1966. aastal ilmus mu esimene raamat džässmuusika. Esimene selleteemaline teos oli see ka Nõukogude liidus sai ilmuda üksnes tänu sellele, et see anti välja kaugel Moskvast ja oli trükitud saksa tähtedega mingis arusaamatus keeles. Kui tekkisid tõlkida raamat vene jaga läti keelde, oli vastuseks kategooriline. Ent hoolimata arusaamatust keeles sai raamatust ka teistes liiduvabariikides bestseller. Tiraaž 10000 eksemplari müüdi läbi välgukiirusel. Üllatus oli seegi, et Tallinna heliplaadistuudio lubati valmistada kaks singelplaati raamatu juurde kuuluvate muusikanäidet ega plaate müüdi eraldi ja neid ostsid needki, kel raamatut polnud. Praegu tuleb tõdeda, et nüüd teeksin mõneti teistsuguse näidete valiku kuid tookord tuli läbi ja ta sellega, mida õnnestus üldse kätte saada. Polnud nulli ja siis tuhandeid džässiplaate riiulis. Otsisin nüüd üles mainitud tolmunud singlid ja vaat mida leidsin. Kõigepealt imestan, et tookord ei saanud ma tuua originaal näidet mõnelt Ameerika puugi vuugi pianistid vaid olin sunnitud läbi ajama tšehhi klaveriduo ka, kes, tõsi küll, mängis väga hästi vigadest, et ta ei saanud läbi muidu sõbralik plaadistuudio. Ellingtoni siivsem pluusi asemel oli plaadil pala kesköö paiku ja lõppu pandud Naissoo improvisatsiooni teemal. Ansamblilt Metro. Nii oli kapolaadil trükitud, olid tegelikult proloog tema neljandast džässi süüdist, mida mängis stuudio kaheksa trompeti labi Seider trombooni Jüri keskküla altsaksofon-il, Valter Ojakäär, Tenuril, Jaan Cornell, paritonili Herbert kulm, kontrabassil Hillar Kareva trummidel Eri Klas ja klaveril Uno Naissoo. Nõnda see pala kõlas.