Tere hommikust. Mina olen Ants Tooming Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Me kuuleme tänase hommiku mõtiskluse aluseks prohvet Jeremija raamatu seitsmenda peatüki 20 kolmandat salmi. Ma andsin neile selle käsu öeldes. Kuulake mu häält. Siis ma olen teie jumal. Ja teie olete minu rahvas ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin. Et teil oleks hea põli. Prohvet tuletab oma rahvale tungivalt meelde jumala käsku. Kuulake mu häält. Veel hiljuti kuulis inimene jumala häält, loodusmärkides raju ja äike, vapustasid teda. Mahe ja soodus ilmake kutsusid aga teda tänule. Täna oleme sellise jumala hääle liigitanud loodusseaduste või füüsikareeglite teadusterminites. Mis on selle tulemus? Me ei kuule seda häält. Liiatigi suudab inimene ise esile kutsuda nii vapustusi kui ka mahedat äraolemist. Inimene on kõikvõimas oma arust. Kui seda aga juba on inimene, miks siis ei peaks oma kõikvõimsust ilmutama aeg-ajalt kõikvõimas, ise ta teebki seda. Raju ja purustus on äkiline. Seda oleme kogenud paari viimase suve jooksul. Kas kuulsime? Ei, sest meil on liigitus, kataloogid, loodusjõud on vääramatud või ökoloogiline tasakaal on rikutud. Seda ka. Aga kõikvõimas on ju üle selle. Vana aja inimene kuulis jumala häält, sellepärast et see kõneles tema südames. Süda on aga täna enamasti ju lukus ja lugu vuti, kus see on? Luku võti on katki murtud. Ja küsime, mitu seppa peavad seda parandama? Üks on see, kes selleks võimeline on. Tema nimi on Jeesus Kristus. Jumala poeg. Inimesed teavad ju seda, kui teadmisest üksi on vähe, ta tuleb tööle kutsuda. Tule siis kristus, ava meie süda. Et jumala, seal võiks saada mahedaks palsamiks kripeldavale hingele. Ja meie palve on sinu poole armas jumal. Ava issand, meie silmad ja kõrvad sind kuulma ja nägema. Ava meile suu, et me saaksime tänusõnu öelda. Ole meie väetiaga Tõrksa loomusega kannatlik. Me oleme sinu. Kuid palju on ikka veel neid, kes ei taha veel olla. Vähemalt mitte enne, kui kibe on käes. Me palume sind väga, anna meile jõudu ja kinnita meie usku. Et oleks rohkem päästetuid, et oleks rohkem sinusse pühendunuid. Aamen.