkokkuvõttes rääkida integratsioonist, siis integratsiooni jaoks on üldiselt siiski eraldatud üsna suuri summasid mitte riigieelarvest, vaid neid on mitmesuguste fondide kaudu võimalik saada. Aga et olla tark ja kirjutada korralikke projekte ja põhjendatud projekte, siis peab nii-öelda eksperimenteerima ja proovima ja otsima, nii et see ongi meie niisugune protsess, kus me siis püüame targaks saada. Aga samas ei tähenda see uus projekti, seda terve õppekooli programmi ulatuses toimuks eesti keeles eesti õpilastele muidugi kogu põhiprogramm on eesti keeles, ainult neile vene õpilastele on ligi pooled tunnid, on eestikeelsed, nii et osa tundides õpivad eraldi kahes grupis nagu eestlased eraldi venelaste eraldi. Aga, ja peab ütlema, et vot need pooled tunnidega seal väga gümnaasiumis ainult oskustunnid, nagu siin mõned koolid ikka püüavad ka seda üleminekut teha ja enamasti ikka tehtakse muidugi nende oskus tundide näol. Aga loomulikult siin plaanime ikka selliseid tunde nagu näiteks keemia, geograafia, matemaatika, osaliselt matemaatika, läheb ajalugu, nii et ei saa öelda, et me me teate nagu, ütleme seal kehaline kasvatus ja laulmine ja muusika, et loomulikult mitte ka tõsised ained lähevad ka venelastele eesti keeles. Millised on olnud suuremad raskused või katsumused selle teie uue projekti elluviimisel? Esimesed raskused, ma arvan, tulid sellest suurest kui nii võib öelda kärast, mis massimeedialehtedel ja raadiovski, kus natukene võib-olla nende pealkirjade ja, ja loosungitega pakuti üle. Aga muidugi noh, ütleme, sisuline raskus on selles, et vene õpilased, keda me järgmisel õppeaastal kutsume Ida-Virumaalt tähendab huvi, nende poolt on huvi, on lastevanemate poolt, huvi, on laste poolt huvi teatud huvi on ka koolide poolt. Aga raskus on ikka sellest, et tõenäoliselt lapsevanemad natukene pelgavad seda. Seda perioodi, et üks õppeaasta tundub neile liiga pikaks ajaks. Teiselt poolt Narva poolt pakutud lühemad perioodid on meie arvates veidi kahtlased, sellepärast et õpilane ei jõua tunnetada, seda, on oma töö tagajärgi, ta ei näe seda, ütleme veerand või pool aastat võib jääda täiesti liiga lühikeseks ajaks selle jaoks ta on siis justkui külaline siin koolis ja vaatab kuidasmoodi õppetöö toimub? Jah, ütleme, kui me ei taha võib-olla niimoodi avansina kõiki süüdistada, aga kindlasti võib, võib õpilaste seas leiduda ka selliseid, kes lihtsalt tahavad natukene kodunt eemal olla ja pärast kui nad on ikka sellise lahtise peaga, eks ole, minnes tagasi oma kooli seal veerandi või kahe pärast kergelt avad, ütleme programmile järgi. Et meie pakuksime ikkagi sellist varianti, kus nad miinimum ühe õppeaasta oleksid siin peaksid ikkagi täiesti selle õppeaasta lõpetada koos kõikide tagajärgedega, et kõik need arvestused, kõik hinded, mis nad saavad, saavadki nad ühes koolis. Aga samas, kui see aasta mööda saab ja tuleb 11. klass peale, siis kas teil on võimalus uusi inimesi vastu võtta, inimesed on nii palju juba edasi arenenud, see on loomulikult küsimus. Millele me täna täpselt ei oska vastata. Küllaga arvame ise seda, et see esimese sammu tegemine on alati arglik ja ettevaatlik aga kui ta on juba tehtud, siis teist sammu teha ei ole enam mitte raske ja arvame seda, et kui tõesti on üks edukas õpilane ja ta on ühe aastasin ära olnud, siis ta tahab teise aasta veel olla ja küllap lapsevanemad ka leiavad vahendeid selleks, et teise ja lõppude lõpuks ka kuni lõpuni. Muidugi narvakad vaatavad võib-olla selle peale, ahaa, nüüd tõmbavad meie õpilased ära. Aga see on loomulik, et toimub sõel on ühed nii ja teised naa ja võimalusi me praegu antud juhul pakume. Aitäh teile. Haapsalu vene gümnaasiumi arendusjuht Jüri Nõlvak ja kooli direktor Andrei Aleksejev. Kuivõrd sügisest algav eksperiment on seotud ka Haapsalu vene gümnaasiumi varasemate integratsiooniprogrammidega, siis vestlesin kahe õpilasega, kes käivad Eesti-Vene ühisklassis. Valisin teadlikult ühe intervjueeritava venelaste ja teise eestlaste hulgast. Sinu nimi on presidendi ja sa õpid Haapsalu Vene gümnaasiumis mitmendas klassis üheteistkümnendas sinu klassis on kui palju eestlasi, kui palju venelasi? Umbes 12 venelasi ja sama 12 võib-olla eesti implasi. Ja kuidasmoodi, see teie õppetöö toimub niimoodi, et Poolasse nüüd eestlased Poolasse, venelased, kuidas moonide aineid õpita? Mõned ained on meil vene keeles, aga mõned on ka eesti keeles ja mõned on koos eesti lastega. Aga meil on üks klassijuhataja. Ja klassijuhataja räägib siis nii eesti keelt kui vene keelt ja suhtleb mõlema klassi poolega. Kuidas sulle tundub, kas teil on justkui kaks klassi või olete te ikkagi ühine üks klass? Ma ei tea, mõnel on ka nagu kaks klassi, aga mõnel on nagu üks klass. Me tutvusime eesti tüdrukutega ka sõnumeid. Missugused tunnitel koos on? Praegu on kunstiõpetus ja kehaline kasvatus. Aga matemaatika, füüsika, keemia, need on eraldi. Ja nüüd on meil vene keeles, sest nad on väga Keerulised ainult keelelised. Kas te teete koos mingisuguseid ühiseid üritusi, näiteks klassiõhtuid või, või mõned matkad? Eelmisel aastal tegime klassiõhtuid ja ka sel aastal ei olnud seda. Võib-olla teeme aasta lõpul. Kuidas ma ütlen sulle üldse meeldib, et te olete niimoodi kaks eri rahvuste nüüd ühes klassis Joosatunid on koos, osad ei ole koos. See on huvitav õppida eesti õpilastega, sest ma paremini ei saa rääkida eesti keelt õppida eesti kultuuri ja eesti rahvust. Aga kas sa suhtled näiteks väljaspool kooli, Kaavel eestlastega? Kas teil näiteks siin sellist asja nagu rahvuskonflikt ka vahepeal tekib, et eestlased hoiavad omaette, venelased omaette ja on selline, justkui vastasseis. Alguses oli see, sest nad tulid meie kooli, nad olid võõrad ja õpetaja rääkis ja oli rohkem aega nendega, sest nad tulid meie kooli. Aga praegu ma ei näe seda. Nii et võiks küll nii jätkata. Jah, see oleks hea minu nimi. Kerli leppima õpin 11. Eesti eksperimentaalklassis mis pärast sõdurid Haapsalu Vene gümnaasiumis õppima eestlasena. Seal on väga palju võimalus õppida erinevaid keeli, saab vene keele väga selgeks. Ja siis õpetajad on ka teistsugusemad natuke. Missugused siis õpetajad on, see tähendab, nad on nagu lahkemaid, teevad kõik selgeks nagu ei kiirusta õpilasi ja siis proovivad alati õpilastega hästi koostööd teha ja neil hästi kõik välja kukuks. Aga samas, sul oli ikkagi mingisugune huvi juba siis venelaste ja vene kultuuri vastu. Mul on väga palju neid sõpru, venelasi ja siis mu ema on venelane ja ma ei tea, mõtlesin tulla, vaadata, proovida. Ei, mulle meeldib siin koolis. Kas helistades rahvuskonflikt ka siin võib-olla esimestel aastatel, kui ma siia esimest korda tulin siia kooli kümnendas, siis oli siis kõik venelased vaatasid viltu eestlastele ja nad alati üritasite teha midagi, et noh, eestlastel halvasti oleks ja siis nad rikkusid meie asju ja niimoodi. Aga praegu enam ei ole, nad on harjunud meiega. Nad nagu ei tahtnud, nagu arvasid, et eestlased tulevad, need peale teevad kõik omamoodi ja siis aga praegu ei ole mitte midagi, meil on ainult üks tund, mis on ühiselt, aga muidu on eestlastel on rohkem venekeelseid tunde kui venelastel eestikeelseid tunde häiriselt, kui eestlast. Tähendab, häirib küll, et noh, me peame nagu rohkem õppima neid venekeelseid aineid. Kuid alguses oli ka niimoodi rääkisime klassijuhatajaga, et miks neil on nii ja aga nüüd on, kui me ei saa midagi muuta, siis on lihtsalt nii. Aga üldiselt, sa oled ju otsustanud ikkagi tulla siia Vene gümnaasiumisse ja sa oled arvestanud sellega, et siin on rohkem venekeelseid. Lained ja ei, mul on kerge vene keel, aga sellepärast, et mul on vene keel kogu aeg olen osanud ja siis mul ema venelane, et kui midagi on vaja, aga lihtsalt nagu klassikaaslased alguses olid, selle vastu, et nüüd oli alguses vähe, aga nüüd see aasta rohkem juurde tulnud veegelsi laineid. Kas eestlastel on ka raske, mõnikord siin näiteks, kui mõni õppeaine on vene keeles, nad võib-olla ei saagi keskenduda sellele ainele. Niivõrd-kuivõrd peavad keskenduma siis keelest arusaamisele. Alguses oli see probleemiks, aga praegu enam ei ole, kui keegi midagi aru ei saa, siis küsitakse üksteise käest. Kuidasmoodi on ühiste üritustega eestlaste, venelaste oal, põhiliselt käivad eestlased ja venelased igal pool eraldi. See uus 10., mis on, nemad, saavad kõik hästi läbi, venelased, eestlased omavahel. Aga just siis, kui meie esimest taastatud, nagu me olime esimene eksperimentaalsiis oli see probleemiks, aga praegu me väga vähe suhtleme üksteisega, kuid jah, võiks, usalda rohkem, võiks rohkem, aga kuna nad ise ei taha, me oleme küll üritanud, aga nemad ise ei taha seda. Mis siin võiks kaasa aidata. Tahtmine ise peab tahtma. Ega muud ei saagi, kui ise ei taha, siis ei saa. Püüdsin koolimaja Pealt kinniga ühe õpetaja, kes tegeleb nii eestlaste kui ka venelastega. Kas eestlased saavad õpitud kõik ained selgeks või läheb neil suurem osa energiast keele õppimise, vene keele õppimise peale? Kuidasmoodi te hindate eestlaste ja venelaste läbisaamist selles koolis? Tänase haridusspektri järgmiseks teemaks on sügisel tegevust alustav Tallinna kristlik erakool õppeasutuseks loodud Tallinna kristlik erakool saada sel kuul, kui haridusministeerium väljastab koolituslubasid. Sellest sügisest peaks alustama tööd Tallinna kristlik erakool ja siin stuudios on vestluskaaslasteks Tallinna kristliku erakooli direktor Annely Veevo ja õpetaja Tiia vene. Nüüd, milles see idee hakata looma uut kooli? Tallinna kristliku erakooli õpetaja Tiia vene. See on, vajadus, on, ma usun, just praegusel ajal seal nagu eriti teravalt esile kerkinud, sest et vanemad ise pöördunud meie poole küsimusega, et kas juba tuleb see kool ja miks, sest et nende lapsed on sunnitud lihtsalt nägema koolis kui näiteks niisuguseid asju, kui narkouimas õpilased kukuvad seal pikali põrandale, neid on vaja sealt koolist ära lohistada ja koolivägivald ja kõik niisugune on võtnud nagu sellised väga väljendunud vormid, ütleme niimoodi. Ja nad ei ole nõus sellega, et nende lapsed näevad päevast päeva seda ja on selle keskkonna sees. Sedasama küsimust tegelikult tahaksin ma küsida nüüd tulevaselt kooli direktorilt Anneli teemalt. Ta on pisikene, kooldan, väike kool ja sellises väikeses erakoolis saab võta iga lapse üksikult nagu tähelepanu alla ja saab tähelepanu alla võtta ka lapse anded ja saab individuaalselt läheneda ja arendada neid. Aga et kristlik kristlik on ta sellepärast, et minu meelest on nagu oluline, kes on õpetaja lastel, sest õpetaja annab oma olemusega, annab edasi tegelikult palju rohkem, kui ta sõnades võib-olla väljendab ja ta annab edasi kogu oma elu, suhtumise, kogu kogu maailmavaate. Aga miks ei võiks siis loota seda, et kristlikus erakoolis on asi teistsugune, et seal ei tule selliseid probleeme, nagu te enne mainisite? Õpetajast sõltub palju ja me valime omale personali ikkagi kristlaste hulgast, keda me teame, kes tunnevad jumalat ja kes hindavad neid kristlikke põhimõtteid. Ja, ja teine asi on muidugi see, et, et ega me ei tea, kes võib meile niimoodi kooli uksest sisse astuda, võib-olla tuleb mõni narkomaan ja võib ikkagi olla nagu probleeme sellega, et me puutume narkomaanide kui, eks ole mingi alkohoolik või mis iganes, et me ei saa nagu seda konkreetselt vältida. Aga samas me tahame vältida siiski seda, et nad ei paku meie lastele ei pakku uimasteid müügiks. Mille järgi valitakse, kes hakkavad õppima selles koolis, kas see on siis mõeldud üksnes kristlastele, see kool või võivad seal õppida ka mittekristlaste lapsed? Maailmas on väga palju kristlikke koole ja Me oleme kohtunud just erinevatel rahvusvahelistel konverentsil nende koolidega, kes on tegutsenud juba aastakümneid ja nende kogemus on see, et kuskil 10 protsenti võib-olla kristliku kooliõpilaste hulgas siis neid, kes mittekristlikest kodudest, et nad ei hakkaks nagu domineerima ja kas see mõju avaldama nii et meie oleme valmis võtma ka soovijaid, kes on mittekristlikest kodudest, aga neid ei tohi olla siis rohkem kui ütleme, 10 protsenti klassis ja koolis. Mille poolest see õppetöö võiks nüüd erineda tavakooli õppeprogrammist? Meie koolis käib kindlasti õppetöö riikliku õppekava alusel ja me teeme oma kooli õppekava selle riikliku õppekava alusel aga lubatud on, justkui me teeme oma kooli õppekava see suund, kui meil on kristlik suund ja sealjuures need väiks väiksemad suunad, ütleme seal kooli sees, olgu see siis muusika või keeleõpetus, mida me arendame rohkem siis see on kindlasti kristliku maailmavaate kujundamise läbi. Kusjuures noh, ei pruugi arvata, et seal mingi jumalateenistus kogu aeg ja et järjest ja järjest meil muster räägi kui ainult jumalast üldsegi mitte. Kui palju õpilasi te arvate, et sügisel selles koolis õpib? Me nagu loodame seda, et, et me alustame umbes 10 lapsega ja ma arvan, et see on nagu esimeseks aastaks on see hea number selles mõttes, et kuna kool on täitsa uus ja tegelikult aeg on päris hiline juba, et paljud on oma lapsed registreerinud ära juba erinevatesse koolidesse, aga samas on nõudlust ka selle kristliku erakooli järele. Ja, ja ma arvan, et 10 on hea number 12 10 kuni 12. Aga mis saab järgmisel aastal? Järgmine aasta tuleb uus, esimene klass ja läheb see esimene klass, millega me see aasta alustame, läheb edasi, nii et siis meil on kaks klassi juba. Kui palju teil praegu õpetajaid on? Praegu meil on õpetajaid niimoodi, et Tiia, vene on meil klassiõpetaja ja siis meil on ka olemas muusikaõpetaja, tema nimi ja Merle Hollman. Ja siis, kui kool kasvab, siis on ka õpetajaid juurde vaja. Ja loomulikult meil on tegelikult praegu on juba mitmeid õpetajaid, kes on tulnud meiega rääkima ja küsinud, et kas nad saaksid ka nagu tööd ja, ja meil on nimekiri päris pikk ja järgmine aasta siis me kuulutame välja konkursi uue klassiõpetaja leidmiseks Sis uuele esimesele klassile. Lõpetajad vajavad ka palka, kas see kool on tasuline? See kool on tasuline, jah, meil on, õppemaks on 250 või 300 krooni kuus praegu niimoodi arvestades ja see ei ole muidugi palju ja sellest me kooli nagu ülal ei pea. Aga samas me saame ka kohaliku omavalitsuse poolt toetust õpilase pearaha pealt või selle kohta öeldakse õpilaskoha maksumus. Ja see on nagu aasta peale antakse. Ja sellest nüüd me ka päris ära ei ela. Aga me otsime sponsoreid. Tallinna kristliku erakooli direktor Annely Veevo, kus kohas te plaanite hakata tegutsema? Me hakkame tegutsema Balti misjonikeskuses ja meil on seal olemas päris head ruumid, neil on omaette sissekäik, lastel on klassiruum ja selline väike puhkenurk on siis seal on õpetajate tuba ja lastel on oma WC eraldi on kõik, et meedia ega siis nagu teisi ja teised ei sega meid. Milliste uskondadega on see Tallinna kristlik erakool seotud? No see kool on loodud interkonfessionaalne ja me oleme sinna kaasanud nii bapteestid, meetodistid, luterlased, vabakogudused. Eebeeskopaal kiriku katoliiklased sobivad ka meie meie selle nende põhimõtetega. Kui pikalt te olete juba planeerinud seda kooli asutada? Kui kaua käib ühe kooli asutamise protsess? Ja selle Tallinna kristliku erakooli tekkeaeg on tegelikult kuskil mingi kolm pool aastat isegi et, et kuskil kolm pool aastat tagasi, siis tekkis see idee alles ja siis hakati nagu palvetama ja siin aasta tagasi oli nagu isegi mõte, et alustada koduõppega. Et mitte nagu registreerida päris kooli, aga alustada siis koduõppega. Aga siis ei tee nagu arenes edasi ja nüüd me oleme väljas siis, et päris oma kool. Kuidasmoodi on suhtunud haridusministeerium ja võib-olla teised kooli õpetajad teie plaani luua kristlik erakool Tallinna. Ega nad ei ole oma suhtumist veel saanud väga elavalt väljendada, kuna see informatsioon on nii uus, et nad ei teaks sellest palju. Minu meelest inimesed nagu ehmatavad ära sellest, et kristlik tekib mingisugune vale arusaam, et, et seal hakatakse kas pühapäevakoole pidama või jumalateenistusi või mis iganes. Tegelikult on ju tegemist täiesti tavalise erakooliga erakoole on ju niivõrd palju üldhariduskoole Eestis, et tegelikult ei ole seal nagu midagi imelikku. Aga see, et, et meil tuleb sisse kristlik suund. See ainult täiendab. Aga samas, usuõpetus on kindlasti teie programmis sees. Ja on aga samas ka, ütleme, munitsipaal- ja riigi üldhariduskoolides on ka võimalik saada usuõpetust ja ainult seal on teatud tingimused on ja ta ei ole kohustuslik aine, aga ta on vaba, vaba valik. Kui nüüd vaadata pikemas perspektiivis, võib-olla see küsimus on just nimelt õpetaja Tiia venele, et siis 70 kaheksa-üheksa aasta pärast, millised õpilased peaksid sirguma sellest Tallinna kristlikust erakoolist, kas nad peaksid olema siis kuidagimoodi targemad teistest olema, konkurentsivõimelisemad kõrgkoolidesse sisseastumisel? Ma kindlasti ei sea endale niisugust eesmärki, et olla parem, olla targem, see on päris vale eesmärk. Aga meie eesmärgiks on tõesti see, et me teame, et kodukool ja kogudus, need kolm räägivad ühte juttu ja üks julgustab ja kinnitab ja tugevdab teist. Et ei teki niisugust varianti, et ütleme, kui koolis riigikoolis on usuõpetus, aga kodus on vanemad, kes nagu ei tea siis siis lapsel tekivad sellised vääride küsimärgid, aga kuidas siis nii on, et usuõpetust räägitakse, et jumal on kõik loonud ja ema ütleb kodus, et kus see jumal on? Meie usume, et meil niisugust probleemi nagu ei tohiks tekkida, sest et kõik teavad, on tegemist, ta peaks olema eetiline, hoiab loodust, et austab inimese elu, ei hakka hävitama ei ennast ega teisi ja kui vaadata, siis riiklikus õppekavas on need üldpädevused kirjas ja need ühtivad väga meie vaadetega. Ja selles mõttes ta ikkagi jääb nagu kontrolli alla, ta täidaks oma seda riiklikku õppekava ja ikkagi, et need lapsed, kui nad lõpetavad kooli, siis nad on konkurentsivõimelised küll, kas nad on konkurentsivõimelise maad, aga igal juhul nad on konkurentsivõimelised, nii et nad lähevad kõrgkoolidesse edasi ja, ja mitte viimaste seas ei saa sisse, vaid ikkagi paremate hulgas. Tallinna kristliku erakooli direktor Annely Veevo, kas te olete mõelnud ka selle peale, et peaks olema põhikool, peaks olema gümnaasium, võid areneda samm-sammult ühe aasta kaupa. Praegu ongi, et me saame kohe põhikooli staatuse ja loomulikult me areneme edasi gümnaasiumi. Aitäh teile stuudiosse tulemast, Tiia, vene Tallinna kristliku erakooliõpetaja ja direktor Annely Veevo. Läheme nüüd jutujärjega tagasi Haapsallu, kui saate alguses rääkisime haapsalu vene gümnaasiumi integratsiooniplaanidest siis selles mõttes väärses linnas väärib märkimist veel teinegi huvitav algatus. Haapsalu adventkoguduse juures tegutseb alates möödunud sügisest õpperühm kus koguduse liikmete lapsed koolitarkust saavad. Järgnevatest intervjuudest selgub, kuivõrd erineb Haapsalu adventkoguduses sügisel õppetööd alustavas Tallinna kristlikust erakoolist. Haapsalu adventkoguduse pastor Rein käsk teie koguduse juures tegutseb selline väike õpperühm kooliks vist ei tohi seda nimetada, tegemist on siis koduõppega. Missugused olid teie plaanid aasta otsa juba poisid käinud teie koguduses ja tegelikult saanud seda õpetust, mida igas teises koolis antakse. No nad peavadki saama kooliharidust nagu kõik teisedki saavad. Tegelikult see asi algas meil ikka päris jupp aega tagasi. Algatus tuli tegelikult lapsevanematelt, sest see mõte, et meil kristlastel politsei ei ole üldse uus. Ja nii me siin mõningaid Ki varianti mõtlesime läbi, kuidas praktiliselt võiks välja kujuneda. Ka lõpuks olime sunnitud leppima sellega, et, et nad on kuskil koolis kirjas ja ja nagu koduõppele jäetud. Aga praktiliselt püüdsime ikkagi siin kiriku juures selleks sisustatud ruumides seda, seda kooliharidust neile anda. Mispärast siis ei sündinud oma kool veel? Oi kui sellesse natukenegi kaevuda sellesse haridussüsteemi, milles on täitsa õigustatud need nõudmised ja asjad kõik siis siis see on päris suutäis. Ja mõneti on isegi hea, vaata äkki, et ta kohe ei sündinud. Sellepärast et mõnda asja tuleb harjutada niiviisi sammhaaval minnes. Ja eks see aasta andis meile nii mõnedki kogemused nii positiivse kui negatiivse külje pealt. Ja ega me pole püssi põõsasse pannutega, see kooli mõte ei ole kuhugi kadunud, et see ka päris kooliks peaks saama. Kui palju on nüüd need õpilasi selles väikses õpperühmas adventkiriku juures Haapsalus? Me alustasime viie poisiga Aga need poisid, kes õpivad selle adventkoguduse juures, kas nad on koguduse liikmete lapsed? Jah, vähemalt üks neist vanemaist on koguduse liige mõnelgaks. Kas see tähendab seda, et selles programmis, mida te läbi käite, on ka väga tihedalt seisuseõpetus? Ei ole sellepärast, et meil on nii-ütelda hingamise päeva kool, kus käivad peale nende koolis käivate poistega teised koguduseliikmete lapsed või lapselapsed. Ja usuõpetuse põhirõhk on seal, aga loomulikult kui me kristlased oleme, siis ükskõik, mis ainet õpetades on jumala olemasolu ja religioosne maailmavaade on nagu asja juurde iseenesestmõistetavalt kuuluv, aga seda nagu eraldi vaata kui koolis siin eriti välja arvatud muidugi hommikupalvus ja sellised kristlikud. Meie arvan ikkagi, et igal pool tekib ka probleem, et need probleemilahendused oleks kristliku viisi järele. Mispärast peaks lapsevanem tooma oma lapse siia teie juurde koguduse kooli aga mitte laskma tal õppida üldhariduskoolis? Soovimata mitte midagi sama öelda pedagoogide aadressil, ütleks, et vaata, kristlik maailmavaade on kristlik maailmavaade. Ja minu vanemad olid kristlased ja sel ajal oli muidugi see vahe veel veel raskem märksa raskem kui praegu. Ja väikese lapse jaoks on natuke siiski raske taluda seda kahe erineva maailmavaatevahelist pinget, isegi kui seda pinget isegi hea pedagoogi poolt välditakse, aga, aga tal on ikka hoopis teistmoodi nägemus selle elu asjadele. Ja ega meie eesmärk ei ole oma lapsi isoleerida àra vaid lükata lihtsalt natuke küpsemasse ikka seda integreerumist sellesse maailma. Igas koolis on õpetajad ja õpetajad vajavad ka töötasu. Kuidas on lood õpetaja palkadega, adventkiriku õpperühmas? No me oleme sellel omal kombel lahendanud, kuna meil ei olnud ametlik kool, siis meil ei olnud ka õpetajat. Aga lahendatud see muidugi sai ja see ongi üks probleem ametliku kooli loomisel. Testi on sellepärast, et, et kui asi on ametlik, siis on ka õpetajal oma palgamäär ette nähtud ja siis peab olema ka piisavalt palju lapsi, et et sellest rahast vähemalt suurem osa välja tuleks ja võib-olla asja Ometlikumaks ajamist üritaksime siis juba järgmisel õppeaastal, mis algab 2003 siis tuleb meil rohkem lapsi ka peale ja meil on see asi ka veel, et meie kirikuhoone on lõpetamata alles, et me oleme selle tõttu finantsraskustes. Mina oleks siis selleks tarvis, et see kool võiks olla ametlikult ka kool. Kui palju peaks olema selles lapsi, missugused õpetajad? No me oleme arvestanud, et siin, meie tingimustes peame jälle arvestama, et üks miinimumarv, et me kuidagi ots otsaga hakkaksime kokku tulema pisut juurde makstes. Ja samal ajal meie võimalused seavad piirid jäljetega tosina ei saa arvestada, aga samal ajal isegi kui meil on oma kool, meie õpetaja on siin teinud päris tõhusat tööd selle idee arendamisega, et ta võib ka siis koduõppe, vorm mul aga õppemaksu ei ole. Õppemaksu meil ei ole praegu olnud, aga edaspidise puhul mõtlesime, lapsevanemad olid valmis, kuigi suurt osa ka ise kulusid kandma, kui see vajalik on. Mida te teete siis, kui tuleb siia kogudus ukse taha, keegi, kes tahab oma last siia kooli panna, aga samas ei ole kristlane või ei kuulu adventkogudusse. Ma mõtlen, et nii nagu kirikus meiega ka meie oma põliskedagi tagasi lükka. Kui ta tahab, järelikult, siis ta teab, mis ta tahab. Sellepärast et usk ei ole üldse selline asi, mida peaks inimesele peale suruma. Ei surunud minu vanemad mulle seda peale ka minu oma lastele. Aga kui vanemad tahavad nad sellisesse mõjus Harry tuua, siis järelikult on selleks oma kindel põhjus. Ütleks sel juhul tere tulemast, kui oleme niiviisi lihtsalt vastu võtta nende arvu ja tehniliste tingimuste ja kõige muude asjadega. Aitäh adventkoguduse haapsalu koguduse pastor, ringesk. Haapsalu adventkoguduse õpperühma õpetaja Härmo pante teie õpetada on neli poissi ja nagu ma aru olen saanud, on nad igaüks ise klassist. Mismoodi on selline õpetaja üldse võimalik? Üks poiss, esimene klass ja kaks poissi on teises klassis ja kolmas on kolmandas klassis ja õppetöö korraldatud üldõpetuse põhimõttel. Et on proovitud panna nagu selline programm. On kokku mis nagu hõlmaks nagu kolme klassi korraga ja samas natukene igale poisile erinevalt ka samastab jutu järgi me ikkagi riikliku õppekava, seda enam, et tegelikult need poisid peavad oma tulemustest aru andma koolis vastamise hinded nad saamatama koolides, praeguselt on nad oma õppetööga hakkama saanud üle keskmise. Kui need poisid on nüüd ametlikult koduõppel, siis mismoodi õppetöö siin adventkiriku juures käib? Kas nad teevad iga päev ikkagi nii-öelda koolis? Jah, Nad käisid niimoodi, et neli, neli päeva, Nad käisid iga päev siin olid koolis. Mis vahe oleks sellisel juhul, kui tegelikult ollakse ametlikult registreeritud erakooliks? Praegu on see koduõppe vormis, aga kui see oleks nüüd ametlikult registreeritudki adventkiriku erakool Haapsalus, siis mille poolest see õppetöö oleks teistsugune? Täiesti ametliku koolina oleks nagu meie mõte ka võib-olla edaspidi jätkata. Aga mitte sellise traditsioonilise koolina vaid just nimelt seda võiks nimetada siis individuaalõpe koolina. Lapsevanem, kes tuleb kooli, tema on nagu, et kes siis küsib, mida ta soovib. Et milliseid aineid on tema võimeline õpetama lapsele ja milliste ainete jaoks on vaja õpetajat. See on selline koolikorraldus, mida meil siin Eestimaal nagu eriti ei ole, tuntus on rahvusvaheliselt tuntud koduta koolidena ja need on. Alguses on nad saanud Ameerika Ühendriikides kus nad on mõnel pool päris laialt levinud. See tähendab see seda, et lapsevanemad ühtlasi õpetatud mõtlema nii, et kui lapsevanem tuleb kooli, siis tema saab sealt õppega. Kooli poolt on hindamine, tunnistus, lastevanemate juhendamine ja siis vastavalt pearahale on tasuta õpetamine ja kui soovitakse veel lisamata, siis see on lapsevanema oma kanda. Kui palju soovitakse tunda, aga see eeldaks seda, et lapsevanemal kodune inimene ei ta päriselt keeldu. Sellepärast et kui nüüd lapsega niimoodi kodus tegeleda, siis. Ta eriti palju aega, et seda riikliku kooliprogrammi läbi Haapsalu adventkiriku õpperühma õpetaja Härmo pant. Ma saan siis aru, et te olete võtnud eeskuju nendest Ameerika koolidest ja need on ka adventkirikutaustaga, tähendab, kui me seda alustasime, siis me esialgu. Ma arvan siiski, et need olemas on seal, seda, millised hiljem kuulsime. Mõnikord on tulnud ka seda võib-olla ise seda jalgratast leiutada, jalgratas on maailmas juba olemas, sealt võib jah, mõned asjad nagu üle võtta. Aga igas riigis ja kohas tuleb vastavalt vajadustele kohandada seda asja, kuidas on võimalik seda kooli rajada. Tänases haridussaates oli juttu kolmest ühtaegu erinevast ja osaliselt ka sarnasest koolist või kooliidees. Neist Haapsalu vene gümnaasiumi integratsiooniprojekt väärib esiletõstmist hea initsiatiivi ja selle ellurakendamise tõttu. Kõike tuleb küll iseenesest, kuid järjepidevus viib sihile. Tüdrukut tunnistasid avameelselt, et ühes klassis õppimine oli venelastele algul vastumeelne ja eestlastele võõras. Samas kaks aastat hiljem on tagakius ja kadedus taandunud ning vene ja eesti koolinoored saavad keskenduda õppimisele. Järgmise sammuna planeerib kool kutsuda Ida-Virumaa Noori Haapsallu aastaks või paariks õppima ja anda neile haridust osaliselt eesti keeles. Sellega valmistub kool andma gümnaasiumiharidust vene noortele poole õppekava ulatuses riigikeeles. Nii nagu seda nõudis ka seadus. Tutvusime veel kahe kristliku kooli algatusega üks Tallinnas, teine Haapsalus. Kui kummagi kooliteed on alles arenemisjärgus ja tegevus minimaalne, siis ometi tuleks hinnata nende initsiatiivi lastele, riikliku õppekava ja tervikliku maailmavaate edasiandmisel. Nii nagu pastor Rein käsk nimetas, kui kodused väärtushinnangud ja koolis levivad käitumismallid on vastandlikud, siis väike laps ei pea seitsme või kaheksa aastaselt selles pingeväljas olema. Igal juhul tuleb tunnustada uusi ideid ja lahendusi. Selge, et iga hea algatus muudab meie haridussüsteemi paindlikumaks ning annab võimaluse arvestada ka rahvusvähemuste ja rahvavähemuste huvidega. Tänase haridussaate seadis kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni.