Tere ütle üks ilus poisslapse nimi, kes seda küsimust ei teaks ja kes seda vähemalt korra poleks küsinud või korranud. Või siis selle varianti ütleks, ilus tüdruku nimi. Sügiseni võiks ja vistikaga peaks otsima vastust küsimusele, ütle üks ilus ärinimi. Vene keelesaade on võistlusest, mis kannab nime igale Eesti ettevõttele eesti nimi. Ja saates on keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Ja kas võib siis nüüd tõdeda, et piitsa ja prääniku poliitika vahel valides on valitud prääniku poliitika et mitte rääkida nendest nimedest, mis on koledad vaided tõsta esile ja kuidagi tunnustada neid ärinimesid Eesti ettevõtete nimesid, mis on ilusad ja head ja õiged. Natukene ta sinnapoole kisub ja võib-olla peamine põhjus on see, et ega me ärinimede puhul seda piitsa ju väga kasutada ei saagi. Ärinimede eestikeelsuse ajalugu on selline, et kui Eesti sai uuesti iseseisvaks, siis äriseadustikus sätestati, et ärinimed on eestikeelsed. Aga varsti minu mäletamist mööda 1996. aasta Ta suvel muudeti eestikeelsuse nõue ära. See tähendab, et see nõue tühistati. Ja äriseadustikus on ainult selline säte. Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Ja nagu me aru saame, eesti-ladina tähestikus on võimalik kirjutada väga erinevaid ärinimesid eestikeelseid inglisekeelseid, segakeelseid, mõned ütlevad isegi värdkeelseid pole sõna, aga tegelikult mõnda võib-olla ärinime vaadates tõesti selline selline mulje jääb. On võimalik kirjutada ka venekeelseid Ari nimesid eesti-ladina tähestikus. Nii et ega me seadusega praegu ei saagi neid koledaid ja paljuski võõrkeelseid ärinimesid keelata. Aga me saame tunnustada neid ettevõtjaid, kes oma ärile eestikeelse ärinime panevad. Aga miks meie seadused on nii leebed kui olukord tegelikult on? Kohati suisa hull, võib öelda. Eks ettevõtjate organisatsioonid ja 90.-te keskel ka ka poliitikud olid seisukohal, et eesti keele kaitsest või Eesti keelsusest tähtsam on tõenäoliselt ärikliima. Pärinevad eestikeelsuse nõue. Tühistati sellepärast, et tol ajal selgitati Elsa eestikeelsuse nõue kuidagimoodi nagu takistab ettevõtlust ja halvendab ärikliimat. Ja näiteks kui välismaa ettevõtja tahab Eestis firma teha, et tal ei oleks kohustust valida eestikeelne nimi, et ta võib valida sellise nime, mis talle sobib, ühtepidi on see võib-olla isegi õige. Aga teistpidi nende tuultega, Ta tuli meie tänavapilti tohutult palju inglise keelseid või võõrkeelseid neidsamu värdkeelseid ärinimesid, mis ei ole üldse välismaalt pärit ettevõtjate omad, vaid need on meie oma Eesti valdavalt väikeettevõtjad kes oma ärile võõrkeelse nime panid. Ja nende põhjendus oli jällegi see, et see aitab tooteid-teenuseid paremini müüa, see tähendab inglise keel müüks justkui paremini kui eesti keel, et sa inglisekeelne silt mingi asja peal teeb selle toote ikkagi tunduvalt ägedamaks ja atraktiivsemaks. Kuigi ma ei usu, et see kuskilgi on praktikas kinnitust leidnud, et kui näiteks mingil kohvikul või juuksuritöökojal või või küünefirmal kuskil noh, kas Narva maanteel või lausa Lasnamäe tagaotsas on inglisekeelne nimi. Et see nüüd tohutult palju sinna noh, näiteks välisturiste meelitab, et, et tegelikult selline eesti ilus eestikeelne nimi, ma arvan, müüb vähemalt sama hästi või isegi paremini. Meie ettevõtjad, väikeettevõtjad peaksid ikka tulema nagu maa peale tagasi ja kõigepealt ennast siin läbi lööma ja siis mõtlema, kuidas ja mis nimega välismaale minna. See on täiesti õige mõte, aga nüüd üks natukene selline omapärane tendents, mida ma olen pannud viimasel ajal tähele on see, et selline ilus, harjumuspärane eestikeelne ärinimi on muudetud inglise keelseks ja ma aeg-ajalt, kui mul konkreetselt ühtegi ettekirjutuse teksti arvutist parasjagu ei ole, mida ma loen siis ma teinekord käin ringi äriregistris. Ma uurin äriregistris olevaid nimesid ja neid nimede muudatusi. Ja ma tegin endale ühe väikse kokkuvõtte nendest ärinimede muudatustest, mis kunagi olid eestikeelsed. Ja nüüd on sellel samal äril sedasama ettevõttel on inglisekeelne nimi ja kindlasti kui raadiokuulaja mõtleb, siis tal tuleb neid meelde, aga kuulame. Aga mul on siin üks väike nimekiri nendest. Tegelikult on see nimekiri päris pikk ja mitukümmend mitukümmend nime. Ja, ja näiteks oli meil selline aktsiaselts Hansapank. Ja nüüd on Swedbank AS oli aktsiaselts Eesti ühispank. Nüüd on AS SEB pank, et nagu me näeme, see aktsiaselts Eesti ühispank, see jättis mulje, et see on meie eesti oma. Aga AS SEB Pank päris sellist emotsionaalset sidet enam enam ei oma. Need kõik on seadusega kooskõlas ja ma ei räägi nendest nimedest üldse sellepärast, et siin midagi juriidiliselt valesti oleks. Juriidiliselt on, on kõik korrektne. Hiljutine muudatus Eesti tarbijaühistute keskühistu on nüüd C-tähega kirjutatuna Coop Eesti keskühistu. Sellised võtad ettevõtete grupp nagu aktsiaselts Eesti Telekom, Elion Ettevõtted, aktsiaselts, AS CMD ja aktsiaselts mobiiltelefon, nende puhul me leiame siis lõpuks sellise nime nagu Telia Eesti AS. Et kas ta nüüd võõrkeelne, kas ta on eestikeelne. Aga jällegi sellist sellist sidet, nagu näiteks oli Eesti mobiiltelefonil enam ei ole. See on paratamatus, tegelikult ettevõtted ühinevad, vahetavad omanikku, aga lihtsalt see on meil niimoodi toimunud. Kui te nimetasite emotsionaalset sidet, mis ära kaob, siis tegelikult enam räägitud nimi on ju meie lennufirma nimi. Nordic Aviation Grupp valis uueks nimeks Nordica ja ma tean, et firma eestkõneleja Erik Sakkov, ma mäletan, muretses selle pärast, et miks eestlased ei hooli oma Eesti lennufirma käekäigust. Nordica on ju nagu Eesti saatkond siis just nimelt on see emotsionaalne side, mis tegelikult on kadunud. Ja selle võõrkeelse nime puhul paraku ei ole seda sidet. Estonian Airi ajalugu oli Eestis nii pikk, et see sai meile omaks tegelikult ka võõrkeelsena ja hästi kahju muidugi, et selle lennufirmaga niiviisi läks, aga mina küll ootasin, kui selle Nordic Aviation Grupi nimekonkurss või see menetlus oli nii pikk, et siis sealt tuleb midagi, midagi head, midagi eesti keelsemate. Ma jällegi ja öelda, et see Nordica halb on. Et sellist silti ma sinna külge ei taha panna, aga kui kuskile ilmub kaubamärgi sees selline inglisekeelne, pigem inglisepärane sõna, siis otsest seost mul mul Eestiga ei teki. Et natukene natukene kahju sellest on ja, ja seetõttu võib-olla seda kaubamärki on ka eestlastele natukene raskem omaseks teha. Et omaseks teeb ikkagi, noh, ma jätkan siit. Mul on selline aktsiaselts Valga lihatööstus mille praegune ärinimi on Atria Eesti aktsiaselts. Või OÜ Põlva Piim. Äriregister ütleb, et see on nüüd Kundo aktsiaselts, viisnurk päris tuttav, firma väga tuttav Scano grupp. A S üldse mitte tuttav. Viru Energia aktsiaselts, Fortum Virumaa-s või Osaühing Virumaa puidu tööstusmade Est võimeid EST OÜ ma ei oskagi. Ei oskagi öelda, aktsiaselts Eesti Ehitus Nordecon AS-s või näiteks Nasty tubli firma, aktsiaselts Saare töölaevad. Nad on väga palju laienenud ja, ja töötavad küll välissuunal, nad on nüüd Baltic Workboats A S. Ja ma olen mõelnud selle üle, et kas selleks, et et arendada eksporti, kas selleks on vaja igal juhul äri nime muuta, tegelikult paljud firmad on ju sellised, mis tegutsevad oma kodumaal ühe nii-öelda logoga ühe kaubamärgi all. Aga erinevates riikides kasutavad nad oma teisi kaubamärke, mis on nii-öelda lokaliseeritud seal riigis. Et igal juhul ei pea see ärinimi olema, see on minu isiklik arvamus küll, aga ta ei pea kindlasti inglisekeelne olema. Ta võib Eestis olla eestikeelne Lätis tegutsemiseks ta võib-olla lätikeelne ja ukrainas tegutsemises ukrainakeelne. Aga see Eesti ärinimi võiks ka ikkagi ikkagi säilida, et me saaksime aru, et meie poisid ja tüdrukud ikkagi seda äri teevad. Et need on meie avad, et, et, et see on Eesti asi. Et kahjuks nende nende ärinimede puhul see nagu emotsionaalne seos on kadunud. Omniva puhul ka noh jah, Eesti Post on ka küll küll säilinud, aga soomlane on niivõrd rahvusvaheline, et tõesti noh, sellest ei saagi aru tegelikult mis, mis ta tegelikult on. Aga näiteks veel mõned ettevõtte nimed, Tallinnas on olnud väga palju väga ilusate nimedega bell ja näiteks kunagine hotell, Tallinn. Lihtne ja selge, lihtne ja selge. Et mul oli tegelikult päris põnev seda nime siia kirjutada ja ma ei ole päris kindel, et ma selle nime päris õigesti kirja sain. Aga nii palju, kui ma aru sain, on selle hotelliametnik ametlik nimetus Park Inn by Radisson Meriton Conference, Ants Spaahotell Tallinnas. Hotell Viru jällegi hästi ilus eestikeelne oma täiesti meie oma. Ja saaks iga välismaalane kaariest ei saaks isegi sel juhul, kui sellel hotellil on kaks elli, saab ju välismaal, lähen aru, et seal hotellis nüüd on ta Original Sokos Hotel Viru ja ma saan aru, et tõepoolest on toimunud ühinemised ja on ära ostetud, aga, aga ikkagi selline emotsionaalne side on kadunud või hotell, olümpia. Selline maamärk Tallinnas, mis üldse, võib-olla ta on siis Radisson Blu Hotel Olümpia ja, ja mis meie meile helistavad ja kirjutavaid inimesi väga häirib, on tõesti see üks hell, selle hotelli lõbusa ja küsitakse, et kas tõesti ei oleks võimalik siis selles hotelli nimest on agaks elli, mis on eestikeelne, see üks hotell Hotel ühel, iga jo ingliskeelne, see ei sega arusaamist, täpselt samasugune vaidlus oli meil tegelikult nende bussitähista üle Tallinna transpordiametiga, et kas pass ühes iga on rohkem arusaadav kui buss kahesiga ja ja ma arvan, et välismaa bussijuht saaks sellest kahessiga bussis täpselt samamoodi aru või näiteks hästi levinud ettevõtte nime osa on pupp. Aga tegelikult eesti keeles on selline võõrsõna nagu pubi ta ilusti eestikeelses eestikeelses tekstis kohanenud. Me tunneme ta ära, me saame aru, mis on. Ikka tahetakse selle panna kirjuda ühe silbilisena pupp, mis, mis ei ole eestikeelne sõna. Mis see siis on, kas me alahindame teisi inimesi ehk välismaalasi, kes siia tulevad? Me natukene vist alahindame eesti keelt, meil on mitmeid ettevõtja ka varem olnud vaidlusi selle üle, et kas tema ettevõtte nime on võimalik eesti keeles kirjutada või ei ole ja on ettevõtja, kelle ettevõtte nimeosa oli butiik, ütles, et eesti keeles ei ole sellist sõna eesti keeles ei saa seda niiviisi väljendada, nagu, nagu tema tahab ja sellepärast tuleb, peate olema siis kirjapildis Boutique igal juhul. Mis, kui päris aus olla, siis eesti keeles on ta lihtsalt kasvaid kauplus lihtsalt kauplus või samast tüvest on ka sõnaputka ja mõnikord need butiigi ongi tegelikult sõna otseses mõttes putkad. Pood on ka pood, kauplus just nimelt hästi palju ma isegi siia, kui ma tulin praegu, siis ikka vasakule paremale Sa vaatad. Kuigi teinekord ei tahaks linnas jalutades üldse ringi vaadata, aga aga ikka Cafeed ja sopid ja kõlab Hollywoodi ja kõik sellised, missugune välismaa noor ei saaks aru, kui seal oleks klubi geneka saaks aru muidugi. Aga jällegi täiesti seaduslik on panna enda ettevõttele võõrkeelne ärinimi, aga nüüd on kaks erinevat asja. Keeleseadus ütleb, et avalik teave ja reklaam ja ettevõtte liiginimetused peavad olema eestikeelsed. Kui nüüd see ärinimi sisaldab ka ettevõtte liiginimetust võõrkeelsed ettevõtte liiginimetust nagu Café e-shop, butiik outlet, et selliseid on hästi palju, ma olen äriregistrist neid leidnud ikkagi kümnete ja kümnete kaupa siis äriregistris nad võivad sellisena olla. Aga kui nad pannakse avalikus ruumis sildile välja, siis sellest ärinimest saab tegelikult avalik teave. Ja avalikule teabele on natukene teistsugused nõuded kui ärinimele. Kui ärinimi tohib olla, siis nagu ma ütlesin, kirjutatud eesti-ladina tähestikus aga võõrkeelne, aga ärinimi sisaldab liiginimetust. Siseliiginimetus keeleseaduse kohaselt peab olema eestikeelne. Nii et kui näiteks on ärinimi? No mul on siin terve hulk neid, näiteks cafe impeerium, OÜ Coffee kapris, OÜ Coffee, Noa OÜ cafe, OÜ Cityga, käite Ringoojust Fashion Café, OÜ Taar Coffee ja nii edasi, noh ma võiksin neid kaks tundi siin ette lugeda, et äriregistris ja nad sobivad, aga kui see panna avalikku teadena välja, siis see muutub liigi nimetuseks, ta näitab selle ettevõtteliiki. Ja see liit, liiginimetus peab olema eestikeelne, see tähendab, et ettevõtja võib eksponeerida oma võõrkeelsed ärinime, aga ta peab lisama eesti keeles. Mis asi see on, kas ta on restoran, kohvik, odavate asjade pood ja see on tegelikult ettevõtja otsustada, millist sõna, millist eestikeelset sõna ta kasutab, näiteks autleti puhul on täiesti tavalisi mitte allahindlusi pakkuvaid kauplusi, mile. Liiginimetus on outlet. Kui käia Tallinnas ringi, siis pea igal tänaval on mõni outlet. Ühe ettevõtja jaoks on outlet odavpood. Aga teise ettevõtja jaoks on ta tavaline pood ja meid rahuldab see ja tegelikult ka tarbijat. Klienti rahuldab see, kui me lihtsalt saame eesti keeles teada, mis asi see on. Või mis asi on Launcz. Kunagi üks Tartu keelenaine tuli minu juurde ja küsis, et mis asi on Werneri laouns, et kas pesumaja ja mina ütlesin, et tegelikult on see Werneri kohvik ja tema oli eluaeg harjunud käima Werneri kohvikus. Ja nüüd järsku tekkis Werneri lahunud, et inimestes tekitab natukene segadust, praegune keeleseadus nõuab. Mis on keeleseaduse paragrahv 16, kus meil on avaliku teabekeelenõuded, et see ettevõte liiginimetus peab olema eestikeelne. Nüüd, kui see ettevõtte nimi on kinnitatud kaubamärgina või ta on kaubamärk, ta ütleme, kaubamärk ei pea olema isegi kaubamärgina kinnitatud. Aga kui ta on selle ettevõtte kaubamärk, siis kehtivad natukene teistsugused nõuded, kui ta ei ole kaubamärk, siis peab eestikeelne liiginimetus olema esikohal ja paremini vaadeldav kui võõrkeelne. Aga kui tegemist on kaubamärgiga, siis tuleb see eestikeelne teave teatavaks teha, aga ta ei pea olema esikohal, aga ta peab kindlasti olemas olema. Nii et see tegevus, millega keeleinspektsioon praegu valdavalt avalikus teabes tegeleb, on see, et me nõuame eestikeelset teavet võõrkeelse juurde. Et eesti keel oleks igal pool olemas ja üldine põhimõte, mille me tegelikult lisame kõikidesse kirjadesse, mis meil ettevõtjatele lähevad. Et eestikeelsel inimesel, see tähendab inimesel, kes oskab ainult eesti keelt ja võõrkeelt, ei oska. Tal on õigus täpselt samamoodi aru saada, millise ettevõttega on tegemist. Kui palju neid soovitusi ettekirjutusi välja saada? Aitäh neid läheb ikka sadu. Ja jällegi üks väga huvitav, Ta nii-öelda murrang on toimunud, ma ütleksin lausa viimastel kuudel noh, ütleme eelmise aasta teisest poolest. Varem oli ikka niiviisi, et kui kui ettevõttel oli võõrkeelne silt ja me kirjutasime ja tegime ettepaneku lisada eestikeelne siis kõigepealt me saime päris teinekord isegi inetute sõnadega riielda, et mis te topite oma nina eraettevõtluses meie sild, see on meie asi. Aga kuskil eelmise aasta teisest poolest alates on tagasiside. Ma ütleks, et üle 90 protsendi positiivne ettevõtja ütleb jah. Tahtsimegi oma kontseptsiooni muuta ja panemegi eestikeelse sildi, nii et tegelikult viimastel kuudel me ei olegi nagu negatiivset vastukaja ettevõtjatel saanud ja ma ei oska praegu seda selgitada, millest see tuleneb. Aga noh, menetlusi on olnud viimasel ajal üsna palju nii Tallinnas Harjumaal erinevates kohtades, aga ka Narvas. Ja, ja igalt poolt on tulnud positiivne tagasiside, nii et me ei ole pidanud ei sunniraha ega muid ähvardusi tegema. Et ettevõtjad on mingil põhjusel praegu just viimastel kuudel muutunud tunduvalt vastuvõtlikumaks eesti keeles. No tegelikult juba enne mõtlesin, et ma nüüd peaks küsima, et miks siis seadus on nii leebe, nüüd langeb see küsimus selles mõttes ära, et, et tegelikult on võib-olla pööre toimunud ilma selle seaduse karmi jõuta, et võõrkeele see surve on olnud liiga suur ja siis tulebki. Kuulge, aga võib-olla see ühiskonna taluvuse piir ongi käes, on see taluvuse piir millest tegelikult on juba aastaid räägitud, et kas see, kas see on käes või ei ole, tundub, et see pendel on nüüd noh, nii nagu ta 90.-te alguses oli ühes servas ja kõik tänavad olid venekeelseid silte täis ja üldrahvalikult üritasime neist Est prombrivoridest lahti saada ja saime neist üsna efektiivselt lahti ja siis hakkas endal minema teise äärmusesse ja tulid need inglisekeelsed ja nüüd tundub, et et see eesti keel hakkab tasapisi tagasi tulema. Võib-olla natukene on mänginud rolli see emakeele seltsi ja Eesti keelenõukogu nimevõistlus. Võib-olla see, et tõesti ettevõtjad, ühiskond on aru saanud, et eesti keel hakkab meil avalikus ruumis lihtsalt ära kaduma. Et kui sa lähed välja noh, Tallinnas Tallinna kesklinnas põhiliselt, aga natukene ka Pärnust natukene Haapsalus natukene Kuressaares natukene Tartus, et sa mõtled, et et mis linn see on, on seb Brüssel või Berliin või, või on seal mõni eesti linn? Mõned aastad tagasi ma kõndisin üsna pikalt Oxfordi linnas ja vaatasin, et ega see Tallinna vanalinnast väga palju oma võõrkeelsete siltide poolest ei erine, päris päris sarnane, päris samasugused sildid olid väljas, aga nüüd mulle tundub, et see, see hakkab muutuma. Ja, ja võib-olla tõesti ei olegi seadust vaja karmistada, sellepärast et ega seadusega ei saa panna inimest oma keelt, oma maad, oma rahvust armastama, see peab kuskilt sügavamalt tulema. Ja võib-olla saunded sinna sügavamale jõudnud ja hakkab sealt tasapisi välja tulema. No loodame, loodame, aga, aga siis võib-olla, kes praegu nüüd mõni ettevõtja, kes mõtleb, et äkki minu nimi on ka mitte kõige sobivam, missugused soovitused teil talle on, et missugune see ilus ja õige Eesti ärinimi siis võiks olla? No see võiks olla eestikeelne. Ja me oleme mõelnud seda, et sa eesti keel ärinimi võiks olla ka nii-öelda läbipaistev, et kui sa seda nime näed, kui sa seda nime loed, siis sa tegelikult saad aru, millega see firma tegeleb. Ja, ja kui siin mõni aeg tagasi Eesti keelenõukogu ja emakeele selts kuulutasid välja eheda Eesti ettevõtte nimevõistluse siis on päris tore, et juba on nimesid laekunud ja ma pidasin võistluse korraldajatega nõu ja mulle anti luba natukene neid juba esitatud nimesid tutvustada. Ma tahtsin, et need on, need on sellised toredad ja ilusad eestikeelsed. Ma ei tea, kes need on esitanud. Ma seda üldse ei vaadanud, kas ettevõtja ise või mõni klient. Aga, aga see ei ole see koht, kus häbeneb just nimelt, aga näiteks sõnast nimetada küll Osaühing muldonni ja viisud. Ma ei hakanud isegi vaatama, millega nad tegelevad, aga nii ilus osaühing muldonni ja viisud. Või puraviku tuuleveski Osaühing Osaühing moosinägu, ilus eestikeelne nimi ja kujutan ette, et kui seal näiteks pannkooke küpsetatakse või moosi müüakse, siis on see tõesti väga tore. Läheks kohe sööma kalamajakas selline kohvik, kalamajakas või õpilasfirma, selle nimi on puulips. Puulips lips eelmisel jäävadki just nimelt ja tõesti on üsna loogiline Nad ei tee midagi, puu lipsasid või selline aktsiaselts Kagu-Eesti turvas, selge, lihtne on teada, kus ta tegutseb ja mida ta teeb selles mõttes väga ilus, eestikeelne ja läbipaistev nimi. Või või lihtsalt kohvik, sõbrad ei pea olema Cafeeeffennus friends vaid lihtsalt kohvik, sõbrad, tuulepesapood jällegi hästi hästi ilus ja, ja selline emotsionaalne side eesti keelega, noh tuul ja pesa on mõlemad hästi ilusad eestikeelsed sõnad. Üks nimi, mis mulle isiklikult väga meeldis, jällegi näitab, mida ta teeb. Ja ilus eestikeelne rändsaekaater, OÜ Ränd saekaater Ovi kohe me teame, mida ta teeb ja ei pea üldse hästi keeruliselt ja inglise keeles oma firmat nimetama ja mulle seda ärinime ei ole siia esitatud. Aga sarnane on ka näiteks rändmeister OÜ. Rändab, tähendab, riik meisterdab, käib kirikuid remontima paneb kirikutele uusi katuseid ja tõesti tõepoolest sõna otseses mõttes Rändmeister. Ja selline noh, minu kolleegide lemmik oli paadi laenutusega tegelev ettevõte, liuglev konn, osaühing, selline hästi vaimukas. Või näiteks osaühing mudalinna, kohe hakata mõtlema, kus see on tõenäoliselt Haapsalus. Või haljastuspoiss OÜ näiteks. Et selliseid, selliseid nimesid on terve hulk ilusaid eestikeelseid nimesid ja, ja ma arvan, et seda nutikust meie ärimees Tal jätkub küll ja küll et oma ettevõttele ilus eestikeelne, kas siis ärinimi, mis läheb äriregistrisse või ettevõtte nimi, mille sa eksponeerib tänaval kuskil sildil et see eestikeelne nimi leida. Aga kui nüüd mõni ettevõtja tahab oma nime muuta, ettevõtte nime muuta, siis kui keeruline see on ja ja mis see maksma läheb? Seda mina ei oska kommenteerida, sellepärast et mina Äriregistriga ei tegele, aga äriregistris neid muudatusi tehakse ja vaadates, kui palju neid äriregistris neid nimemuudatusi on, siis ei saa olla tõenäoliselt väga keeruline protseduur. Aga jah, see nagu meie valdkonda ei kuulu. Aga kui kui keegi peaks tahtma, kui näete tänaval mõnda väga ilusat eestikeelset ärinime või ettevõtte nime siis igav üks võib selle ärinime sellele konkursile esitada või kui te tunnete, et teie enda ettevõttel on väga ilus eestikeelne ärinimi või ettevõtte nimi, siis, siis võib selle nime esitada sellele nimekonkursile. Kuhu see tuleb siis ehitada, on tegelikult kaks võimalust. Selle võib esitada kirja teel emakeele seltsile tavalise kirja teel. Ma ei tea, kui palju tänapäeval tavalisi kirju saadetakse, aga on olemas postiaadress, roosikrantsi kuus. Indeks on üks, null üks üks, lisaks saab Tallinn emakeele selts nimekonkurss ja panna see nimi kirja selgitada. Miks te selle ettepaneku tegite, mis selles on head ja miks just nimelt see nimi on kõige parem, kõige ehedam eestikeelne nimi ja tegelikult veebikeskkond on selline veebiaadress sisu punkt Uudee punkt ee kaldkriips nimekonkurss. Ja seal avanenud vastav vorm, kus saab esitada selle nime ja anda selgitused, miks niiviisi nii hea on. Ja võib mitu tükki ka ja võib esitada mitu tükki. Ja mul tuli praegu just veel meelde ma mingi osa oma elust olen elanud Kadrinas ja, ja minul lemmik. Ettevõtte nimi on Kadrinas bussipeatuse juures üks söögikoht, mille nimi on krahvi sahver. Selline tõeliselt ilus eestikeelne nimi. Ma arvan, et mulle meeldib moosinägu ka, ma hakkan seda firmat otsima, kuidas seal on? See moosinägu on ka sellepärast tore, et ei ole kardetud meie täppidega tähti. Lastele nimede panemise juures kardetakse täppidega tähti ja ei löö välismaal läbi. Aga Arvo Pärt ei ole miski takistanud maailmas ja kirjutab päris head muusikat. Vaatamata sellele Me ei taha, et nii, et ma arvan, et ettevõttel ei tee sugugi halba see, kui tal on väga ilus eestikeelne nimi ja kui on vaja välismaale minna siis võib luua ka välismaale minekuks omaette brändi, aga seda eestikeelsed ärinime ei ole vaja sellepärast ära muuta. Aga mis see präänik siis on, kas selgitatakse võistlusel välja ka võitja või võitjad, on mingit kategooriat, erinevad alaliigid, auhinnad, auhind antakse. Antakse auaadress või selline väike mälestusese ja need nimed kuulutatakse avalikult välja. Nii et see on tunnustus ja ma arvan, et sellest, kui sinu firmast räägitakse ajakirjanduses, kui sinu firma nimi on kuskil pressiteates sees siis see aitab sinu ärile väga hästi kaasa, nii et lihtsalt inimesed saavad teada, et selline firma on olemas. Ma arvan, paljud ettevõtted on tegutsenud aastaid, võib-olla aastakümneid. Ja võib-olla turundusraha ei ole nii palju, ei ole võimalik seda reklaami teha, see on üks võimalus, kus lihtsalt sulle tehakse tasuta reklaami, mis on väga positiivne. Kui kaua see võistlus kestab ja millal siis nimekiri kinni pannakse? Võistlus kuulutati välja emakeelepäeval ja neid ärinimesid saab esitada kuni 15. septembrini. 15 september kaasa arvatud ja siis me võtame need nimed ette ja hakkame arutama. Aitäh keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja loodame pärast selle võistluse lõppemist on vähemasti selles vallas vähem tööd. Ma usun küll. Eheda Eesti ettevõtte nime auhinda annavad niisiis välja Eesti keelenõukogu ja emakeele selts. Oodatakse tööstusettevõtete, teenindusettevõtete kaubandustoitlus, vastus majutusettevõtete ja vabaühenduste ilusaid eestikeelseid nimesid. Ja neid saavad kõik soovijad esitada ümbriku kirjaga emakeele seltsi aadressil roosid Trantsi kuus, Tallinn üks null üks üks üheksa või siis Internetilehel sisu punkt Uudee punkt ee kaldkriips nimekonkurss. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september. Kõik see on kirjas ka keelesaatelehel vikerraadio poee. Kõike head kuulmiseni keelesaates nädala pärast.