Trizon portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Katset maailmast aru saada on traditsiooniliselt lõppenud õnnetult. Võib-olla polegi maailm arusaadavaks tehtav, mis iseenesest polekski probleemi, kui vaid keegi ei väidaks vastupidist ei väidaks, et tema ainukesena teab, kuidas asjad käivad. Tänase kommentaari lähtekoht võiks olla järeltarkus ja maailma pidev muutumine. Niisiis tõdemegi tihti, et oleks vaid teadnud. Kui mul oleks. Võimalus aeg tagasi pöörata, siis teeks palju targemalt. Siis oli elu lihtne. Vaata aga, täna on kõik palju keerulisem. Vaatame nüüd korra, ajas tagasi aastasse 1848, kui Karl Marx ja Friedrich Engels koostasid maailma poliitilise ajaloo. Ühe mõjusaima teksti nimega kommunistlik manifest. Manifest manitses riike senise elukorralduse pärast ja kirjeldas 10-st sammust, kuidas sotsiaalne rahutus muutub aktiivseks võitluseks mille tulemusel muutub ühiskonna ülesehituse struktuur. Kui riik tagab kõikidele vajalikud teenuseid ning kaob inimestevaheline ebavõrdsus. Maailmas on veel neid, kes usuvad vana manifestile lubadusi. Palju rohkem on aga neid, kes selle püüdluste taga. Meil on rängalt kannatanud ega taha neist mõtetest enam midagi kuulda. Põhjuse meenutada omaaegset poliitilist teksti andis aga täiesti kaasaegne poliitilis tehnoloogiline kümnepunktiline kommunikeeri nimega, mis rapsion. Seegi on rajatud pahameelele kujunenud olukorra pärast ning midagigi revolutsiooni alge laadset, mis on suunatud tehnoloogiale. Rajatud poliitika majanduse ja elukorralduse vastu. Mõni päev hoiatab, et tarkvara on hävitamas inimeste moraalset kompassi sõnamis rapsion. Mõte rajaneb 10-le kriitilisele seisukohale, mille tulemi võib võtta kokku kui sotsiaalset kahjulikku tehnoloogilise rikke trükitud manifesti asemel kaasaegsema platvormi. Veebikeskkonnal olnud nimetu USA taustaga autor tunnistab. Et oli kunagi tehnoloogiatööstuse suur austaja kuni sai teada, kuidas suurte IT-ettevõtete juhid tegelevad tööjõureketiga toodavad digitaalseid seadmeid võõrriikides toovad maale ameeriklasi töötuks sundi vaid tuhandeid võõrtöölisi ning hoiavad triljoneid dollareid maksuparadiisi ides, et vältida maksude maksmist. Tehnoloog. Liidrid räägivad maailma vallutavast tarkvarast, tänu millele toimub vana maailma loominguline purustamine teel paremasse maailma. Autor näeb seda kõike hoopiski teisiti. Inglisekeelsete sõnade mängus tõdeta, et väärt tegu on muutunud väärituks ettevõtmiseks. Oksjoni üleskutse osutab põhilistele valupunktidele. Näiteks lõppes 2015. aastal Google'i Apple'i tõbi ja Inteli tööhõive. Rikkaid käsitleb kohtulugu, mille tulemusel kohus leidis, et IT-hiiud olid sõlminud omavahelisi sobinguid ja kahjustasid veel mitmel moel töövõtjate huvisid. Kahjutasuks määras kohus 415 miljonit dollarit mis Robson märgib, kuidas tehnoloogiahiiud viivad tootmisega. USA-s odav tööjõuriikidesse, kahjustades nii USA huvisid kui sünnitades sihtriikides kaasaegset orjatööd. Näiteks on Apple sattunud pahandustesse ju alltöövõtja julma töökorralduse tõttu. Rajal teevad IT-firmad lobitööd, et suurendada USA-le tööle lubatavate immigrantide haa üks p tööviisade kvooti. Ja immigrandid küsivad sama tööst väiksemat palka. Jan poliitiliselt vaoshoitumad. 10 suuremat IT-ettevõtted hoiavad Maksutehniliste trikkidega USA maksuameti eest paos. Hinnanguliselt pool triljonit dollarit. Seon palus teadmine sellest pärast panama pabereid on ju maksude maksmisest saanud kuum patriootiline teema. IT-sektori riskikapitalistide omakorda loovad nõndanimetatud Ükssarvi ehk põhjendamatult kõrgelt hinnangul tehtavate hiigelinvesteeringutega ettevõtteid, mis toodavad Aastaid kahjumit, teda, millel aga ei ole võimalik uutel väikefirmadel konkurentsis osaleda kombineerides need kunstlikult kõrged See hinnad riigist lahkunud tootmisel offshore rahade ja kergelt manipuleeritavad välistööjõu impordiga meenutab tekkinud olukord pigem spekulantide kaardimaja kui tõsist ehitust. Raske on nüüd ennustada, milliseks kujuneb seekordse manifesti mõju. Ometi tekitab tänasele lugemine rohkem vastukaja kui mõni aeg tagasi. Meil tehnoloogias ja sellega seotud ettevõtluses nähti peamiselt õige asja tegemist. Mõne aastaga on olukord muutunud oluliselt tusasemaks ja IT-ettevõtlust on üha lihtsam kirjeldada kiskeliku kurnajana kelle küll te saate nüüd kinnitada pahameele märklauaks.