Tere, õnnistatud pühapäeva kõigile issanda arme. Rahu olgu meiega. Mina olen Ants Tooming, Kolga-Jaani kirikuõpetaja ja tervitan koguduse poolt kõiki. Me paneme tähele tänase hommiku mõtiskluse aluseks pühapäevast kirja kohta teisest Saamueli raamatust 12. peatüki algust, kuusest. Ja issand läkitas Nathani Taaveti juurde. Too tuli tema juurde ning ütles temale. Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisike utetall kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos lastega sõi ta palukest õida, karikast magas ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud. Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles naatonile. Nii tõesti kui issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt, sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud. Aga Naatan ütles taavetile, see mees oled sina. Nõnda ütleb issand, Iisraeli jumal. Mina olen sind võidnud Iisraeli kuningaks ja mina olen sind päästnud Sauli käest. Mina olen sulle andnud su isanda koja ja su sülle su isanda naised ja olen sulle andnud Iisraeli ja Juuda soo. Ja kui seda on vähe, siis ma oleksin võinud sulle lisada veel ühte ja teist. Mispärast sa oled põlanud issanda sõna tehes, mis on tema silmis paha. Siis ütles Taavet naatonile. Mina olen pattu teinud issanda vastu. Ja Naatan ütles taavetile, issand on juba su patu sulle andeks andnud. Sai suure. Inimese patuusus peitub temas, sügavas patususest me ei pääse. Patuviljadest võime aga küll hoiduda. Patuviljad on need, mis panevad meid häbi ja piinlikust tundma mis panevad meid ahastama või vähkrema mis ei lase meil rahus magada ega rahus ärgata. Sellised patuteod, mis on tabanud inimest olid nüüd ka Taaveti osaks saanud. Naatan aga oli mees, kes näitas talle, et igas olukorras peitub ka lahendus kui ollakse teadlik andeksandja olemasolust ja tema valmisolekust andestada nii patuteo kahetsejale kui ka patuse loomuse mõistjale. Taavet oli valitseja, tema üleastumised olid valitseja omad ja nende puhul püüdis rahvas olla arusaaja ja mõistev oma alandlikkuses. Tänane olukord on pisut teine. Taavet, teid on saanud väga palju. Iga mees järgib oma õigust, oma seadusi ning võimalusi. Üleastumisi on ülemäära palju. Rahvas ise aga on samasugune nagu üle astujadki. Tegusid küll märgatakse, aga nende puhul pigistatakse silmad kinni ja ei taheta neid märgata kuid täpselt nii kaua, kui halb tegu ei puuduta kedagi. Isiklikult. Loomult on inimene jäänud samaks. Muinasjutulised näited hea ja kurja kokkupuutumisest või kaasakiskuvad filmid halbade ja vähem halbade võitlustest. Neis annab kuulaja-vaataja oma poolehoiu ikka ju kannatajale sellele heale. Täpselt nagu Taavet mõistis surmarikka mehe kes ohverdas vaese ainsa utetalle. Nagu näha peituse, peitub inimeses ikkagi õiglustunne. See tähendab, et südamesse kraabitud 10 käsu nõudeid on meis püsivad. Selle ära tabamisel muutub süda alandlikuks ja kahetsevaks lunastust otsivaks. Lunastaja leidmine aga on keeruline, kui ei ole teda tundma õpitud. Vaese mehe utetall. On ju seesama tuttav mees nimega Jeesus Kristus, tema tegu, tema ime on tabatav, mitte alati kergesti, aga otsija tunneb ta ära ja saab aru, et issanda tegu tuleb austada ühtviisi nii vägevalt kui väetil. Lihtsa seletuse taustal avastab eksinu oma õige pale. Tema teod asetsevad uude valgusse. Patu kahetseja saab armukuulutuse ja jumala andes Dawarm pühib patu jäädavalt välja ja uhub tema ära ning toob selle sügavusest välja. Sest jumal paneb suurelisele vastu. Aga alandlikele annab tema ikka. Issand, me täname sind, et sa oled lasknud meid kuuele nädalale vastu astuda. Me täname kõige ilusa eest missa möödunud nädalal neile osaklasid saada ka kõige ebameeldiva ja halva eest oleme tänulikud, sest läbi selle õpetad sa meid ju ikka head nägema ja oma teid seadma. Me palume sind väga, ole eeloleval nädalal meie maa, meie rahvaga, meie kirikutega ja kogudustega, õpetajatega ja nendega, kes õpetust saada tahavad. Õnnista sõna kuulutamist kõikjal, kus on selle vastuvõtjaid, too rõõmu päevadesse õnnista peresid-kodusid, emasid-isasid lapsi ja vanavanemaid. Et ühtses osaduses säiliks rõõm ja hea äratundmine sellest, et sina oled meie kõigi keskel. Kui me sind vaid palume ja kiita tahame. Õnnista meid.