Nutikas maailmas on raadio vaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio äpp, Google Play või App Store'ist. Te kuulete kahte käske jagada. Algab tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tere päevast siit Tartu kaubamajast, käes on aeg selle kevadel viimaseks tudengi kolmveerandiks, mina olen saatejuht, Madledim ja mina olen Eveline nõmme. Evelina, äkki sa tutvustad, mis meil täna saates kavas on? Täna on meie otsesaade eriti interaktiivne, nimelt me ehitame siinsamas otse-eetris valmis lennuki, mis kavatseb juba sel pühapäeval katsetada lendu üle Emajõe. Seejärel teeme ühe otselülituse Pangodi metsade vahele, kus toimub metsas ja üritus metsapeatus, kus tudengid püüavad läbi ilma kiuste ellu jääda. Ja lõpuks kuulame ka volbriöötraditsioonidest. Külla tulevad Art Johanson, aga kõigepealt kuulame natukene muusikat. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Ja siin Tartu popup stuudios sünnib täna midagi enneolematut. Me ehitame valmis päris lennumasina. Meil on stuudios külas Aleksander Tali, kes on tudengi päevade raames korraldanud nii mõnegi ekstreemspordiüritused ja samuti lennutanud lennukeid Emajõe kohale. Aleksander, ole hea, räägi meile lähemalt, kuulaja küll ei näe, aga sa oled siia kaasa toonud päris suure kuhja erinevaid materjale, millest siis üks tudeng tänapäeval käepärastest vahenditest ühe lennuki valmis ehitada saab. Meil on siin näiteks voodi ja siis mõned prussid ja ka pappkarpe. Nii et see on kõik igal pool leitav poodides ja kodus on kindlasti ka poodidele. Aleksander, kes ühel lennukiehitajal peab olema visioon silme ees või sünnib see rohkem improvisatsiooni korras? Oleneb, kui palju materjale on, on suur ambitsioon siis ikka materjali leiab küll materjali vähe, siis tuleb teha. Ja sinul on täna siis see eesmärk ehitada no kas lennumasin, lennuk, kopter või hoopis midagi muud, oskad sa öelda minevikust, millised on olnud huvitavamad näited kar Summi lennukitest, mida on rahvas näinud? Mulle isiklikult meeldivad sellised tüüpilised hästi ehitatud lennumasinad, mis näevad reaalselt lennumasina moodi välja. Et sellised lepatriinud on olnud ja sellised mänglevad asjad, aga lennukeid meeldib mulle kõige rohkem. Noaga kuulajale võime lohutuseks öelda, et ka kõik teised vahendid, olgu selleks siis lepatriinud linnud või loomad, mis võiksid lennata nii-öelda ehk siis Emajõkke hüpata. Ungar Summile pühapäeval teretulnud. Aleksander Karzumm ise ütleb juba ära, et need masinad tihtipeale lendavad mitte kuivale maale, vaid jäävad sinna kuskile vahepeale vette. Kas on tegelikult ajaloos juhtunud ka seda, et keegi jõe suutnud lennata? No seda veel juhtunud pole, aga ma eeldan, et mida nüüd siin suuremaks kasvavad tudengite ambitsioonid, seda pikemaks kasvab see vahemaa. Nii et sel aastal võib oodata, et sinise rajarekord tõsi siis nad võivad isegi lennata, kuule. No kuu peale, natukene päeva ajal raske seda punkti taevas paika panna, aga nagu sa alguses ütlesid, siis sa oled tulnud siia stuudiosse kohale ühe vana voodiprusside ja ma näen siin ka pappkaste kirjeldan natukene seda, milline ta su silme ees nüüd välja võiks näha. Kiire leekidega ja lahe. Kus need leegid peaksid tulema? Seda me vaatame veel. Aitäh sulle praegu, Alexander Me laseme su siia ehitama ja juba pea pea. Vaatame, kui kaugele sa oled jõudnud. Kuulame muusikat. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Tere, tere siit Tartu Kaubamaja raadio kahe poppar stuudiost. Meil on külla saabunud ajaloolane ja Sakala vilistlane Art Johanson. Art räägime tänav Volbrist, kuna homme õhtul on teatavasti selle kevade suursündmus nimelt volbriöö ja küsiks sult kohe, mida see Volber õigupoolest tähendab? Volmer on üleüldiselt Põhja-Euroopa piirkonnas tähistatav selline kevade tuleku tähistamine, kutsume seda kevadpühadeks ja sealhulgas Volber, kui selline oma nimelt on pärit Saksamaalt, eks ole, et on katoliku pühaku Balb Valburganud järgi nimetatud ja seda teatud määral mälestatud sellega, et nõiad peavad oma nii-öelda sabati plakbergi mäel, kus siis süüdatakse hiljem tuled kurja eemale ajada ja see on jõudnud ka oma nii-öelda ajalooliste keerdkäikudega ka Eestisse, kus tudengid seda väga aktiivselt siis tähistavad Tartu linnas eelkõige. No kui pikalt tudengid joiga üldse eestlased seda pidu pidanud on. Oi seda pidu, et ehk kevadpühi on eestlased tõenäoliselt ikkagi juba paganlikud ajast pidanud väga aktiivselt, et ikka kevade saabumist, kui sellist, aga tudengid on eelkõige alustanud volbri tähistamisega läbi saksa tudenkonna 19. sajandil siis ta on läbi oma ajalooliste erinevate nagu juhtumite muutunud ajas. Näiteks enne teist maailmasõda oli see, et tehti väga suur tõrvikurongkäik, pärast seda lihtsalt võeti tõrvikut, pandi Kohilasse, põletati ära ja siis ka olid avatud uksed, nagu tänapäeval. Pärast nõukogude aega taastati eelkõige see volbritraditsioon kui tudengite püha. Nagu me täna või homme vabandust, seda näeme. Sa mainisid tõrvikuid ja tegelikult volbripühade üheks sümboliks on üldse tuli mida see lõke või tuli sümboliseerib. Tuli sümboliseerib osalt kurjade vaimude eemale ajamist, muuseas, mis on veel ajaloolist. Huvitav, kui volbril süüdatakse lõke maapinnal, siis ajaloost jaanituli tuli süüdata veidike maapinnast kõrgemal ehk mingite postamentide peale, näiteks volbri puhul oli just see maapinnale ja see on näiteks ka kasvõi kaunviljade sisseõnnistamise püha, sest näiteks kaunvilju istutatakse praegu mai alguses, seetõttu on ka seda sellega seostatud. Siin on kindlasti erinevad piirkondlikud traditsioonid. Et aga eelkõige ütleme niimoodi, et ta tuleb ka sellest, et kurje vaimu eemale ajada, selleks süüdatakse lõke. No ei tea, kuivõrd tudengid tänapäeval kaunviljasid külvavad, aga meie oleme siin tudengilinn tartus ja tahan küsida, et kuidas tudengid siis tänapäeval volbri tähistavad? Tartu puhul on see asi, et tähistavad seda nii-öelda üldiselt tudengid kui ka tähistavad seda korporandid ja erinevate erinevate seltside akadeemiliste organisatsioonide liikmed. Ja nüüd ongi sinet Tartus oleme täiesti elavat sellist pikka traditsiooni, kuidas on nii-öelda värvi teklides tudengid tähistanud seda volbri eelkõige tehakse seda rongkäiguga. Pärast rongkäiku minnakse toomemäele, on erinevad kombed, näiteks arstitudengite komme, mis meil on üle võetud, siis eestylps seltsi liikmete poolt, kes pesevad Carlen vääri pead, eks ole seal vahuveiniga. Näiteks korp, Sakala laulab Toome otsas Eestimaa mu isamaad, samal ajal näiteks kõige huvitavamaid nüansse on see, et meil on juhtunud ka see, et meie enda laulu ajal näiteks nakatud laulma soomlased on hakanud enda hümni laulma. Et siis me oleme enda laulu pidanud katkestama, et mitte neile vahele segada. Aga seal nad nagu sellist teatud toredat, sellist kirjut seltskonda, kus tantsivad oma makaronid, teised oma õrnal häälel laulavad jällegi oma laule ja see on nagu see osa, millest linnarahvas kaasa saab. Aga see on ikkagi, kus organisatsioonid ise endale pühenduvad, nagu nii-öelda selle teatud rituaalides on igalühel erinev. Kas need traditsioonid nagu näiteks vääri, pea pesemine, šampusega on kujunenud üsna hiljuti või need võivad ka tekkida, miks ma seda küsin, on see, et meil siin samal ajal stuudios tagaplaanil käib lennumasinaehitus, nii et kas võib olla ka see, et nõidadega kombel tulevikus tudengid võtavad sihiks, et mis oleks, kui ehitaks omale noh, mitte just luua, aga mõne lennumasina? Ja ja oma jutuga ma juba unustasin ka mainida seda, mida teevad tavatudengid, et tudengipäevade raames minul lennumasinad, seda võib tõesti võrrelda äkki nõidade ja luudega, eks ole, ja mis on ka juba osa Tartu traditsioonist, eks ole, mida näebki ka linnarahvas, kui väga hõredat kevadpühadeosani. Mis oleks veel see, mida linnarahvas just volbripidustustest endale enda päeva või õhtusse öösse kaasa võtta saab, kus osaleda? Kindlasti soovitan minna vaatama rongkäiku eelkõige raekoja platsil, kus antakse linnavõim üle tudengitele, seal on väga uhke, seal on tõesti kirju seltskond pärast seda minu teada tudengipäevade raames kell üheksa ongi kaarsilla juures, eks ole, lennumasinate show, kui ma nüüd täpselt mäletan, erinevad nüüd tuleb akadeemilist organisatsiooni puhul jälgida kindlasti seda, kes on avanud linnarahvale uksed, siis saab ka erinevaid kontserte kuulama, kindlasti tasub, tutvusid ära kasutada, kui ta kedagi sealt teate, siis võid alati tuttavatelt järgi küsida, kas te saate külastada, et ühesõnaga kella 12-st on jälle akadeemilised organisatsioonid, aga vahepealne aeg on Emajõe ääres. Aga enne veel, kui minna akadeemilistes organisatsioonidesse sellele tuurile, siis tasub kindlasti laupäeval kell 11 koguneda Kaarsilla juurde, sest et seal toimub volbrituleshow, kus astub ülesmeister Jaan, Rainer Meinart ja Paul Oja. Aitäh siinkohal Art Johansonile. Loodame, et huvilised saavad korpidesse seltsidesse sisse, kasutage oma tutvusi, kasutage võimalusi, kus saab ka ilma tutvusteta sisse või minge siis kaarsilla juurde volbri pidama. Kuulame muusikat. Kuid mis toimub siin Tartu Kaubamaja ees poppar stuudia ees näeme läbi vitriini tantsimas inimesi. Muusika ja muusikat sealt väljast pole küll kuulda, tõenäoliselt tantsivad raadio kahe enda muusika järgi. Aveliina oskate kirjeldada täpsemalt, mis seal toimub ja mina näen siin väga eklektilisi tantsuliigutusi, inimestel on seljas päris veidrad riided, ma näen siin ühte kartulikotti loomamustreid ja need tantsuliigutused võib-olla esmapilgul ei paistagi üldise tantsuna, vaid millegi hoopis selline väljaelamine tuleb südamest ja hingest. Aga kusjuures, kas sa tead, et täna Erik Morna ka just mainis, et on rahvusvaheline tantsupäev, nii et lähme uurime välja, võib-olla on tegu millegi sellega? Ma näen ühte rohelises liibuvas kostüümis noormeest aeruga performans tegemas. Evelina, äkki sa jooksed välja, püüad kellelegi neist tantsijatest kinni ja küsime, miks nad siia vitriine ette niimoodi tulnud on? Teeme nii? Nii kaua ka, vaatame, kuidas läheb Karzummi ehitajatel. Kuulen taustal kolinat Aleksander rääki, saatke kommenteerid, kuidas teil läheb? No ikka hästi läheb, kuidas siis muidu teistmoodi minna saad, et lennuk on juba karkass, on valmis. Hääleti tiivad juba, tiivad on juba paigas, nüüd küll midagi kukkus maha, mulle tundub, et see bensiinivaat on, mul on mul õigus. Sealt tulevadki need löögid. Ma loodan, et seda siin kohe põlema ei pane, aga ma näe, Develina on vahepeal jõudnud saate saatesse ühe tantsijaga tagasi. Tere tulemast. Tere. Nonii. Higist leevendav helkuri vestis inimene, kuidas on sinu nimi ja miks teie siin niimoodi teete, seda, mida te teete, mis toimub? Mina meelika ja meil on siin tantsumaratoni majandusteeme väikest sooja siin siinsamas leidsite Õige koha raadio kahe stuudio ees. Hea valik ja täpselt. Kas sa kirjeldaksid natuke täpsemalt? Mikson? Tüümi valimisjust selline, nagu ta on. Kui sul on, kui sul on kostüüm, siis sul on endal lihtsam olla keegi muu, sa saad kohe rollist välja minna ja siis olla. Täiesti teine inimene, kes sa ise võib-olla ei olegi, mainisid tantsumaratoni, mida see sõnakombinatsioone üldse tähendab ja miks just täna ja praegu siin teete tantsu. Daniele sooja tantsumaraton on selline üritus. Kus sa tantsidki, mitu tundi järjest tähtsusel opersumi eidele, natukene koos, katsume neist üle rääkida. Tähtis on, tantsumaraton on vastupidavus kõige tähtsam, sellepärast see selle nimi ongi. Tantsumaraton. Nonii võtsin vahepeal kätte Tartu tudengi, Vabade festivali kava ja näengi on siin selline üritus täitsa täna õhtul kell üheksa ja kirjas on Roosi tänav 83 angaar. Tundub, et tegu on tantsulise võist tantsulise võistlusega, kus oluline pole mitte tantsustiil, vaid vastupidavus. Nii et tõenäoliselt on kõigil tantsusõpradel ükskõik, kas nad tantsivad rahvad, tantsu või hoopis mingisuguste loomingulisemalt. Eneseväljendusviisi tasub tulla täna õhtul kell tantsumaratonile. Marvet, laseme meelika need sinna koos teistega kukerpalle ja tiritamme kasvatama. Vaade tantsijad on väga hoogu läinud, aga Evelina, ma tean, et meil on plaanis selles saates ka auhindu välja jagada. Ja täpselt nii, nagu ütlesin, meil on täna väga interaktiivne saade ja kõik kuulajad saavad seda jälgida ka Facebooki vahendusel. Nimelt otsige üles selline leht nagu Tartu tudengipäevad ja leidke pilt, millel te näete, mis siin parasjagu stuudios toimub, näiteks samaga res Summi lennukiehitus. Ja kõik, kes juhtuvad praegu olema Tartu Kaubamaja ligidal, siis see performans on väga ägedalt käima läinud, nii et tulge ja vaadake järgi. Praegu aga läheme edasi muusikalise vahepalaga. Tudengi tudengi tudengi tudengi tudengi kolmveerand. Nonii oleme siin taas Tartu Kaubamaja popaks stuudios, kus just olime, nägime ühte tantsulist Verformendasid, mis kutsus inimesi tantsumaratonile juba täna õhtul kell üheksa samal ajal siin. Armas kuulaja, kui kostuvad veidrad ehitushääled, siis tea, et tegu on nimelt lennumasinaehitusega ja neid lennumasinaid näeb juba kar Summil sellel pühapäeval algusega kell 11 30. Räägime veel natukene sellest loosist ja auhindadest, mis juba vaikselt hakkasime välja kuulutama. Täpselt nii. Kuulajatel on võimalus ka kaasa elada meie lennumasina ehitamisele. Mine Facebook'i lehele Tartu tudengipäevad, leia üles sealt pilt, kus on valmimisfaasis lennuk ja kommenteeri, millise lennumasinaga lendaksid sina üle jõe või siis milline on sinu lemmiktantsuliigutus kõigi vastajate vahel loosime välja eripaketi tudengipäevade nädalalõpusündmustele. Nüüd on meil aga telefoni otsas Rasmus Jürilo, kes on kõrgema sõjakooli kadett. Rasmus, oled sa kuuldel? Sinuga räägime metsapeatusest, mis on siis üks vahva ettevõtmine juba täna õhtul veel Hiina, ma tean, et sinna vist on veel kohti. Täpselt metsapeatus on siis üks metsas aset leidev teatust, kuhu saab iga tudeng, kui ka linnakodanik veel registreerida, aga Rasmus oskab kindlasti lähemalt rääkida, mis seal Pangodi metsade vahel Tartumaal täna täpselt leiab. Mida te, Rasmus, olete teinud seal tänapäev läbi? Jah, ei. Esiteks ütlen, et õiguskohti veel on, soovitan tulla, ilm on ma maasikas, nagu öeldakse. Nädalaga küll 100., aga praegu läks nii heaks, et täitsa täitsa hea on siin. Mis me siin teinud oleme, tulime hommikul kohale, paneme siin paar valjuorus püsti, juhuks kui peaks äkki sadama hakkama. Vedasime mõnusat kaitseväe telgid, ahjud sees. Et kui öösel peaks külm olema, siis rahvas surub külmu. Praegu teemegi siin ettevalmistusi, ma kõike kaarteid, haava pettumine, tulge kohale ja vaadake, mis saab. No sinu kirjelduse järgi ootab kõiki seal küll päris luksuslik elu, aga tegelikult tahaks sinu käest küsida hoopis nippe, et kui inimene satub metsa niimoodi, et mina näiteks, mis on need asjad ja esemed, mis tal võib-olla siis võiks juhtumisi kaasas olla, kui ta ka metsa on otsustanud minna või millega ta saaks asendada, et tal oleks seal metsas parem olla, kuidas ta sealt välja saaks, mida kaasa võtta? No ütleme niimoodi, et esialgu on vaks vahet, kas lähed metsa nii et sul on seljakotid, 400 nuga vööl või siis sa ärkad keset paduvihma kuskil. Et ütleme nii, et asju kaasa võtta. Ettevalmistus on nagu kõige võti, et metsas on tegelikult väga mõnus, kuigi ilmselt need, kes seal palju ei käi, võivad natukene tunda hirmu, et oh, mis ma teen, kui ma seal ööbin, kuidas ma seal hakkama saan ja nii edasi. Et tegelikult ei ole hullu, et soovitan käia matkamas ja metsas selleks, et see lahendab sind nii-öelda natuke loodusega ja saad, saad tegelikult aru, et väga mõnus on, isegi kui on sant ilm, siis tuleb hallast leida head. Noh, kuidas ma ütlen, kaasavõetavast kraamist nii palju, ütleme niimoodi, et kui sul on hea terav nuga kaasas siis sa oled põhimõtteliselt omadega juba näen. Nuga peab olema vaid lõikab puud nagu võib, kui nuga nüri, sa teed sellega pigem endale haiget ja kasu sellest ei ole. Aga. Metsapeatuse osalejatel vist seekord nii teravat nuga ei olegi tarvis kaasa võtta, et ma olen aru saanud, et kõrgema sõjakooli inimesed kui ka Tartu looduskaitseringi seltskond on seal olemas ja aitab siis orienteeruda. Looduse keskel on seni Jaa, absoluutselt, et kui kellelgi on teravat nuga vaja, siis mul on neid rohkem kui üks kaasas ja saame kindlasti ka omavahel hakkama. Kuidas tulla toime aga sellise olukorraga nagu oli näiteks eile, mil peaaegu päev otsa Kallas, mida siis metsas teha? No ütleme niimoodi, et põhiline on, põhiline on ennast kuidagi kuivana hoida, et kui vähegi võimalik, siis metsa minnes ei tasu ette kujutada seal tossudega väga kaua, nagu vastada. Head veekindlad, saapad on kõige aluspõhimõtteliselt, su jalad on su kõige tähtsam tööriist metsas, kui nii võib öelda. Kui sul jalad on kuivad, senise võid kõike teha, Sa jaksad kõndida, saaks seda asja teha, kui sa lased jalad märjaks, siis on sul poole päevaga jalad villis. Siuksed, pehmed, kõndimine muutub raskeks ja nii edasi. Asjade tegemine muutub suhteliselt keeruliseks. Väga hea vabandus, tundub, et põhiline sai öeldud terav nuga ja kuivad jalad. Loodame, et tänase metsapeatuse inimeste jalad jäävad kuivaks ja on veel võimalus registreerida. Tasub minna vaid kodulehele www punkt sidend teisE ja üles leida sealt selline üritus nimega metsapeatus, mis on kõigile tasuta. Sest mis saaks olla parem kui üks mõnus puhkus maal. Pärast kõike seda tihedat nädalat siin Tartus. Võtame korraks aja maha ja läheme koos maale. Kuulame neid taaskord, aga jälle muusikat. Teredasid tudengi-kolmveerandis see karsumi jaoks valmim lennumaid. Siin siin otsestuudios võtab juba ilmet sats täis saeme kuuleme küll. Sa oled seal. Tule ütle paar sõna, kuidas sul läheb? Mul läheb ikka hästi nagu ikka, tudengil peab minema ja masin on peaaegu valmis, paneme siin kokpitti püsti ja tiivad on olemas ja varsti hakkab ka ülejäänud siis küljed hakata valima. No kui natukene seda masinat kirjeldada, siis kõige ees on üks kanister bensiini taga, vabandust taga. Ja tiivad on valmistatud siis prussidest, mis on üle tõmmatud mustade kilekottidega. No ütleme nii, et on täiesti lennuki nägu juba külg kuigi tõenäoliselt, kui see oleks kuskil konteinerite juures, siis võiks tekkida küsimus, et võib-olla on tegu siiski kellelegi vanakraamiga. Aga see on ju ainult hea, tähendab et igal tudengil, kellel vähegi on mingeid ülejäänud asju kodus või kuuris, on võimalik endale teha üks lennuk. Nüüd on meil telefoni otsas, aga staažikas Kas kar Summil osaleja Tartu ülikool? Vilistlane Margus Ots. Margus. Kulutamine ja kuuleme, kuuleme. Väga lahe. Aga jah, et minul on osa, on siis kuskil ma arvan, seitse aastat järjest omal ajal tudengipäevadel ja praegu juba olnud viis aastat pensionil. Nii et ongi sobiv alati meenutada neid hulle aegu omalajal. Aga ole hea mõrgus, meenuta siis paari sõnaga, et kui meil praegu on siin selline prügikottidest kanistritest koosnev lennuk, siis millised olid sinu lennumasinad omal ajal? No meie lennumasinad olid ikkagi väga tõsiseltvõetavad asjad. Et kuna meil oli koos väga ambitsioonikas seltskond, et neist inimestest on saanud osaliselt panganduses töötavat üldse ettevõtjatena võtsime asja suurelt ette, et kõige niisugune nagu ägedam masin, mis me tegime, oli Pekka Nüganeni suusata, nägi et see masin ise elanud, et oli niisugune metallist vanad liumägi, mille me kuskil saime, viisime selle nii-öelda sinna hüppeplatvormile, panime rullusid alla ja siis lasime korraliku korraliku hoo sisse ja siis siis me sinna vette lendasime. Mulle tundub, et lennumasin on ka kujundlik väljend, ehk siis võib see olla ka inimene või hoopis midagi muud. Aga Margus, ole hea, räägi, kuidas see tudengiajal sellist hullumeelsust tegemine nüüdsel ette väga edukal inimesel, mis mälestuse jättis ja miks ei võiks olla kasulik. See on minu jaoks, oli tol hetkel, oli nagu aasta tippsündmus, mida me kõik ootasime. Et kuidas võimaldas ennast täielikult välja lülitada kõigest muust. Et tavaliselt olid nii, et läksime. Hommikul läksime püüdlikudega Tartusse. Sellega ma olen roosad suusakompensioonid kuna seal oli palju sellist hüppamist ja kargamist siis tavaliselt julgenud panna. Ja siis oligi, et palju meeskonnatööd, palju muid asju. Vot see ongi äge, on vaadata, et need inimesed, kes tegelikult ma omal ajal koostada asja, tegin, et nad kõik on saanud nagu väga edukateks, et et võib jääda mulje, et see on ainult nagu pidutsemiseks, aga tegelikult on ka suurepärane meeskonnatöö harjutus, aga omab ka muid häid Väga hea, väga hea, tundub tõesti, kõik on tõlgendamise küsimus, nii et aitäh sulle. Margus Me korraks tuleme tagasi otsestuudios siia Aleksandri juurde. Aleksander aeg, kuidas on? Kas lennuk juba lendab veel korraks, enda mootor on puudu. Aga seda, kuidas kõik need lennukid, mille üliõpilased valmis meisterdavad lendavat, saab näha juba pühapäeval kell 11 30. Tean, et Evelina oli juba lahkelt nõus Alexandre ehitatud lennukisse istuma. Aleksander kast, siis ta mugavaks tehtud. Iste on ikka mugavaks tehtud ja ruumi on ka, rohkematele sai ka raadio kahe meeskondlik ka tulla täiesti lendama. Väga hea, seda me vaatame pühapäeval, aga enne veel, kui pühapäev kätte jõuab, on meil täna reede, nii et minna tasub kindlasti eelmainitud metsa peatusele kell kuus, samale seal hakkab lennuangaaris pihta hirmufaktor, kus tudengid vaatavad oma hirmudele silma ja juba kell 21 null null tantsumaraton Kustiitšei puldis on Kristo Rajasaare ja Erik Morna. Täpsema kava leiab www. Punkt. Ee ja meie siit viimane lause. Weled on võimalus kommenteerida stuudiendeis lehel ka meie karsumi jaoks valmiva lennuki pilti ja võida vahvaid auhindu. Nüüd aga tõmbame otsa, vaat selle kevade viimasel tudengi kolmveerandil kokku. Mina olin saatejuht Madladim. Mina olin Eveline Nõmme ja kohtume juba järgmisel sügisel.