Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere algab kirjandussaade loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja tänane saade on pühendatud siis mitte ühelegi autorile, konkreetselt ega ka mitte ühelegi raamatule konkreetselt, vaid hoopis ühele üritusele. Nimelt tuleb juttu kirjandusfestivalist Prima Vista ja minuga on Tartu stuudios festivali programmijuht Marja Unt, tere marja. Tere. Festival toimub neljandast seitsmenda maini Tartus ja kuuendal mail Haapsalus. Selline omapärane linnade valik, aga ma tean, et seal juba mitte aastat järjest nii. Prima Vista läheb külla mingile teisele linnale. Nii see on see partner, linna projekt või, või, või see tava on, on, on päris vana juba ja me oleme üsna suure osa Eestit juba niimoodi läbi sõitnud ja nagu tõesti on selleks partneril naksis Haapsalu üsna kaugel küll, aga jah, et üheks päevaks me saame siis oma programmi osaliselt sinna viia ja Haapsalu omalt poolt pakub siis ka kirjandusprogrammi. Tegelikult toimub üritusi ka Tallinnas Narvas, eks. Jah, nii see on, et see on ka meil juba vana tava, et kui vähegi võimalik, siis me mõningaid väliskülalisi kindlasti püüame ka Tallinnasse tutvustada ja tänavu siis ka tõesti ühte autorit Narvas Ameerika noorte kirjanikud, Jesherit häkker, aga ka näiteks saksa kirjanik Eugen ruuge esinevad siis ka Tallinnas. Ja ma tean sündmumis Bello sa iseendale reklaami tegema, et mina olen see õnnelik või õnnetu, kas ruugega seda vestlust Tallinnas veab? Ei, ma loen jah, kaasaga lähme äkki natukene kaugemale kõigepealt, et võib-olla peaks nendele raadiokuulajatele, kes äkki nii hästi kursis ei ole, rääkimata sellest, et kui sa praegu ütlesid ka, et festivalil on vanad tavad ja nii kui vana, siis Prima Vista õigupoolest on. Tänavu toimub Prima Vista kolmeteistkümnendat korda, nii et päris vanafestival kasvasta 2004. aastal välja Tartu Ülikooli raamatukogu juures peetavast raamatulaadast, mis tol ajal kandis nime Utli Market. Ja juhtuski siis see, et erinevad kirjandusorganisatsioonid ja raamatukogud said kokku ja leidsid, et selle laada ümber võiks kasvada niisugune valikum kirjandusprogramm, mis annaks välja festivali mõõdu. Ja noh, võib öelda, et aja jooksul muidugi nende 13 aastaga on see mõõde ja maht küll väga-väga suurel määral ka kasvanud. Et tõesti me oleme jõudnud välja sinna, kus meil põhimõtteliselt enam Neljast ametlikust programmi päevast ei piisagi, et neid festivali eel eelüritusi on, terve see järgmine nädal siis täis. No mul on siin väljatrükitud ka festivali kava, mida on umbes kümmekond lehekülge, et kas tundub nüüd, et see festival on oma võimalikult mõõdult täiskasvanud või äkki neid isegi lausa ületanud või on veel kuidagi plaanis seda arendada ja kas siis just laiusesse või äkki mingis teises suunas? Võimalik, et kui, siis pigem mingisuguses teises suunas, et tõesti see, see kestus ja, ja sündmuste hulk on, on juba päris päris suur, et aga me pidevalt oleme ikkagi otsingulised selles mõttes, et me pigem püüame teda laiendada ja mitmekesistada just nimelt otsides mingisuguseid erinevaid formaat ja, ja erinevaid koostöövõimalusi teiste korraldajate organisatsioonidega ja ka mingisuguseid küllaltki palju on ju Primo Vistas niisuguseid asju, mis on mitme zhanri piiril. Ta ei hõlma ainult kirjandust, et siin on muusika ja, ja filmitoiminguid ja, ja nii edasi, et et pigem jah, et see, see edasine muutumine või arenemine minu silmis peaks olema ikkagi selles suunas, et just nimelt seda mitmekesisust pakkuda. Festivalile on igal aastal olnud ka patroon ja tänavune patroon hoiab ennast kuidagi saladuses, et mis värk sellega nüüd ikkagi on, tavaliselt tõmbatroonid ikka sellised väärikad kirjanikud olnud, kelle nimi kohe kõigile midagigi ütleb. Ja nüüd siis tänavu on suur saladus selle ümber. Natukene nõnda see on jah, muidugi ka see patrooni tava on meil nii piisavalt vana, et, et, et ma usun, et üht-teist peaks juba ütlema seegi, kui me ütleme, et Primo Pistolon patroon, aga praegu ta tõesti kannab nime Prima Vista patroon. Öelda saan ma seda, et ta on igal juhul olemas. Näeme ka, kui varsti tuleb trükist meie kava vihik, siis ta ka kirjutab ja kirjutab ka näiteks Facebookis, et sotsiaalmeedias on inimestel võimalik täiesti tema tema mõtteid ja ja tegemisi jälgida. Ja noh, eks see asjaolu, et ta nüüd praegu meil ei kanna ühtegi kõigile tuntud kirjaniku nime, ei ole ka seotud sellega, et meie tänavune peateema on müsti, fiktsioon, mitte müstifikatsiooni kõigile tuttav sõna, vaid niisugune natukene omaloominguline, siis tuletis sellest. Eks see ole natukene seotud ka sellega, et meil on tegu 13. festivaliga. Aa, et selline kuraditosin ja siis peabki kõik veidi teistmoodi olema. Umbes nii. No aga mis Misty fiktsioon siis on, ma saan iseenesest aru küll, et siin on kokku pandud sõnad müstik ja fiktsioon aga mida te siis tahate selle sõnaga öelda, mida tahate sellega edasi anda või, või kas te tahate hakata äkki festivaliga üldse kõigepealt sellele sõnale sisu looma? Võib ka tegelikult nii-öelda, et see sõna või see niisugune alapealkiri sündiski tegelikult teadusest siduda omavahel ühelt poolt siis tõesti seda, et meil on 13. festival, niisugune natukene kahtlane number ja jäätisele numbriga 13 tõesti, inimestel seondub igasuguseid niisuguseid veidi salapäraseid ja võiks öelda siis müstilisi asju. Aga teiselt poolt, kuna me oleme ikkagi kirjandusfestival, siis oli meie jaoks oluline sellesse teemasse põimida just nimelt ka midagi niisugust, mis, mis, mis justkui ütleks midagi kirjanduse kohta või annaks mingi mingi sellise eelhäälestuse just nimelt inimeste suhtele kirjandusega ja siinse mõttekäik oli enam-vähem niisugune. Et tegelikult, eks ole ju igas teoses midagi niisugust, mis jääb lugejale alati varjatuks, olgu see siis kompositsiooni, poeetika või, või, või süžee tasandil, aga et et mingis mõttes me lugedes ja kirjanduses rääkides püüame või tegelemegi mingil määral niisuguse selle salapäraga, mis kirjandusteostes on. Aga äkki, kui me sellest liiga palju räägime, siis salapära läheb kaotsi, kas ei ole rohkem selline asi, mida võib-olla igaüks ise vaikselt raamatut lugedes peaks kuidagi lihtsalt tajuma laskma endast läbi voolata? Eks ta nii ole ja, ja, ja ka sellepärast näiteks meie festivali programm, mis ei leidu väga niisuguseid sündmusi või ettevõtmisi, kus me, kus me nüüd võtame ja hakkame mingeid teoseid niimoodi lahti harutama vaid pigem see pealkiri võikski anda selle eelhäälestuse, et, et, et, et meil on võimalus nautida seda, et midagi jääb ka saladuseks. Kas sellest teemast sõltuvalt on siis määratud ka autorite valik, kas olete valinud just selliseid müstilisemaid autoreid, esinema festivalile? Tegelikult mitte et me nende teemadega alateemadega, mis on ka üsna vana asi, Prima Vista puhul oleme püüdnud alati minna pigem selles suunas, et teema annaks küll mingi sellise eelhäälestuse ka inspireeriks nii meid endid kui ka meie partnereid. Ja kindlasti selle, selle tõttu tuleb ka igal aastal programmi mingisugune hulk üritusi, mis on selle teemaga niimoodi arusaadavalt haakuvad. Aga kunagi ei ole tahtnud selle teemavalikuga seada mingisuguseid piiranguid kõige vähem väliskülalistele, sellepärast et või üldse festivali esinejatele, sellepärast et noh, kõik aastad on, on erinevad ja, ja see nüüd, kuidas need külalised üldse meile tulevad, keda kutsutakse, sõltub ju ka nii paljudest, et asjaoludest nagu ka see, et kes saab tulla või näiteks, et keda saab tõlkida või keda on tõlgitud. Nii et jah, kõik need väliskülalised kindlasti ei ole nii-öelda teemas ja minu meelest see ei ole ka üldse mitte paha asi, et, et see teema ei peaks seda festivali kuidagimoodi piirama. No on nende seas mõned autorid küll kelle looming siis või ka kelle niisugune kirjaniku profiil ühte või teistpidi selle teemaga haakuvad, et võtame näiteks Läti kirjaniku, kes kannab pseudonüümi vilis Laatsitis ja riietub karukostüümi publikule esinedes või siis, või siis no ma küll täiesti ise ei ole jõudnud veel lugeda soome kirjaniku minna Lindgreni õhtu hiielood on, on, on sellised salapärased, põnevusjutud ja, ja noh, on ka teisigi ja kindlasti on on ka niisuguseid sündmusi, kus meie väliskülalised siis teemaga seoses sõna võtavad, et näiteks on vestlusõhtu Ukraina kirjanduskriitiku, Juri Volo Tarski ja Tartu Ülikooli dotsendi Roman leiba viga, kus räägitakse müstifikatsiooni idest kirjanduses. Nii et noh, natukene see teema jällegi on ka niisugune asi, mis vähemalt osadel puhkudel Sis festivalil osalevaid kirjanikke võib-olla kuidagi just nimelt inspirid veerib või ärgitab mingis suunas mõtlema. Kindlasti, aga kuidas teema sünnib? Igal aastal erinevalt enamasti üsna pikkade arutelude ja nii mõnegi vaidluse käigus ja enamasti lõpeb see sellega, et see teema kuidagi noh, niimoodi saab meil üsna selgeks üsna varakult see, millega me tahame tegeleda või, või mis see enam-vähem olla võiks, aga, aga enamasti suuremaid probleeme on selle sõnastamisega nagu ikka. Aga, aga mõned teemad muidugi on ka meie juurde tulnud tõesti ise, et ka see noh, müstifikatsiooni niisugune tähendusväli oli, oli meile üsna selge algusest peale, kui me järsku avastasime, et meil on tulemas 13-st festival. Samamoodi näiteks eelmisel aastal, kui teemaks oli metsik sõna, et et niipea, kui tekkis see mõte, et siduda festival või festivali teema kuidagimoodi kirjanduse looduse suhetega, et siis siis see oli, oli niisugune hästi loomulik protsess või kuidagi ja, ja noh, kui tagasi vaadata, siis tundub, et, et väga paljusid tõesti kõnetas, järelikult oli õige teema õigel ajal. Aga kui ütlesid, et varakult on juba teema tavaliselt paigas kui varakult selliselt, kui varakult üldse algab festivali ettevalmistamine, kas festivali ettevalmistamine algab kohe siis, kui ühe aasta festival läbi saanud? Isegi varem, et meil on juba praegu nii mõnedki päevakorrapunktid või, või nii mõnedki toimkonna vestlustes esile tulnud teemad seotud juba järgmise aasta festivaliga. Tõsisemalt loomulikult hakkame tegelema sügise alguses, et me anname endale natukene puhkust ka, aga meil on selline kena tava, et me tuleme ka pärast festivali paar nädalat pärast festivali toimkonna kokku ja ja peegeldama ja, ja tavaliselt need järgmise festivali mingisugused ideekatked sünnivad juba siis et, et see, kui festival on toimunud ja kordaläinud, siis alati ka inspireerib hästi kiiresti edasi mõtlema. Aga kas üks festival tõukub siis ka eelmise aasta omast kuidagi või katsetada ja alati teha puhtalt lehelt ja teha niimoodi, et nad oleksid võimalikult erinevad just. Tein tingimata sihilikult erinevust otsides. Me kindlasti otsime tõesti pidevalt mingisuguseid uusi formaate ja, ja uusi võimalusi, kuidas kõnetada nii kirjarahvast kui ka publikut. Aga muidugi on mingisugused niisugused traditsioonilised asjad joomis alati vaata et niisugused tüüpilised formaadid nagu kohtumised kirjanikega, raamatuesitlused, raamatulaad, pargiraamatukogu, et selles mõttes me ei püüa kindlasti noh, niisugust, me ei alusta kunagi täiesti nullist või täiesti puhtalt teed. Aga teema otsinguga on niimoodi, et tõesti me vaatame ka ikkagi tagasi vaatama, mis on olnud kunagi, kui meil oli näiteks teemaks aeg lendab, siis see küll tuletus sellest et aasta varem oli olnud teemaks ruumid, nii et tundus loogiline, et kui meil on olnud ruumid, et siis võiks olla ka aeg ja nii edasi, et, et mingil määral kindlasti suhestume varasemate festivalidega ja ja noh, ka näiteks tänavu saame veel nii-öelda lugeda ja katsuda eelmise festivali vilju, et näiteks tuleb välja ja juba esmaspäeval esitlemisele kogumik metsik ja mis on siis selle eelmise aasta teema põhjal kokku pandud niisugune mitmekeelne raamat mis sisaldab tekste, mille kirjutasid need kirjanikud, kes osalesid Prima Vista rabaretkele, nimelt me viisime eelmisel aastal Eesti kirjanikud ja ka mõned väliskülalised Pam ja nad siis sellest rabakogemusest niimoodi impulsi saades kirjutasid ka tekstid, mis on siis nüüd üht ja teistpidi tõlgituna ühte kogumikku kokku pandud, et, et suhe varasemate festivalidega sellisel kujul kindlasti küll olemas. Kas ta tänavu ka tassiti kirjanike kuskile imelikku kohta? Tänavu on niimoodi, et me paneme kirjanikud lodja peale ja saadame nad Emajõge mööda sõitma, et, et see on siis seal külalistele külalistele mõeldud selline niisugune hommikune retk, et oli küll mõttes korrata ka seda juba ettevõtmist, aga natukene kipub siin tekkima see probleem, et, et kui me terveks päevaks saadame pooled väliskülalised minema, siis meil läheb nende esinemiste programmi planeerimisega väga keeruliseks, et tänavune kava kujunes kuidagi nii, et, et ta on tõesti väga tihe ja, ja noh, ei ole seda ei ole seda päevakest kuskilt võtta enam. Sa mõnda väliskülalist mainisid juba, aga kui palju neid väliskülalisi siis õigupoolest kokku on? Minul vähemalt seda kava niimodi lehitsedes ei ole küll võimalik väga hästi ülevaadet saada. See väliskülaliste nimekiri on meil eraldi kodulehel olemas ja ka selles suures programmi vihikus, mis peaks kohe-kohe trükist tulema, et sest eks me püüame kõiki neid modi lühidalt tutvustada ka ja kokku, kui nüüd teha see mööndus. Üks külaline taani luuletaja Claus oks pra esineb koos muusikuga. Et kui me nüüd nemad niimoodi ühte patta paneme, siis on ma ütleks, et väliskülalisi on 13 ja kaks ehk siis kokku kell 15. Miks ma niimoodi ütlen, sellest pass saab aru siis, kui kodulehel seda väliskülaliste nimekirja natukene süvenenumalt vaadata. Selge, eks seda tuleb siis teha, aga kuu lõpul toimub ju ka Tallinn nas kirjandusfestival head Read, kuidas toimub Prima Vista ja head read vaheline suhtlus, kas omavahel kuidagi näiteks väliskülalised ära jagatud või teemad ära jagatud või sest et siin ju noh, selles mõttes kattuvust on, et ilmselt kes tuleb mai alguses Eestisse, ei viitsi uuesti mai lõpus tagasi tulla. Seda küll ja meil on olnud mingeid aastaid, kus meil on olnud üsna tihe koostöö, et on tõesti Tallinna külalised käinud, käinud siin Tartus ka esinemas ja noh, nii nagu praegugi meil on ka Tartu külalised Tallinnas nii mõnigi koostöös Kirjanike Liiduga head read põhikorraldajaga, aga et samas festivalide vaheline aeg on siiski piisavalt pikk ja, ja nende külalistegraafikut samas ka sageli hästi tihedad. Et nüüd mõnda aega ei ole küll sellist sellist asja juhtunud, et mõni külaline näiteks oleks, oleks ühine ja tuleks Eestisse mai alguses ja jääkski siis kuni kuni kuu lõpuni, et see koostöö oli meil tihedam siis kui Prima Vista ja head read toimusid natuke rohkem lähestikku. Et suhteliselt üksteise järel jah, et sellega on kord nii, kord naa, et, et igal aastal võib-olla meil sellist otsest suhtlust ja koostööd ei ole, aga samas avatus koostööle ja see võimaluse ärakasutamine, kui tekib mingi selline momente, et, et oleks võimalik ühiselt külalisi kutsuda, et noh, et see, see on kindlasti olemas. No mulle praegu hakkab kohe tunduma, et päris tore mõte oleks ju mõni külaline kuuks ajaks kutsudagi siia lasta tal ringi vaadata ja kirjutada ja algul räägib oma esmamuljetest Tartus ja siis kuu lõpul näiteks räägib oma hilisematest, võib-olla veidi kainenema, muljetest tellinud. Sellel mõttel oleks täitsa jumet ja, ja ma usun, et midagi niisugust kunagi võiks tõesti toimuda, eriti kui veel võib-olla õnnestub käivitada mingisuguseid niisuguseid ulatusliku, ma ei tea ja ette planeeritud residentuuriprogramme väliskülalistele just. Aga räägime eesti autoritest, ka, ei maksa neid ka ära unustada ja eesti autoreid ju küll väntsutatakse kahe linna vahel siin maikuu jooksul kõvasti, seda on juba kavast näha, et Eesti autoreid on ohtralt Prima Vista kavas. Nii see on jah, ja, ja esinevad nad ka väga erinevas vormis, et kes niisuguse mingisuguse oma esitluse või soolokavaga ja kes siis mingites vestlusringides ja ja kindlasti ma väga loodan, et ka publikuna tuleb suur hulk eesti kirjarahvast ikkagi Prima Vista. Aga kas nüüd Eesti autorite osas on siis mingi kindlam suunitlus või kuidas neid siia kutsutud on, mingid nimed korduvad, kui ma kava lehitsen, ma näen, mõned nimed, esinevad ainult ühe korra, mõned ka inimesed, kelle kohta võib vist küll autor öelda, esinevad peamiselt siis ist õhtujuhtide või vestluse vedajatena. Jah, see ongi ka väga erinev, kuidas autorid meile satuvad, et kindlasti me jälgime, eks ka seda, mis on ilmumas ja suhtleme kirjastustega konna Prima Vista raames toimub ka raamatut, vaat siis ka kirjastused pakuvad meile välja esitlusi, mida nad tahaksid Prima Vista teha ja enamasti siis esitlusele tuleb kautor kohale. Ka on meil mitmesuguseid niisuguseid vestlusringe, kus Eesti kirjanikud esinevad, nad tänavu võiks esile tõsta võib-olla siis koostööd eesti ulmeühinguga mille tulemusel toimub meil vestlusring teemal müüte reaalsus ja ulme ja kus siis esinevad Andrus Kivirähk, Meelis Friedenthal, Valdur Mikita ja vestlust juhib Veiko Belials. Ja noh, muidugi osalevad eesti kirjanikud juba väga pika traditsiooniga laulvate kirjanike ehk siis tänapäeval nimega kirjanikud muusikas, kontserdil ja on mitmeid teisigi niisuguseid, nagu Prima Vista noorte autorite õhtu näiteks ja ja, ja mitmed mitmed sellised projektid Aga raamatuesitlusi ka, nagu ma aru saan, eesti autorite raamatuesitlusi. Jaa, on küll, et osa neist toimub nüüd raamatulaada raamatulaada raames, siis ülikooli raamatukogu kohvikus, esitlusi on ka Tartu Kirjanduse majas ja on ka Tartu Kaubamaja apollos, nii et üsna mitmel pool ja, ja väga-väga erinevaid erinevaid raamatuid. Tutvustatakse ja mulle torkab siin silma Jaana Albri, minu keeta esitlus siis Olev Remsu raamatuajakirju esitlus ja eks neid on siin teisigi, nii et tõesti ka seinast seina väga erinevad autorid, nii puhtalt ilukirjanikud kui, siis võib vist öelda Aime kirjanikud, et valik on väga rikkalik. Aga vahest enne, kui edasi räägime, kuulaks natukene muusikat, et kui me saadet ette valmistasime, siis me ju koos valisime muusikat nende ansamblite repertuaarist, kes samuti piima Vistal üles astuvad. Ja esimese loona kuulame põhja konna muusikapala, selle ilma igav kainus. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme. Tartust on minuga kirjandusfestivali Prima Vista programmi juht Marja Unt. Ning kuulasime äsja samuti priima Vistal üles astuva ansambli põhja konn muusikapala selle ilma igav kainus. Ja muusikat ja filmi ka on ju Prima Vista samuti ikka olnud, on tänavugi päris rohkesti. Kas nüüd see muusika ja film on kuidagi kirjandusega seotud või on see lihtsalt programmi mitmekesisemaks tegemiseks, et kardate, et nii vanamoodne meedium nagu kirjandus ei meelita enam inimesi kohale? Pigem ütleks, et need on ikkagi kirjandusega seotud niisugused teiste žanridega teiste žanridega tegelemise tõttu. Et tõesti Prima Vista all on koostöö näiteks Tartu elektriteatriga aastaid ja on tavaks saanud siis Prima Vista ajal või tänavu eel kahel päeval enne põhiprogrammi algust näitatakse elektriteatris niisuguseid filme, mis on seotud kirjandusega. Varemalt on olnud siin nii ekraniseering, kuid kui ka näiteks niisuguseid filme, mille teemaks on kuidagi kirjandus või mõne kirjaliku elu või või midagi taolist. Enamasti me oleme püüdnud siis teha ka, et kirjanikud või kirjandusega seotud inimesed ka teevad nendele filmidele sissejuhatuse. Nüüd selline osa filmiprogrammist, mis ilmtingimata ei ole seotud kirjandusega, küll aga enamasti meie peateemaga on siis pargiraamatukogu vabaõhukino ja, ja tänavu on selleks film must alpinist. Aga, aga nii filmi kui muusika puhul tõesti on, on need puutepunktid pigem niisugused või on need programmis sisalduvad kontserdite ja filmiseansid pigem niisugused, mis ikkagi mingil määral kirjandusega haakuvad? Juba mõnda aega toimub Prima Vista ka paralleelselt autorilaulufestivaliga mailaul ja kui me räägime autorilaulust, siis eks siin ole see suhe või side sidekirjandusega selles mõttes olemas, et need on ju esitajad, kestest ise on ka oma tekstid kirjutanud ja, ja autorilaulu žanr just niimoodi niisuguses võib-olla popmuusika tekstilise pealiskaudsuse taustal eristub, eristub niisugusena, mis tõstab esile just nimelt seda muusika ja teksti koostööd ja, ja seda, et, et oluline oluline on kase tekstiline sisu. Nii et mailaul toimub Prima Vista aga paralleelselt ja minu meelest haakub sellega väga hästi ja ja nõnda ongi näiteks kontsert, kus astuvad siis üles põhja konn ja hõbe mõlemad eesti luuletajate loomingut viisistavad kooslused. Et see toimub siis Prima Vista ja mailaulu ühisüritusena ja samuti Prima Vista all. Pargiraamatukogus esineb ansambel Jan Helsing, mille üheks liikmeks on siis eesti kirjanik Jan Kaus. Jah, ja nad ju esitavad ka vist valdavalt või ainult mõned täpselt ei tea, jan kausi kirjutatud tekste jest. Korraks tulen tagasi veel nende filmide juurde, mõtlesin, et ütlen raadiokuulajale tutvustuseks ka ära, mida siis näha saab. Nimelt saab siis teisel mail näha elektriteatris Joakim Trieri filmi kordus, mille juhatab sisse Jim Ashilevi ja kolmandal mail on kavas diivan, Tolrifilm, tunnid, mille juhatab sisse angistika õppejõud Raili marling. Nii et selline täitsa huvitav kava. Aga, aga kuidas on muidu nii-öelda kirjanike valik tehtud, kas on siis vaadatud ka, et oleks piisavalt luuletajaid luule kui selline natukene muusikalaadne žanr ta ju on või muusikaga suguluses olev žanr või muusikaga hästi läbi saab, nüüd on vist õige öelda. Jah, eks ikka nüüd siin, kui me räägime näiteks väliskülalistest, siis see enne tuli juba korraks jutuks, et teatud valikuprintsiibid ja üks neist on alati meil olnud, see, et et ikkagi autorilt peaks olema midagi kas ilmunud või ilmumas eesti keeles kujuneda, siia kutsume, et väga raske on. Väga raske on siinsele publikule tutvustada midagi, eriti mõnest võib-olla vähem tuntud keeleruumist kellel tõesti mitte midagi eesti keeles lugeda ei saa. Ja nüüd siin on ka näiteks luuletajate puhul võimalik olnud teha erandeid, et, et kas siis tõlkides kohe ürituse jaoks nagu näiteks tänavu on siis Taani luuletaja Klaus haks puhul lastakse tõlkadeks ekraanile või siis on võimalik avaldada mõned luuletused kuskil ajakirjas ja, ja nii edasi, et et selles mõttes me ikkagi jah, vaatame küll, et oleks, oleks esindatud vähemalt proosa ja luule, meil on olnud tegelikult ka draamakirjanike, aga et noh, samas jällegi, et et me niimoodi mingeid kvoote paika ei pane korraldamise käigus, et vot nüüd on meil proosamõõt täis ja ja, ja nüüd vaatame luuletajaid, et lihtsalt ka paljude sündmuste formaadid ise tingivad selle, et tuleb rohkem ühe või teise žanri viljeled, et noh näiteks ka üsna pika traditsiooniga Prima Vista noorte kas, kus astuvad üles noored autorid, et noh, valdavalt nad ikkagi on luule autorid aga mitte ainult ja kõik need mitmesugused tõesti muusikaga haakuvad haakuvad sündmused ka nende puhul on, on, on tuntav luuletajate, luuletajate ülekaal No eks see ole loomulik. Sa oled nüüd nimetanud hästi palju toimumiskohti, kus miski toimub, aga kas Prima Vista mingi kese ka mingi mingi koht, mis on nagu ma ei tea pealava, või kuidas peaks seda ütlema? Tegelikult niisugust asja meil otseselt pole ja see on, on tegelikult ka niisugune sihilik või, või teadlik suund, et me püüame pidevalt seda priima Vistat viia võimalikult palju linna mööda laiali, hätta toimuks võimalikult palju nendes erinevates Tartu kohtades ja ühtlasi see annab meile ka mängoroomiga jällegi nende formaatide asjus ja ühtlasi annab selle festivale, on tõesti üle linna igal pool tunda, mitte niimoodi, et ta toimub mingisuguses ühes kohas kuskil mingi ühe lava eest. Kindlasti on mingid sellised keskmed, üks on Tartu Ülikooli raamatukogu, kus sees on ka raamatulaat. Teine on kindlasti kesklinnas pargis poe ja küüni nurga all toimuv pargiga raamatukogu. Väga palju sündmusi on ka Tartu kirjandus, samas muidugi, nii et jah, neid niisuguseid keskkohti on, on palju, aga, aga tõesti on ka mitmesuguseid muid. Tänavu me näiteks teeme koostööd Tartu Ülikooli muuseumiga kus toimub samuti mitu üritust. Meil on pikaajaline partner Tartu Kaubamaja, nii et me viime ka ostlejad vatele kirjanduse ilusti kätte. Nii et, et jah, et neid neid sündmusi tõesti on, on igal pool üle linna. Kuidas on lood sellega, et hiljuti tuli rõõmustav uudis, et Tartu on nimetatud Unesco kirjanduslinnade nimekirja Neile raadiokuulajatele, kes ei tea, see on siis selline võib siis öelda nagu igavese ana mõeldud nimekiri, see ei ole mingisugune festival või midagi sellist, vaid see ongi nimekiri, kus on linnad millel on siis teatav eriline suhe kirjandusega ja seal on siis neid linnu igalt poolt maailmast ja nüüd Tartus ei kaasale austava nimetuse. Kas see mõjutab kuidagi Prima Vista tegemisi ka? Kindlasti mõjutab, tegu on tegelikult Unesco loovlinnade võrgustikuga mis on loodud selleks, et ühelt poolt tõesti tõsta esile ja rõhutada ja nendes linnades juba toimuvad siis vastavas valdkonnas valdkondi on kokku seitse aga teiselt poolt, et siis selleks ka, et soodustada ja suurendada rahvusvahelist koostööd nende linnade vahel vahel, kus siis on väga mitmekülgselt väärtustatud ja, ja esile tõstetud ja oluliseks peetud just nimelt loomingut kui loovust, kui, kui, siis linna ühte niisugust olemuslikku tunnust ja kirjanduslinnana on Tartul avanenud tõesti seal võrgustikus suur hulk koostöövõimalusi teiste kirjanduslinnadega. Noh, tõesti, mis pikemas perspektiivis meie festivale kindlasti mõjutavad ka seda kaudu, et mõnevõrra see meie jaoks lihtsamaks väliskülaliste kutsumise me saame teha koos teiste linnadega. Prima Vista igal juhul nii juba selles taotlusprotsessis kui ka meie praeguses matusest Unesco kirjanduslinnana on igal juhul see number üks Tartu maine sündmus. Et, et see on kirjanduslinn, Tartu see niisugune keskmine ja keskne, esmane suur üritus, mida me siis ka selle võrgustiku kaudu saame, saame ka rohkem tutvustada väljaspool. Aga jah, see see võrgustik mitte nüüd ainult Prima Vista seisukohast ja mitte nüüd ka tegelikult ainult Tartu kirjanduselu seisukohast on oluline ees just selle tõttu, et ta avab meile mitmesuguseid uusi võimalusi meie kirjanduselu, aga ka meie eesti kirjanduse ja kirjanike tutvustamiseks väljaspool. Et, et siin ma näen väga-väga suurt perspektiivi Ja loomulikult selle tähtsus on oluline kogu Eestile, mitte ainult Tartule, aga ma väga loodan, et tõesti kuidagi Prima Vista kavasse siis ka tulevikus ehk saab mingisuguse avaldusvormi, ma saan aru, et tänavune programm oli ju ammu enne paigas, kui see uudis tuli. Ei, tegelikult ei olnud otseselt, aga, aga ma ütleks selle peale ka seda, et, et tegelikult see avaldumine ise ongi see, mis Prima Vista toimub, ehk siis et põhimõtteliselt, et kui me vaatame teema vita reklaamtrükiseid, siis igal pool on see kirjanduslinna logo all ja see tähendabki, et see on selline noh, niisugune seisundi näitaja pigem, mitte mingisugune ametlik institutsioon või mingisugune eraldi programmijupp, et kindlasti meil juba järgmiseks aastaks on planeerimisel ka tõesti mõningad asjad, mis on siis koostöös teiste kirjanduslinnadega, et me praegu valmistame juba siin Krakowi ja Reykjaviki ka ühte projekti ette ja kindlasti tuleb veel kus noh, niisugune kirjanduslinnade just nimelt võrgustiku tasandi koostöönähtavamalt ja rohkem avaldub. Aga, aga samas ma tahaks jah rõhutada seda, et kirjanduslinn ei ole midagi sellist püstilist või või noh, niisugust imelikku või tundmatut kuskil mingisuguses kontoris või mingisuguses organisatsioon joonis vaid see ongi see, mis meil toimub, seal, see Prima Vista, see on kirjanduslikud Teisipäevad, see on kõikvõimalikud muud loomingulised, kirjanduslikud avaldused ja, ja võimalused. Nii et noh, see kirjandusin midagi, mis toimub ja toimib kogu aeg tegelikult. No nii see peakski olema, aga kui sa juba nii ütlesid, kas on olemas Prima Vista üritusi ka priima Vistade vahelisel ajal? Jah, on, et see on nüüd mitte väga vana tava, et me oleme teinud tõesti aastaringselt niisuguseid Prima Vista kirjandusõhtuid kord kuus ja me väga loodame selle selle tavaga ka jätkata, ilmselgelt suvel tuleb jällegi paus sisse, aga, aga sügisel me kindlasti püüaksime sellega edasi tegeleda. Ja ka on seda on varemgi juhtunud, et Prima Vista on on teinud koostööd teiste valdkondade festivalidega, et tänavu on meil näiteks üheks partneriks teadlaste öö festival koos Ahhaa keskusega ja kindlasti me koostöös mingisuguse kirjanduse ürituse püüame tekitada siis ka sügisel toimuva teadlaste festivali programmi, et et niisuguseid mingeid tegemisi on, meil on meil tõesti aastaringselt. Aga nojah, see on muidugi tulevikumuusikaks, esialgu tuleb sinul siis festivali üle elada. Jah, eks meil kõigil, et see tiim on meil küll küll üsna suur, aga, aga, aga tööd jagub. Festival on kasvanud nii suureks, et tööd jagub ikka kõigile. Liigagi palju, aga kas sul on mõni enda lemmiküritus ka priima vistel? Otseselt ei ole ja mul on alati niimoodi kuidagi väga raske intervjuude käigus Sloveerida, kui püütakse midagi esile tõsta, sest ma ei taha kellelegi millelegi liiga teha. Aga tänavu ja see on nüüd subjektiivne, sest ma ise olen ka otsapidi selle korraldamisega seotud. Ma kindlasti ootan väga suure põnevusega avatseremooniat. No selge siis seda võib võtta ka kui väikest soovitust meie kuulajatele, eks täpselt. Nii ütlen siis lõpetuseks veel üle, et festival algab tegelikult juba esmaspäeval, teisel mail, aga siis põhisündmused koonduvad neljandale kuni seitsmendale maile. Tartus ja sündmusi leiab aset veel Haapsalus, Tallinnas ja Narvas. Ja kogu info saab kätte siis kodulehelt kirjandusfestival punkt Tartu poee kellele see tundub liiga keeruline. Kui lihtsalt priima vista kirjutada otsingumootorisse, siis tuleb kõik ise kätte. Tänan Prima Vista programmi juht Maria Hunt selle vestluse eest. Ja et sellise festivalimeeleoluga lõpetada, siis valisimegi saate lõppu oks ansambli Jan Helsing loo hea tuju keeldub lahkumast. Tänan minu poolt ka. Tänan kõiki kuulajaid, mina olen Peeter Helme ning loetud ja kirjutatud on taas eetris nädala pärast.