Homme on võidupüha suur isamaasõda on lõppenud. Igas kodukandis üle meie suure kodumaa võeti see teade vastu kauaoodatud ja parima unelma täitumiseni. Seda päeva ootasid naised, lapsed, raugad ootasid, mehed tagalas ja rindel ootasid kõik. Nüüd on sellest möödunud veerand sajandit. Vahepeal on üles kasvanud terve uus põlvkond, kelle isad ja vanaisad kunagi igasse kodukanti suure rõõmu vabaduse tuld. Võidupüha künnisel tekkis tahtmine rääkida nende sõjameestega, kes tänast rahu kodu kaitsevad. Tallinnat garnisoni ühe allüksuse puhketoas on koos kahe põlvkonna esindajad. Noored mehed, ajateenijad ja pisut vanemad ohvitserid, kes sõjaväelase elukutse rahuajal mainisid. Kust kandist teie mõlemad pärit olete? Kohtla-Järvelt mina on pärit Tallinnast, kus teil, kodutu on meelde jäänud kuidagi hästi nisust mõnusat, mida nüüd teenistuse jooksul aeg-ajalt meelde tuletate. DSC saab üldse palju mõeldud, sest näiteks kui sa kuskil Athens posti peal, seal on seal väga palju vaba aega, siis kahtlematult lähevad mõtted kodule. Tuleb kõik möödunu meelde, mõtted üldse kõige elu üle järele. Mis need kõige salajasemaid mõtteid on siis näiteks? Kodus tahaks. Praegu oleks kõige suurem tahtmine mulli langujus ekstahvlil teha õppimisega tõsisemalt algust. Ta läks kantrist mõtte tooma, möödume üle järele ja siis läheb juba nii mõtet tõsisema poole, mis tulevikus ette võtta ja kuidas seda elu juba korraldada. Üsna sageli on nii, kui noormehed sõjaväkke lähevad, siis nad on nagu nagu veel, nagu poisikeseohtu. Aga kui sõjaväe kordia režiim peale tuleb, siis mõtted lähevad kuidagi tõsisemaks. Eks ole, õige küll, jah, nii et siin akad elu hoopis teistmoodi järele, mõtlen kui enne. Ennem läks nagunii rohkem käegalöömise. Moody Nad lõid ikka õige asja peale käega siin, kuidas kogu aeg, pidev reziim peale pead ikka kõiki korraldusi täitma, siis hoopis rohkem mõtlema selle üle, mis oleks võinud kodus teistmoodi teha, kui seal olid. Kas te meenutaksite seda päeva, kui te sõjaväkke läksite? Kuulge ma sinna kusagil nii kella kolme paiku öösel isegi ja siis kella viie aeg umbes sõitsime välja seal kole palju rahvast. Olid tüdrukud, ma olen näiteks sõber, oli kaaskes, mind saatis. Küllaltki lärmakas, kui mina oleksin sõjas, vaadake seal oli üks maikuu hommik, mäletan hommiku vana, tõusin ülesse, kella seitsmeks oli kogunemispunkt, mil väljasest parasjagu vihma 100.. Siis läksin sinna, kogunes punkte, siis olid seal terve kari vallapeadega poisse, kellel olid juba juuksed maha aetud ja kes oli see kuni sõjaväkke minema ja siis oli seal väga palju saatsid mul oli ka, muidugi väga kurb oli, see kuidagi ei tahtnud ikka omastest lahkuda. Nojah, muidugi, minema pidi ära Me kõik läksime sealt. No igalühel on til tüdruk ootamas. Üheksa umbes peale sõjaväe juhatajaks töötavad või ei oota, eks ole, pärast näha? Te kirjutate ikka? Kirjutame muidugi, selge. Igatahes on see kirjutamine üldse niisugune asi, et see on, see hoiab sind kontaktis nii koduga ja üldse sõprade ja tuttavatega, sest siin sa oled ikka kogu aeg sõdurite keskel siis oma mõtteid kellegiga jagada, siis jälle kirjutad kirja ja ega ma enne sõjaväge suuline kirja kirjutaja ei olnud, aga siin sõjaväes tahes-tahtmata hakkad kirjutama. Ei tea, mina kirjutan küll praegu põhiliselt ainult oma vanematele esimeste kuude hulgas on jah niimoodi, et ei ole kontakti sõduritel omavahel, aga seal paar kuud mööda läheb, siis on kõik sõbrad. Erilist igavust keegi ei tunne väga kiiresti sõbrana ja elan mõnes mõttes küllaltki lõbus, on ju sõjaväeteenistus teile ju praegu teiseks koduks, siis on selline nii karmim kodu mõnes mõttes. Ja teeni esialgu vot justkui tulevad siia noored, need on ikka päris lapsed. Aga peale sõjad enamuse kohta võib ütelda, et nendel on ikka ima aru peas? Jah, eks sõjaväega olenes, igale noormehel oli kahe aasta jooksul teiseks koduks nagu ja siin on üldse üks suur pere, sest siin on väga palju sõdureid koos ja siin elavad kõik ühes peresi teades hästi, üksteisega läbi saama. Muidugi, siin on see režiim, mis on kogu aeg ühesugune korda pead korrale alluma, ei saa enam teha seda, mis sa ikka kodus võib olla, mõtlesid isa ema ütles midagi, mõtlesin, tõid käekäik. Siin juba tuleb kõik korrale alluda, ikka teha seda, mida kästakse. Tulevad juba sellega teistsugused mõtted. Kui palju õpetaks niisugune kord kollektiivsustunnet ja seda ühtekuuluvustunnet. Ühtekuuluvustunne sellist kasvatab sõjalis-olemine tugevasti. Kahtlemata nii. Peaaegu iga samm sõduril vist on nii olulist teele, on mingil määral mõjutab teiste. Nii elu, näiteks, võtame kas või kõige lihtsama sel riviõppuse, kui keegi käib halvasti käidelda selle tema üksiku pärast, peavad kõik seal mitu korda kordama sama asja. Jah jaa, peale selle tuju rikutud teistele, et üks ei oskagi, see ei ole ainult sellises asjas nii palju tõsisemaid asju ka, näiteks kala oli ka rooli näiteks, kui kui üks üks poiss millegagi hakkama saab, siis on selle asjaga kohe üsna palju, tekib pahandusi ja see mõjub kõik kollektiivile, muidugi siis me püüame kõik ühiselt seda et ei juhtuks nii, et endal tuleb kasvatada kollektiivsustunne, et nii nagu te ütlesite, teine kodu, karmim kodu, siis teeb siis noormehest mehe. Eks teie olete rahuaja sõdurid ja ma ei usu teile üldse pähe, tuleks, et teie kunagi sõdima peaksite. Me usume küll, et meil sõdida ei tule, aga, aga kogu see asi, mida meile õpetatakse, see on ju tegelikult ainult selleks, et me kui vaja, oskaksime oma ülesanne täit. Ja selle tõttu näiteks sõjaväkke tulek oli teile ju palju rõõmsam kui nendele meestele kes kunagi ligi 30 aastat tagasi sõtta läksid. Kas on õige jah, muidugi, seto minek eales siin teenima tuleks, seal suur vahesest. Sõtta läksid sealt nad ei teadnud, kas nad tulevad elusalt tagasi või ei, aga meil on ikka nii. Oma kaks aastat teenis ilusti ja sa tuled jälle tagasi. Tänavad jälle oma elu edasi. Sellepärast sõjasse enam igavesest tagasi ei tulnud. Ei. HL. Kuidas teist sõjaväelased said? Minust sai sõjaväelane juba 1953. aastal kui saadeti mind õppima Leningradi sõjaväekooli, mille lõpetasin, omasin elukutse, sõjaväelise ohvitseri auastme remont nüüd tänapäevani on veel. Teenime sellega omale leiba, oleme sõjaväelane, 55. aastal algasin oma sõjamehe teed mis on sõjamehe elukutses ilusat neil on väga palju näiteks seotud ütleme nagu kooliõpetajaga iga päev tegeleme noorte inimestega, olgugi et meie iva vananeme tasapisi. Siiski tunneme ennast noorena, sest alati meie kõrval noored mehed, see on täitsa õigus, mis nüüd, Mati, rääkisin kõigepealt, üks asi on veel see, et armees on kogu aeg väga tugev, väga hea kollektiiv. Siin on paljurahvuslik, on meie armu näiteks mul omal on olnud selliseid juhuseid, kui oma armeeteenistuse jooksul ohvitserina juba allüksuse komandörina kus oli mul näiteks korraga olid minu alluvuses 16 rahvuse esindajad, kõigi nende rahvaste seas on muidugi igaühel, iga inimesel on oma iseloom oma arvamuse elule üldse vaade igasugustele asjadele. Juba sellise kollektiivi juhtimine ja selle kollektiivi kasvatamine on ka juba omaette niisugune rahuldus, kui kõik see kollektiiv hästi tegutseb ja eriti meil on just meie väeosas, kus meie teenimoniust tarvis just eriti kollektiivne oleks tegevuse resultaat alati lahingväljaõppes, poliitilised vestluses alati palju parem. Kui võtame nüüd näiteks need sõdurid, kes on juba oma aja ära teeninud lõpetanud sõjaväeteenistuse, paljud suunduvad edasi õppima kõrgematesse õppeasutustesse ja neil, ma olen täielikult veendunud, on elus olnud juhtumisi nende meestega, kes on kunagi olnud oma alluvad kuid nüüd on juba lõpetanud kõrgemad õppeasutused on juba juhtival tööl ja alati Nad tuletavad hea meelega just seda momenti meelde, kuna teenisid armees alles sõdurina. Nad said seal kõva karastuse füüsiliselt vaimselt, jaga moraalsed, nemad said kõva säästiga taastatud koolid, kui vanad teie mõlemad olite siis, kui suur sõda toimus? Mina olin siis alguses olin ainult nelja aastane, minule natukene rohkem, mina olin siis juba seitsmeaastane, hakkasin juba koolipingis hõõruma. Kui palju teie mäletate oma lapsepõlvest, möödunud sõda? Sõda oli väga raske, puudus oli, kõigest mäletan, koolis käimine oli väga raskendatud, üks päev oli kool, teine päev ei olnud seda kooli. Ja ma võiks nii palju märkida, vaadates näiteks oma poja mängusid. Neil sellel ajal jäid muidugi need laste mängud mängimata, mis praegust mängitakse. Nii tihti tuli juba väiksetas aastates tähtsamaid elulisi küsimusi lahendada. Suviti tuli karjas olla tihti muudki tööd teha ja just selleks oli kõik vaja seda karjas käimist. Mul oli samasugune asi, et me saaksime ise õppida, veel saaks natukene nii paremat toitu ja elamistingimusi. Kus on aga teie kodukant, et ma olen Mulgimaalt Viljandi linnast? Mina olen tartust päris Tartu linnas või Tartu linnamees. Küllap on alati igal inimesel oma kodukandist midagi meenutada, mäletada meilgi vigureid puudu jäänud, eriti sellel ajal, kui me olime noored ja sõjaaeg oli. Olgugi, et oli raskused ja isand süüa iga kord nii palju, kui tahtsid, no vigurite Tjanud kunagi puudu. Tihti tuleb meelde seitsme kaheksa aastaste poistena natuke suuremate poiste juhtimisel. Leidsime vintpüssi. Õppisime isegi materiaalosa nii palju ära, et Viljandis valu ja lasketiirul tegime nii-ütelda treeninguid. Ja eks see mulje võib-olla andiski tõuke, et pärast, kui peale seda, kui kooli läksin siis hakkasin tegema tegelema laskespordiga. Ja 54. aastal olin isegi koolinoorte meister, laskmises sai muidki koerustüki tehtud igavesele suitsu Jürid maskeeringuks. Eks meiega muidugi proovisime, kuidas nad töötavad. Ükskord oligi selline juhused, valuja arus, andsime terve rea neid, mõtlesime, et natuke tuleb suitsu jooksime ruttu laiali. Pärast oli, suits läks linna poole ja linna me ei näinudki, andsime jalgadele valu kaugemale saada. Noh, eks neid mälestusi lapsepõlvest on väga muidugi palju, need mälestused on natuke teistmoodi, kui ütleme praegu meie lapsed ringi jooksevad ja mängivad, mängud olid teistmoodi. Nonii, kuulsin vestluskaaslane juba mainis, et see püsside leidmine ei tea, see on vist igal noorel poisil veres. Ma vaatan praegu oma poeg kah ikka mängivad seal puupüssidega ikke väiksed armeed on nendele seal salgad ja ikka koondused ja asjad, sõjaaeg olid ju moes. Poisikeste asi oli, moesin nõndanimetatud suts püssid, omal oli kasvavad niisugune juhus, et lasin jõe ääres, hinga tas pauku ta siis muud järgi kui ainult puu pääle ja toru läks lõhki, aga see oli vist küll minu õnn, et oma silmad jäid terveks ja käed jäid terveks, aga pauk käis küll. Nii hirmud, ise ehmatasin ka. Radio, mis nüüd saab? Noh, aga need on juba nüüd möödunud, tehakse nüüd ma usun, et meie lapsed vist küll enam niisuguste asjadega ei mängi enam suts püssiga pauku ei tee ja igast lasketiirud juba ja saavad lastaja tegeleda kõigi asjadega, mis neid huvitavad. Kas te siis kude koolipoisi polite mõtlesite sellele, et teist saavad elukutselised sõjaväelased? Mul on näiteks, on perekonna traditsioon. Isa oli sõjaväelane, vanem vend, õppis sõjaväelaseks, praegu teenib siis mõtlesin, et ega minagi maha ja läksin sama rada. No mina tol ajal küll vere mõelnud, et minust sõjamees saab, aga siis kui võeti sõjaväkke ja suunati teenima õppima sõjakooli, on siis juba valisime selle elukutse ja praegu ma ei saa just öelda, et ta halb elukutse on. Väga palju on huvitavad, kuid muidugi on ta raske. Kui teie mõlemad aega teenima tulite. Missugune ettekujutus oli teel sõjatehnikat? See ettekujutus oli väga ähmane, õieti ei osanud mitte midagi arvata, mis siin selle piloot ega ei osanud mõelda, et niisugust tehnikat nagu siin näha saab, mõtlesid ikka, mis on, nagu olid kinofilmis näinud, sõja ajal olid seal, nüüd on tehnika väga palju muutunud ja sõjatehnika all hoopis keerulisemalt läinud ja nõuab palju rohkem teadmisi kui vanast. Teie ei oskagi ette kujutada, et peaks midagi halvemat. Ma kui teil praegu käes, on see kogu sõjatehnika, see väga keeruline ja komplitseeritud. Eks see on muidugi õige jah, sest algus tulid ka siia. Vaatasid üht-teist ja ei, kõigest ei saanud nagu õieti, kui aga nüüd on juba see asi kõik nii selgeks õpitud ja ei oskagi mõelda, et midagi teistmoodi oleks. Kui palju läks teil aega näiteks, kui te kõige keerulisema aparaadi selgeks saite ja sellega tööd teha saate? Mis võib-olla kahuri juures kõige keerulisem seal ütleme, täpne märkilaskmine, see asi on selline, et ei või kunagi üteldes, asi on sul päris selge. Alati ütleme harjutamist ja sellist pidevate treeningute isenesest kahurikomandöri töö, see nõuab jah, nii umbes pool aastat ettevalmistuses erialaks on vanem arutaja. Minul on selline ette, siis tuleb selle blanketi peal peamiselt tööd teha. Tuleb arvutada seal laskekauguste järgi igasugused nurgad, Velle tuleb kahurid üldse laskeandmeid valmistada. No minul eriti palju see asja väga ei võtnud, kuna, sest kui mina sõjaväkke tulin läksid mõned kuud ja oli juba tulid meil esimesed lahinglaskmised ja siis mind juba selle eelneva perioodi jooksul õpetati välja, nii et ma juba laskmisel iseseisvalt sain töötada. Sain nagu esimesed tuleristsed juba. Kas koolis oli matemaatika hea aine või, ja matemaatika oli mul koolis peaaegu kõige parem aine, praegu võib öelda, et meil on näiteks ohvitseridel on ette nähtud laskmine, see on kiiruse peale selle aja peale ja ütleme, no praegu on meil küll rahuaeg, kui ütleme, lahinguolukord on ja kui sa nüüd hakkad seal kõvasti aega viitma, siis sellest asjast vist küll head head asja ei tule. Ja meil on just see ülesanne, et me peame toetama oma tuleda, tankivägesid jalaväe käisid ja teise allüksusi. Ja kui me oleme aeglased, siis, siis see asi on väga raske võita lahingud. Ja selleks on meil ette nähtud praegu vastavalt harjutusele vastav aeg, vastav kiirus. Ja meil ei ole, ütleme näiteks seal korrutada ükskord üks ükskord kaks korrutas seal paberi peal, meil peab ohvitseridel kahurväelastel peab see kõik käima peast selles ütleme näiteks juba üks niisugune näide. Et saada seal ühes harjutuses saada hinnet viis. Selleks me peame viie minuti jooksul juhtima tuld, peame lõpetama laskmise, peame selle aja jooksul ette valmistama laskeandmed kandma vastava märgi, mis on meile antud. Mida me tahame, kas neid hävitama või üle pihta, Me peame laskma kaardile kandma ja nii edasi, nii et see on ikkagi kaunis, kaunis kiire asi ja nõuab just pidevad pidevad treeningud ja kolled sellest treeningust eemale, lähed uuesti kasvõi treeninglaskmisele, rahuolukorras praegu siis on ikka ikka tegemist enne kui saad selle viie kätte. Aga viit tahavad vist kõik saada nöölise koolis ja on ka vist praegu. Kui palju on üldse muutunud sõjatehnika näiteks teie teenistuse aja jooksul 10 15 aasta jooksul me ei hakka võib-olla rääkima möödunud sõjatehnikast see on juba nagu liiga kaugele aega maha jäänud. Noh, mis nüüd puutub, ütleme meie kahurväe seisukohta siis muidugi on meie kahurvägi on teinud pika-pika sammu, ütleme juba Aja jooksul, kui mina olen juba 15 aastat olnud ohvitser selle aja jooksul on juba teinud pika sammu edasi, palju on tulnud uusi süsteeme? Lasketeooria on juba muutunud, taktika muutub. Ja kui me nüüd võtame veel natuke kaugemale juba mitte ainult puhast kahurväe, käitume täielikult nüüd raketivägi, strateegiline raketivägi ja nii edasi. See on ju kõik, ütleme meil peale sõda juba viimase 10 15 aasta jooksul, muidugi ma ei hakka neid võrdlema, ütleme üldse seda tule võimsust, mis oli, ütleme Meie isadel vanematel vendadel, kes võtsid osa sõjast ja võrrelda praegu, mis on meil muidugi, sellel on väga, väga suur vahe mitme 10 kordselt on see asi suurenenud. Kui noorene ega eksmeelselt Noorepõlve mälestuseks niisugune väike episood kevadisel ajal, ütleme nüüd, tänavu on ka kevadel põllumehel hästi hiljaks. Ja alati siis ma ei tea, kuidas nüüd ma vaatan oma poeg küll niisugust asja ei tee. Aga omal oli küll siis alati minek oli, see oli see kõige huvitavam periood siis jäätüki peal sõita, siis vajas, tulid koju, olid ikka nii mitu korda sinna jäätüki vahele juba Sultsatanud läks kõik õnneks väikese jäätüki peal, seitse olin omaette probleem, olis oma sõjalaevastiku Tolid seal kõigiga jäätükkide peal ja kui veel lumi oli kaasa mõne tükipealse tehnika, väike sõda haavel maha ja aga peasid ikka sõita, kas need jalad olid märjad või olnud? Ei, siis ei olnud nohu ega köha, aga seda gripilainet nii nagu meil ta praegu siin käib. Ega sõjaväes gripp ka vist nii kergesti kallale ei tule. Kuidas on? Kõige paremini mäletan, esimene, õigemini teine päev, esimene päev möödus meil sõidus täielikult teine päev. See oli siis esimene sõjaväes sõjaväe sõjaväes ja neid oli umbes 20 poissi. Ja siis aeti kõik välja ilma särgita jooksma hommikvõimlemisele. Mina olen päris kindel, et nüüd ma jään haigeks, üldse ei kaalunudki selles üldse. Ja siis oli väga suur imestus, et maikuu oli külm, oli väljas ja mitte midagi. Meie oleme tervisel viga, lasin tihti ütleme talvel las lahinglaskmiste juures nii saab külmetada, saab ikka kohe sellise külma, et arvad, et nüüd midagi võib-olla juhtub, aga absoluutselt midagi ei juhtu. Ja eks see sõdurielule küll selline, et kuskil oled sa õppuste lõi kuskil hommikusel poolunisena tulevad välja, on vaja pesta, ega seal ei ole siis kuskilt kraanist vesi jookseb, vaatad, kuskil oja jookseb seal või hommikul väljas on päris külm, võtad ikka, viskad kohe kõik riided maha, teed omale hea sooja sisse, pesed selle külma veega ja kodus ei oleks osanudki selle peale mõelda, et niukse külmaga kuhugi sinna oja peale lähed pesema ta ei siin sõjaväes ei ole sellest asjast aru saanud ja haigeks pole veel nii gripis olnud, aga ei ole nohu köha olnud ega midagi. Kodus mõtlesid kohe, oi küll lindudelt koduseid astel kraanist külma vett ka lasta, mõtlesin, et ikka saaks sealt litatult sooja vett võtta. Ennastest. Siin nüüd viimasedki õppused olid aprillikuus õppused väljas, seal veelombis pesid ennast. Ei olnud külm ega midagi. Eks see ole õigus, küll sa ikka sõjaväeelu ikka karastub küll mina oma sõjaväe aja jooksul. Mina küll ei mäleta, et ma vist oleks haige olnud veel? Ikka ka on juba päris tükk tükk aega juba teenitud ja ei tea, mis asi on see haigusi huvikalisse karastab ja, ja ei saagi kohe kuidagi neid ilma selleta läbi juba. Harjumusrikka peab olema jääkülm, vesi, hommikuid tuleb väiksed hantlid pihku võtta ja teha nii ka oma terviseks tervisevõimlemist. Vot nagu siin Arunurm just mainis, et viimased õppused ilm oli selline, et ja peremees vist ei oleks ajanud kah oma peni oskalist ajanud õue. Aga me olime paratamatus, pidime olema, pesime, sellise ilmaga 100. vihma, lörtsi lund ei saanud üldse aru, tuul oli ka nii tugevad. Ja hea meelega, et kas püsti ei seisagi, kõik tehti ära, kõik oli korras, ei jäänud ükski mees haigeks. Kõigil oli nii hea meeleolu ja peamine asi on sõduril ka veel, et tugevalt süüa saab, aga no mina pean ütlema, et mina ei ole veel oma teenistusaja jooksul näinud ühtegi sõdurit, kes oleks võtnud oma kehakaalust alla. Võrrelda nüüd seda kehakaalu, kui ta tuleb armeesse, läheb nüüd armeest ära kõik, kõik võtavad juure ja praegu, vaat kui nüüd küsite nüüd siit nende nooremate meeste käest, et kuidas on siis Köök nüüd tas jätkub selles, no kuidas siis on? Kui ma tulin sõjaväkke? Kehakaal oli 64, ligikaudu selle piirides. Praegu on 72, minu kehakaal on nii kogu aeg-ajalt ühtlane, pole juurde tulnud, ei ole Mahale nii ühesugune kogu aeg-ajalt. Teie olete ka poole vähemist sõjades olnud kui kaaslane ja tema on juba kaks aastat teeninud tema laabunud, kevadel koju, minul aasta alles teenib. Ma tahaks sellist asjajuhtidel, et kodus värske õhu käes nii palju, ja siin sõjaväes saab tugevasti füüsilist tööd teha, söögi isane oks võib-olla kaks korda suurem kui, kui ütleme kodus ja siia saatsin tugevasti, ei saa ütelda, et kvaliteet oleks võib-olla kõige parem. Aga kogu seal niisugune, nii et tavaliselt on alati üle mitte kvaliteedi, siis ei ole asi, aga asi on võib-olla just selles valikus, et kodu, ütled emale naat, ema, prae mulle paar kanamuna, tee seal hästi magusat kooki ja nii edasi, eks ole, sõjaväe, seda asja nüüd ei ole. Nendel on see, mis kirjutatakse menüü vete nädala aja peale, et hommik on seal makaronid, Boflotski lõunas on seal kapsasupp ja mingisugune pudru ja salatia kompotia, õhtul seal kartulipudru ja heeringas või Kalave ütleme valikuvõimalus nendel ei ole, aga peaasi on siin just see kalorsus. Et inimene saab selle, mis tal on ette nähtud, tema elu tarviduseks, need kalorid, vennad saavad kätte, selle järgi valvavad meil juba siin meditsiin, töötajad vastavad arvestused, toimuvad. Söögikohta küll ei saa nuriseda ja võrdleme nüüd sel ajal, kui mina läksin sõjaväkke, tol ajal ei näinud, sõdur ei näinud noh saiale, meil ta nimetatakse nüüd valge leib, seda tol ajal sõduril ei olnud sõdur seal palju vähem suhkur, kui ta praegu saab või sõdur üldse ei saanud. Nüüd ta saab, võid hommikul pääsukesed võidleiba ja toit on ka ikka tunduvalt paremaks läinud ja elutingimused ka ikka sõduritel on formaalselt ütleme näiteks meie väeosas sõduril on ainult arris selleks minna kasarmust välja, ta läheb sööma, sööb ta nüüd natukene eemal, aga ütleme, tema meelelahutused, elu, see kõik toimub teil ühes majas, seal on neil omal sportsaal raamatukogu aga rikkalik, aga jaa, raamatukogu, kinoklubi, kõik need asjad käe-jala juures, televiisor. Tantsimas käid, noored inimesed tahavad ikka tantsida ju. Või sõdurpoiss unustab tantsimise ära. Ega ta päris nii just ei ole siin laupäeva õhtuti ikka sõduril on vaba aeg siis antakse õhtu vabaks ja siis ta saab. Siin on meil ohvitseride maja ohvitseride majades ikka majas on ikka tantsuõhtud ja kui sul midagi korrarikkumisi olnud ja oled ikka korralikult teeninud, siis lastakse õhtu tantsuõhtule ka min enne siin on tüdrukuid ikkagi küll ikka päris palju. Üsna mitmedki andsite, naisemehest on ära läinud, meie küll nende hulka ei kuulu. Sõduri naljad on ajast aega alati olnud omamoodi huvitavad ja kaasakiskuvad. Missugused on siis nüüd teie sõduri naljad? Enamik nalja tehakse noorsõduritega, näiteks mõnigi nendest pannakse makarone läbi puhuma nendes pidavad ussid sees olema. Siis on näiteks kahurväes, mõni otsib pumpa kumme täis pumbata, mis on teatavasti ilma. Siis ma mäletan, meil oli selline juhus, et olin ise kasarmus parajasti helistab karahulistes poiss-nimeline mees on, siis seisad seal tumbotška juures. Kerro nutukraanid, kõik lahti, praegulaat, krokodillid, noorsõdur ei pea midagi, mis seal õieti on, läheb, keerab v lahkasamas Caroliust tähendab sinna ja siis on nende paljalt sellepärast, et tõepoolest vannid on kõik vett täis. Muidugi need naljad muidugi, nüüd ärge nüüd mõelge, Need võetakse tõsiselt, nali on nali, eks ole, igal pool tehakse nalja ja ja just selle alguses just selle noorsõduri kogenematus ta veel ei ole. Ei tea, olen neid kõiki, neid rituaalid, mis eales on jäätiseerimine ja terminid, ta ei tea ja võetas tõmmatakse teda alt ja näiteks oli sõdur oli mul. Ma ei tea, kas nad ise kuuleb seda saadet või kuulajaks, Maibergen oli, ükskord oli siis tema käest küsitakse. Et mis asja jaoks on, noh, seal on, kahuri juures on, nimetatakse vene keeles on ta sõnnik millega nüüd lükatakse sisse mürske, ta nüüd läheb õige koha peale hobusele ja temaga siis üks mees küsib, et misjaoks nüüd see riistapuu puunuia taoline nagu perenaistel ose pudrunui. Sellise taolisega käest küsiti, et misjaoks see on, aga noh, teate sõduri aset nüüd tolmu nüüd rataste küljest ära puhastades, nad löövad sellega sinna pihta ja ja tema ütleb kohe nii südamerahuga jah, selle ülemusele, kes seal oli, et seltsimees alampolkovnik, see on selle jaoks, et lüüa ratastest välja tolmu. Noh, siis oli muidugi nalja naeru oli selle üle väga palju. Niisuguseid juhtumeid on väga palju, sõdurite seas just eriti ikani väiketõmbamine käib kuidagi, ega pärast nad harjuvad kõik ära, saavad sellest asjast aru muidugi jaa. Kes seda nalja ikka teeb, kui sa ise ei tee seal ka vanasõnast, mida sõdur laulab, rivilaulud on kõigepealt. Aga peale selle on meil olemas ka isetegevus ja sellest võtavad päris paljud nii aktiivselt osa. Kas armees hakkab laulma ka see mees, kes varem laulnud ei ole? Nii ta vist on jah, et armees on nii, et siin laulavad kõik sõdurid juba sest rivi, rivi laulangu riviga, kuskile lähed, laulavad seal nagu kui sa juba vaikid, siis on nagu imelik, vaata, kui sa üksi seal vaikide teised kõik laulad seal juba nagu kohusetunne sulle, et kõik ühiselt laulavad ühisel jõul on ikka laul tugevam samm, julgem laule häälega eriti, kuidas see viisipidamine on või see viisipidamine tuleb ka siis, kui on julge pealehakkamine. Eks viis tuleb niimoodi, kuidas on, nagu töö on alati sõjaväe sealgi, kui kõik korraga laula, paremini laulavad, eks need on siis eeslauljad ja teised, siis aitavad ka ja nii see laul lähes. Taani. Saarega. Vahetult enne ja. Kodus on ikka kõik huvitatud sellest, kuidas sulle elu läheb, ikka seal sõjaväes ja millega sa tegeled ja et sul ikka kõik hästi läheks ja midagi ei juhtuks, suga rääkida, liiga palju oma nina niisugustesse asjadesse topi kus midagi juhtuda või vaata, ole ettevaatlik ja muidugi jälle, et kas ikka jälle ootavad, et millal sa ikka koju saaksite puhkusele näiteks mina nüüd alles hiljuti oli märtsikuus talviste lahingõppuste eest Mulla eduka tegutsemise eest seal mulle määrati siis 10 päeva puhkus ja muidugi ma läksin koju nii ootamatult, et keegi ei teadnudki, et mu puhkus tulen, oli üllatus, väga suur. Et mis puhul sa siis nüüd järsku koju said? Ütleme, sõduri elus, onju? Neid kiitusi on väga mitmesuguseid, seal on tänuavaldust, aukirjaga, autasustamine, hinnaline kink ja nii edasi ja nii edasi. Kuid ei võta sõduri seisukohad muidugi kõige tähtsam. Sõdurid on ikka see puhkus, kui talle antakse 10 päeva eeskujuliku teenimise eest või eeskujuliku lahingülesannete täitmise eest. See on tal muidugi kani maiusroaks maiusroaks ja kõik need noored mehed, kes tulevad alati. Meid vanematelt juba küsitakse, et kas ikka puhkust antakse sõjaväekodu, kohtlikate kodukoht ikka tõmbab jaheks, ma tean seda ise omast käest ka, kui õppisin veel sõjakoolis. Meil olid need tingimused natukese teistmoodi olid, meil oli ette nähtud kohe puhkus, seal kuuajaline puhkus, ütleme esimese ja teise kursuse vahel. Kuid siiski see kuu aega lendas nii mööda, et ei saanud arugi, üldse ei jõudnudki võib-olla kõike ära teha. Visa, enne plaanisid nahaga. Ta puhkust. Seda muidugi iga mees ei saa. Nii nagu patarei komandör, planeeriti vaatama, kes on igas asjas eeskujulikud ja õpiedukus, distsipliin ja meie patarei nimetati eeskujulikuks. Sellel aastal siis eriti palju poisse, muhkuse Lenini 100. sünnipäeva tähistamise puhul. Juba üks viis-kuus poissi on käinud. Mitmed on veel järjekorras minekul naas ja peale seda muidugi igaüks püüab seda rohkem sellepärast et kõik tahavad ikka ka aja jooksul kodus ära käia. Mida distsiplineeritud on mehed armees, seda julgemalt võivad teised tööd teha ja rahulikult magada. No see on kindlasti, see on ju meie ülesande, et kaitsta meie rahulikku ülesehitustööd. On alati valmis igale agressorile vastu seisma, selleks me siin õpime, selleks me teenime. Kui nendest päevadest te koju kirjutate mida te siis kodustele soovite? Eksold kõiki paremalt, nii nagu kodusid neile just eriti sellel päeval. Soojad, loodame, et kodused seda saadet kuulavad ja tahaks siis ka koduseid tervitada ja neile kõige paremat soovida. Et nad meie pärast ei muretseks. Unetab laatused. Ikka Varioodeetri. Mõtiskleb. Meil. Sa ei. Saa ta. Kaasa ja. Läksin Kainikule. Armastus. Ja vastutan kaduma. Ja sina ja terveid saabub armee. Oleks mul. Ta elu ja sinus ja me. Määrus vallutab. On see, et sind, tervita ta mees, hellitan. Ma armastan. Tänaste garnisoni lugude nii võib vist öelda kodukandi lugude asemel juttu rääkisid siis üks minu patarei nii-ütelda, kõvemaid mehi, see on rühmakomandöri asetäitja vanemseersant hunt, temal on väga palju suuri saavutusi selle lühikese aja jooksul tegelikult selle kahe aasta jooksul. Rühm on eeskujulik ja töötab veel komsomolisekretärina. Neid juubeliaastal autasustati esimese hunti juubelimedaliga sõjalise vapruse eest. Jefreitor Arunurm ka väga tubli poiss. Lühikese ajaga saavutas kõrge tehnilise taseme oma töös. Mõlemad on tuva sportlased Hunti aru, Norman, sellised spordipoisid, et teine mees võib-olla jookseb ükskord kilomeetri läbi nemad selle aja sees juba kaks. Ja oma eeskujuga muidugi nad innustavad teisi patarei sõdureid saavutama paremad. Ja selle ühise töö tagajärjel. Patarei saigi sellel aastal eeskujulikuks ja kaks tellit. Kuidas te nüüd vastastikku 11 iseloomustate. Kapten Mati Saar meie Eeessendiku allüksuse komandör, armee eesrindlane, samuti autasustati teda Lenini juubelimedaliga sõjalise vapruse eest, samuti on ta ka teisi medaleid juba. No mis võib öelda Ta vanema seltsimehe kohta kapteni raigi kohta. Siin võib ainult ütelda kiitvalt. Need resultaadid, mis mina oma patareis olen saavutanud. Palju on alus pandud tema poolt sellepärast et paar aastat tagasi oli tema selle patarei komandör. Väga aktiivne mees, sõjaväeelus ühiskondlikus elus on autasustatud riikliku autasuga. Homme on siis see päev, mis tõi meile rahu 25 aastat tagasi. Meil on täna õhtal pidulik koosolek. Homme hommikul on pidulik rivistus koos lahinglipuga kus autasustatakse siis veterani ronisid, kes võtsid osa suurest isamaasõjast. Ja praegu on veel jäänud truuks armeeteenistusele. Ega meil küll vähe jäänud, kuid nad on nende autasustamine ja õhtal, siis on meie aukohus veel anda saluut meie vabariigi pealinnas. Ja just need mehed kelledega praegu kasarmu meeldivalt kujundatud puhketoas sõjameeste ja kodukandi lugusid vestlesime teevad homme tallinlastele ja eetri kaudu kõigile võidupüha saluuti 30 kogupauguga suurtükkidest. Nemad on suure isamaasõjaveteranide pojad ja pojapojad, nende väärikad järglased. Nüüd kaitsevad nemad meie kodu. Kodukandi inimesed tänavalt teid ja soovivad teile rahulikku kodumaa teenimist. Kus koduaabitsa? Aabrusse koondunud tööl ja lapseeas Rades. Võib-olla on koduma, no see laul, mida laulis koor. Meile Elina jäänudki, vaat ta ei saa ükski. Kust saab tooma? Rohelust kukkuvast. Hingilt ost õhtuti koostab ühest mõtlikust. Kuseks gaase noor ja ma ei ole veendunud Ja tolmu need külast. Millele? Kust sa Raudressidema matust. Ja vagunirataste Tuuksetes heledast keskne soldati mütsist 5000 sai vist knows pilvine ooperis ja tõotuse eest, mille täis laastu koost korda ainult siit saad kaaslast. Kast. Kust saakko tooma?