Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Teade prints Poitiers nelsoni surmast tungis kuumalainena läbi erinevatest keeltest, teadvusest ning poliitikatest kokku sõtkutud tihedast kultuurimassist. Vanasti poleks kultuuri sõnumi taoline totaalne avaliku teadvuse küpsetamine õnnestunud. Täna ka piisab koha peale sattunud otsust maailmateadvus Tristiva ahelreaktsiooni käivitamiseks. Esimese tunni jooksul pärast teadet muusiku surmast läks 1,84 miljonit inimest uurima printsi Vikipeedia lehte. Minutis luges muusikaelu detaile 48572 muusikasõpra mis teeb 810 korda sekundis. Lugejates kas oli palju neidki, kel tekkis soov midagi olulist lehele lisada või seal midagi muuta? Kirjutamishuvilisi oli nii palju, et infosüsteemis hakkas esinema ressursi konflikte, kui keegi parajasti lisas infot. Ajal, kui keegi teine enda panust salvestada püüdis lehe uuendajad vastuseks suhteliselt harvaesinevat teate keskmiselt 15 korda minutis. Vahepeal hakkasid isegi pelgalt lehelugejad kohtama veelgi haruldasemad piga kui lehekülg ei ilmunudki nendega kraanile sest samaaegselt uuendused ja lehe avamise katsed osutusid maailma ühe suurima suutlikkusega infosüsteemile üle jõu käivaks. Kaasaegsem meedia kiire ja ulatusliku kandejõu vahva efekt kaotab aga printsi puhul osa oma võlust sest mehele endale internet ei meeldinud. Kusagil. 2010. aastal edastas tabletid ja ajalehe Daily Mirrori-le antud intervjuus, et tema arvates on internetiga jokk, internetiga lihtsalt on kõik läbi. Umbes nagu embrite veega, mis oli kunagi küll edumeelne, aga enam mitte, jääb ajale jalgu ja sellelegi lüüakse hingekella internetiga on siis sama lugu ja üleüldse need arvutid digitaalsed seadmed pole mitte midagi väärt, teatas äsja lahkunu oma toonase maailmavaate selgitamisel. Tegemist polnud lühiajalise emotsiooniga. Prints, keda tegelikult ju ei tohtinudgi alates aastast 1993 nii enam nimetada kaebas tema loome levitamise pärast kohtusse Youtube'i. Hiibei Seattorendite vahendamisleheküljed lõpuks ähvardas algatada isegi kohtudega kõikide fännide vastu. Nende kuritegu oli teha seda, mida fännid ikka teevad, vahetada omavahel tema muusikat ja kontserdist tehtud mitteametlike tõmmiseid. Prints sulges isegi omaenda veebilehe tajudes, kuidas ta ise külvab veebiruumi endast infot, mida ta siis ei taha lasta teistel edasi levitada. Kõik see aeg oli väga imelik, arvestades, et mehel oli mõni aasta varem olnud veebikeskkonna Oscar ehk webi elutöö eest internetti rakendamisel muusika levikus. Printsil oli aga varuks konstruktiivne plaan, kuidas internetitult edasi liikuda. Tema arvates asendaks väljasuremisele määratud digitaalset onlain-maailma kahe novaatorliku tehnolooga sümbioos. Need olid CDd ja ajalehed. Osaliselt oli tal õigus ütelda, sest selle asemel, et 2007. aasta plaat poodidesse viia lisastablaadi tasuta britid nädalale meilonsandi vahele. Paljud kiitsid muusikatööstuse vanaks jäänud tegutsemistavadele kriitiliselt osutavat sammu mis pakkus asemele siis uudse teenimise mudeli. Plaat jõudis suurema kuulajast, kuna nii kui plaadipoest kostev klientuur kuumaartisti manus edendas samal ajal ka oluliselt ajalehe käivet. Ajaleht sai suuremas turu ja, ja kas seda siis artistiga. Ning tänu ajalehekampaaniale kasvas kontserdipiletite läbimüük ja 21 kontserdi piletid müüdi kiiresti läbi, sealhulgas esimese tunniga müüdi välja 15 kontserdi omad. Lehedja CD-plaadid siiski internetti asendanud ja 2015. aastal antud intervjuus oli ta juba interneti suhtes vähem sallimatu öeldes, et selle maailma kaudu lihtsalt ei saa muusik rahade hinda teenib hoopiski Apple. Noh, ja raha kontrollimisel küsimus vist iseloomustabki rikka muusiku suhet infotehnoloogiasse. 1993. aastal läks ta riidu oma plaadifirmaga sest viimane omas tema muusikat läbi tema nime. Tabanemaksaga formaalsest reeglist asendas ta oma nime väljamõeldud sümboliga, mida polnud võimalik hääldudega kirjutada. Ta küll lisas, et see on armastuse sümbol aga arvutites puudus taoline märk ning selle asemel hakati meedias teda kutsuma artistiks eelmise nimega prints. Noh ja nii seal muud üle, kui luuakse uus font, mis sisaldas tekstitöötluses vajalikku märki. Uue kirja tibi saatis ta flopikettal erinevate ajalehtede ja ajakirjade toimetustele. Seetõttu ongi kuidagi kurb, et paljudele uue põlvkonna muusikasõpradele hakkab alles avanema. Kui suur on prints Rogers nelsoni tegelik loominguline pärand ja kui erakordsed olid tema muusiku võimed. Lahkuma kurvastuseks saame aga seda kõike teada just tänu internetile.