Tere, ilusat pühapäeva on jutusaateaeg. Täna räägime Hispaaniast ja hispaanlastest eestlastest, Hispaanias, armastusest ja vihkamisest. Ühesõnaga emotsioonidest, mida pakub see maa oma kirevuses. Stuudios on ajakirjanik ja kirjanik Helen Eelrand ning saatejuht Ene Vaiksaar. Tere, Helen. Tere. Hola on vist õige öelda, ole. Lõunamaalased armastavad teadagi kaua magada. Sina oled Hispaanias elanud seitse aastat, mis tähendab, et oled ka juba piisavalt lõunaeurooplane. Mida sa Hispaanias praegu kell 10 hommikul teeksid? Kell 10 hommikul ma magaksin, ütlen ausalt eriti veel selle arvestusega, et siin on kell tund aega rohkem, siis Hispaanias oleks kell üheksa ja ma päris kindlasti magaksin, sest ma olen pigem ikkagi nii hispaanlane, et ma olen ööinimene. Ja hispaanlased ju lähevadki õhtul niivõrd hilja magama, et saaks siis mõnuga hommikul välja. Vaata pikalt, sest neil on päeval siia seda ka. Ja just sina harjusid Sestaga ära, kui sa olid Hispaanias. Ma tean, et see paus on selles mõttes, ma ise ei maganud kunagi Sesta ajal, aga mees harrastab mul seda kommet siiamaani, kuigi ta on eestlane. Ja, aga noh, sellega, et et see kõige kuumem aeg ollakse siis kas kuskil baaris või kodus või varjus, mis kõige peamine, et sellega ikka Harrisin üldse elutempo ju on kardinaalselt teistsugune, kui siin. Jah, aga tõepoolest, hispaanlased magavadki, ma üritasin ka aru saada sellest, et miks ise annab neile, aga, aga nad puhkavadki selleks teiseks päeva pooleks välja. Jah, ja seal on pluss veel see ka, et need on need kõige kuumemad tunnid, eks ole see seda aeg, et ega tegelikult ei suudagi väga tegutseda, kui ikkagi väljas on 50 kraadi ja päike paistab lagipähe. Ja eks nende ventilatsioonidega on ka täpselt nii, nagu on, sõltuvalt kohast, nii et see on täiesti põhjendatud. Asi minu meelest. Aga läheme nüüd tagasi sinu Hispaania aja algusesse. Aastal 2009 kevadel, võtsid oma mehe ja kaks last, pakkisid kogu maise vara autosse ja põrutasid Hispaaniasse. Miks. Niimoodi, see oli jah, selleks, et seda nüüd kuidagi veenvalt ära põhjendada, ma pean natuke veel ajas tagasi minema, kui mul 2000 Ta viis lõpus sündis kolmas laps siis ma realiseerisin oma unistuse, mida ma olin pikalt kaalunud, aga mida minu tööajakirjanikuna oma tempo poolest kunagi ei võimaldanud minna õppima hispaania keelt, et esiteks hoida oma mõistust töös kuidagi, et väga ära ei manduksele koduperenaise eluga ja teiseks kuidagi see keel on mind alati tõmmanud ja juhtus nii, et ma sain omale hispaanlastest õpetajad kogu see seltsielu hakkas kuidagi selle Picasso akadeemia ümber toimuma ja see kõik tundus mulle nii loogiline ja mõnus ja nii nii minu oma, et sealt edasi jäänud muud varianti, kui minna 2008 suvel reisile, siis Andaluusias kaaditi provintsi, mis on välisturistidele täitsa tundmatu maa. Ja hispaanlasest giid, minu üks õpetajatest oli ka kaasas ja kui ma sinna kohale jõudsin, siis ma muidugi niimoodi armusin jala pealt, et kogu sellesse maasse, sellesse rahvasse, kõik sellesse elustiili, nii et ma panin oma oma lapsed ja mehe kohe fakti, et tehke teie, mis tahate, mina olen siin varsti tagasi ja siis läks kaheksa kuud ja nii oligi. Ja tõesti, lapsed ja mees olid koheselt nõus. Sellega oli niimoodi, et ega väiksema lapse käest ei küsitud, ta oli siis kolmeaastane, kui me ära kolisime. Kõige vanem lastest, kes sai just selleks hetkeks täiskasvanuks, jäi Eestisse, sest tal olid õpingud pooleli, tal oli pruut, kellega ta niikuinii juba koos elased, ta oligi iseseisev selleks ajaks. Ja keskmine oli 13. Ta ema pidi lõpetama natuke varem ära oma kooliaasta 20 esimeses koolis, kus ta käis, aga ta tegi selle ette ja siis sukeldus nii-öelda tundmatusse, sellises suhteliselt keerulises vanuses ka, kus sõbrad Nad on, eks ole, teismelisele teatavasti kõige tähtsamad, aga ta tegi selle Avantööri meiega kaasa. Ta tuli, ta ei osanud sõnagi hispaania keelt või selleks ajaks ja sügisel pidi juba Hispaania kooli minema. Aga kuidas nad koolis hakkama said, kui sa ütlesid, et tõepoolest, et nad ei osanud enne hispaania keelt. Väiksema tüdrukuga oli üldse niimoodi, et kui me ennast paika käisime, siis El Puerto de Santa Mariasse, mis oligi põhimõtteliselt seesama kant, kus me reisil käisime, puhuma, tõotasin, tagasi minna siis tema läks kooliaasta lõpul kohe kooli, sest Hispaaniast saab teha niimoodi, et võib minna kolmeselt juba. Ja see ei ole selles meie mõistes lasteaed, vaid ongi nagu eelkool või ikkagi tundidega ja teemadega ja niimoodi, et ta poolest päevast on seal laps kodus tagasi. Nii et NATO, nagu me väiksemat tüdrukut hüüame, ta päris nimi on Agnetha Katrina sulandus sellesse ellu kohe, ta lihtsalt pidi hakkama teiste lastega rääkima ja minul kujunes kuidagi niimoodi, et paar nädalat pärast seda, kui me seal paika sättisime, pidime uuesti Eestisse tulema kirjutamaksuste raamatut tegema intervjuusid. Ja siis mees ja tüdrukud jäid sinna. Ja kuna see õpetaja, kelle juurde sattus minu väiksem tütar noormeesterahvas mustab, teeme kah täiesti kohatu eesti koolipildis, ma kujutan ette, oli nii kihvt, et ta pani kõiki asju üles ka blogisse, mida nad tunnis teevad, nii et kui ma olin Eestis niimoodi paar nädalat seda raamatut kirjutamas, siis ma juba selle videoblogi vahendusel nägin, kuidas minu väiksem tütar ütleb oma esimesi sõnu hispaania keeles, nii et temal läks tuse ja vanem, aga tema läks kooli siis septembris. Esimesed päevad ta tõenäoliselt ei saanud midagi aru, aga päris näost valgena koju ei tulnud, leidis kohe sõbrannad, kes julgustasid teda sisse elama, nii et esimese nädala lõpuks kutsuti ta pinginaabri sünnipäevale ja ega temal ei jäänud muud üle, kui lihtsalt hakata rääkima, et see käis väga ruttu kõik. Nendest inimestest, kes on Eesti mõneks ajaks maha jätnud või päriselt maha jätnud räägitakse nii ja naapidi. Kuidas sina suhtud sellistesse väljenditesse, et meid nimetati mugavuspagulastega, lodevuspagulastest, kliimapagulastest? Ma olen sellel teemal ühe kurja kolumni ka kirjutanud ERR-i portaali. Noh, eks me ise naerame tegelikult nende väljendite üle, sest et mina osaliselt tegelesingi tõepoolest lodevus pagulasega seal, mis seal ikka, kirjutasin raamatuid ja pidasin koduperenaise elu ja paljud selle siinse igapäevase elutempo juures kindlasti peavadki seda lodevus pagulaseks. Aga samas muidugi väga suur hulk inimesi, kellega ma seal tutvusin, teevad ikkagi oma tööd ja teevad seda tööd väga intensiivselt, nii et nende kohta see väljend oli ilmselgelt ülekohtune. Sinu raamat Hispaaniasse asumisest käsitleb pooleteise aasta muljeid ja selle pealkiri on, mida te kogu aeg lõkerdates on niivõrd lõbus lugemine, et noh, tõepoolest keerad lehte ja ainult turtsud, aga sulle öeldi ka, et, et sa keeldud Hispaanias ja hispaanlastest halba nägemast. Jah, ma keeldun seda siiani. Millest see tuleb siis? Nii nagu ma selle keele puhul hakkasin tunnetama, et see on niivõrd minu, on kogu see hispaanlase üleüldisemalt ka, nii, minu, ma tundsin seal ennast kindlasti rohkem kohasena või kodus, kui ma seda Eestis iial olen tundnud. Sest et ta, ma olen temperamendile ka selline üsna ülevoolav, üsna emotsionaalne. Räägin palju, räägin kiiresti, sõbrunenud kiiresti, et seal kuidagi see kõik sobis. Aga tegelikult hispaanlased ongi ju hea, et nad on niivõrdsiirad ja nad lähenevad sulle tõesti sooviga aidata, et ma mäletan, esimestel aastatel oli mul tõsine tegu, et aru saada, mida nad vastu tahavad, selle heasoovliku sees, noh siis ma sain mingi pool aastat hiljem aru, et noh, et ma mõtlen eestlaslikult nagu kiuslikult, et tegelikult ei ole see asi üldse nii hull, et nad tõesti tahavad aidata. Jaa, absoluutselt, nad on uudishimulikud ja abivalmis, et ma ei kohanud praktiliselt ja ma arvan, et ma ei kohanudki selle seitsme aasta jooksul ühtki inimest, kes oleks vaenulik või eelarvamuslik või, või keelduks oma abi andmast. Praegu üks kaader ette Valencias, kus ma siis hiljem elasin kesklinnas, kui ma nägin üht vanainimest takerduma stratuaari taha, ta kukkus keset üsna elavat liiklust ja kuidas siis igas suunas tormas, näid hispaanlasi seda vanainimestelt püsti aitama upitama, tormasin ise ka, see käis juba inertsist selleks ajaks. See on niivõrd normaalne ja levinud ja ja põhjendatud Hispaanias, et sealt oleks palju üle võtta. See headus on tõesti nakkav ja üks asi, mis on veel Hispaanias käinute põhiline, nagu tagasisidepunkt, et nad ütlevad, et et arvatakse, et lõunaeurooplased on väga lärmakad, noh nii nagu ta tegelikult ütleme, kuskil Itaalia pool vast ka on, aga hispaanlased ei ole oma olemuselt lärmakad. Kuidas võtta, eks seda, sellist ühtlast suminat, et räägitakse kooris ja korraga ja vehitakse kätega, et seda on ju päris palju, aga see on selline ühtlane tausta sumin, mis ei häiri selliste lärmamist lärmamise eesmärgil nad minu meelest tõepoolest ei tooda, kuigi ma sattusin lugema minu meelest mõne aasta eest mingit uuringut, mis öeldi, et lärmakuselt on Hispaania maailmas teine riik. Jah, aga noh, seal on mitu sellist väikest nüanssi, eks ole, et näiteks baarides, restoranides kunagi ju ei mängi taustamuusika, mis siin on, kui ma nüüd olen mõned Õhtut käinud, väljas pannakse muusika nii kõvasti mängima, et inimesed ei saa omavahel rääkida, siis seal on täpselt vastupidi, milleks see muusika, kui meil on nii palju omavahel rääkida? Jajah, see ongi klišee tegelikult, et arvatakse, et lähed Hispaanias kuskile söögikohta tänava restorani, et siis on kindlasti flamenkotantsijad, kusagil mängitakse smanis kitarri kuigi seda annab tikutulega otsida. Andaluusias on see siiski küllaltki levinud, sest tema ongi ju flamenko häll. Et seda tuli, tuli ette küll, aga muidugi mitte igal pool jah, absoluutselt, et siis tuli ikkagi. Seda jah, sai ka otsitud. Flamenco juurde, jõudsime jutuga, sa vist ise tantsida? Ma ei tantsi otseselt flamingod, ma ei ole seda õppinud, aga, aga ma olen seda hästi palju jälginud ma niimoodi. Noh, see on ka üks asi, mida ma väga väga armastan, kõik seal jõul jõuline tunnete väljendamine, mis inimese kehast läbi käib. Nii et ma selliseid flamenco liigutusi popmuusikasahtel olen ikka teinud aeg-ajalt. Jah, sa ei jää igal juhul hätta, kui sa peaksid üles astuma sellega kusagil ma olen niimoodi väiksemates seltskondades astunud ka kogemata lihtsalt natuke rääkisime juba Hispaania elulaadist. Minu tähelepanekute järgi on seal au sees lapsed ja koerad. Oja lapsi jumaldatakse selliselt täiesti impersonaalselt niimoodi, et kõik lapsed on kõigi omad ja neid nutatakse ja pole üldse harv juhus, kui tänavale tekib mingisugune tropp inimesi, nii et seal mööda ei mahu, sellepärast et kõik imetlevad parasjagu mingit kaksikuid vankris või teevad pluti-pluti lapsele ja, ja, ja lastest on näha tujulised, nad tunnevad ennast niivõrd turvaliselt minu meelest. Et hispaania lapsed ühelt poolt nad on kasvatatud väga hästi ja väga rangelt sest ega üle piiri minemist ja sellist vabakasvatust seal ei ole ikkagi kõik on perekonna range, kuid armastava kontrolli all. Et ja see lastesse suhtumine on ka loomulikult midagi, midagi täiesti muudkui siin. Ja koerad on rahulikumad, nii nagu peremehedki koertel on palav kogu aeg, aga tõsi ta on, et ma arvan, et nendes nii-öelda siis eramajade rajoonides igast aiast vaatab ikka kaks, kolm koera alati vastu ja enamjaolt nad on sellised segaverelised, et nad ei ole tõukoerad, on mingid siis, ma ei tea, kuidas, kui nad sealt aiast eriti välja ei pääses, hulkuvaid koeri ma näiteks Hispaanias praktiliselt üldse ei näinud, et kuidas nad siis omavahel on neid kutsikaid saanud või kust nad tulevad, see jäigi minu jaoks lõpuks mõistatuseks. Aga koeri armastatakse selliseid pudeliharja tüüpi ebamäärast tõugu olendeid kohtades, neid seal hästi palju ja ja kõik neid ikkagi armastasid ja koerad on teretulnud baaris ja restoranis ja neile ei tehta mingeid takistusi ega piiranguid. Ja veekausike tuuakse kohe esimese asjana inimestele toit. Aga räägi natuke sellest, kuidas nägi välja üks tavaline päev. Minu jaoks, no põhiliselt struktureeritud selle ära, see lapsed pidid hommikul kooli minema, aga üldiselt ma selle kohustuse neid vedada edasi-tagasi. Teleageerisin sujuvalt oma mehele, kes ärkab siiski varem kui mina, enamjaolt ma sisse no alguses oli, kui väiksel tüdruk oli veel nooremaid, pidid talle patse tegema, riided valmis panema niimoodi, et siis ma ikka tõusina siis vahel läksime mehega linna kohvi jooma, sest see mõnus Hispaania hommik oma lõhnadega, mis on täiesti teistsugused ja kogu selle atmosfääriga juba ise vääris seda varast tõusmist. Ja eks ma sellist koduperenaise elu elasin, et lõunaks või sest ajaks tuli ju pere koju, eks ole, tegin süüa rõõmuga aeglaselt tervislikult. Et siis see ja tavaliselt õhtupoole, kui mul oli midagi kirjutada, siis ma ikkagi kirjutasin, sest nagu ma enne ütlesin, olen õhtul ja ööinimene, et mu mõistus läheb lahti pigem nagu päeva teisel poolel. Ja väga sageli ma kirjutada. Ta on niimoodi, et ma kirjutan nii-öelda liikumise pealt peas valmis oma asjad, et see tähendab minu jaoks hästi pikka jalutuskäiku sellist kolme-nelja-viietunnis, Andaluusias ma elasin täiesti ookeani kaldal, nii et ma käisin seal ookeani ääres oma mõtteid mõlgutama siia neid asju läbi elamas ja siis tulin koju ja hakkasin vormistama seda kirjutamise asja. Osad perioodid olid mul intensiivsemad, kui olid mõned sellised nagu tähtajalised asjad tarvis valmis kirjutada siis ma ikkagi õhtut pühendasin sellele, siis teeme õhtusööki, siis lähme võib-olla välja, sest Hispaania elu toimub ikkagi hästi palju õues. Nüüd mul viimase lõpp osa seal olid ka koerad koertega mägedes jalutamas ja niimoodi see oli hästi suur kergendus, et ma sain oma päeva enam-vähem siiski ise planeerida täiesti teistsugune kui vahetult enne ärakolimist, kui ma töötasin kolme koha peal Eesti meedias nii-öelda ja see on selline üsna inimvõimete piiril rabelemine. Et selline mõned aastad kosutust ja ise oma aja planeerimist ja lakkamatut muidugi külaliste vastuvõtmist, mis mul ka oli, et, et kuidagi see kõik sobib. Mulle raamatutest natukene juba rääkisime, palju sul neid kokku üldse on? Ma olen kokkuva, avastasin autori hüvit tuse taotlust täites lausa 12 raamatut kirjutanud. Ühes ma olen küll kaasautor, et ma ei teinud seda üksinda, aga, aga see tuli, tulemus tuli mulle endale ka üllatusena, sellepärast et need kõik praktiliselt välja arvatud see esimene jah, on sündinud sellel hispaania ajal just nimelt viimase seitsme aastaga väga inspireeriv periood ja, ja oligi ookean oli üks suuremaid inspiratsioone, mida ma olen elus kogenud, et ma tõesti nautisin seda tegevust ka. Sa oled kiire kirjutaja? Jah, olen küll, võib öelda, et olen kiire kirjutaja, sest kui ma veel mõtlesin Päevalehes, siis toimetajad olid hästi rahul minuga alati. Ta, kui ma kuskilt objektilt saabusin, siis Marutama asja ära vormistasin, aga seal ongi see pool, et ma kirjutan peas asjad enne valmis, et siis see on ainult vormistamise küsimus pärast. Nii et ma olin ikkagi sageli see, kes esimesena koju sai, sellepärast noh, kui ei olnud selliseid ekstreemseid situatsiooni, et sa pead olema valvama või sattuma kuhugi objektile, mis pikalt väljas olemist, aga kiire jah, sest ma olen ise raadiouudistes ka töötanud kunagi. Ja no siis on selge, et peab olema sekundi pealt seal see valmis ja mitte keegi kõik panevad sinu järgi kella õigeks, et ega sellist molutamist ei saanud omale lubada, et see harjumus on sees. Üks raamatutest on sul kirjutatud hispaaniatoitudest Pealkiri, Hispaania maitsed. Sa oled hea kuke. Ma ei oska seda ise hinnata, aga ma võin öelda, et mulle meeldib süüa teha, just katsetada uusi asju, et minna rutiini, et täna teeme jälle hakklihakastet ja nii ongi ja nädalas korra, et kui ma Hispaaniasse kolisin, siis ma hakkasin katsetama hästi palju, kuna toiduained on täiesti erinevad, eks ole, mida seal müüakse alates mereandidest ja puuviljadest ja muudest veidratest nähtustest, mida polnud Eestis kunagi märganudki ja neid siin ei ole ka. Nii et selle, need praktilised katsetused ma siis lõpuks lihtsalt panin sinna raamatusse kirja. Ma ei tea, kui palju seda siin realiseerida saab, et kas neid algained, ma katsusin natuke lähtuda sellest, et kõik oleks enam-vähem kaubandusvõrgus olemas, mille põhjal neid teha, aga ma ei tea, kas keegi on teinud. Kas avastasid enda jaoks midagi uut ka, ma mõtlen just toidu poole pealt, et näiteks õitsva enne mereande või hakkasid seal sööma. No kuna neid siin eriti ei olnud, siis väga ei söönud, aga mulle nad meeldivad küll muidugi ja ja ma arvan, et kaheksajalg äkki oli selline asi, mida ma ei olnud saanud enne proovida. Ja üldse seal kaadiski kandis elades oli see värske kala, oli põhiline tuumik, millest kogu aeg tehti toitjad, selliseid kalalisi ja muid molluskeidi asju, need ma võtsin ikka ükshaaval ette ja siis hakkasin proovima, mis teha. Pluss veel hästi, palju nad kasutavad küülikuliha, ma tean, et see on nüüd tulnud siin kaubandusvõrku, varem oli ta ikkagi suhteliselt defitsiitne asi. Et siis selle küülikuga sai ikkagi möllatud, kõvasti vaadatud, mis temast teha annab. Ja nojah, igasuguseid neid juurvilja, olisi, puuvilja, olisi asju, kuhu neid kannatab mütsid ja nii edasi, et ikka oli palju uusi asju. Ma arvan, et sa ise kanispirot ei olnud, näiteks enne ei teadnudki, mis asi see on ja kas ta kõlbab süüa ja väidetavalt on ta nimi eesti keeles astelpihlakas. Ma küll ei tea, miks, aga, ja praegune minister aeg Hispaanias. Ja see on selline. Kirjeldame kuulajale selline oranžikas nagu ploomi suurusega marjake. Jah, ja, ja tal on see hästi mitu kivi, selline, kas kaheksa või terve hulk kive, et süüakse ära see välimine pool ja selline koraanis ja magus ja natuke mõned on vahel hapud Kaaga selline mahlane tall nagu kaktusemarjad, isegi neid süüakse ja neid süüakse ka. Paia Pajo, meister oli meie peres ja on siiani, sest mu mees ja väiksem tütar no tegelikult mõlemad tütred jäid ju praegu Hispaaniasse vaiameister moes. Nii et seda sai tehtud ikka päris palju. Alguses mereanni Paiasid seal Andaluusias ja hiljem, kui me kolisime, siis seda Baya vale Dianat, mis on siis küüliku ja kanaliha ja juurviljadega vaja oli väga levinud toit, just eriti siis, kui külalised olid majas. Seda saab Eestis ka ideaalselt järgi teha. Tegelikult saab jah, ma kujutan ette, et selle jaoks oleks muidugi hea, kui on lahtine tuli, eks ju. Et aga suvel kuskil grillimise asemel alternatiivina miks mitte koostisained tegelikult peaksid olema olemas. On küll jah, Hispaania toidukultuuri osa on teadagi hispaania vein, oja head suhted, väga. Väga head suhted sai neid ka väga palju testitud ja siin käin ja ohkan ja vaatan neid hindu, mis, mis siin kaubandusvõrgus otsa vaatavad, et täpselt seesama mark, sama aastakäik on viis-kuus korda kallim. Ja kõige taskukohasem leid oli eestlastele Hispaanias 60 senti liiter. Just ka selliseid veine leidus, aga päris hea veini saab juba niimoodi kahe euroga pudel, ma arvan, et millel ei ole kellelgi etteheiteid, ilmselgelt. Jah, ja ma vaatasin, et hispaanlastel nagu ei ole kindlat eelistust, et kas punane või valge tundub, et mida aeg läheb talve poole, seda rohkem võetakse punased veinid lauale ja suvel siis sest kergemaid valgeid Jah, sest valge sisse kannatab panna jääkuubikuid, kui, kui ka on väga palav, et siis kuidagi see aurab kõik välja. Cyber rahast räägime Hispaaniast ja jalgpallis, ka neid kahte ei saa kuidagi lahutada, ma tean, et Soome on kohe eraldi seos le jalgpalliga. Ja jalgpall on minu väga suur kirg, ausalt, kohe ma hakkasin jalgpalli vaatama umbes teismelise eas, sest mu oma vend mängis mingil määral ja siis koos kasvades me ikkagi vaatasime neid suurvõistluseid ja ma käisin vaatamas. Ma olen Pärnust pärit, kuidas kohalik meeskond mängib, siis nad olid parasjagu oma tipus tipus kuskil 80.-te keskpaigas. Et eks see armastus oli mul varem ka olemas, aga kolida Hispaaniasse siis loomulikult, et seal ei olnud ju mitte mingit muud varianti, täiega üle ei võtaks. Ja kusjuures see sattus olema ju täpselt see aeg, kui Hispaania koondis oli mu tipus. Ehk siis võitis need kolm suurvõistlust järjest ja see melu ja kõik see elustiil, mis sellega kaasneb, ilma jalgpallita ei saa, kui mõelda juba sellele, et tavalisest, ütleme, päevalehest pool on jalgpallist, mitte pool, ei ole spordiosa ega ka mitte spordiosast pool pall, paid konkreetselt ongi igast ajalehe mahust pool räägib jalgpallist ja noh siis muidugi, kui 2010 hispaanlased tulid maailmameistriks, see oli, see oli tõeline sündmus, see oli pidu tänavatel absoluutselt, ja neil on komme hüpata purskkaevu selle peale, kui meeskond võidab, nii et politseil tuli neid sealt ikka välja korjata, minema peletada, et niimoodi nad tähistasid. Jah, ja jalgpallurid on ju nagu jumal, et ma tean, et sa oled kirjutanud Hispaania jalgpallis jalgpallurit, kui lähedale sa neile iidulitele said? Isiklikku seost mul muidugi nendega ei olnud, sest nad on ikka tõesti kõige superstaari mad superstaarid, kes Hispaanias on pärast seda alles tulevad härjavõitlejad. Aga Ma olen kirjutanud jahja raamatu nendest koondise, siis sellest käekäigust just nimelt sellest aspektist, et kolm suurvõistlust järjest võideti, mida ükski teine riigi koondis ei ole kunagi suutnud. Ja koondist mängimas olen ma näinud Valencia staadionil ja oma suurt iidolit vikerka siia, sest ma oleks ikka peaaegu katsuda saanud. Räägi, kas Hispaanias elatud aja jooksul tulid ette ka mingisugused sellised tõsised raskused. Või oligi kõik nii ilus ja? Raskused ei sõltunud nii väga Hispaaniast, kuivõrd sellest, et kuidas kuidas ennast elatada, sest ega rikkaid kirjanikke eesti turulekirjutajate hulgas ei ole väga palju, et siis tuli ikkagi mõelda ja napitada, mida edasi teha ja siis noh, kõige rohkem võib-olla oligi seotud sellega, et kuna su sissetulek ei ole, eks ju regulaarne, et sa ei oska seda planeerida. Aga nälga ei ole kannatanud, ma ei tea, muid raskusi mulle. No teine asi muidugi veel, mis on keeruline bürokraatiat, ma usun, et sa tead seda ise ka, et et nende asja raamiste peale tausgoya ohataja käega lüüa ja mitte üldse minna kuhugi ametiasutusse, sest see, mida mida nõutakse või mida siis vastavalt ei nõuta või see on, see on nii kaootiline ja nii arusaamatu ja iga kord oli küll täiesti külm, higi jälle tõusis laubale, kui ma mõtlesin, et ma pean mingisuguseid asju ajama. Aga mõnikord läks selle väga lihtsalt. Ärisuhetes ollakse minu meelest küllaltki täpsed, et see on päris huvitav, et sa võid küll e-kirju saata, neile võidki jääda, vastust ootama. Jah, aga kui see jalad selga võtad, kohale, lähed sisse, hispaanlane tuleb sulle ukse peale laia naeratusega vastu enda oleks nagu ainult sind oodanudki. Jah, isiklik kontakt on hästi tähtis nende jaoks muidugi. Kohapeal olles masu ei kohta, vähemalt kuurortpiirkondades küll mitte silma ei jää. Ei sellepärast see oli üks minu missioonidest, kui ma seal elasin, et kui jälle kuskilt Eesti ajakirjandusväljaandest pöörduti, et kui hirmus see asi teil ikka on ja kirjelda, siis ma üritasin seda müüti kogu aeg ümber lükata, sellepärast et nagu üks meie ühistest sõpradest eestlastest, kes elab Hispaanias, ütles, et hispaanlase jaoks on masu see, kui ta ei saa kolm korda päeval väljas süüa. Et võib-olla selles suhtes nad on pidanud natuke järeleandmisi tegema, aga muidu läheb elukene edasi. Kaubakärud on ikka maast laeni täis. Ja kuidagi see omavaheline solidaarsus, eks ole, et kui keegi perest ei tööta või midagi temaga juhtub, et kuidas siis suguvõsa võtab tema eest hoolitsemise kohe üle. See paistab väga silma just just sel määral, et selliseid üksikuid hooletusse jäetud või kodutuid inimesi praktiliselt ju ei näe, võib olla suurlinnas mõned on, ja mustlased, kes on siis teinud oma projekti sellest, et nad lihtsalt kerjavad, see on elustiil. Kaugelt näeb asju hoopis teisiti, päris tihti ka selgemini, kuidas Eesti tundub kaugelt vaadates? Nüüd ma vaatan seda jälle seestpoolt, eksju nonii, teistmoodi, väga teistmoodi. Mul on natuke ette heidetud seda, et ma seda Hispaaniat hispaanlast niimoodi ülistan. Aga see tegelikult ei ole ju mitte etteheide Eestile, vaid lihtsalt ma kirjeldan seda, mis mulle meeldib ja, ja mille ma olen omaks võtnud. Eesti paistab väga innovatiivne, väga kaasaegne, võrreldes selle traditsioonilise Hispaaniaga, mis loksub ikka oma rütmis edasi, seal asjad suurt ei muutu ja ongi tore, et ei muutu, aga Siimule meeldib, et need asjad muutuvad, et kõik käib hästi kiiresti, täpselt, et neid tehnilisi abivahendeid on jube palju, mida nagu sain enne sai mainitud, et hispaanlastel on see näost näkku suhtlemine olulisem, et siin kuidagi kõik, kõik on hästi korrektne. Aga närvilisem muidugi ka kõvasti selle võrra, sest elutempo, et kiirem, et ei võeta siin seda vabadust omale nautida asju, nii sööke, seltskonda, jooke, kõike, noh, elu üleüldisemalt, eks ole, et et need asjad on teistmoodi. Aga ma ei taha jah öelda, et see Eesti elu oleks halb, ta lihtsalt on väga-väga teistsugune, nii et ma ise veel ikkagi ei ole harjunud üldse või ei suuda mõelda. Nüüd ma olengi siin ja nüüd niimoodi ongi need asjad, et tahab uuesti ümberõppimist. Kui sa seitse aastat tagasi läksid teistest Hispaaniasse ärasse, läksid selleks, et jääda nii, nagu ta ise ütles. Ja nüüd oled sa tagasi. Oma tagasi, see on ka selline pikem jutt ja ma mõtlen, kas ma oskan seda arusaadavalt üldse selgitada. Sest paljude jaoks ongi tegelikult joonistuste, elu basseiniga, maja palmide all, eks ole, päike paistab, joodsang Riiat ja noh, kõik need muud märgusõnad. Ma tegin seda seitse aastat. Ja mingil hetkel, kuna ma olin endale andnud lubaduse, et kolmas minu lastest ei kasva niiviisi nagu kasvasid kaks esimest, keda ma vaevu nägin oma uudistereporteritöö kõrvalt, silitasin aga võõraste laste päid ja sai nagu uniseb ja hariduse sõbra auhindu aga oma lapsi ei näinud, eks ole. Et kui see kolmas mon sündist oli küllaltki pikk vahe jäi kahe eelmisega ühega, siis 10 ja teised on 14 aastat vahet. Et ma nagu lubasin iseendale, et ma võtan tema jaoks selle aja, et las tema kasvatada teistsuguses õhkkonnas. Ja seda õhkkonda ma õnneks sain talle Hispaanias pakkuda, ma olin tema päralt, olin koduperenaine ja sättisin oma aega tema äkki. Aga nüüd on kümneaastane ja kümneaastane, tegelikult ei vaja enam sellist tuksu nutamist ja ema hoolt, kuigi Hispaanias läheb see inertsist edasi. Ma arvan, kuni selle ajani, kuni vanemad elus on. Aga aga mul hakkas eneseteostuse mõttes hakkas mul igav. Mu aju ei saanud enam piisavalt toitu. Ma olin ka Hispaania eluga küllaltki ära harjunud, ma tean, mismoodi seal asjad käivad, eks ole. Et see kadus ära, see uudsus, aga mina olen hingelt seikleja. Ma ei saa sinna mitte midagi parata, rutiin ja selline monotoonsus tapab mind isegi kui päike paistab ja isegi kui bassein on õues. Et ma mõtlesin, et kui mul on veel mõistus peas ja mingisugune võimekus asju teha, et siis ma saaksin Eestis olla siiski kasulikum. Ja nii ma tulingi, et tehti ka selline ettepanek, mis on minu jaoks väljakutse, on seda siiani ja proovida ennast hoopis uues valdkonnas ajakirjandusse ma poleks näiteks tahtnud enam tagasi tulla, sest see oleks hakanud ka ennast kordama ja, ja ma kuidagi sellesse rutiini poleks ka enam tahtnud joosta. Aga praegu ma töötan Toompeal. Olen sotsiaaldemokraatide meedianõunik ja vaatan siis seda pressi ja meedia asja ja suhtlust hoopis teise poole pealt ja see on väga põnev, see on valdkond, millega nii poliitika kui ka siis ütleme, meedianõustamine on asi, mida ma ei ole enne teinud ja ausalt öeldes paneb mul ikkagi silmad särama. Mida ta Hispaania elulaadist oma ellu oled kaasa võtnud, mis sind kõige enam muutunud? No see, et ma käin, patsutamine, kallistan inimesi, ma saan aru, et see on siin kohatu, ma pean ennast talitsema natuke, et ma ei, ei räägiks kõiki surnuks ja näiteks oma emotsioone niimoodi välja, nagu ma seal õppisin, noh, eks ma olen emotsionaalne alati olnud ja ma võtan asju nii ütleme häid, kui ka halbu emotsioone väga suure suures diapasoonis. Et ma alune võivad tagasi hoida. Ma ei tea, võib-olla keegi jälle vaatab, et mis, mis siin vehib ja nuta või naera. Mulle lähevad kõik asjad kahjuks õnnetuses. Sealt need emotsioonidki tekivad, et kindlasti see jah, see vahetu suhtlemine, mina suhtlemist ei karda, ma võin võhivõõrastega rääkida, nii nagu tulid hispaanlased minuga rääkima ja selle aja, kui ma seal elasin, et et see kõik on minuga kaasas, siis ma lähen hästi palju edukultust või sellist eliidile vihjamist kogu aeg, no mis eliit, miljon inimest natukene selline, siis tahaks jälle etteheiteid teha, et ärge kujutage või kõik, isegi reklaamisõnumid ja kõik on kuidagi orienteeritud mingisugusele võidujooksule. Aga Hispaanias seda ei ole absoluutselt, pigem vaadatakse sellele kui kui tabule või kui ebameeldivale kombele ennast tähtsaks teha, upitada, võidu joosta, konkureerida, et Hispaanias on see sõna Humyldaad, mis on otsetõlkes on ta küll alandlikkus, aga pigem on siin mõeldud võib-olla sellist nagu tagasihoidlikust või just vastandid sellele enese upitamisele. Et nende jaoks on see nende uhkus, on see alandlikkus, ma ütleksin. Aga Eesti kogukond Hispaanias, kas nemad on pigem eestlaslikud või on nad pigem hispaanlaslikud? Eks, mida kauem seal elatud on, seda rohkem seda Hispaania päikest sinna sisse tuleb, eks ole. Suhtlevad kergelt omavahel ja need, kellega mina kokku puutusin, suhtlesid küll väga kergelt, et meil ei olnud üldse probleeme, meil oli nagu laiendatud perekond lõpuks seal, et kõigi lapsed on kõigi omad, ühised üritused ja ja kõik on väga avatud ja ma sattusin sellisesse seltskonda. Ma arvan, et need eestlased, kes, kes on sinna läinud jagunevad laias laastuks kaheks, ühed, kellele väga meeldib see Hispaania elustiil ja nad on selle omaks võtnud ja fännavad seda südamest. Ja siis need teised, kes ohivad, puhivad ja kõik on valesti ja tahavad mingisuguseid oma reegleid kehtestada selles suures riigis, kuhu nad on tulnud. Mina sattusin koos olema valdavalt nende esimestega, seda ohkimist ei pidanud kuulma lihtsalt vahel kasvõi meilitsi või Facebookis või keegi jälle pöördus umbes niimoodi. Ma olen ise aidanud Hispaanias Eestisse tulnud inimesi järele umbes õpetanud neile võhivõõraid, et millest alustada, kui sa kohale tuled ja kui siis sealt hakkab nagu mingisugust vingu tulema, sellist, et mulle ikka üldse see on ja nad ei pea oma lubadusi ja sihukest hädaldamist. Ja noh, ühesõnaga nõudmist, et kõik oleks seal samamoodi, kui, kui siin Eestis. Et seda ma kohtasin, aga minu sõnum on alati nendele inimestele olnud, et ega keegi teid siin kinni hoia. Minge aga tagasi, teid on seal vajada, tunnete ennast paremini sunni või keegi ei ole teid Hispaanias ei pannud. Aga minul vedas jah, seltskonnaga mul on üldse elus alati seltskonnaga vedanud. Milline muusika sulle meeldib? Oi, ma lähen hispaania muusikasse ka samamoodi kõrvuni armunud nagu sellesse riiki ja rahvasse. Maa kuulan poppi. Sellest helistan, ma tean, et ma siin-seal natuke sakutada selle eest, kad, mis muusika see on, nagu ma kuulen hästi meloodilist hispaania muusika, olen ma endale vähemalt selle poole, mis puudutab Bobby väga selgeks teinud praegugi kõrvaklappides on mul 90 protsenti mängib ainult hispaania muusika Kadeinad ja all on selline tore raadio, millega ma ära harjusin ja mida tegelikult saab ka Eestis kuulata, kui keegi veebis tahab. Et jah, ma elan selles rütmis, ma võin mõned nimed ilmselt nimetada, aga ega kellelegi midagi ei ütle. Juhataja järgmine muusikapala sisse oma, kui te leiate näiteks ta viitlustama antet või ta võitis palli. India Martiine, no ma võingi jääda siin rääkima seda ütle praegu üks ja ainus ja see läheb kohe mängima üksainus ja läheb kohe mängima. Mu viimase aja lemmiklugu on ta viipis palli enama reedeti, mis on väga võimas. Seda soovitaks kuulata küll. Sa ütlesid ennist, et sa oled selline rahutu hing, kes ei kannata olla ühe koha peal pikalt. Te vahetasite ka elukohti päris mitmeid kordi. Nii juhtus jah. Et meil tekib selline paari aasta tagant mingi selline rahutus ja kriis, et on tarvis minna maailma avastama ja selle tulemusena nüüd, kui mu väiksem tütar tuleb siis järele siia eestisse, läheb ta oma kümneaastase elu jooksul neljandasse kooli. Ma olen teda tassinud nagu kass poegi ühest kohast teise, aga teiselt poolt see annab talle ilmselt ka mingisuguse, hoopis teistlaadse elukogemusel. Et ühesõnaga, alguses jah, kui me kolisime Hispaaniasse, siis esimesed kuu aega me elasime üldse Malaga lähedal mägedes sellises idülilises majakeses. Aga see oli kaugel igasugustest kohtadest, et isegi ta oli nii mägedes, et mõne kilomeetrine sõit võttis juba pool tundi edasi-tagasi. Aga see plaan oligi niiviisi, et me kuu aega vaatame, kuhu me tahaksime jääda, et Andaluusia, see oli nagu kohe algatuseks selgem. Aga ei ole olnud midagi teha, ikka rattad ja jalad viisid tagasi sinna kadi sisse, kuhu ma olingi mõelnud minna ja selge, kui ma nägin uuesti Kadisi katedraali, siis ei olnud siin kaksipidi küsimust, siia ma jään ja see on see koht, kus mu hing elab siiamaani. Aga siis tuli nelja aasta kriis, esiteks nagu tööalaselt ei saanud ennast siiski väga positsioneerida ja kuidagi tundus, et nüüd peaks jälle midagi tegema, peaks minema kuhugi ja see oli koguni nii naljakas, et meil olid Eestist sõbrad, külas vist olid lõuli Planeti raamatuga ma pakun ja siis me tegime nendega koos nalja, et nüüd teeme nii, et võtame suvalise koha pealt, kuhu näpp jääb selle raamatu vahel sinna lähme ja mehes tegime seda ja tuli Costa Blanca. Mõtlesime, et no pole paha valik sellega enne mingit mitte mingit absoluutselt. Et aga lähme siis vaatame, kuidas seal elatakse. Käisite enne luuret tegemas ka korra käisime luuret tegemas ka ja siis tuli see mõte, et aga muudaks siis nii kardinaalselt oma elustiili, et elaks vahepeal ookeani kalda asemel hoopis suurlinna kesklinnas. Ja realiseerisime ka selle projekti, elasime aasta siis Valencia, mis on niigi hästi selline kirev ja kirju suur linn peaaegu miljoni elanikuga kesklinnas sellises boheemlaslik linnaosas, mille nimi on ruttava. Ja noh, seal käis igasugust kaadrit läbi ja see oli hästi-hästi tore, seal oli araablasi, hiinlasi latiinasid ja loomulikult hispaanlasi endid ka selline tõeliselt multikulti elamus, aga väga sõbralik ja väga turvaline. Ma tundsin alati, kui ma kasvõi õhtul hilja koju läksin, et mind ei ohusta mitte miski, olgu seal ükskõik mis kaader koos, aga nad suhtusid minusse hästi. Mina neisse samamoodi. Ja need aasta otsa saigi seda nagu päris päris suurlinna elu proovitud. Kunime siis mehe töö tõttu kolisime, et 20 kilomeetrit eemale äärelinna ja see sai jälle seda nii-öelda organisatsiooni elu elatud. Aga see oli ka põhjus, miks ma ära tulin, et mulle see see vaikne äärelinna elu ikka üldse ei sobi, ma olen linnainimene ja ja, ja see, mis on paljude jaoks nagu öeldud, unistused, palme, bassein, eks ole, ja aed mulle ma ei ole ka see, kes käsi väga mullaseks teeks, et ühesõnaga siis kuidagi kujunes nii, et nüüd ma olen eesti mõista. Linna aga paljudes idamaade nende aastate jooksul üldse nägite paljude ringi sõitsite teistes piirkondades mitte ausalt öeldes. Palju noh, Andaluusia on nähtud, eks ole, ja Valencia kant ka, et meil selliseid lühemaid trippe ütleme, mägedesse ja niimoodi Alicante kanti ja et see osa on nähtud, aga päris põhjana põhjas ma olen käinud Baskimaal ja ja olen käinud na varras. Aga ütleme, see läänepoolne ots sealt kaliis ja konstaabli ja need on kõik nägemata, aga ega ma ei ole matnud maha mõtet sinna tagasi minna, reisimisest rääkimata, aga võib-olla kunagi siiski ka päriseks ja vaadata, mis edasi saab. Ma juba arvasin Ringi, et millal see finaal tuleb niikuinii me jõuame jutuga sinna välja tagasi. Aga võtame vaatluse alla fiesta, et see on üks omaette nähtus hispaania kultuuris. Oo jaa, hispaanlased on väga pidutseja rahvas ja mul praegu natuke tilgubki, süda verd, et siin see ütleme mai alguses või aprilli lõpp on need seeriad, mis on Andaluusias väga-väga levinud pidutsemise vorm, kui ikkagi terve linn pühendudki ainult sellele, et viis päeva järjest tantsida, see vianasid ja trampida karjuda, jõua, rebochytod, kõik kogunevad nendesse telkides sõidetakse nende ilusate ehitud hobustega, flamenko kleidid on kõigil seljas, et see just praegu on, näeks mu vanem tütar, kes õpib nüüd viies ülikoolis näitlejaks. Eks ta siis saadab mulle vähemalt piltide näol tagasisidet, et ma tean tale esimesel seerial on juba käidud sellesse viia omal, mis on kõige suurem üldse. Et see on ka üks asi, mille järele mu hing nutab. Jah. Pidutsevad jah, kõvasti, aga peaks ütlema, et purjus inimesi selle kohta ei kohta. Kui siis ainult turistid. Nojah, jah, absoluutselt selles mõttes nad võivad sellised nagu meeldivat svipsis olla, kui on näiteks Kadisi karneval, siis minu meelest kõigil silmad läigivad, aga nad on kõik sõbralikud ja väga üksmeelselt selle juures. Ja kui seal karnevali sai meil ikka käidud mitu aastat järjest, kui tulid jälle politseiuudiseid, et meil ei olnud ühtegi vahejuhtumit. Noh, see räägib enda eest. Ma just enne mõtlesingi, et kui sa rääkisid Valentsijast ja sellest väga kirevast linnajaost, et ütlesid, et sul on selline turvatunne, et just, et kust ta siis tuleb, et kas seal on siis nii palju politseinikke liikvel või lihtsalt, et uudistest ei käi kogu aeg sellised negatiivsed teated läbi, et näed, jälle on juhtunud selline või teine, kolmanda kolhoosi. Seal vist ei ole neid koledaid asju nii palju lihtsalt, sest ta esimeses elukohasel portos oligi niimoodi. Kui ma lugesin kohalikku lehte, siis seal oli üle kahe lehekülje suur uudis, et kellelgi varastati garaazist mingi jalgrattakiiver ära, et see, see juba ületas niimoodi uudiskünnise, sellist kuritegu pole selles linnas veel enne nähtud, on ju. Et see on seesama ikkagi heasoovlikkus heasoovlikkus pagas, mis hispaanlastel on. Et nad minu meelest võtavad ka oma migrante väga sõbralikult vastu, sest mina ei kohanud küll kordagi selle aja jooksul, et keegi oleks minusse suhtunud eelarvamusega või küsinud, mida sina siia tulid tegema, noh hea küll, mina olen, ütleme Põhja-Euroopast, aga ma nägin ka neid aafriklasi. No ja igasugust rahvast, hiinlasi on ju hästi palju, just seal Valencia kandis ikka sellelt neid sama Hiina lapsi nutataks jälle paaris. Nad kohandavad oma võõrad ka väga hästi ära just sellesama heasoovlikkus, aga kes siis ikka tahab üldse hakatagi mingisugust jama kokku tekitama, kui inimesed on sind hästi vastu võtnud, et need kõik on seoses minu meelest? Omavahel mulle hakkas silma see, et kui näiteks mees ja naine juhtusid tänaval jagelema, seda juhtus harva küll, siis oli alati nõnda, et pealtvaatajate sõnul jäi naisele õigus. Ja Hispaania naised on ju, seal on puhas matriarhaad selles mõttes nemad ütlevad, kuidas asjad käivad, alguses pojad tassivad oma ema poekotte pärast tassivad naise omasid ja kõige kõrgem võim on ikkagi siis see ema või vanaema või suguvõsa naisliini nagu alustala, kes ütleb, kuidas asjad käivad, et pühapäeval peate minu juures Paiad sööma ja punkt siin ei vabasta, ma ei tea haigus ka kedagi sellest kohustusest, et muidugi naistel on palju rohkem, sellistes pereasjades ja suhetes on neil väga palju sõnaõigust ja nad on ka väga uhked, et selliste hall hiireke, kes siin kannataks ja vaataks oma mehele suu lahti, alt üles, et ma ega, ega ma ei näinud küll. Nad on ikka võimsad ja võimukad. Mis oli Hispaania elus sinu kui ajakirjaniku jaoks midagi tõeliselt üllatavat? Kuna ma tegelesin ajakirjanikuna valdavalt lastega seonduvate teemadega ehk siis haridus sotsiaalpool siis noh, sellest suhtumisest lastesse me juba rääkisime, aga see kajastub väga koolielus. Näiteks mu väiksem tütar tuleb koolist alati, ta tulebki eksides ja mul on maailma kõige parem õpetaja ja kusjuures see on mitmes kool, kus niimoodi juhtub ja nad õudsalt tunnustavad nad niimoodi tunnustavad neid lapsi, et ma saan niimoodi kiita iga kord, kui ma käin, ütleme sellistel arenguvestlustel või seal on komme tunnistuse järele tuleb lapsevanem siis ma kuulen ainult ülivõrdes räägitavat oma lastest, oli see vanema tütrega, nii on praegu väiksemana ka, et et kuidagi see õpetajate kaader on hästi-hästi, sümpaatne ja meeldiv, kõik, aga kooliväline tegevus. Kas Hispaania koolides siiski tantsijaga ja on mõlemat, aga väiksem tütar on mul käinud rulluisutrennis, praegu käib korvpalli mängimas? Jah, neid on ikka ja see ja osad neist on ka tasud. Et nad ikkagi hästi vaatavad, et oleks kuidagi doteeritud, et päriselt laps ikkagi saaks käia, kui ka vanematel need rahalised võimalused ei ole kõige paremad. Ja vanem tütar tegeles juba siis näitlemisega, kui ta hoopis gümnaasiumis tema pakult otsustas ära, mis ta tahab ja, ja oligi teatrikallakuga klass ja tegid oma muusikale ja et see elu keerles selle ümber. Sinu põhiline looming läks lahti Hispaanias ja kõigis sinu raamatutes, mis sa oled kirjutanud, on tegelikult killukene hispaaniat sees. Midagi ikka jah, selles mõttes, et esimene romaan, millega ma hakkama sain, oli Pasodoble nimigi räägib enda eest juba, et seal on väga palju hispaania teemat ja ka natuke seda kaadifi kanti ja kõike, kus ma elasin, teise tulen korraks vahele, see oli tõeline kirglik armastusromaan, nagu peab nagu vea vaenlas kirjutada, kuidas siis teisiti, teine romaan mulle ikkagi romaanid on mingil määral rohkem hingelähedased kui see dokumentalistika, mida ma teinud olen, sest need on ikka nii minu lapsed, kui üldse saab. Teine romaan oli, me veel näeme mis tänapäeva võistlusel võitis kolmanda koha kunagi. Noh, mis nii väga kunagi paar aastat tagasi ja, ja ka seal läheb tegevustik tegelikult lõpuks välja heerese kanti. Et vähemalt osa sellest tegevusest toimub seal ja nüüd kolmas, millega ma siis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel sain ka auhinnalise neljanda koha seal küll otseselt ei ole hispaania teemat sees, aga on jalgpalli väga palju. Ja eks see Hispaanias elamise kogemus, jalgpalli vaatamise kogemus kuidagi seal kajastub ja siis on seal üks Argentiinlasest tegelane, kelle nimi on mõistagi Luismi keel, nii et natuke ikka midagi hispaaniakeelset tuleb sisse ka. Kas sa praegu kirikud on mõni Romon valmimas? Ma ei saa öelda, et ta valmimas on, mul on olemas mingisugune asi, mida ma olen hakanud kirjutama ja muidugi mul on ikkagi plaanis ka võistelda, sest mulle see võistlemise kogemus pakub huvi. Aga ma vaatan, kuidas ma nüüd oma ülimalt tihedaks kujunenud töögraafiku kõrvalt seda kõike jõuan, aga noh, tähtajani on veel aega, eks siis näha ole. Aga ütle nendest raamatutest, mis oled kirjutanud, milline sulle endale kõige südamelähedasem on? Ikkagi samas on olemas illusioon, et ma olen läinud järjest paremaks ehk siis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel auhinna pälvinud suluseis, mis on oma olemuselt väga traagiline lugu. Noh, seda ma olen võib-olla kõige rohkem elanud läbi ja loodetavasti ka oma kirjutamise tehnikat ikkagi võrreldes esimeste raamatuga, et aga parandanud ma vähemalt ise loodan, et see niimoodi on. Aitäh sulle selle mõnusa pühapäeva hommiku eest. Stuudios oli kirjanik ja ajakirjanik Helen Eelrand, mina olin saatejuht Ene Vaiksaar ja Helen, ole hea, juhatas sisse meie saate lõpulugu. No me ei saaks vist teisiti lõpetada, kui mängis ta viit, kus ta maanteed, kes on minu lemmiklaulja Hispaaniast võrratu häälega laulja ja lugu võiks olla Alfilodelai realidaat.