Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Me oleme Gennadi juba vist isegi kaks pühapäeva monumentaalkunstist nendest ausammastest, mis on pühendatud Stalinile. Teema on erakordselt tähtis ja tähtis on ta meie jaoks, sellepärast stalinliku nõukogude liit ju pööras sellele kunstivaldkonnale erilist tähelepanu. Üks asi on Maal tinglikult, mida võivad näha ikkagi valitud kuskil näitustel muidugi sealt plakatid. Aga need skulptuur Nad monumendid seisid ju kõikides Nõukogude linnades väikestes kohtades ja nad olid ju kogu aeg inimestel silmade ees. Aga see on tõesti päris erandlik, niisugune klassikaline varianti juht koos lastega polnud eriti levinud, nii et neid oli suhteliselt vähe. Ja kui vaadata laiemalt gruppidena Stalin ja kes tema kõrval kõik seisid, siis arusaadav, et neist kõige sagedamini esinev variant on Stalin koos Leniniga aga on ka mõned erandid. Näiteks üks, mida on kirjeldatud, mis seisis Volgograd kuradi oblastis. Seal oli Stalin ja tema kõrval veel üks, kes polnud Lenin ja natukene jäänud mõistatuseks tänase päevani. Ajaloolased selle üle vahetavad mõtteid. Palju ajaloolased selle teemaga tegelevad, on omaette küsimus. Aga seal on Stalin ja keegi tema kõrval kummargil plaani kohal. Niisugune kaart on nende ees. Ja mõned Artorid arvavad, et tegemist, tants, verd Looviga ja nad arutavad revolutsiooni plaani, aga on ka neid, kelle arvates tegemist on Kalininiga. Kuigi kahte meest võrraldas mingisugune sarnasus muidugi, aga selles skulptuuris portree puhul on päris raske eristada, kas tegemist on siis värloviga või tegemist on kaliininiga. Ja kui ka liiniga, siis on seal jäädvustatud arusaadavalt hilisema kas sellepärast Sõerd Low, nagu me teame Surju vahetult pärast neid seitsmeteistkümnenda aasta sündmusi. Selliseid gruppe on kavandatud tunduvalt rohkem ja neid on ka pärjatud. Mõned näited, millised need valikud võisid siis alla üks niisugune on Stalin koos emaga. Siis on päris. Ma olin Stalin ja Hruštšov ja seal tehase autoriks Effymbialastotski. Üldse need skulptorid kuidagi hinnata, kes tol ajal oma loomingus suurt osa pühendasid Stalinile Systalvasse all üks, üks nisukesi juhtfiguure, kes on ka mitmeid kordi siin ja seal väljendanud üldse saamist, et kogu kunst peabki olema ideoloogiline, üldse mingisugust teist funktsiooni kunstil pole, kui täita ideoloogilisi ülesandeid. Üks Ma teos on küllaltki tuntud ja ei puuduta otseselt Stalinit, aga see püstitati Stalini linnas. Ehk me teame, et tänapäeva Donetskis. Ja see pidi jäädvustama sündmust, milles tol ajal väga palju räägiti ja kirjutati ja see oli ausammast rattonautidele. Võib-olla tänasel päeval ei ütle meile midagi. Aga tol ajal oli oluline mõiste ja kuidagi hiljem on kinnistunud arusaam, et suur võitlus kosmose vallutamise nimel Nõukogude maa ju pidi olema igal pool teistest ees, algas Kružovi ajal. Aga tegelikult paneb sellele kõigele aluse juba. Ma olin, siin, on ka seostama sõjalastas plaanidega. Ja kui vaadata 1930.-te aastate lõpu seisu, siis oli registreeritud 23 maailmarekordit lennundusvallas ja neist 17 kuulusid Nõukogude liidule, nii et see oli küllaltki oluline valdkond, millele pühendati väga suurt tähelepanu. Ja mida tol ajal ei tea, kuidas sellega on tänasel päeval kutsutist ratas vääriks või nimetati, siis oli kõrgus rohkem kui 20 kilomeetrit, nii et kõik need inimesed, kes tõusid, siis õhupalliga kõrgemale, näid, kutsuti tol ajal stratas narri vallutajateks. Ja kuidas see siis toimus, hermeetiliselt suletud kabiin, seal oli siis ekipaaži ase õhupall tõstis nad kõrgemale. Tegemist oli küllaltki ohtliku valdkonnaga ja üks suuremaid katastroofe leidis aset 1934. aastal. Nii et me ju teame, et nõukogude maal tinglikult võib jagada need katastroofid kaheksa, ühed, mis vaikiti maha milles nagu profiiti lõigata ei saanud, aga teised, kus olid Brat vallutajad, siis need kuulutati muidugi suurteks kangelasteks. Ja see katastroof leidis aset assaa Bachmann number üks, siis oli sellest rattast aafri nimi ja hukkus kolm inimest. Kõik nad pälvisid Lenini ordeni ja üldse esimesed, kellele see orden omistati. Postuumselt maeti nad punasele väljakule 1934. aastal teisel veebruaril, nii et see oli niisugune üleriiklik sündmus, millest ajalehed kirjutasid, millest raadios räägiti. Kuid see teine katastroof, mis antud juhul meid huvitab seoses Belastotskiga ja maa ausambaga. Sellega on väga palju ebaselget, nii et ei ole nagu ühes Lättust, mis selle katastroofi yldse põhjustas. Ja see leidis aset 1938. aastal, 18. juunil, kõik sujus nagu sageli alguses viperusteta on ja paistis, et kõik on korras. Aga kui see õhupall oli tõusnud 12 kilomeetri kõrgusele, sisside katkes, side järsku katkes. Mingisuguseid teated ei olnud ja nagu hiljem mitmed pealtnägijad seda kinnitasid kukkus õhupall alla Stalini linnas, selles samas linnas sõnaskoosis. Hiljem püstitati see ausammas ja mida vähemalt ametlikud uurimistulemused näitasid, et ekipaaž lämbus, midagi seal juhtus ja nad lämbusid ja pärast seda katastroofi võetakse vastu otsus, et lastus nendest inimestest tuleb siis jäädvustada ausamba näol. Ja, ja see esialgne mudel oli valmis ja saadeti juba Leningradi valamiseks, siis tuli sõda peale siis nagu unustati. Ja alles 50.-te alguses tuleb jälle idee ikkagi püstitada see ausammas ja siis üllatusena leitakse et Leningradis jõuti juba ka ausammas valada, nii et ta oli nagu olemas. Ja 52. aastal see ausammas püstitatakse, nii et see on sama autori vast kõige tuntum ja ei ole otseselt seotud ka Staliniga, kuigi üritused olid loomulikult korraldatud Stalini poolt. Ja mis aga puudutab last otski, et kus Stalin, alkovskrussioon oi, kas siis võib arvata, et hiljem Hruštšov oli väga rahul sellega, et see ausammas jäi ikkagi püstitamata. Muidu seoses sellega, kui Stahlil tuli maha võtta, oleks pidanud tutta tegelema ka iseenda maha võtmisega, mis on arusaadavalt päris tülikas ettevõtmine. Ja mis puudutav Well nisukesi grupi ausamba, et siis. Haavad, kui Nõukogude Liidu ja Hiina suhted olid väga soojad. Ja siis valmistas skulptor Šklovski oma suure töö ja seal oli siis Stalini ja maotung, kuid see ausammas jäiga püstitamata, nii et jõutud enne Stalin suri, siis suhted halvenesid ja polka põhjust Adam Stalinit sinna paigutada. Aga muidugi, kõige sagedasem on variant, kui kõrvuti kaks ausam ilmast, nii, ta ei ole juttu mitte selles, et ühel ausambal, aga küllaltki levinud oli tava püstitada kõrvuti ausammas Stalinile ja Lenin. Ja jällegi ei ole nii, kõik oli nõukogude maal jo reglementeeritud, et paneme ühe ja, ja teise tulla sinna. Kord oli selline, et Lenin oli alati vasakul ja Stalin oli paremal Tiinat siis seisid hea, kui keegi leiab ülesse kuskil mõne vana Dow, kus on jäädvustatud Moskva suur teater, siis seal Moskva suure teatrikäsud, täpselt nii nad seisid. Aga kui neid kuskil aga püstitati, siis seekord oli kindel ja mitte mingil juhul, et üks oleks teise vooru alati just nimelt nii. Mis puudutab ausambaid Stalinile välisriikides, siis need on oma teostuselt originaal samad. Nii et seal ei ole nisukesi trafaretti, mille järgi neid püstitati. Vast kõige tuntum anus ausammas Stalinile Prahas. Igatahes soovitan, kui keegi tunneb sügavamat, kui otsida need fotod. Kas selle ausamba ametlik nimi on Tšehhoslovakkia rahvas oma vabastajale, nii et see on niisugune kingitus Stalinile. Ja seda ausammast, miks seda võiks üles otsida ja vaadata peetakse üldse suurimaks kultuurseks grupiks Euroopas, nii et son grandioosne tohutult suur keset linna kõrgemal kohal Lepna on selle koha nimi jõe vasakul kaldal ja ajaloolise keskuse vastas, nii et niisugune valitud kohta arusaadav, mujale kõlba Stalinile püstitada taolist ausammast. Mis selle ausambaga veel mingi kummaline lookeana, et selle avamine pidulik avamine leiab aset juba pärast Stalini surma 1955. aastal esimesel mail ja miks see on võib-olla nisukene kummalisevõitu avamine. Sellepärast et selle avamisse tuul saabub kohale ei keegi muu isiklikult kui Nikita Hruštšov. Ja vähe sellest, et ta pidulikult saab selle ausamba, vaid ka kõik need autorid saavad autasustatud Lenini ordeniga, peamised, kes siis on selle skulptuurigrupi valmistunud. Nii et vahetult enne seda, kui Stalin kuulutatakse kurjategija, lisaks russopoolt käib ta ise seda ausammast seal avamas. Ja seda peetakse üldse köige suuremaks ausambaks Stalinile. Nii et vaatamata nendele gigantsetele, mida me kirjeldasime eelmine kord ja mis olid püstitatud nõukogude maa sõbraha, oman veel suurem koguti selleks raha üle terve riigi ja me ju teame, kui ka tänapäeval meil siin Eestis, Tallinnas või teistes linnades on juttu mõne ausamba püstitamisest, monumendi püstitamisest siis summad on küllaltki märkimisväärsed ja mõtleme, mida see tähendas nõukogude maal ikkagi keerulised ajad, eriti sõjajärgsed ajad ja sadade, võib-olla tuhandete kaupa püstitatakse neid ausambaid siin arusaadavalt, keegi ju raha ei loe. Gracias oli nisukene vabatahtlik jutumärkides raha kogumine, nii et rahvas kingib Stalinile oma vabastaja-le selle ausamba. Ja kuidas välja näeb, kui keegi seda vaadata, seal ees seisab Stalin energiline, ikaantal käsi kitli hõlma vahel ja rahvas, talle järgneb nisukene juht ees ja rahvas muidugi seal erinevate elukutsete esindajad, äratuntavalt, seal on ikka kõik võrdselt mehed ja naised, nii nagu peab olema. Avamisega kui ma nüüd meenutama seda kuupäeva, seda aastat 50 viiendat aastat, siis sellega tähistati ka Praha vabastamise kümnendat aastapäeva. Töid alustati muidugi Stalini eluajal 52. aastal ja kuna on tegemist niivõrd suure rajatisega, siis neid kirjemeid toodi kokku üle terve riigi. See oli kuulutatud riikliku tähtsusega tööks näidanc kümneid kümneid ronge, mille ainus ülesanne oli siis tegeleda materjali juurdeveoga tohutu ettevõtmine. Ja kui me mõtleme, kaua sisse hiilgus, seal püsis, siis kokkuvõtvalt seitse aastat, sellepärast et 1962. aastal lastakse see ausammas õhku, võtab ka seal mitu katset, aga põhimõtteliselt tõmmatakse ta maha. Ja seal all olid päris suured maa-alused. Kuid neid algselt kasutati kui juurviljahoidlad. Ja hiljem kuskil 80.-te lõpus oli seal ka rokkklubi. Ja tänapäeval võib selle ausamba asukoha väga lihtsalt leida, sellepärast et hiljem püstitati, ehitati sinna üks väga suur metronoom, mis nagu sümboli sääriks aja olgu ja vot just nimelt sealse Stalinile põhjendatud grupp seisis veel üks niisugune tähelepanu pälvinud või kuidagi esiletõstmist Ausammas Stalinil oli püstitatud Leipzigis Saksamaal. Ja seal on Lenin ja Stalin, Lenin näitab siis käega Stalinile tee tulevikuseadus, mõlemad juhid. Ning mis puudutab teisi rahvademokraatiariike, nii neid kutsuti tol ajal siis neid ausambaid muidugi oli peaaegu kõikides pealinnades ja ka suuremates linnades asulates, nii et neid oli ka kümneid, võib-olla sadu. Ja veel üks huvitav tava, seda nagu eriti pole nõukogude liidus olnud, aga mitmes sotsriigis küll ilmus mingisugune suurem üritus. No olgu siis näitena kasvõi seesama lipsik seal korraldada teeb põllumajandusnäitus ka nõukogude ajal, see linn oli kuulus oma nende näituste poolest ja siis sinna näituse sissepääsu ette püstitati nisukesed ajutised Stalini kujud, mis litside puhul oli koopia linnas seisvast Stalinist. Need valati kipsi ja nad võisid olla oma mõõtmetelt päris suured, ikka mitmemeetrilised. Ja kui üritus lõppes, siis need kujud sealt võeti maha, nii et need olid nisukesed, ajutised ausambaid, eriti nõukogude liidus, need Leninit kipsis oli muidugi, aga et oleks need ajuti võib olla probleem oli selles, et kes siis julges pärast selle maha võtta, tekib muidugi küsimus, küll püstitasime, aga kes annab käsu Staling koristada minema? No on üks riik, mis muidugi kuulus, ei kuulnud. Kulunud sotsriikide hulka ja selle riigiga läbisaamine oli nagu oli. Me teame seda suurepäraselt tänu ühele jalgpallimatšile, millest me rääkisime päris pikalt arusaadavalt, arvestades Tiit Oja Stalini suhteid ei olnud Jugoslaavias ühtegi ausammast, mis oleks olnud pühendatud Stalinile. Neid polnud ja arusaadavatel põhjustel hiljem püstitatud nendes riikides. Missis astusid sotsialismi keelena nagu Vietnam, Kuuba siis seal muidugi ka ausambaid Stalinile polnud ja kui nüüd vaadata riikide kaupa, siis pole ka midagi vist üllatavad suhtarvult, kui võtta nüüd võib-olla elanike arv, keegi vist pole seda tööd teinud, aga niisugune tunne on, et vast kõige rohkem ausambaid seltsimees Stalinile jõudsid püstitada saksa demokraatliku vabariigi seltsimehed oma usin osas. Neid oli seal vast kõige rohkem. Suhteliselt vähe Stalini ausambaid oli Hiinas ja põhjus ka arusaadav neil oma juht. Kuid väidetavalt need, mis püstitati tol ajal sama nagu maosammastega, need seisavad seal tänase päevani. Püüdsin huvi pärast vaadata, kas on ka mingeid teateid Põhja-Korea kohta, aga ei leidnud, nii et kui keegi meie kuulajatest leiab, kas seal kinnide kõrval võis kuskil seista Stahlil? Raske öelda, igatahes neid andmeid ma kuskil ei leidnud. On ka juhuseid, kus Stalini ausambaid on üritatud tema eluajal õhku lasta just nimelt sotsriikides, mujal ju neid ei olnud. Ja üks näide on Bulgaaria pealinnas Sofias. See kuulub küll aega kaks päeva enne Stalini surma, võtame ikka selle ametliku surmadaatumi. Ja õnnestubki see õhku lasta. Pärast taastatakse hiljem muidugi võetakse juba maha. Aga Praha näitel me ju näeme, et neid on püstitatud sageli juba tööd algavad veel Stalini eluajal, aga need viiakse lõpuni juba pärast tema surma. Ja üldiselt ongi vast 55. aastasse viimane, kui me nüüd räägime tollest ajast, kui neid ausambaid avatakse, püstitatakse ja vast ka nõukogude maal üks viimaseid, mis avatakse, on uue põllumajandusnäituse peapaviljoni ees. Seal avatakse see ausammas 50-ni, neljandal aastal päris suur ausammas viiemeetrine jada moodustab nagu paari Lenini ausambaga ja see on siis nendest viimastest tolle aja ausammastest. Selle Stalini ausamba autoriks on Aleksander kibalnikov. Ta oli pärjatud ka kaks korda Stalini preemiaga ja teise preemia saabki, näitusel on tal väljas 52. aastal Stalini kipsist valmistatud skulptuur Naport, tere ja siis selle eest pälvita Stalini preemia. Kui nüüd 59. võetakse sealsamas põllumajandusrahva näitusepaviljoni ees Stahlil ja siis millegipärast tõstetakse tema asemele, kas see koht oli siis kuidagi parem? Raske seda öelda. Aga mis puudutab nüüd sotsriike teisi, siis viimane, väidetavalt Stalinit jäädvustav ausammas püstitatakse Tšehhoslovakkia tuntud linna Karlovi arvesse ja see on 55. aasta. Seal Stalini kõrval seisab pioneer Stalin teda niimoodi nagu õlast kuidagi toetab vastu printsi, kes keda seal toetab. Aga seal ta ei saa seista mitte üle aasta, nii et järgmisel aastal võetakse sealt maha. Kuid on ka mõned bla. Realiseerimata, millega alustatakse veel Stalini eluajal lõpuaastad, aga kui Stahlil on juba lahkunud, siis kuidagi vajuvad need plaanid soiku. Ja üks suurimatest taolistest kooli kavas rajada Leningradi 52. aastal töid alustati. See oli ikka väga suur Stalin 16 meetrina, Stalin jõuti, vala taas alus sinna, aga Stalini ei jõutud. Ja hiljem kasutad seda alust. Vist oli see aasta 95, kui sinna sammas püstitati ausammas Sukovile. Marssal Žukov seisab seal, kuhu oli kavandatud Stahli. Jaga meie paberlinn Riia pääses väga suurest Stalinist, mis oli kavandatud vahetult enne Stalini surma. Selle kõrguse kohta on erinevad andmed, aga ega ta väga palju Leningradi omale maha ei jäänud, on mainitud ka 15 meetrit ja selle autor oli Aleksandr Briede. Nii et taoline ausammas Riiga, aga jällegi köik kavandid, plaanid olid valmis, aga Stalini surm selle ettevõtmise katkestas. Kuid mõned tööd viiakse isegi lõpuni. Pärast kahekümnendat kongressi joon ka näiteid mõnedest väiksematest linnadest kuskil sotsriikides, nii et vaatamata sellele, et kongress on juba oma otsusele tuntud otsuse vastu võtnud, Hruštšov oma kõne pidanud ikka veel kuskil lõpetatakse tööd. Aga siin on ka üks erand mis puudutab seda reaktsiooni tooni ja selleks riigiks on Albaania. Teame, et Albaania on väga teravates suhetes Nõukogude Liiduga või need suhted on pärast kahekümnendat kongressi järsult teravnenud. Ja nagunii Nõmme 57. aastalt Iraanas püstitatakse ausammas Stalinile. Sa oleks nagu märk, et me ei nõustu nende kongressi otsustega, et meil on teine seisukoht. Ja tegemist pole mitte mingisuguse juhusega seda kinnitanud, kasvõi asjaolu, et üks ausammas Stalinile oli juba linnas olemas. Nii et naguniisugust vajadust ei olnud. Timme 57. aastal pärast seda kongressi me püstitame siis ausamba Stalinile. Ja kui me vaatame, läheb siis Lahtis massilisem Stalini ausammaste demonteerimine, siis ongi pärast kahekümnendat kongressi 1956. aasta veebruaris need esitada küsimus, milline oli Nõukogude Liidu pealinnadest, esimene, kus võeti maha suur Stalini argument. Siis on isegi võib-olla raske seda aimata, tahvleid selle õige vastuseni jõuda. Kuidagi esmapilgul ei paistnud kuidagi loogiline. Ja vahetevahel me oleme teinud väikese pausi, et kodus inimesed saaksid omavahel arutada milline võis olla see Nõukogude Liidu liiduvabariikide pealik, kus siis võetakse esimesena maha Stalini monument ja selleks linnaks on üllatuslikult pilissi. Aga kui tuletada Mäeldaja melist sündmustega seostub, siis ei olegi nii üllatuslik. Me teame, et Hruštšov pidas oma kõneisikukultusest 26. veebruari hommikuistungil. Neljandal märtsil hakkas pilissis rahvas kogunema ausamba juurde. Neid sündmusi on kirjeldatud üsna üksikasjaliselt, nagu ikka tagantjärele mingid detailid, aga väidetavalt sihukeseks katalüsaatoriks olevat saanud, eks mees kes ronib kuskile, kõrgemalasin, apostame endile häda käes, on veinipudel seal tagatuled, sealt lonksu ja siis löönud selle pudeli puruks. Lausa saatel las hävivad, samuti Stalini vaenlased nagu otsepudel kildudeks. Viiendal märtsil kogunes tänavatele väga palju rahvast ja tuletame meelde, vist ei olegi vaja seda teha, mis kuupäev son, viies märts on ju ametlik Stalini surmapäev ja kui vaadata tol päeva mälestusi, siis väidetavalt üks messi, mis seal tol ajal kõlas, oli, ei luba Stalini kriitikat. Tähendab, inimesed tulid tänavale eesmärgiga Stalinit kaitstavad sale kriitikas laimu eest, mis nende arvates kõlas Hruštšovi suust kaheksandal märtsil igal pool miitingut rahvast, palju tänavatele esitatakse erinevaid nõudmisi, näiteks üks nõudmistest on kuulutada, viies märts üleriigiliseks leinapäevaks. Need ei ole ju mitte ainult nii-öelda rahvamiitingut, aga kui me vaatame tol päeval ilmuvaid gruusia ajalehti, siis need järgnevad päevad alates viiendast märtsist. Siis need on Köik pühendatud Stalini õlistamis sellesse Alon Stalinit kiitvad art tiklid ja ei piirdu ju see köik ainult ajalehtedega, vaid nii vähemalt on kirjeldatud, et tolle päeva kõik suuremad kinosaalid demonstreerisid dokumentaalfilme Stalinist. Ühesõnaga noh, valdav osa inimesi on siis selles šokis häiritud, mis Moskvas aset leidis ja nad on siis väljunud kaitsmaks Stalinit. Ja see ei piirdu ainult pilissiga, vaid kohale tuleb Stalini sünnilinnast, koorist, veoautotäitega inimesi ja teistes kohtades. Ja võib arvata, et midagi sellist nõukogude ajal tänavatel tuhanded inimesed kümned tuhanded, võib-olla isegi rohkem. Rõõm lihtsalt nagu ikka, kui pinged kasvavad, siis ka nõudmised kuidagi nagu kraat. Pädevamad vingemad hakataks nõudma Kružovi tagasiastumist, uut valitsust. Ja mõnikord ka kirjutatakse, et seal kõlasid üleskutsed, et astuda Nõukogude Liidust välja nagu arusaadavalt. Praegu ju küsimus oli ikkagi kogu Nõukogude Liit, Stalingrad, Nõukogude Liidu juht, et kui taoliste üleskutsetega keegi välja astus, siis need kindlasti ei saanud tol ajal olla valdavad selles pole mitte mingisugust kahtlust. Ja nii kestavad need rahumeelsed miitingut ja osavõtjate arv, nagu kogu aeg kasvab. Viis päeva. Üheksanda märtsil võtavad võimud vastu otsuse ja see otsus sai sündida ainult Moskvas. Teist varianti üldse ei ole. Seega on Secrušovi otsus viia väed linna, mis siis viis selle traagilise museni, seal on ka väga erinevad kirjeldused, aga väidetavalt ööl 10. märtsi vastu olevat suur rahvamass suundunud pea Telegraphi, kuna postjatelega tol ajal suur hoone selle poole, et saata oma nõudmistega telegramm Moskvasse. Ja siis avatakse tuli, tuli rahva pihta. Ja rahva laiali ajamiseks erinevates linnaosades kasutatakse ka soomusmasinaid. Nii et see on ikkagi suur suur mõll, suur laeng, mis seal linnas toimub. Ja nagu ikka, kui nüüd võtta need sündmused, traagilised sündmused kokku, siis mis puudutab Ohvreid, ametlikud andmed ja need andmed, millest inimesed rääkisid, need lahknevad. Ametlike andmete järgi hukkus 15 inimest, haavata sai 54 inimest ja eriti 200 inimest. Aga kui nüüd tugineda mälestustele ja inimesed viibisid nende sündmuste keskel ja nägid tulistamiskäigus langenuid, siis on ka väited, et hukkunuid võis olla ligikaudu 150, diat umbes 10 korda rohkem. Ja vot töid reaktsioonina nendele sündmustele tõmmatakse jällegi Moskvas Sis käsul Stalini ausammas maha, nii et vot see on nüüd seletus, miks siis linn, kus ta loogiliselt oleks võinud seista tunduvalt kauem kui mõnes teises pean ennast, tõmmatakse tol samal ööl maha tank köis ja tõmmatakse see kuju sealt maha. Mis puudutab Stalini ausammast demonteerimist mujalt, siis vähemalt mingeid kirjeldus, tõsi, eks sässidest pole, rääkimata nii suurtest nagu Tbilisis, aga ka väiksematest mitte. Reeglina on need korraldused kohalike võimuorganite korraldused. Ja see mahavõtmine tõstab kuskil 62. aastani. Vanas linnas kasutatakse nisukest varianti, et kõigepealt viiakse kuskile mujale, tõstetakse kesklinnast, viiakse mujale. Ei, mitte näiteks Kaliningradis, Vladimir Is. Mõne aja mõõdudes on ka sealt maha võetud. Võib olla nii. Ja vast, kui vaadata, millal intensiivistub Stalini ausammaste mahavõtmine või mis annab sellele nagu mingit tõuka juurde siis on sündmus, kui Stalini surnukeha kõrvaldatakse. Mausoleum ist toimub ümbermatmine ja see leiab aset 1961. aastal, 31. okt, oktoobril. See on siis paljudele kohalikele võimuorganitele nisukene signaal, et nüüd on nagu kõik, et kui ta juba sealt on ära võetud, siis tuleks ka need ausambad maha võtta. Ja me teame, et see oli Stalini teene jutum rääkides, et võimu korraldusi ju kiputi täitma väga suure kiiruga, kuidas siis teisiti, kui vaadata, millal nende monumentide demonteerimine toimub, siis ikkagi midagi, ilmselt kardetakse, sellepärast reeglina selleks valitud. D öine aeg. Kui oli vähegi võimalus, siis üritati need ausambad likvideerida, nii et ei jääks mingit jälge. Meil olid siin näited, kui hiljem seda alust kasutati mõne muu ausamba saamiseks, aga reeglina üritati kaotada igasugust jälge. Nii et pole rahvas. Varsti on unustatud, kellelgi ei tule meelde. Kui tegemist oli pronksi valatud ausammastega, siis need läksid ümber sulatamisele peaaegu kõik. Ja selles mõttes meie Stalin on suhteliselt erandlik, seansse säilinud, aga näid pronksist. Stahli näide olevat säilinud väga vähe, sellepärast läksid kohe-kohe sulama ahju. Ja mis puudutab kivisse raiutud Stalinit, siis väidetavalt osad kaevati maa sisse aga mõned uputati siis kuskile veekogudesse. Nii et põhimõtteliselt nad võivad seal kuskil olla. Kui postament alles siis esimene valik oli loomulikult Lenin, nii et nagu Leningradis, et hiljem sinna tuleb Žukov, neid on suhteliselt. Mis puudutab säilinud Stalini monument, siis näide on vast ikkagi köige rohkem Gruusias Põhja-Osseetias ja last kõige suurem Stalini sünnilinnas kooris. Ja selle ausamba säilimislugu ka küllaltki huvitav, sellepärast et see ausammas lubati säilitada. Hruštšovi isiklikul loal pöördutakse tema poole ja arvestades tegemist all Stalini seni linnaga või selle paigaga ja siis antakse luba. Aga sõja ausammas vähemalt esmakordselt võeti maha 2010. aastal. Ja kui vaadata, mis Gruusias on nende ausammastega toimunut ei hakka praegu süvenema, pole ka nii hästi kursis nende asjadega tunda, et seal on nagu mitu lainet üle käinud. 90.-te alguses, kui jälle lakku vabadused saab teha, mida tahad, siis neid hakati nakku juurde püstitama ja Saakašvili võimuletulekul jälle maha võtma, nii et niisugused mitu lainet. Kui aga vaadata, kuidas need mahavõtmised toimusid, siis jah, valdavalt oli see kõik organiseeritud ja vaikselt aga on ka üks erand ja see seostub 56. aasta Ungari ülestõusuga. Seal lastakse Stalini monument õhku. Mis aga puudutab tänast päeva, siis oleme me ju kõik uudistes lugenud, et siin ja seal ja alla nad on küll valdavalt väiksemad kohad, püstitatakse taas võib-olla mitte suuri, eriti ausambaid Stalinile, aga neid püste ja kui otsida ka sündmust, mis on siis selle bändi andnud ja kuidas, kuidas põhjendada võtaks? Ei saa ju püstitada ausammas kurjategijale, aga reeglina seostatakse üheksanda mai ja võidupühaga. Ja siis Stalin Elle Kull peamisele võidu arhitektide, nii sedasi hääletatakse, põhjendatakse, püstitatakse järjekordne ausammas. Ja kui me vaatame neid viimaseid tendentse, siis me näeme, et need sündmused ei olegi enam nii erandlikud. Algselt nad kuidagi tekitasid mingit furoori koori või arusaamatust, aga nüüd on sõda aina rohkem ja rohkem. Ja pole ka midagi imestada, kui küsitlused, mis on läbi viidud kassis variandis. Kuidas te suhtute stalinism või keda te peate nõukogude aegsetest juhtidest või Venemaajuhtidest üldse kõige silmapaistvam mataks. Kui selles rivis on kas esikohal ühel esikohtade Stalin, siis pole ka midagi imestada. Neid inimesi, kes tänase päevani leiavad mälestus temast, vääriks ausammast, et neid inimesi on veel väga palju. Ja selle teadmisega võikski praegu lõpetada.