Tänases keskeprogrammis tuleb juttu pagulaseestlaste rahvatantsuharrastusest ja selle rollist eestluse säilimisel. Seda teemat on uurinud Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate osakonna vanemteadur Iivi saieedova. Meie tuba on elanud 33 aastat Prahas. Ta alustas oma karjääri Taleriinina, töötas aastaid Praha rahvusteatris. Seejärel läks ülikooli ning nüüd on ta filosoofia ja poliitikateaduste doktor Ivy saiedo vangi. Tänase saate külaline. Mina olen Marje Lenk. Imikust tuli teil idee hakata rahvatantsuharrastust uurima. Kuma. Töötasin Tallinna Ülikooli riigiteaduskonnas rahvusvaheliste suhete õppeosakonnas, siis tulid minu juurde äkki Angela, harrastaja Kalev Järvela ütlesid, et neil tuli idee teeks projekti Eesti rahvatantsust, aga mitte rahvatantsust kodus Eestis vaid hoopiski kuskil väljas, et näiteks Saksamaal see ettepanek oli muidugi minu jaoks väga üllatav. Esiteks ja samas väga huvitav, intrigeeriv ja ma arvasin nii et miks mitte. Ma olen ka kunagi tantsija olnud ja tants mulle alati on meeldinud ja riigiteaduskonnas õpetasin rahvusvahelisi suhteid suhteliselt kaua, see oli kuus aastat ja üldiselt ka olin ma üksi selle peal päris raske oli, tundsin, et oli vaja mul midagi uut. Ja kui tuli see projektipakkumine Angela varraste ja Kalev Järvela poolt siis läksin üle lihtsalt selle peale. Aga ma ei ole jätnud täiesti või loomulikult rahvusvahelist suhted välja, sest ka see on minu nagu südame sees. Ma olen külalisõppejõuna Karli Ülikoolis. Kuna ma nagunii olin ülemaailmses Eesti kesknõukogus oma Praha Eesti klubiga siis projekt mind eriti hakkas, huvitav, sest tuttavaid oli ju igal pool. Ja mul olid sellel ajal väga tugevad kontaktid ka Annabergis Bonni lähedal seoses laulmisega hoopis. Seal nimelt tehti projektikoor, kus siis eestlased üle Euroopa käisid koos laulmas ja seal Bergis käidi koos kaks korda aastas ja mina käisin ka laulmas. Sealt mind väga huvitas, sest hästi palju toredaid inimesi oli, see Annabergi asja on fenomenaalne, sellepärast et seal ei ole ainult vanad olijad, seal on ka uued tulijad, noored, kõik läbisegi lapsed, täiskasvanud, see on hästi huvitav sümbioos. Kalev Lindal tegi neid tunde eraldi, õpetas meid laulma ja kõik tahtsid ju minna ka üldlaulupeole laulma. Ja see ettevalmistus oli pikk ja raske, sest me käisime ka Eestis laulule laagrites kolm-neli päeva jutti laulsime, nii et häältki olnud enam. Viimati ka need olime San Franciscos, käisime, laulsime suveharjal, olime Kanadas laulmas Prahas, Belgia oli veel Soome, Rootsi ja loomulikult siis tegin kohe ka neid intervjuusid ja uuringuid ka siis selle tantsu pealt. Kuidas rahvatantsuga on lood nendel maadel lannabergis seal hästi palju rahvast, tegelikult tuldi sinna kokku hoopiski laulma, rahvatantsuga enam ei tegeletud, aga seal oli ka niisugusi inimesi, kes olid ikkagi rahvatantsuga Saksamaalt tegelenud. Mind just huvitas see, et miks üldse rahvatantsuga tegeldi. Eestis on neid uuringuid ju palju olnud, aga just väljaspoolt olevate rahvatantsijatega ei olnud meil üldse mingi erilisi andmeid peale nende, mis on siis kuskil raamatutes, piltidena või väikeste lõikudena või siis Rootsis on sellest kirjutatud või Austraalias natuke kirjutatud. Aga põhimõtteliselt, et miks nad siis ikka kõike seda ise nüüd oma seisukohas tegid, seda nagu ei olnud. Siit algasid siis need esimesed uuringu sammud ja just Saksamaal seal olid ju põgenikelaagrid seal loomulikult kohe need inimesed, kellel oli huvi selle rahvatantsu vastu, kohe hakkasid sellega tegelema ja alati hakati peale lastest alati seal kõige tähtsam, et lastele õpetada, et kuidas Eestis tantsiti rahvatantsu. Et see oli üks asi sellepärast et rahvatantsus ei ole Jontaks tähtis, seal on muusika, eesti muusika, seal on eesti kostüümid, seal on eesti vain niisugune eriline, eks see huumor ütleme nüüd rahvatantsud ja on Eestis niisugused. Võib-olla lihtsamad mulle tunduvad, aga samas on nad niisuguse hea huumoriga tihtipeale, et, et ega seda kõikides rahvatantsudes ei ole. Saksamaa üks proua Helgi Kivi ütles, et kui tema laps oli viie-kuue aastane, siis tal tuligi pähe, et nüüd peab hakkama rahvatantsu tegema. Ta sai kuskilt tuttavate kaudu Ullo Toomi raamatu ja niikaua vaatas ja õppis seda, kui ta sai selle kätte ja õpetas ära viis, kuus tantsulastele. Nii et ütles, et lapsed said need tantsud selgeks. Põgenikelaagrites olid inimesed ju pikka aega viis isegi kuus aastat ja selle aja jooksul sai rahvatantsu igal pool tehtud, korraldati pidusid, esineti nii endale, aga ka teistele, siis pidi ju näitama, et meie kaoskama midagi, ega siis Saksamaal ei teatud, et miks need eestlased sinna siis tulid, miks nad nende leiba söövad, nad nende maju ära võtavad ja nii edasi, kuhu nad olid paigutatud, nii et et seda kõike pidi selgitama Saksamaal. Just eriti Saksamaal ja ka Rootsis olid demonstratsioonid, Nad käisid mööda linna näitasite, et vot niisugused rahvariided meil on ja vot niisugune muusika meil on ja et me oleme ikkagi haritud inimesed ja nii edasi. See tähendab, et enne tehti rong käik ja siis alles hakati oma kultuuri näitama, et aga rahvatants oli igal pool alati kõvasti sees. Seda muide nimetas ka Kanada suur tantsu isa Toomas Metsala, kes ka oli saksalaagrites ja hiljem siis sattus Inglismaale, Inglismaalt jällegi Kanadasse, niiet. Rahvatantsijatel oli vaja ju kostüüme. Kas rahvariideid hakati ise tegema? Osa inimesed olid isegi põgenedes võtnud rahvariided kaasa ja see on täiesti uskumatu. Rahvariided tehti ka kohapeal täpselt niisugused rahvariided, nagu nad kunagi Eesti vabariigi aeg olid, ta ei olnud nagu kokku pandud mingitest asjadest, aga lastele ikkagi tehti lihtsamad kuidagi mitte neid päris rahvariideid. Ja siis, kui ta suuremaks sai, siis juba hakkasid tulema ka naid, rahvariided. Juba seitsmekümnendatel hakati siis ka tellima, nagu Eestis püüti oma tuttavate kaudu siis saada seda rahvariiet, kus siis sellest hakati valmistama. Ja muidugi naisteriiete puhul oli see palju keerulisem ja meeste riiete puhul oli see lihtsam, jälle oli vähem komponente, mida kokku panna ja nii edasi, aga see rahvariide tähtsus oli väga suur. Või laulu puhul siis tihtipeale võib-olla ei kasutatudki rahvariideid siis rahvatantsu puhul, alati olid rahvariided seljas. Lisaks rahvariietele oli tantsijatel vajaga eesti muusikat. Kuidas muusikaga lood olid? Nelju noote ei olnud kaasas, mängisid ikkagi pärast ja hiljem siis muidugi, kui juba tulid Ullo Toomi raamatut ja seal olid siis noodid ka sees, et siis sealt kavandatud, aga üldiselt ikkagi peast mängimine ikka mälu järgi. Ja seal oli siis Edgar Pent ja tema mängis alati kõikidel pidudel ja mängis akordionit. Ja muidugi tehnika edasi mõnedes Takati nüüd siis kasutama ka makki, et mängiti siis lindi peale Edgar pendi lood ja selle varal siis tehti harjutusi, aga siis kui esinemiseks läks, siis ikka Edgar Bengt ise tuli kohale. Ja kui me nüüd võrdleme Rootsiga, siis Rootsis olid puhe terved ansamblid. See oli huvitav, et siiski need keskkonnad olid erinevad. Mis puudutab nüüd eesti kogukondi ja sellest, siis ilmnes ka tantsude erinevus ja lahendus. Missuguseid rahvatantse siis tantsiti, et kui Saksamaal tantsiti roht ütleme nii sihukesi traditsioonilisi ja mida nagu üldse muuta ei tohtinud siis näiteks just Rootsis oli just vastupidi, et seal hakati välja mõtlema mitmeid rahvatantse, mis olid kokku pandud popuriina, tükike sealt, tükike sealt ja ja tegelikult ise rääkisid Rootsis, et nendele meeldibki väga niisugune rahvatants, mis on väga lõbus ja rahvale teeb niisugust suurt rõõmu ja, ja naljakas ja sealt tulid siis ka niisugused erinevad tantsustiilid välja, isegi et enam ei olnud see kõige traditsioonilisem, see vana ja täpselt selle järgi, nagu Eestis kunagi tantsiti. Et siin oli siis niisugune vahe, kui rahvatantsu hakati tegema Saksamaal, siis oli seal jällegi huvitav niisugune asjaolu, et kui näiteks ei olnud paarilist, siis ka sakslased tulid sinna, tantsime väga hea meelega, olid partneriks, õppisid eesti rahvatantsu, siin ei olnudki tähtis see, et sa pead just eestlane olema, aga aga kui sul oli soovi tantsida Eesti rahvatantsu, siis miks mitte nii, et ja see kontakt on jäänud neil eluks ajaks, nagu nad kinnitasid, et selles mõttes väga tähtis. Ja need sakslased, kes on siis tantsinud, kindlasti on saanud ka siis teatud maikuu niisuguse eesti kultuurist Rootsis oli nüüd seda vähem, et oleksid rootslased tantsinud. Aga ka mujal USA-s ja Kanadas seal ikka ilmnes, et, et ka teised rahvused tulid ja huvitav asi, võib-olla võiks olla see, et ega see inimene, kes tantsis rahvatantsu, ei teinud ainult rahvatantsu, ta laulis, Ta tekkivat näidendites kaasa, kirjutas nii, et ühesõnaga, ta tegeles väga laialdaselt kultuuriga, nii et sellepärast oli see veel huvitavam ehk väga paljudele, aga siiski rahvatants oli enamuses ikkagi noorte päralt, et. On näha kõikumisi ajaliselt, et kui tantsitakse lapsest peale, siis hiljem tullakse tagasi juba ülikooli aastail saate jooksul jällegi tantsima ja siis on mingi katkemine, tekib, ütleme nüüd perekonna loomisega ja siis hiljem jälle tullakse kokku, et et noh, niisugune alus, mis on saadud, siis lapsepõlvest on tegelikult väga tähtis. Praegu on ilmselt Saksamaal vähe neid eestlasi, kes rahvatantsu harrastavad. Eks Saksamaal on ka nüüd niimoodi, et kui Eesti kontingent hakkab nagu rohkem Venemaa, siis võib-olla siis tuleb ka tantsijaid rohkem juurde, et vahepeal ju jäi seal päris hõredaks Saksamaal eesti noortega just eriti uuringust tuli veel välja keele tähtsus ja sellest rääkis ka Toomas Metsala väga palju. Tema ütles, et rahvatantsul on üks tähtis asi, et seda saab rääkida ainult eesti keeles, see oli tema arvamus ja tema juhendas absoluutselt eesti keeles ja kõik nimed, pettused, kõik käigud ja ta ütles, et just selle varasaigiga noorte sõnavara suurendada, nii et eesti keel ja selle tähtsus oli rahvatantsuga seoses väga suur. See tuli esile just ka sellest uuringust. Näiteks kui tehti laagreid, laagrid, kus siis lapsed õppisid rahvatantsu siis tohtis rääkida ainult eesti keeles ja, ja see oli mõnele väga raskeks kiviks sattunud, et kui sa eesti keeles juhuslikult ei rääkinud, mõned saksakeelset lauset tulid vahele, siis ta ei saanudki seal laagris ööbida. Eesti keel pidi olema kõikides lastelaagrites ja seda püüti siis hoida. Kui Saksamaal olid uuringud tehtud, siis loomulikult järgmine koht kohe oli Rootsi ja me püüdsime uuringuid teha niiskes suurematel üritustel ja selleks muidugi sai Rootsis eestival kõik Rootsis olevad eestlased, siis püüavad tulla kokku ühel nädalalõpul, kus siis on suur pidu, lauldakse, tantsitakse, näidendeid, tehakse siis on mitmed näitused ja nii edasi, kõik, mis on ikka seotud Eestiga ja eesti kultuuriga ja rootsiski, ilmnes siis, et on olnud rahvatants väga tugev. Aga ka seal tekkis mingisugune langus. Sellepärast et juhid vananesid, enam ei juhtinud ja nooremad liiguvad ju väga palju maailmas ringi. Viimasel eestivalil, mis toimus Stockholmis selle aasta veebruarikuus, seal ei esinenud rahvatantsijad, vaid Ernst Idla võimlemistüdrukud. Ernst Idla oli väga tuntud terves maailmas, Eestis võib-olla vähem. Tema lõi kohe niivõrd populaarse rühma mitte ainult võimlejatega, vaid ka rahvatantsijat, aga nendega käidi isegi Brasiilias tantsimas. Rahvatantse, see oli muidugi kõrgel tasemel ja tema õpilased, eks need siis jätkasid seda mitmel pool mujal, sest ega seal ei olnud ju keeldu. See, kes oli Rootsis sinna Rootsi pidanud jääma, ta võis minna Kanadast, seda võis minna Inglismaale, ta võis igale poole minna ja siis oma teadmisi kasutada ja õpetada teistele. Põhiliselt olid rahvatantsujuhendajad, võimlemisõpetajad ja see tuleb jällegi sellest vanast eesti traditsioonist seoses Iglaga. Nii et näiteks Londonis, seal olid ka võimlemisõpetajad, kellel oli ka saal kasutada, kuna nad olid võimlemisõpetajad, võisid paluda saali üürida, sest rahvatantsu jaoks ei ole võib-olla nii kerge ka alati seda ruumi leida, et kuskil on näiteks post keskel ja ei saagi rahvatantse eriti tantsida või niimoodi, et raske on leida ruume. Aga uurides ikka, kuidas on rahvatantsuga, ütleme Stockholmis sain teada, et jällegi luuakse ikkagi Stockholmi rahvatantsurühm uuesti ja minu teada nad tulevad isegi siia rahvatantsupeole Tallinnasse järgmine aasta. Nii et noh, niisugune liikumine on toimunud. Edasi läks uuring siis Kanadasse, kus on suur ja Eesti keskus Torontos ja kus on väga tugev rahvatantsutraditsioon ja seda tänu Ants Saarele ja Toomas metsale, kellel on olnud nii palju tahtmist ja energiat rahvatantsu edasi arendada, mitte ainult hoida. Loomulikult oli Kanadas väga hea võimalus juba tänu Eesti majale seal sai ju harjutada ja need põrandad, mida näitas mulle Toomas Metsala olid spetsiaalselt tehtud, et jalad ka väga ära ei väsiks, jäi, saaks põrutada teatud pehmusega põrand ja mis on väga tähtis muidugi rahvatantsus on ju küllalt hüplemist ja, ja jooksmist ja nii edasi. Nii etet tingimused tõesti olid seal suurepärased. Toomas Metsala oli huvitav inimene, kahjuks nüüd juba aastas olnud Toomas Metsala oli ka Eestis tantsinud, tähtis on selle juures see, et enamus need inimesed võtsid selle rahvatantsu üles, kes olid ju Eestis enne tantsinud kellegi juures ja Toomas Metsala näiteks isa kaudu siis isa olevat tundnud väga hästi Ullo Toomit. Ja siis oli saadetud raamat, et Ullo Toomi muidugi oli nagu esikohal, aga loomulikult kasutati ka teisi Põldmäe raamatuid. Raudkats raamatuid. Mul oli, on veel käia Toomas Metsalaraamatukogus tema isiklikus raamatu koos. Et tõesti, ma nägin seal niisugusel hulgal raamatuid isegi kolme, nelja koopiaga, ta oli korjanud rahvatantsuraamatuid ja sellega seoses olevaid dokumente ja asju kõik, et ta saaks kasutada seda ütleme, rahvatantsuedasiarenguks ja hoidmiseks. Ja mis on kõige tähtsam, selles arendamise on see, et nad on kasvatanud Kanadas ka endale järglasi, kes õpetavad rahvatantsu. Ja seal on isegi mitte Need rühmad, seal on mudilaste rühmad ja seal on juba koolilasterühmad, seal on täiskasvanute rühmad, nii et kõik klapib, nad toetavad 11 ja Kanadas on Kungla rahvatantsurühm, mis osales ka nüüd 2013. aasta LEP-ESTO festivalil San Franciscos. New Yorgis on päris head tingimused ja New Yorgi rahvatantsurühm ei käi alati koos Eesti majas, nii nagu ka Washingtoni rahvatantsurühm, kes käib hoopiski koos vööd seid majas. Aga see on ikkagi seotud selle rahvatantsujuhi, elukutse ja võimalustega, kas käiakse koolis, käiakse töökohal, kust saab siis tasuta rahvatantsu teha ja seda tehakse iga nädal, nii nagu igal pool mujal, olgu see siis Kanada, olgu see siis USA, olgu see siis austraalia ikka kord nädalas vähemalt ja kaks tundi siis kui hakkab pidu peale mingi, siis on ikka iga nädal kohe kõik kohal ja ja harjutatakse emadepäevaks näiteks väga ja muidugi aastapäevaks ja need peod on ikka alati. Inglismaal on samuti rahvatants olnud pikka aega ennelida suuresti Londonis, praegu püütakse uuesti Londonis teha, aga mina käisin lastelaagrisse Henning Hämi lähedal, mis on niisuguseks sündmuseks saanud. Ja see lastelaager toimub kaks nädalat hoopiski lätlaste majas, mis on ära ostetud lätlaste poolt. Ja kus siis lapsed õpivad kõike, mis on eesti kultuuriga seoses, nad laulavad, nad tantsivad ja siis lõpus suvepäevade lõpus toimuks suur esinemine ja pidu ja siis tullakse kokku ikka nii Londonist kui ka teistest kohtadest vaatama, siis mida siis lapsed on õppinud selle kahe nädala jooksul, ega see kerge ei ole kahe nädala jooksul ära õppida, ikka rahvatantsud. Ja samas ka veel laulud, mida on võib-olla ennem kaarjutatud rahvatantsuga natuke teistmoodi, aga laulud on enne Maarjutatud ja jällegi kõigil olid rahvariided seljas. Ja huvitav inimene, kellega ma sain kokku, oli Peeter kes on akordionimängija ja kes oli suurepärane rahvatantsusaatja, seal temalegi isegi oma lugusid vahepeal mängis ja ta ütles, et tema isa juba mängis rahvatantsu jaoks, nii et, et see on noh, niisugune nagu traditsiooniks jäänud ja tema õppis kaera, kuigi tema eriala ei ole üldsegi muusik. Et see on nagu kõrvalt enda jaoks midagi Eesti asja teha. Ja väga eriline on vaadata, kuidas tantsivad koos näiteks ütleme viie aastased ja 60 aastaseid, nii et kõik, kes vähegi suutsid tantsida, olid rahvapeol Birminghami juures. Et kõik läksid ja tegid koos eesti rahvatantsu. Möödunud aasta detsembrikuus käisite Austraalias Eesti päevadel. Te olete ühes intervjuus öelnud, et sinna sõidu idee tuli teil ülemaailmse Eesti kesknõukogu koosolekul tundis Austraalia eestlaste esindaja Ivo tuuleettekannet, kuulates mida siis Ivo tuul nii olulist ütles, et otsustasite nii pika sõidu ette võtta. Tema ütles, et rahvatantsust võiks saada siis eesti kultuuri, pärimuse, alalhoidja Austraalias ja väga tähtis odavamaid ja sest kõik ei oska ju eesti keelt ja ei, võib-olla ei jõuagi õppida ja ei ole võimalust õppida. Kohe see mõte hakkas mind huvitama ja nii ma siis läksin vaatama, et kuidas siis ikkagi rahvatantsuga on Austraalias ja tõesti Melbourne'is väga suur Eesti maja ja võimalused on suurepärased. Hea rahvatantsurühm ja Melbourne'is tulevadki järgmised Eesti päevad 2014. Järgmine suur rahvatantsukoht, kus on samamoodi mõnus olemine, on Adelaid ja Adelaide is on ka perekonnad, kus on siis antud juba lastele üle rahvatantsuoskused ja rahvatantsujuht on nüüd küll eesti päritolu tütarlaps, aga tema on nüüd niisugune, kes ei oska enam eesti keelt. Nii et teeb rahvatantsu, räägib eestikeelsed sõnad vahele, mis on seotud rahvatantsuga, nyyd eestikeelseid sõnu ta teab, et siin on just see huvitav just Ivo tuuleettekandest lähtuv nisugune tõde olemas. Et eesti keel hakkab ära vajuma. Aga Eesti rahvatants on hämmastav, on veel see, et nad teavad, kustkohast on näiteks kostüüm pärit Eestist, kui lähed, küsid, võib-olla ei teagi, et mis rahva, kui ta just ei ole lausa selle koha pealt, aga tema teab kõik ära, kõik maakonnad, kõik, kust kohast, mis on täpselt, siis tuleb, minu vanaema oli sealt vot temal on niimoodi niisugused ja ja isa oli sealt, et jälle niimoodi ja hakkavad, minule meeldiks, võib tulla sealt, et see on nagu kergeimesid, mina kannan sellepärast seda. Ja kolmas koht siis, kus on tõeliselt väga tugev rahvatants, on sini. Sydneys on väga tore ja tugev Eesti maja mida püütakse pidevalt uuendada, suurendada ja seal käivad koos. Mitmed rühmad on vanem rühm ja noore rühm. Ja jällegi vanema rühmajuhatajad, Tiina ja Madis Alver. Nemad on kasvatanud oma kunagistest õpilastest juba nooremate või laste juhendajad. Muidugi silm on neil kogu aeg peal, ma käisin neid proovi jälgimas silmu pidevalt peal ikkagi, et, et kas ikka nii kassikana, aga samas on jäetud noortele hästi suur vabadus ja mis on huvitav? Selle juures on see, et just nii nagu Kanadas, nii Austraalias ja ka San Francisco festivalil ilmnes see, et kasutatakse väga palju YouTube'ist leitud rahvatantse. See oli kahtlemata üks väga huvitavaid leide ja õpitakse tõesti selle järgi ja, ja isegi muusikat võetakse sealt. Aga muidugi Austraalia rahvatantsijatel on väga vedanud, sest nendel on üks huvitav ansambel, kes tuleb pidudele mängima ja nad on hoopis iirlased. Nii et selles mõttes on see küll tõesti väga huvitav, võib olla kuidagi lähedased, rütmid võib mis iganes, igatahes see annab kohe Murphy juurde Austraalias Eesti päevad toimuvad iga kahe aasta tagant ühes linnas, olgu ta siis Sydney, olgu saadelaid, olgu ta Need, polnud seekord siis 2012, detsember toimus Sydneys ja Sydney rahvatantsijaid oli palju, aga kui juurde tuli veel Adelaide ja Melbourne grupp no siis oli tantsimas ühe korraga 45 rahvatantsijat. Lavale muidugi mahtus ainult ansambel mängima, aga lava all siis tantsiti poole saali peal. Ja kõige suurem esindus oli ikkagi Sydneyst, sest tõesti madise Tiina Alver on aastaid hoidnud päeval rahvatantsu väga tugevalt ja väga tegusalt. Kui nüüd uurimust edasi järgida, siis on näha, et kohalikel üritustel pidudel, mis on seotud siis ühe organisatsiooni või paari organisatsiooniga, loomulikult külalised on alati kutsutud ka Eestist on suur tähtsus, sest väiksemal üritusel ja hoitakse alal pärimust tehakse, proovitakse, käiakse koos ja seda organiseeritult siis sõitmine juba aste on. Kui on näiteks üleriiklik, nagu on eestival Rootsis läänerannikupäevad, siis USA-s olid ka ennem idarannikul päevad või siis Austraalia eestipäev. Aga siia juurde peab kindlasti veel, lisame ühe niisuguse huvitavad õige aeg, kus siis ikkagi õpitakse neid rahvatantse ja neid õpitakse ju tegelikult ikkagi lastelaagrites, sest muidugi Eesti klubide eesti seltside juures tehakse rahvatantsutunde või Eesti majade juures tehakse rahvatantsu. On väga tähtis see, et ka suvel, kui saadakse kokku hommiku pool, õpitakse, siis teine päeva pool jääb nagu rohkem niisuguste pärimuskultuuriasjade peale, olgu siis laul või olgu see tants või olgu seal muud harrastused. Igatahes seda tehakse kõike koos juba palju laiemas ringis, et ega siis näiteks seedriorgu Kanadas ei tulda, ainult ütleme nüüd Kanadas, sinna võib tulla ka eesti lapsi mujalt. Nii nagu Rootsis siiski seal samuti on suvelaagrid lastele mõeldud ja ka õpetatakse rahvatantsu, sest Rootsis oli muidugi see üks hea asi, et Eesti koolides õpetati kunagi rahva tantseegasega, siis kaduma ei ole kuskile läinud, nii et, et ma arvan, et ressursse siin kahtlemata veel on ja ainult et tuleb seda hoida ja kasvatada, tuleneb alati ikka inimestest, kes asja jällegi üles võtab. Mis on praegu Rootsi puhul aktuaalne? Selle aasta suvel käisite te väga suurel ja tähtsal eestlaste peol USA linnas San Franciscos toimunud LEP-ESTO-l, nii et seal toimus korraga kaks pidu. Lääneranniku eestlaste päevad koos Estuga kaks erineva mastaabiga üritust toimusid koos. See toimus just sellepärast, et ülemaailmsele Eesti kesknõukogule ei tulnud ettepanekut üheltki teiselt riigilt, kes sooviks teha üldse Estud niiet ranniku, Eesti päevade korraldajad võtsid siis enda tiiva alla ka ESTO. Muidu oleks võinud tõesti seekord jääda ESTO toimumata. Kui palju rahvas seal koos oli? Kuskil 8000 olevat olnud San Franciscos eestlasi kokku linna peale, et see on ikka ikka suur, kui mõelda, kui kaugel ja kusjuures San Franciscos endas nagu eestlaskond on, kuid neljal oma majagi kohal olid loomulikult kõik läänerannikulinnade eestlaste tantsurühmad ja siis olid seal ka suuresti esindatud Kanada tantsurühm. Mujalt tulid siis kas üksikud paarid või nii kohale oli tulnud ka Eestist rahvatantsijaid. See rahvatantsuüritus toimus kesklinnas pargis ja see oli siis nagu vabaõhuetendus mitte ainult eestlastele, vaid kogu San Francisco rahvale. Kui nii võib öelda, lepp pestud päevad toimusid ikka kolm päeva, nagu ikka on avamised siis on laulupidu tantsupidu ja samas oli seal ka väga palju muid üritusi, nagu näiteks filmi näitamine, Eesti ballett oli kohal. Siis olid seal näitemängud rahvatantsijad, loomulikult käisid ka pidevalt proovides neid proove tehti siis küll väljas küll hotellides sees ja, kuid ma igale poole ei jõudnudki, sest mul oli endal olid veel ettekandeid, nii et ma kõike nagu ei jõudnud jälgida. Aga kui kohale läksin suurde parki kesklinnas, siis oli tõesti nii, et prooviti terve pool päeva ja siis kuskil paari tunni pärast hakkaski etendus peale, kus oli kohal, siis minu teada umbes 100 rahvatantsijad, rahvatantsurühmad siis erinevatest linnadest esitasid oma kaks tantsukest ja siis olid ka ühistantsud ja nagu ikka, kõige tähtsam on Tuljak millega ikka ollakse harjutud lõpetama suuri pidusid, nii oli ta Austraalias. Nii oli ta ka San Franciscos. Võib arvata, et teil oli sellel suurel peol palju tegemist. Mulle tegelikult oli mitu asja seal teha, esiteks ma laulsin kooris Euroopa kooris, siis ma tegin kaks ettekannet, rahvuskongressil tegi muidugi ettekanded just nendest eesti pidudest, mis on väljaspool Eestit ja Eesti suurpidudest. Ja siis ma rääkisin ka rahvatants uuringust hommikuseminarile, sest nemad peavad nagu oma regionaalset asja, aga nad ei tea, mis mujal. Siis tuli ka palju rahvast kokku ja huvitasidki, kus ja mida tantsitakse ja, ja kes seal on ja kokku tuli küll vanemaid, küll nooremaid ja mis oli huvitav. Tegelikult arvati, et ettekande peaks ikka inglise keeles tegema ja nii ma siis valmistusin. D, aga pärast tuli välja ainult üks inimene oligi, kes siis eesti keelest nagu aru ei saanud, et taheti siis eestikeelset ettekannet. Minu uuring oli põhiliselt siis rahvatantsijatega küsitlust jagamine ja nende kättesaamine, mis oli tõeliselt katastroofiline, sest ma olin jumala üksi. Ma jagasin välja 80 küsitluslehte. Ja kätte sain siis kuskil vist 30, ainult kõik on ju tegevuses kogu aeg, kellelegi on vaja ette valmistada midagi ise, nad on kõik närvis seal, sest et tegelikult proove on ju vähe. Millistele küsimustele vastuseid ootasite? Millal alustati rahvatantsu, miks tahetakse seda teha? Talle annab kõige rohkem, et miks, miks ta läheb, kas talle meeldivad suuremad rahvatantsupeod või väiksemad kohalikud rahvatantsupeod. Ma juba teadsin, kuidas see asi kõik läheb, kuna ma olin juba kogenud Austraalias, kuigi seal perekond Alver mind nii kõvasti aitas, korraldas, et ma saaksin kõik küsitlused ja kõik intervjuud tehtud, mis mul vaja on. Siiski ma juba nägin, et kui raske on saada küsitluslehti tagasi. Õnneks ma läksin enne Kanadasse oma laululaagrisse ja seal juba tegin küsitluslehed ära vähemalt kõikidele tantsijatele. Et siis vähemalt see mure ära, aga noh, siis jäid ju veel USA ja mujalt tulid rahvatantsijad. Nii et, et seal oli, tekkis küll raskusi, aga midagi ma sain kätte, aga noh, mitte nii palju, kui ma lootsin. Kui kaugele te praegu oma uurimistööga olete? Praegu on täpselt, olen poole peal, materjal on nagu koos, nüüd peab hakkama analüüsi tegema. Mind huvitaks, et kuidas mina just selle oma uuringu alusel saaksin neid aidata, et ka see rahvatants ikka hoitakse alles areneks samamoodi nagu Eestimaal kodus. Et rahvatantsijad, kes on väljaspool eriti noored, saaksid tulla siia pidudele tantsima, et nad peavad oma nii head ja nii tugevas tööpõld on veel lai ja suur ja ma ei tee seda üksi. Uuring on tehtud Tallinna Ülikooli kunstide instituut duši all ja kaasab siis peale, nüüd ütleme graafia osakonna loomulikult ka siis kunstiteraapia teateosakonda, kus siis osalevad nii magistrid kui ka doktorandid. Doktorantide tahaksin esile tõsta siis Stanislav nimelisidskit, kes on suurepärane kolleeg ja doktorantidest koreograafia osakonnast tahaksin esile tõsta siis tuntud eesti rahvatantsuspetsialisti nime Silja Kap kes sellel aastal nähtavasti siis ka kaitseb oma doktoritöö ära, nii et uuringusse on tõesti kaasatud väga head inimesed ja järgmine aasta siis peab tegema uued valikud ja jälle uusi magistrid endale juurde uuringusse saama. Iilid esindajate ülemaailmses Eesti kesknõukogus, Tšehhi-Eesti Klubi millide asutasite Prahas 1991. aastal. Mis aastast teie klubi ülemaailmsesse Eesti kesknõukogusse kuulub? Meie saime liikmeks 2003 ja Aja jooksul oleme me teinud muidugi väga palju üritusi. Kuna tsehhis on väga väike eesti kogukond, siis põhiliselt me püüame koos tsehhi Estofiilidega võimalikult palju tutvustada Eestit. Just muidugi kultuurikülje pealt oleme teinud mitmeid Eesti ajaloonäituseid ja ka ettekandeid näiteks Teaduste akadeemias või siis oleme toonud eesti kirjanikke lekkima eesti kirjandusest. Nii et, et seda on kõik teinud Tšehhi Eesti klubi. Ja, ja nüüd olin just hiljuti oli ühel kohtumisel, kus ma avastasin, et on olemas Praha eestlased, kes ei olegi klubis ja neid oli kaheksa, seal olid jalgpallureid ja seal olid tõlkijaid ja seal olid saatkondades töötavad eestlased ja näiteks Skype i-noormehed olid seal kaheksa inimest, Prahas tundub täiesti palju. Nii et eestlasi on, on seal, aga nad on suhteliselt liikvel, eks me seal vaikselt midagi aeg-ajalt teeme, aga mitte väga palju. Ma ütlesin, et nüüd võiks rahvatantsu hakata tegema, no vaatame, mõned olid nõus. Oma maja teie klubil ei ole. Oma maja meil ei ole, aga me saame kirikus kokku aeg-ajalt ja meil on koostöö heaga skandinaavia majaga. Nii et tänu skandinaavia majale näiteks on näidata ka eesti filme tänu skandinaavia majale. Ma olen rääkinud ka rahvatantsust. Ja siis loomulikult ma püüan ka tšehhi keeles kirjutada eesti rahvatantsust eesti folkloorist või eestlastest väljaspool, eriti see neid huvitab, sellepärast, sest et tegelikult tsehhid on ju ka oma maalt tihtipeale ära läinud ja nendel on ka ta lainetena olnud. Esimene Laine muide olid 16. sajandil, kus mindi ära tsehhimaalt, kuigi pas üldiselt kui riikidest äraminek oli Ameerikas eriti oli 19. sajand tšehhidel juba 16, kui suur huvi tšehhidel oma rahvatantsu vastu on? Tšehhidel on huvitav, see, kuni eelmise režiimi olid neil isegi rahvatantsuansamblid. Need muidugi löödi kõik kinni rahapuudusel, aga mis on jäänud, on jäänud moraaviaga, seal ikka peetakse seda väga tähtsaks ja mis on nagu väga huvitav on see, et näiteks Tšehhi televisioon iga nädal pühapäeval 15 minutit näitab saate, mis räägib ainult rahvaloomingust. Seal on rahvatants, seal on laulud, seal on kombed, igasugused, nii et rahvapärimus hoitakse pidevalt ikkagi üleval, et, et ka need inimesed, kes üldse sellega ei tegelenud, näevad, et midagi niisugust on ja tunnetavad oma identiteedi olemasolu ka oma kodus. Ma kuulsin, et teil on plaanis avada oma kodulinnas Prahas Eesti tuba. No Eesti toas ma kujutaksin ette, et seal võiks tegeleda siis nagu täiesti eesti asjadega eesti keeles ainult loomulikult, et tšehhide seas on meil muidugi väga palju Tšehhi, kes räägivad puhtalt ja kirjutavad ka väga hästi eesti keeles. Nii et selles mõttes meil kartus nagu ei teki Kuulsite keskeprogrammi stuudios olid Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate osakonna vanemteadur Iivi saieedova ja Marje Lenk.