Mina olen Ants Tooming Kolga-Jaani kiriku õpetaja. Me paneme tänase hommiku mõtiskluse aluseks tähele Johannese evangeeliumi kolmanda peatüki 30 neljandat salmi. Jah, see, kelle jumal on läkitanud, räägib jumala sõnu. Jumal ei anna ju vaimumõõdu järgi. Amet. Siiamaale ja ei sammugi edasi. Võib-olla hüüdlause traattõkete valvuri käsuna. Siiani ei sammugi tagasi. Võib-olla vanne, Isamaa kaitsja, ennastohverdav vabast tahtest, vaimu Andidel puudub aga piir või mõõt. Vaim tuleb ja läheb, suureneb ja väheneb oma tahtmist ja dimensioone arvestades. Inimene saab ainult paluda, et ta oleks vaimust puudutatud või et vaim teda maha ei jätaks. Mõte, kui kaugele ta võib meid viia meie maises tühisusest? Puudub vastus sellele küsimusele. Kontrast mina ja minu mõtteulatuse vahel. On ju jahmatava panev. Mõtet ei saa hoida pidevalt ühel liinil. Ta hüppab ikka siia ja sinna uutest lõpmatutest uitmõtetest, uut suunda ammutades või muudelt tunnetus vahenditelt ja haistingutelt uusi, teinekord ka segavaid ja eksitavaid impulsse ammutades. Vahel juhtub, et mõnda mõtet ei ole võimalik tagasi mõelda. On katkenud lõng, mida mööda mõte uuele tasandile jõudis. Mõni arvab, et ta on suur mõtleja et ta leiutab uusi asju. Ta mõtleb välja häid lahendusi ja vastuseid küsimustele. Ta tekitab eneses aru saama, et tema suurusele kuuluks ära ka suur ausära ja tunnusmärgid. Kuid leidmine on tegelikult see, mis meid tabab. Mõte on ekslev, kuid lahendust tuleb äkitselt vaimu Annina. See on otsekui plahvatusleid plaks ja lihtsalt on teadmine. Kuidas see saadi, on raske seletada. See on alati vaimuanniks jäänud, sellel puudub mõõt. Sest vaim on suurem kui mõõtmisriistad või mõõtmisühikud. Kristuse vaimuand on teadmine, et iseenesest ei suudame tühjagi. Paidet igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju ja kelle hoolde on jäetud palju. Sellelt küsitakse ikka veelgi enam. Issand, me palume ole meiega ja õpetameid tänumeeles vastu võtma neid ande, millega sa meid rikastad. Me täname sind kõige eest, mis sa meile, meie elu jooksul oled osaks lasknud saada. Palume sind õnnista sedagi päeva, millele vastu astume. Et me ei deodseks omatahtsi, vaid laseksime ikkagi sinu vaimul ennast puudutada, juhtida uutele teedele, uutele radadele, külvamaks headust, ilu ja rõõmurohkust, siia niigi ekslikusse maailma. Aamen.