Kajaloodi, mis meil on täna aasta missiooniinimeseks 2015 valitud Teele Pehk, tere. Tere. Mina olen saanud juht, Kaja Kärner. No see Eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu ametlik tekst ütleb, et Teele valiti aasta missiooniinimeseks põhjusel, et sa oled aastaid vedanud kogukondade võitlust Parema avaliku ruumi nimel ja aidanud sündida mitmetel algatustele, mis seda võitlust toetavad näiteks linnalabor, Lasna idee võitluskalaranna säilimise eest avalikku rannana. Sa oled ergutanud lumiseltse koostööle ja nõudnud Tallinna linnavalitsuselt head kaasamistava seisnud aastaid ka üldisemalt kogukondade avatud valitsemise, osaluskultuuri arutlevat demokraatia eest. Kõik vastab tõele, et sellele asjale kuidagi nüüd natukene sisu anda, siis tuletame meelde, et see ligi 10 aastat kestnud vaidlus siis Telliskivi seltsi ja sinna uut arendust rajava Pro Kapitali vahel. Et see nüüd eelmisel reedel sai niisuguse vaheetappi, mille peale nii Telliskivi selts kui kui Pro Kapital mõlemad tunnistavad, et, et see vaidlus on seisukohti aastate jooksul lähendanud. Ja kui Pro Kapital siin ilmselt ka Telliskivi Seltsi survestamiseks eelmisel aastal alustas sinuga kohtuvaidlust, kaebas kohtusse, siis nüüd eelmisel reedel tuli teade, et ta võtab selle süüdistuse tagasi. Ja kõik selle nimel, et saaks edasi minna, et räägi, palun pisut lähemalt sellest, me kõik teame, et see lugu on olnud väga dramaatiline, sinna kalaranda on püstitatud arendaja poolt mingid metallvõred, et inimesed ei pääseks randa. Samal ajal Telliskivi selts tahab, et randa pääs oleks avalik, et need teed oleksid avalikus kasutuses. Mille üle see vaidlus nii kaua õieti on käinud? Tänane teema mul on raske sellest niimoodi lühidalt ja kuidagi tabavalt rääkida, et ka võib-olla neid vaidlusi moodi aastatepikkuseks venitanud, et et väga kirglikud on kõik need osavalekese olla selles vaidluses sees, siis on. Aga Telliskivi seltsi Pro Kapitali vaheline vaidlus on viimased neli-viis aastat kestnud ainult planeeringute väetatud jah, juba peaaegu 12 aastat. Pro Kapital soovib sinna kortermaju rajada, et mere äärde, mina pean seda kesklinna mere ääres selliseks väga potentsiaalseks kohaks ja, ja aastate jooksul olen ka ise vaeva näinud, et seda kohta linlastele turistidele mingil rohkem avada, tutvustada. Et see kogu see kalarannavaidlusse. Kui ma nüüd üldistan, on niisugune konflikt eraomandi puutumatuse vahel ja sellise tõusva nõudluse suhtes elu elukeskkonna suhtes. Ja samamoodi ka siis, et linnavalitsuse roll kogu seda protsessi vedada avaliku huvi kaitsta. Versus äriplaani teostamine juba 10 aastat tagasi paika pandud äriplaani teostamine, selline paindumatu, seda võib-olla muuta. Ja siis lisaks veel see, et kui väärtuslik koht see on Tallinna kontekstis, et merelinn ja nüüd meil on tekkinud vähemalt selline üks koht, kus saab mõnusalt vabalt olla, kus ei pea tarbima, kus ei pea muuseumipiletit ostma või noh, mis iganes need piirangud võivad olla. Ja seal on nagu julgust ise olla ise teha niukene kas sündmusi korraldada või mööblit püsti panna, et et see kõik on suures plaanis seal, selles seisneb see vaidlus või, või see iva. Aga jah, sellel planeeringu tasemel on vaidlus kestnud Telliskivi seltsi ka just selle avaliku härra osas, mitte selle arenduse vastu. Nagu mõnikord valesti tõlgendatakse. Ma usun, et nende aastate jooksul sa oled 100 korda vähemalt pidanud vastama süüdistusele, et aga miks te olete nii kadedad, et ei luba ühtegi teist inimest elama korrusmajja sinna, kus teil on endal nii hea olla, et miks te ei taha jagada seda heaolu. Oi ei takista kedagi, pigem ongi küsimus selles, et kuidas kohalike elanike sellist kohalikku teadmust rohkem väärtustada, ma pean just silmas, kui linnaplaneerimise suuremat ees pikemate eesmärkide visioonide kontekstis. Et seda, mida kohalikud peavad väärtuslikuks, võiks ju linn tegelikult väärtuslikuks pidada. Ja selles mõttes Telliskivi selts ainult Telliskivi selts seal on. Selle planeeringu avalikustamise algusest peale on tegelikult sadu inimesi tundnud muret, et minu jaoks minu teada ka Tallinnas üks nagu suurema avaliku huviga pleering üldse ja koht. Et juba sealt läks järeldusi tegema, et midagi on, midagi peaks teistmoodi tegema kui tavaliselt. Aga just jah, et millega me oleme seal tegelenud, on ju tegelikult avaliku huvi kaitsmine see, et sinnasamasse nii mere äärde kui kalamaja ja kesklinna piirile on nii palju uusarendusi planeeritud, et kus siis need inimesed ka oma vaba aega veedavad või sellist Rekreatiivseid eesmärke või vajadusi rahuldavad, kus nad lihtsalt mere ääres saavad käia, kas lastega jalutamas, sporti teha, lihtsalt piknikku pidada, et kus siis need kohad on, et neid kohti väga ei jäägi järele, kui seal kõik täis planeeritakse ja ehitatakse. Ja selles on see tuum. Linnageograafina ma arvan, et kui sa käid mujal pealinnades Läänemere äärsetes vaatamas, siis sa ju näed seda, mismoodi Stockholmis, Oslos, Kopenhaagenis igasugused korrusmajad, büroohooned, need on viidud peaaegu et v piirimis, et sealt, kust vesi lõpeb, seal algab maja. Ja mõnikord ma vaatan, et, et see on kõik nii, nii huvitav, arhitektuurse rütmiga tahaks, et Eestis Tallinnas oleks samamoodi. Ja niimoodi tulebki ka, et Noblessneri kvartalis tulevad ka peaaegu veepiirile majad ja selles ei ole midagi halba, kuniks see avalik ruum ei kannata selle all just see, et, et me kõik saame mööda mere äärt piki mereäärt just kulgeda sealt majade juurest, et see ei oleks selline tunnetuslikult suletud või kuidagi eemalepeletav ruum, et noh, see on ainult nendele korteriomanikele, et selles mõttes mereäär võib väga mitmekesine olla, kas või Helsingis, vaadata ka, et seal ju igasugused kesklinnas on turud, sadamad, kõik eksisteerib, koos kihab kõik. Jah, meil on vähem inimesi, selles mõttes küll kriitilist massi on natuke puudu, võiks olla rohkem. Aga kui ma ise ka selle kalaranna lähedal elades, kui ma näen neid turistide masse, kes seal puurivad ja, ja kohalikke elanikke, kes nädalavahetusel käivad meremuuseumis. Et kui palju tegelikult on seda inimmassi, keda saaks kellele seda mereäärt tegelikult saaks palju paremini avada, kujundada. Et jah, see kalaranna tee, see, mis seal enne oli, kultuurikilomeetril muidugi minule meeldis. Mulle ka meeldis sellepärast et see tõsiselt avastada mereäärt ja ja mida oleks võinud teha, tegelikult oleks võinud pikendada kultuurikilomeetrid mööda Tallinnat, teha ringi kas või vanalinna ümber või kuidagi mööda mere, et noh, põhimõtteliselt olekski see promenaad laiendada, teha mugavamaks, rohkem istumiskohti, rohkem selliseid pisifunktsioone, kohvikuid, rattalaenutuspunkte kõike sellist, et et just siin Tallinna nii unikaalses seisus, et kesklinna mere ääres on veel nii palju arendamata, selliseid tühermaid või siukseid ootel kohti nagu ärevil kohti. Et teistes linnades Euroopas sellist võimalust enam ei ole, et selles mõttes ongi just nende teiste linnade kogemusega ja trendidega kursis olles võib-olla minul ja minu võitluskaaslastel nägemus silme ees, et kuidas Tallinn võiks seda potentsiaali ära kasutada ja siia juurde ka või selline suur elanike aktiivsus, kuidas ei kokku kombineerides teha midagi, mis tõstaks Tallinna selles mõttes ka maailmakaardile. Et just siia tahetakse tulla selle, selle elava, selle paindliku, selle kogu aeg muutava mereäärepärast näiteks. Räägime siinkohal ära ka veel selle kohtuloo, mis sai alguse sellest, et arendaja Pro Kapital väitis, et sa oled esitanud valeväiteid ajakirjanduses. Ja, nagu öeldud, eelmisel reedel see hagi võeti tagasi. See oli tõenäoliselt väga närviline aeg, kes sind toetas. Ja see sai alguse tegelikult augustis möödunud aastal. Kui ma sain juba sind nõudekirju Soraineni büroo, Pro Kapitali esindajad siis ja novembris nad otsustasid ikkagi kohtusse minna. Ja see kohtuvaidlus on pigem, et kas, kas tegu oli faktiväidete või arvamusavaldusega, et ei olnudki niivõrd planeeringu üksikasjadest tulenev, kuigi see planeering oli seal tugevasti seotud sees, et ma avaldasin arvamust planeeringu kohta. Aga toetus oli väga-väga suur ja ma isegi see võttis mul silmad pisaraid, ega et kui, kui see teade tuli, et nii nüüd kohtuhagi esitatud, siis ma sain nii palju kõnesid, ma sain selliseid kõnesid ka teistelt kinnisvara arendajatelt ning me oleme sinuga. Maksame kinni. Et oli isegi selliseid, et Mul on väga palju toetajaid ja see on imetlusväärne ja see on, see annab nii palju tuge, see aitaski kogu seda kuudepikkust, no peaaegu pooleaastast protsessi läbida. Ja muidugi minu enda perega väga-väga suur toetus tuleb sealt. Et ongi kõik selline üks üksus, kes kes minu vundament, ütleme nii. Peretoetus on loomulik, aga kui seda ebameeldivat seika poleks olnud, solvub, võib-olla poleks saanudki teada, kui palju on inimesi, kes sind siiralt toetavad. Et iga halb toob elus kaasa midagi natukene head. Kuidas Telliskivi selts on selle ajaga arenenud, kui on peetud koosolekuid, on väljendatud oma seisukohti kindlasti ikka teil endil isekeskis oli vaidlusi. Selle kohta on isegi see ei, ma mõtlen nüüd kalaranna kaitsmisega seoses. Esiselts on, seal on väga hästi näha, need üldised trendid, mis üldse sellises elaniku aktiivsuses Vasumi Seltsinduses ilmnevad, on aktiivsemaid perioode, on passiivsemaid perioode, on näha, kuidas inimesed väsivad väga, väga ära sellest, kui tehakse palju kirglikku tööd. Mõnikord ka võib-olla mõistetakse, et miks me üldse nii palju peame seda tööd tegema, et selgitada, et mis siin on vastuolu, planeeringu, see kõike kui nähakse, et see töö eriti kuhugi vii. Kalarannaplaneering selles mõttes ongi hea näide, et, et võttis neli-viis aastat aega, et mereäär saaks sealt planeeringust kaoksid maa-alusesse parklasse sissesõidud jahisadam just selle liivarannakohalt. Et kogu aeg soovitsivad, pange sinna kalaturu basseini jahil ideaalne kohti ja veel palju muid muutusi, et miks, miks see peab nii kaua võtma üldse aega, et see kõik väsitab kohutavalt, sest üks vale arusaam, mida me kogu aeg, koht on nii riigi tasandil kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, on see, et aga te teetegi ju seda umbes iga päev või te oletegi professionaalsed aktivistid, täiskohaga aktivistid. Et ei ole päris nii, et kogu see, see kirg oma elukeskkonna suhtes, et see nõudlikkus, et meil võiks palju paremini olla ja meil avaliku ruumi kultuur juba võiks olla mingil teisel tasemel, mis ta praegu on, see ju tuleb töövälisest ajast, et kuidagi peab ikkagi ka peret ülal pidama, iseennast toitma, et see on kõik kas siis uneaja arvelt või tööajast napsates või ja, ja need noh, lihtsalt lisaks ajaressursile jah, kõik närvikulu ja kõik selline. Ja tihti ka raha pole, aga see on nagunii viimasel kohal, et et seda, seda mõistetakse natukene valesti, sellest on kurb, sest need inimesed teevad samamoodi tööd ja neil on pered, lapsed, sugulased, kõik, kellega täpselt samamoodi sünnipäevi täis. Sama palju aega kui kõikidel teistel inimestel. Millal te hakkasite aru saama, et see teie kirg ja, ja otsustav tegevus hakkab oma mõju avaldama arendajale, et ta hakkas sisse tooma neid aspekte, mida teie taotlesite See kindlasti võttis väga kaua aega. Seal oli juba 2008. aastal toimus esimene planeeringu avalikustamine, siis Telliskivi selts ei eksisteerinudki veel, see loodi 29. Aga juba 2008. olid sajad inimesed, kirjutasid pöördumisi ja pakkusid alternatiivseid lahendusi välja, selline tahtsid tõstatada arutelu ka selliste põhimõtteliste küsimuste üle. Siin on ka sellel planeerimissüsteemi, tahaks, et see on kõik üles ehitatud niimoodi, et avalikkus saab teada ja saab ka oma sõna kaasa öelda. Ja ettepanekuid teha siis, kui põhimõttelised otsused on juba tehtud omavalitsuse ja maaomaniku vahel. Ja siis paratamatult tekibki see, kui sa tahad millestki suuremast rääkida, et kas me ikkagi peaksime siin kesklinnas ja mere ääres muide selliseid buumieelseid arendusi soosima, et kas seda arutelu ei ole enam võimalik pidada? Selleks on juba liiga hilja ja siis ongi kogu aeg see küsimus nii asumiseltsidel kui ka teistel aktiivsetel entusiastidele, et kus me neid arutelusid siis peame. Kõige suurem viga, et detailplaneeringu juures arutatakse kubatuuri paigutust, aga selle asja sisu, kus siis seda arutatakse? No veaks loogiliselt toimima nende suuremate planeeringud, üldplaneering või mingi teemaplaneeringud nende kontekstis. Jällegi need teemad on võib-olla üldised, et see ongi läinud sellisele tasandile, et neid põhimõttelisi arutelusid peetakse selliste üksikkruntide detailplaneeringute kontekstis, sellepärast et üldplaneeringu protsessid võtame kas või sellesama Põhja-Tal ei, üldplaneeringu, mida on samamoodi 10 aastat menetletud, koostatud ja seal võib-olla ei ole olnud piisavalt sellist teistsugust lähenemist, et kuidas nüüd aktiivselt tegelikult seda elanikkonna arvamust sinna sisse võtta. Ja kui ta juba 10 aastat venib, siis see on ka näha võib-olla, et seda noh, võib-olla ei võetagi tõsiselt või seda ei olegi vaja või miks ta nii kaua venib siis? Kõik see jah, see planeerimissüsteem on nii ta iseenesest nagu juba tituleeribki, need, kes tahavad kas teistsugust arvamust öelda või üldse midagi öelda või tõstatada mõnikord lolle küsimusi, sest ei saada planeeringu joonistest aru, mis on nii keerulised maailma, kui saab olla ja tituleeritud need inimesed automaatselt protestijat, eks. Ja siis meediakaabel omakorda võimelda pidemed, helliski seltsiga oleme väga palju teinud. Natuke harinud, öelnud ajakirjanik, et ärge pange protestile meie kaitseväe, hoopis midagi siin, mitte ei võitle millegi vastu. Me kaitseme seda liivaranda, seda Tallinna väärtuslikku mere äärt, seda, et see võiks olla pärl, juba on praegu ka Lõpetuseks Telliskivi seltsi teemal. Mis teid siis nüüd edasi seob, kui see probleem on? No enam-vähem lahendatud. Ikke seob, ei ole väga aktiivne seltsi liige, viimasel ajal, aga seal kalamaja päevad on eraldi korraldustoimkond ja väga palju seltsiväliseid inimesi üldse. Telliskivi selts, selles mõttes on oma eesmärgid võib-olla isegi täitnud isegi vaja, ütleme nii, et selline kalamaja ja Pelgulinnaelanike aktiivsus ja selline koostoime, see on juba saavutatud, et kõik läheb nagu edasi ka ima Telliskivi Seltsite. Räägime sellest, kas te olete lapsest peale olnud nii sihikindel, nii oma õiguste ja huvide eest seisja või, või kust õieti pärit olete Tartust? Tartust pärit kuigi sündisin Kohtla-Järvel, sest vanaema elas seal, oli selline juhuslik kokkusattumus. Sihikindlus ma arvan, et see ongi minu vanaemast, emapoolsest vanaemast keda me kutsusime mummuks. Tema oli selline. Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis ta oligi aktivist, aga võib-olla isikliku suhtluse tasandil rohkem. Mäletan väikse lapsena, kui käisime temaga kuskil tänaval ja kui keegi tuli vastu ja vähegi naeratas talle või ütles tere siis mummu laskusid pikkadesse vestlustes selle võhivõõra inimesega. Ja meie seal olime, lähen juba sinna poodi või lähen juba sinna ujuma või kuhugi kaua oimetu, liigume edasi. Aga nüüd ja kusjuures naljakas mõelda, et. Mul oli Elvas elades Verevi järve ääres ka oma pisikene rannalõik, mida ta hooldas ja käis seal aasta ringi suplev asja, et ühesõnaga need mustrid hakkavad juba juba hirmuäratavalt korduma. Miski ei tule tühjale kohale, just. Jah. Aga selles mõttes ta oli ka väga aktiivne sõnavõtja ja tal oli kuninganna Elizabethiga samal päeval sünnipäev. Ja siis ta ikkagi kirjutas igal aastal kuninganna Elizabethile ka õnnitluskaarte ja saatis Eesti komme ka sellised, noh nagu miski ei takistanud teda või ta ei tundnud sellist valehäbi ja ma arvan, et selle ma olen küll temalt pärinud. Seal Tartus elades kuidas linnageograafia teema sinu ellu tuli? Tartus ta väga tegelikult ei tulnud veel Tartus ma ülikooli ajal õppisin hoopis majandust, rahvamajandust aga seal bakalaureusetöö ma tegin juba regionaalpoliitikast ja see teema hakkas mind huvitama. Ja siis saatuse tahtel juhuse juhusega läbi mängides sattusin hoopis Soome Rovaniemi Lapimaale aastaks õppima. Ja sealt Elu trump verre. Vahepeal olid teised linnad ka lühiajaliselt ja vot seal Tampere ülikoolis, seal ma sattusin selle soome keelse Alueti tuligi soomekeelne õpe paiga teades või inimgeograafiaga väga sarnane eriala. Ja see hakkas mind küll sütitama ja väga huvitas, mille poolest see hõbe, et kuidas ruum, füüsiline ruum mõjutab inimtegevust ja kuidas inimene saab ka vastu siis seda ruumi mõjutada. Et need seosed seal oli mul muidugi kindel veendumus, mis ma seal kaks aastat kolm aastat, et linnateemadega tegelevad, nii paljud juba, et mina tahan, kindlasti ei maapiirkondadega tegeleda edaspidi. Ja kui ma siis pika ringiga tagasi Eestisse jõudsin, Tallinnasse sisse seadsin, siis komistasin linalabori inimeste otsa ja läks hoopis teistmoodi. Mida te seal linnalaboris tiitel tegite ja teete? Nüüd on jah, ma olen selle linnalabori, ütleme ja kuigi mina ei ole seda üksi loonud, et siis, kui ma 2008 aastal vist nende inimestega tutvusin ja nad mind nii järelikult nii palju inspireerisid ja tundsin, et meil on nii palju ühist. Et seal oli juba kolm inimest, Sanderdinud Regina, Vilja Tauri tuulgi on ees. Et ma jäin nendega nagu igapäevaselt koos käima ja koosolekuta maja pead murdma, et noh, mida me siis peaks tegema ja mida ei peaks tegema. Ja aasta hiljem olin juba linnalabori juht ja vedasin projekte, olin seal inimesi juurde värvanud. Nii kui ma tahtsin jõuda, mis seal õnnestus ära teha. Seal on palju ära tehtud, sellel aastal on ju 10. asutamisest 10. aastapäev, siis ütleme nii, et ma arvan, et me oleme mõjutanud seda, kuidas inimesed oma elukeskkonda suhtuvad siis kodanikujulgust ja just elukeskkonna nõudlikkust kasvatanud nii linnas kui ka maal, sellepärast et need teemad on samad, see kontekst lihtsalt erinev. Kas on see tiheasustus või seal hõre asustus? Et tegelikult külaseltsid, on ju Eestis palju pikema ajalooga kui linnaseltsid. Ja seal on ka koostööd olnud külaliikumise kodukandiga, näiteks kogukonna uuringu tegime 2014. Et just kaardistada sellist, et mis on sellise aktiivsuse, kohaliku aktiivsuse ajendid või tõukejõud, et tavaarusaama stereotüüp on see, et noh, millegi vastu ollakse, see ühendab inimesi ja sealt uuringust tuli välja tegelikult ei, esimene selline motiiv on üldse, saame kuhu teeme siin koos, kas siis kultuurielu paremaks või lihtsalt mingit naabruskonda korrastame või noh, selline nagu koostegemise ajend teisel kohal on see mingi projekti vastu või mingi konkreetse otsuse vastu nagu koos töötada ja pakkuda välja paremaid alternatiive. Sellised asjad väga palju on olnud ka rahvusvahelist koostööd linna laboris, et üldse Baltikumi urbanist võrgustada, sest need kontekstis nii samad ja kust me tuleme ja kõik see ajalugu ja väga palju sarnaseid ilminguid ka. Kas siis selline autokeskne linnaplaneerimine või võigaasiks eraomandi domineerimine. Et kuidas siis nende teemadega tegeleda ja kogemusi vahetada. Ja aina rohkem on hakanud tulema ka omavalitsustel siukseid tellimustöid, olema isi konsultandid just elanike kaasamise teemadel, aga ka just siis sellise ruumiliste kontseptsioonide väljatöötamisel, aga, aga mitte ei planeeringuid ega mingeid arhitektuurseid visioone, vaid pigem siukseid, ruumilisi lähenemised, mõtleme põhimõtteid välja, et noh alla siis, kas see on lähteülesanne sellele planeerimisprotsessile või arhitektuuriga kursile kutselised saue linnaga oli väga hea koostööd, peaaegu kaks aastat kestis, nemad mõtlesid, kuidas seal keskus ala üldse tekitada, seal ei ole siukest tunnetatavat keskus ala, noh see kõik seostub elanike identiteediga sellega, et kas nad tunnetavad ennast kuusel saue linna elanikena või nad pigem käivad seal ainult magamas käivad Tallinnas tööl, et seal nagu tulevad hästi paljud erinevad teemad sisse. Iga kord, kui ma leian postkastist mingid küsitluslehed, Ma peaksin avaldama arvamust, mida ma arvan sellest, mida ma tahan, et muutuks siis mulle tundub, et, et selle taga on mingi kas mingi linnaosavalitsuse propaganda või mingi erakonna niisugune noh, et neil endil ideid napib ja siis Nad tahavad minu käest mingit head ideed, mille nad siis rakendavad hoopis mingisuguse muu vankri ette. Kas mul on mingi foobia? Ei, see on väga levinud suhtumine või hirm siin Tallinna kontekstis, noh, pole ka imestada, et selline usaldamatus kõige suhtes, mida see linnavõim siin teeb, jah, aga samas selles kontekstis on väga raske siis ka midagi tõesti nagu heade tagamõtete hea selle eesmärgiga teha. Kuigi noh, eelmisel suvel näiteks viimane projekt oli mu linna laborisse mereääre ideekorje, et ikkagi see minu südamelähedane teema, meri mere ääres ja mereavaliku ruumi kultuur Sis kogusimegi ideid, mis siin Russalkast kuni Noblessneri, nii et mis siin mere ääres, millest te unistate nii, millest inimesed unistavad ja see läks päris hästi läbi, tuli tuli üle 500 idee kahe kuu jooksul ja unistate jah, väga selgelt joonistus välja tahetakse piki mereäärt käia, et kas siis rattaga või lihtsalt lastega jalutada, lihtsalt nagu minna mere äärde aega veetma sihtkohana ja just jalgsi rattaga ühistranspordiga see joonistus väga selgelt välja. Ega see ideekorje ei taotle mingit sotsioloogilist, Vadja võrdset valimite, midagi sellist, noh, need, kes andsid ideid, need andsid, aga ta huvitaval kombel meelitas ligi ka sellised eakamad generatsiooni, kes on võib-olla sellel teemal juba aastakümneid mõelnud ka ja oma arvamusi igale poole saatnud, välja öelnud ja tegelen ja muretsen samamoodi selle üle, et see oli väga põnev, et ei olnud ainult noored ja sellised aktiivsed, kes niikuinii oma kommentaare igale poole jagavad. Ühes varasemas kajaloodi saates saate külaline ütles, et tal on mitmel pool Kesk-Euroopas hästi palju kirjasõpru mõttega kaaslasi ja ta on mures sellepärast, et üha enam ta märkab oma tuttavatega suheldes niisugust seisukohta, et ma ei taha kuulda seda, mida televiisoris räägitakse. Ma ei taha kuulda kõikidest nendest õudustest, mis Euroopas toimub, puhtalt sellepärast, et ma tajun, et ma ei suuda asjade käiku muuta. Teele Pehk, kas inimesel on siis võimalik asju mõjutada või ei ole või missuguses ulatuses? Võimalik mõjutada. Piibel ütleb ka seda, et no anna mõistust eristada neid asju, mida võimalikud, mida ei ole. Seda ma kuulsin, oma massöörid, mitte et ma piiblit loeksid. Jah, on küll, muidugi on see ongi minu elu põhimõte, et seda selle oma üritangi ise teha ja selle kaudu oma heaolu tõsta ja siis tahan, et olen ka eeskujuks teistele. Et on küll ja võib-olla tulebki alustada siis väga sellisest igapäevasest elust. Meil on Eestis väga palju ka demokraatia arendajaid, visionääre, noh, nende, need on sellised suuremad unistused ja jumal tänatud, et neid inimesi on ja et need ideed ka lendavad mõnikord vastu metalluksi, mõnikord kõrgele taevasse. Aga jah, et eristada ja mis on endale oluline ja ma arvan, et selline julgus nagu katsetada või testida, et ega see ei tulegi ju kodus diivanil istudes, et mida ma võiksin nüüd proovida mõjutada, et järjekordi Rimis või oleksid peabki ise tegema, et oma mugavustsoonist üritada välja tulla ja vaadata, mis siis hakkab meeldima, et noh, mina, selle linna teema, linna kultuurilinna arengu selle leidsingi ju täpselt samamoodi. Et sattusin selle konksu otsa ja see kuidagi kiidab mind kogu aeg, et see nii, selles valdkonnas on meil nii palju ära teha. Samas väike Eesti ja ei ole tegelikult väga väike Tallinn siin on nii kerge asju ära teha, et siin juba need muutused tulevad tegelikult väga kiiresti. See Lasna idee, kuidas see oli sul alguses mõeldud ja kuhu ta nüüdseks on arenenud? Mina olin pigem projektikirjutaja, ta kasvas välja sellest, et me tegime 2013 14 Tallinna asumiseltside sellise ühisalgatuse, koostöö, projektijaid linna just pinnaga parematele suhetele saada koostöö hea tava kokku panna ja üldse asumiseltsidega nagu aeg maha võtta ja mõelda, et nii, mis on need ühised vajadused, soovid, et kuhu me tahaksime välja jõuda, et kuidas me saaksime selliste usaldust kasvatada ka linnaosavalitsustega linnavalitsusega. Ja vot projekt sai läbi. Kahjuks oli projekt jah, et kuigi see koostöö oli väga-väga huvitav, inspireeriv toimusid kohalike valimiste ajal. Et me ju avastasime, tahame, teeme siin hoopis asumiseltside kampaaniat. Linnapeakandidaatidega seal laval koos ja telekas ja hästi palju küsiti selle algatuse käigus, aga Need, Mustamäed, Õismäed, Lasnamäed, et mis nendest saab, et seal, kus on juba aktiivsed seal seal on ju hästi juba olukord, aga et kuidas seda aktiivsust süstida teistesse kohtadesse siis ma võtsin kätte ja linnalabor selline projektipõhine joon, kirjutasin projekti, see sai väga head vastukaja, läks käiku, aga selle põhilise au annaksin Maria Derlõši-le, kes on, las näide siiamaani vedaja, kes Nad said ju ka eelmisel aastal aasta vabaühenduse Tiitli, sellelt samalt vabaühenduste Liidult. Jah, tema on väga südikalt ja kirglikult seda asja vedanud ja sinna ümber tekitanud väga muljetavaldava seltskonna, kes, kes kogu aeg paisub, sellepärast et nad on ka fookusesse võtnud, et sellised avalikus ruumis toimuvad üritused on, on see hea viis, kuidas ennast nähtavaks teha, kuidas näidata Lasnamäele ka hoolivad, tahavad midagi paremaks teha, kas see on siis piknik või kinoõhtute seeria ja selle kaudu alatise toetajaskond ja tegutsejate ring kasvaka? Kuidas seda avalikku ruumi Lasnamäel muuta? Kuidagi nii, et ta ülejäänud Tallinnast nii väga erineks? Ei lasta erinev, see on ju väga hea, et erineb, et Lasnamäel on ju kortermajade majad on ehitatud niimoodi, et seal keskel on see alati hoovikene, mis on minu arust ideaal, Algne teatri, lava või nahkinulawi sihuke etendus, koht, amfiteater. Et noh, niimoodi ära kasutada, et avalik ruum ei olegi vaja muuta, mida on vaja muuta, on vaja siis inimeste käitumist võib-olla suhtumist harjumist. Et see maja siin ei ole ainult parkimiseks, et seal saab palju rohkem ära teha. Et need kas või need vanamoodsad relikvidid eelmistest ajastutest, vaibakloppimise puud või kuidas stanged, et mina mäletan oma lapsepõlvest mängisime pime kana nendega nii tore oli, et noh, et sinine ristkasutus. Et jah, miks mitte, et see ei ole avaliku ruumi kui arvatakse, et mainime midagi ilusat sinna paneme midagi. Kindlasti aitab sellele kaasa, et tuleks nii noori vanu inimesi sinna istuma ja oleks rohkem selles ruumis kasvanud või park või mingi veekogu äärde seda kindlasti, aga see disain võib ka tegelikult eemale peale seda, kui tehakse nagu liiga stabiilseks ja liiga ilusaks, et vaadake, et noh, et see ei ole minu jaoks. Pigem on see selline suhtumine, on see kõik, ongi mingi ruum? Kajaloodis täna linnageograafia aasta missiooniinimeseks valitud Teele Pehk. Sa elad ise ka kalamajas ja kas see oli sinu väga teadlik valik või lihtsalt juhus mängis selles? Teadlik valik oli mere ääres elada, sest ma olen Tartust pärit Tallinna selles palju siis Q7 aastat elanud. Ja ma olen kogenud, sellist avarust igatsenud ja Tallinnasse kolides oli jah, oma tollase elukaaslasega praeguse abikaasaga. Ja mõtlesime küll, et mingi senini meri olemas, et noh, me peame kuskil mere lähedal olema ja mitte lihtsalt see, et, et meil merevaade olema, vaid me saaksime mere ääres käia, et see oleks meie tagahoovi noh, koduosa või igapäevase elu osa. See oli küll teadlik valik. Ja sügistormid puhuvad akendesse. Jah, jäävad kaugel soome lahed Läänemerelt. Jah, kui on torm, siis mere ääres on tormide torm. Et seal on jah kõik väga võimas, aga see just see looduse ilu seda ongi väga põnev jälgida. Kuskilt lehest lugesin, et see ei olnud mingi uusarendus, kuhu te omale kodu saite, vaid et see oli ikkagi üks ajalooga maja. Ja see on eestiaegne funkmaja, mis on natukene halvas seisus, see vunk ei tule sealt võib-olla nii välja, aga minu mees tegelebki. Maja projektiga korteriühistu esimehena ajab seda asja nii, et varsti saame oma rahakotti kergendada. Lase function, realistlik stiil, hakkabki asjad majast rohkem välja tulema, aga kivimaja 10 korterit seal ja hoovi peale teine maja, mis on siis muinsuskaitse. Ühesõnaga kõigepealt te renoveerisite põhjalikult oma korteri ja kui põhjalikult täiesti see oli aastaid seisnud ja tegime tegime kõik otsast lõpuni enda käe ja maitse järgi paigutasite vaheseinad ümber fantast ja kõik oma kätega ei kasutanud meistrimehi ikka selliseks spetsiifiliseks töödeks, noh, elektri ja gaasitöödeks ja, aga abikaasa tegi krohvimist esimest korda, siis ta vaatas Youtube'is neid õppevideosid ja akende renoveerimine käis niimoodi, et mina käisin kõrvaltänavas säästva renoveerimise infokeskuses. Kursusel panin 10 punkti kirja, mida peab kõik tegema, kuidas kittida naturaalsete vahenditega. Ja mees võttis konteksti ette ja tegi kõik ära. Haruldane. Mina osalesin remondis pool aastat, me elasime ise selle tolmu sees ja õnneks saime ka naabrite vaba korterit kasutada, aeg-ajalt noh, niimoodi inimlikumalt elada. Ja siis poole aasta pärast mõtlesin, ma enam ei jaksa. Ma nüüd lähen korraldan neidurvalistide suvepäevi või midagi, et siis ma sain juba kõrini. Aga aga abikaasa siiski truult viis selle kõik lõpule. Ja seal väikseid asju on siiamaani nokitseda, aga selles mõttes on meil on natuke selline stiil, kui mu isa tuleb külla oma perega, kast ütleb, oled noh, kui seekordseks müügis, siis ma kommenteeriks seda nii, et teil on seal remont pooleli vist. Taotluslikult seinad ja laed, natuke laigulised ja noh, et ei ole selline filigraanne, kõik sirge. Ja siis on teil peres kaks väikest poega ja kuskilt artiklist jälle lugesin Jakob ja Villem täpselt. Kas need nimed on pandud kellelegi mälestuseks või, või millestki tõukuvalt. Jacob jah, käib Mihkli minu abikaasa suguvõsast läbi. Vanavanaisa vend vist oli, sest kõik teised nimed olid juba võetud, nende vanaisad-emad ja jagamine väga meeldis ka Villem noorem poeg. Jällegi nimi meeldis. Aga väga tugevalt oli ka konkurendiks Paul, minu vanaisa. Aga õnneks pani sõbranna enda poja nimeks Paul, nii et Paul on esindatud. Väga tore ja te elate rõõmsalt kalarannas ja te veedate kõik suved ja, ja kogu selle aasta läbi, et ei hakanud hetkekski igav. Me enamasti kohalikult jah. Mõni võib seda nimetada, laiskusega ei viitsi kuskil eriti käia. Aga meil on nii hea, meil on suur hoov, mis on väga metsik ja kus saab oma käe järgi teha, kus kuurid lagunevad, aia plangud ka kukuvad eest, aga seda põnevam ongi ka lastel nagu saavad ise kujundada ja vaatame kogu aeg, et ahaa, nüüd võiks mingi turnimis seina teha või. Näiteks liivakast kujunes meil niimoodi, et mis ma seal tegin, lehitsesin vaat et ühes kohas on nagu kuidagi kahtlaselt palju liiva ja siis selgus, et kunagise ammuse remondi käigus keegi pannud kile ja liivahunnik, aga see oli rohtu kasvanud tekkis liivakast. Täpselt selline hoog on meil ja meil on nii toredad naabrid, meil on sama hea. Samas eas see laps on sündinud kolme-nelja-viie aastaseid on päris palju päris mitmes peres. Et see on nii fantastiline, kõike lisaks jah, mereäär ja rand ja kõik see ja see kant seal kalaturg ja et me oleme laisad ja me väga naudime ja kui mõned teised tuttavad ja sugulased, kes ütlevad, et lähme kuhugi nõdra maitse kuhugi ära. Meie jõudmisel mere äärde ja ongi olnud niimoodi, et tunnevad, et siin on päris hea nagu lõõgastuda ja niisama olla, et ei peagi kuhugi maale sõitva. Inimesed, kes on paljassaarel käinud kohe sealpoolsaare peal, ütlevad, et et see on niivõrd kesklinnale lähedal ja seal on täiesti nagu omaette koha omaette aura. Olemas ja sinna võiks see ühistransport natuke tihedamini käia, parem olla, aga mis sellest võiks saada paljassaarest nimelt. Kas selle peaks täis ehitama, kas selle peaks lagedaks jätma? Läheb? Seal on väga palju neid arendusplaane kasiino saarteni välja mitte seal ranna juures natuke enne. Nagu öeldud, et seal on mitmesuguseid arendusi, aga ega ka Kopli liinidega ei ole läinud hoolimata arendajate soovidest väga hõlpsalt, need kõik lihtsalt võtabki väga palju aega, aga mis sinu kui linnageograafi või üks inimgeograafi tulevikuvisioon on, mis, mis paljassaarest võiks saada? Seal võiksid alles jääda need väärtused, mis seal on, eks rangli, lindude reserva seal on ju ka veepuhastus ja aga noh, kindlasti elu laieneb sinna elamuarendus ja mis on oluline on, et sinna tekiksid mingid muud funktsioonid, mitte ainult elu, et ka võib-olla mingid töökohti, äri, äripindu, mingeid siukseid, vaba aja veetmise funktsioone. Ja noh, tegelikult kõige olulisem on, et kõigepealt sinna ühistransport, selline vajadustele vastav, mitte kord päevas sõitev buss läbi käiks, et Tallinna häda on see, et tehakse need arendused kõigepealt valmis ja siis hakatakse vaatama, et mis paneks, suhtlesime bussiga. Kalaranna, tänav on hea näide, bussipeatused on olemas, aga bussidele veel ei käi. Siiamaani seda alles mõeldakse läbi, et, et noh, see peaks tegelikult paralleelselt käima, et kui tekib uus infrastruktuur, siis ka kõigepealt sinna üldse ühistransport panna. No igastahes tundub mulle, et, et potentsiaal on hästi suur, sest võimalusi on palju, ei ole omal ajal ehitatud niisuguseid nõukogude aegseid hrushovkasid täis, nii et, et seda on väga hea ära kasutada. Jäin siin kõik nii mitmekesine, et tegelikult need ajaloolised kihistused ongi põnevad, mingi hetk, kui taasiseseisvaks saime, siis võib-olla oli sellise nõukogude aegse arhitektuuri vastu allergia, et noh, mis see linnahall simise Sakala keskuse, et aga noh, üks päästab, teised Sakala keskus lammutati tegelikult kingiks linnahall võeti kaitse alla, ühe õnnetus on teise õnn. Aga nüüd me ju väärtustame rohkem seda stalinistliku arhitektuuri, et kohta järves lausa kvartaleid võetud ka kaitse alla. Et just sellist kihistuse ajaloolisi kihistuse ajalisi kihistusi säilitada, et see annabki selle ei muuda nii ühetaoliseks ju meie elukeskkonda. Mis on teie kõige lemmikum linna süda Eestis? Ja Euroopas linnasüda. Palju. Ma ütlen, et ma olen selline laisk inimene, et ega nüüd, kui ma töötan Kadriorus, siis. Ma vaatan Kadriorgu ka täiesti võõra pilguga uue pilguga, et, et wav, kui mitmekesine on sealse arhitektuur jagu. Võib-olla see uus arhitektuur on palju julgem, isegi kui kalamajas, et jah, vahepeal kopeeritakse sellist vana, mis kalamajas näiteks ei ole lubatud. Aga et kui. Võib-olla siis Euroopas? Ma ei ole, ma ei ole niimoodi. Mõelnud need kohad, kus ma olen pikemalt peatunud, elanud Tampere mulle väga meeldis linnana ja seal linnasüda ja seal on kahe järve vahel tööstusarhitektuuri täis suured korstnad, punased korstnad, see on nii fantastiline kooslus kõik. Ja noh, rattaga Śaksa igale poole väga kergesti muidugi iga Soome linnaratturite paradiis seal tegi, kesklinn ka tõesti kihab. Seal mulle väga meeldis. Ja tegelikult Riias samamoodi, kus ma elasin aasta otsa seal noh, lisaks sellele vanalinnale on ju ka siin juugend kesklinn korralik keski, mida meil Tallinnas ei ole, meil on puuaguli vanalinna ümber ja siis city. Et Riias oli ka, kuigi sinna vanalinna saatsin väga harva, et ma Ena singi kogu aeg selles juugend kesklinnas seal samamoodi, kasvõi see see fakt, et ja väga paljudel ristmikel saad, on see rohetuli, on nagu igas suunas saad diagonaali üle tänava minna, kunagi siin kaubamaja juures on samamoodi, et juba see minu jaoks signaale siin on, jalakäija on olulisel kohal ja see on sihuke inimväärne linnas. Pisikesed detailid näitavad ära nendes lik, jalakäija ei ole suunatud maa alla, tunnelisse on jah ja ei taha ja see on kõige õudsam, mida sa üldse teha? Täiesti juhuslikult ma sain eelmise aasta detsembris olla kohal, kui vabaühenduste liit siis tunnustas oma auhindadega aasta inimesi ja ja mulle jäi väga hinge see sinu kõne, mida sa pidasid auhinna kättesaamisel, sa tulid kas põlema pojaga koos ja, ja abikaasa ema. Marika, mõtle, kui tore. On sul meeles, mida sa ütlesid auhinna kättesaamisel. Ma käisin seal ütlema, millesse ma usun. Ja mul keerdus kinni, muidu seal on kaks asja, siis läks meelest, mida ma veel tahtsin öelda, no need on need hetked, mõtled väga hästi läbi, mida kõike tarka tahan öelda ja siis kui see hetk on käes, siis kas mingi esinemiskramp või lihtsalt emotsioonid on nii laes just. Aga seal lõpus ma tahtsin ka tänada kõiki ja väljendasin seda rõõmu, et kui tore väikses Eestis tegutseda. Kui lihtne on leida mõttekaaslasi, tegutsemiskaaslasi ka tegelikult kriitikuid, kes aitavad konstruktiivselt edasi minna ja muidugi paremini teha asja, aga kui palju on neid, kes kogu aeg tunnetavad, et saaks ka veel paremini, mitte lihtsalt ei rahuldu sellega, mis on või mis kuskilt ülevalt poolt tuleb. Jah. Ja siis see tänaseid oma abikaasat ja ilma käinud. Aga mis asjad need on, millesse sa usud? Ma usun sellesse, et kõike saab paremini teha, et ühekorraga tegema. Et igale asjale on oma aega ka samas. Samas ei tohi unistusi ja unistamist üldse ära unustada, et see on nii oluline. Ja mida suuremat unistada, seda suuremad asjad saab ka siis korda tehtud, millesse praegu omistada. Selle mõtlesin siia tulles, et. Unistan sellisest Eestist ja kasvõi Tallinnas, kus kus on tegelikult lihtne unistada, kus seda lausa nõutakse, soositakse. Ja kus siis need nende unistuste toel saavadki suured asjad tehtud, mitte ei mõelda sellele, et miks midagi ei saa teha, ei otsita vabandusi, põhjendusi, vaid pannakse energia sinna, et kuidas siis kuuse eesmärk sõnastada, koosneda, töösse, panna asjad ära teha. Et just sellised ma näen, nii palju läheb aega, kui närvikulu ikka läheb nagu raiskama, kui palju me sinna kuluta, kui palju seda musta energiat tegelikult kogume endasse kui samal ajal võiks hoopis teistmoodi asjad käia. Ja see, see potentsiaal on kõik olemas, nii sellise kodanikuaktiivsuse tasandil kui ka kui ka sellise paindlikuma ja riigivalitsemisele kohaliku valitsemise. Siin kõik potentsiaal on olemas ja eeldused on ka väga-väga head. Ja niimoodi saaks ka Eesti ja maailma kuulsust, aga kõigepealt tuleb siin sees asjad korda teha, et siis seda kuulsust taga ajada. Mis on sinu soovitus asumiseltsidele, sest et eks igas linnaosas on, on midagi, mille nimel selles paigas kaua elanud inimesed. Noh, ma ei taha siis öelda, et protestivad, aga mille eest nad seisavad, et kui me mõtleme siin kas või näiteks Pirita jõe ürgorgu või või mõtleme siin siis seda Porto Franco arendust, mis Moody Tallinna sadamaalale tuleb, et tegelikult igas peaaegu igas Tallinna linnaosas on, on oma väike liivatera nende hammasrataste vahel, mis nõu sa annad inimestele, kes üritavad hoida seda, mida on varasemad põlved hoidnud millest nad leiavad, et see vääriks säilitamist? Ja võib-olla see küsimus ei ole ainult selles, mis, mis on nagu ajalooliselt väärtuslik, vaid seda, nagu seda väärtuslikku igas paigas defineeritakse, kui oli ümber ka ja see kujuneb, aga stalinistlike majade nei tähendab see selline. Aga mis nõu Mannaksin? Ma arvan seda nõuet. Võtke aeg maha korraks. Et see just see musta energia tekitamine kogu aeg nagu reageerida, reageerida, reageerida millelegi, et tegelikult võta aeg maha ja mõelda läbi, et, et mida me siin siis oluliseks väärtuslikuks peame. Mida me tahame kaitsta või mida me tahame edendab, mida me tahame saavutada. Ja siis tuleb seda päevast päeva lihtsalt korrutada kõigile teistele osapooltele, väljapoole ja enda liikmetele. Jah, ja selline avatus uutele ideedele kriitikale uutele liikmetele, et see on hästi oluline, sest niisugune elukeskkonna aktiivsus ta kipub olema võib-olla paari inimese õlul liiga palju. Et see ei ole jätkusuutlik. Niimoodi ei pea kaua vastu. Ikka mugavustsoonist välja tulemine ka, nagu sa ütlesid, saate algupoolel. Jah jah, ja just need uued liikmed ja kõik need aitabki kaasa sellele, et kui on võib-olla aastaid kogu aeg pead murtud, et miks, miks see linnaosa valitsus või kes iganes osapooli kuula meid või miks me üldse ei saa löögile, et tulevad uued inimesed vaatavad, aga no ma ei tea, te katsetega hoopis seda taktikat või proovige hoopis niipidi või, või kas te sinna arvamusartikleid olete kirjutanud või kas te allkirju alati tulevad hoopis uute ideedega ja et, et see võib hoopis värskendavalt mõjuda, et selles mõttes ongi hea? Winston Churchill on pärit niisugune mõttetera, et idu tähendab liikumist ühelt ebaõnnestumisel teisele, kaotamata seejuures entusiasmi. Kas sa kirjutasid alla? Ja minu deviis praegusel hetkel sõidumudele edaspidi on see, et rahulolematus on edasiviiv jõud, et põhimõtteliselt oma Kirtonale Pikka aega mõtlesin, et kas ma küsin su käest selle imekauni rinnaehte kohta, mille sa oled kampsuni kinnitanud, see on kala. Ja kuidagi see viitab jälle sinna kalarannale, sinna õlu kohale ja merele äärde. Sa oled oma kodu rajanud. Ja seal ongi niisugune läbiv motiiv. Ei ole veel, sest noh, tegelikult mu praegune töökoht ja kui see ka ei ole üldse seotud ei kaladega ega verega rannaga. Aga mind väga palju ehib minu õde, kes elab Austraalias ja tema saadab mulle siis selliseid temaatilisi vidinaid. Ja ta ju loeb vikerraadios ka uudiseid Sydneyst. Tema tunnetab ära need asjad kuidagi niimoodi ka saadab oma austusavaldusi sealt kaugelt ei ole, ma tunnen Nii et kodu on ikka tähtis, ükskõik kui kaugel sõelad. Ja ikka ma soovin, et sul läheks hästi. See funktsionalistlik majad lööks õitsele. Ja kui siis kõik need arendused seal kalarannas ükskord valmis saavad, siis inimesed ikkagi pääsevad seal jalutama, liikuma, rattaga sõitma, lapsevankrit lükkama, et, et kõik läheks nii, et meil kõigil oleks Tallinnas hea elada. Aitäh. Tänases saates oli külas Teele Pehk ja küsitles Kaja Kärner.