Tiina Tammetalu olete ilmselgelt üks mitmekesisemaid kunstnikke Eestis ehk siis žanrites rohkus võtab silme eest kirjuks, aga kunsti abil on võimalik oma muresid lahendada. Olenevalt probleemist lähete näiteks lihtsalt ühe või teise pildi sisse, istute seal natuke aega peidus sate lohutust ja asi ongi unustatud. Ja ah, see on väga täpselt sõnastatud, nii, see on. Ja on suur õnn, kui sul on ateljees, sul on võimalik seal oma pilti teha ja niiviisi oma muredest jagu saada. Aga on veel üks võimalus, kuidas kunstiga muresid lahendada, seda võib-olla mitte ka muresid, vaid selliseid igapäevaselt inimese ette kerkivaid probleeme, et sa lihtsalt võtad seda kui mudelit kõike, inimene ise ju ei suuda läbi elada, et meil ei ole nii palju ilusaid, aga kunst, kirjandus, film, maalikunst pakub meile paralleelselt veel ka erinevat võimalust eluks 100 erinevat mudelit. Ja mina olen sealt saanud väga sellistele teravamatele probleemidele, lahenduse olukordadele, kus ma lihtsalt ei tea, et kuidas nüüd edasi, kas tuleb krahh ja ma olen täiesti kraavis või leidub veel mingisugune väljapääsutee ja selliseid lahendusi ma olen saanud ist filmidest, raamatutest. Maalikunst on selline küllaltki staatiline. Pigem seal leiad sellist hingepalsamit ja kui oled kaotanud lähedase siis noh, see lein on väga suur ja, ja seda ei ravi võib-olla ükski raamat ega film, aga siis kui sa saad oma piltidega olla ja siis, siis sealt saab väga palju abi, et see on selline hingepalsam, aga selliste situatsioonide lahendamiseks vot seal minul on pakkunud palju näiteks Tarantino filmid ja üks juhtum, mis oli 10 aastat tagasi, ma olin just esimest korda Eesti kujundusgraafikute liidu esimees ja tekkis selline huvitav ajalooline võimalus, kus äkki hakati tegema loomeliitusid. Ja meie otsustasime ka loomeliidu teha. See oli väga raske, pingeline töö, see tähendas seda, et kogu liit tuli kokku, tegi koosolekuid, me muutsime põhikirju ja see kestis pikka aega. Ja oligi jõudnud siis kätte hetk täna 10 aastat tagasi. Aega oli jäänud ainult mõned päevad ja tuli kogu dokumendipakk lauale panna ja äkki tulid mingisugused ootamatud takistused kuskil ministeeriumi koridorides, mingisugune dopamine tekkis ja et ma samal ajal juhtumisi tegin kujundus graafikuna kujundust Mihkel Muti raamatule rahvusvaheline mees, see oli teine väljaanne ja ma olin seda uuesti teinud, uuesti läbi lugenud ja pikalt seda kujundanud ja äkitselt tekkis nagu mingisugune plahvatus sealtsamast rahvusvahelisest mehest, seal oli üks peategelane Rudolf, kes tegi parasjagu Eesti riiki ja nad olid läinud seda vast tehtavat eesti riiki tutvustama välismaailma. Ja ka kuskil Euroopas pas tekkis selline kohutav situatsioon, keset pandi kinni, neid ei lastud sisse ja siis Rudolf mõtles, mis selles olukorras teha. Maailma tuleb saata hädakarje, nii oligi öeldud. Saatsite siis just nimelt, ma ütlesin sedasama kolleegile, me hakkasime koos naerma ja ma vaatasin, et mis siis teha tuleb, tähendab, ei tule koputada nende isikute ukse taga, kellest midagi ei ole, tuleb koputada selle isiku ukse taha, kellest midagi oleneb, et tuligi suhelda, siis otseministriga ja asjad hakkasid poole päeva pärast liikuma ja me saimegi loomeliiduks. Lõpetas Rudolf foosis, Mihkel Muti raamatust rahvusvaheline mees, seda muret ei olnud võimalik ignoreerida, liiga palju oli mängus, aga osa inimesi võtab sellise hoiaku, et lihtsalt veerivad muresid ja küll nad siis ükskord ära pudenevad kuskilt, et mis te sellest asjast arvate? See on vist väga õige või selline lahe eluhoiak ja võib-olla sellest tuleks õppida, ma ise peaksin sellest õppimas oma isiklikke muresid küll vist nagu võimend on liiga palju ja muretsen mõnikord liiga palju. Aga samas jällegi noh, ma enne ütlesin Tarantino filmid siis tegelikult see oli mingisugune eriti nagu äärmuslik või selline radikaalne film kill Bill number üks vist või midagi raske reaalsusega siduda, aga samas just sellisest teatud tänapäevasest muinasloost võib minu meelest päris palju nagu saada oma hirmude seljatamiseks materjali. Teatud mudelid ikkagi seal on loodud, töötavad väga hästi ja eks sellepärast on ka Tarantino filmid nii edukad. Ma mõtlen filmidest, võib-olla sa saad mingisuguse rollijoonised, et see, mida sul ei ole kodus kunagi jätatud, sa ei ole näinud teatud tüüpi inimesi, aga sa elus ikkagi sa sattuda olukordadesse, kus su vastas on hoopis teistsugused maailmavaated, teistsugused hoiakud ja sa ei oska sellega toime tulla. Aga vot nendest filmidest või mingisugustest gängsterifilmidest näiteks sa leiad mingisuguse sellise rollijoonise, sa hakkad äkki tajuma, et mis on selle teise inimese loogika. Kas võib ka nii öelda, et tööde-tegemiste rohkus, see on ikkagi kahe otsaga asi? Ühest küljest taandub nii mõnigi muresest mõtted püsivat töö juures, samas nagu me siin kuulsime, kui palju te olete saanud filmidest ja pisut matutes selliseid lahendusi enese jaoks. Aga jah, võttes selle töörohkuse, et ühest küljest oled sa kogu aeg rakkes teisest küljest aga võib ähvardada selline läbipõlemisoht, et kas on midagi taolist ka teie kogemustes ja kui jah, siis kuidas ta hakkama saanud on olnud, ükskord ma olen tundnud sellist asja, et ma hakkasin kuskil 2001 kaasa lööma ikas algul avatud akadeemias vaba kunstitunde andmas. Ja ühel hetkel ma tundsin, et, et ma nagu olen energiast tühi või et mul on vaja uut materjali, mul ei ole puudu enam rääkida, et ma peaks nagu ise midagi. Muidu ei ole see aus asi, et mul ei ole midagi pakkuda uut, aga see oli nagu hetkeks ja kohe tekkis võimalus hakata ise õppima juurde oleksin interdistsiplinaarse kunsti magistratuuri selles mõttes ühest asjast sa saad teise kaudu puhata, sa saad raamatu kujundusest puhata maali kaudu või mingisugust mullakunsti tehes. Ja vastupidi, sellest suure pintsliga tegemisest puhkad jällegi arvutis mikroosakesi vaadates, et natukene üks kümnendik millimeetrit vasakule või paremale, et see on väga tähtis. Aga põhiliselt praegu hetkel ka äkki torkas pähe. Ja kui sa tunned mingisugust rahulolematust, et see ongi märk või sellist muret, et, et mõte jooksis kokku, et see on märk sellest, et tulebki teha üks hüpe siis edasi vasakule või paremale või tagasi ühesõnaga tuleb liikuda. On veel lõpetuseks mõni hea soovitus ka meie kuulajaile, kuidas probleemide ja muredega hakkama saada. Lisaks sellele muidugi, mis me teie kogemustest juba teada saime, mina soovitaks, et hakake kunstnikuks, hakake maalima, hakake ükskõik midagi tegema, mis on kunstivaldkond, sest seal on vabadused väga suured, mitte keegi ei tohi teile öelda, et vot nii ei tohi või peab mingil kindlal viisil ma soovitaks kõike teha, mis on, mis on ainult loominguline ja, ja ma täiesti usun, et on neid nii mehi ja ettevõtjaid, kes ütlevad, et see on puhas kunst, et kui on selleks annet. No jumal, tehke seda. Tehke kõike, tehke loominguliselt, aga looming see tähendabki seda, et, et tuleb teatud reegleid iseendale nagu tekitada või tuleb vanad reeglid selgeks õppida. Nad ületada ja siis leida uued, aga et see kõik tähendab seda, et tuleb julgeda vaba olla.